tag:blogger.com,1999:blog-363541092024-02-07T22:17:12.049-08:00Lauri isikliku edevuse laatLaurihttp://www.blogger.com/profile/13685953355698087394noreply@blogger.comBlogger661125tag:blogger.com,1999:blog-36354109.post-75054700808851864742024-01-22T05:24:00.000-08:002024-01-24T00:07:31.733-08:00Põhimõtteliselt ju võiks, kuid junn kraanikausis pole minu jaoks!<div style="text-align: justify;">A<span style="font-family: "Times New Roman", "serif";">lanud on õpetajate
streik, streikijate seas olen minagi. Ajakirjanduses on sel teemal sõnavõtte kamaluga ja küllap tuleb veel – aga kuna ma olen juba ammu omanud kuklas mõtet,
et peaks kirja panema, miks minu hinnangul kogu üldharidussüsteem on omadega ideelises
pankrotis, leidsin, et hakkan ka otsast kirjutama. </span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";">Jutt venis nii
pikaks, et otustasin piirduda vaid jooksvate küsimustega, süsteemi tasandi mõtted panen
kirja siiski kunagi hiljem, sest parem kaks elevant- kui üks mammutpostitus.</span></div><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"> </div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Olemasoleva situatsiooni
kohta arvan ma, et keegi ei vaidle, et tegu on „nurjatu probleemiga“ – kuigi kõik on
(vist) ühel meelel, et haridussüsteemis ei ole kõik korras, siis
lõplikku lahendust on raske leida ja eri nurkade alt vaadates tunduvad
igasugused vastandlikud seisukohad olevat omal moel loogilised. Mina siis
kirjutan lihtsalt oma nurga alt, olles täiesti teadlik, et suures pildis on ka
muid kaalutlusi – lihtsalt see „suur pilt“ on hetkel minu hinnangul
ebaõiglaselt koolide vastu kaldus.</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"> </div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Ma ei ole väga õnnelik,
et hetkel on küsimus kuidagi taandunud õpetajate palkadele. </div><div style="text-align: justify;">See on probleemi
liiga lihtsustav – õpetajate palgad ilmselt on üks faktor, aga mitte ainuke ja
minu isikliku taju kohaselt isegi mitte peamine. Rahast rääkimine viitab, nagu
oleks võimalus lahendus leida, kui lihtsalt visata probleemi pihta piisavalt
raha (mõnes mõttes ilmselt ongi) – aga küsimus on selles, mis on õige kogus
selle jaoks ja minu hinnangul sellist kogust hetkel realistlikult Eestis pole
olemas.</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"> </div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"> </div></span><b><div style="text-align: justify;"><b><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif";">Isiklik
positsioon</span></b><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman", "serif";">
lühidalt kokku võttes on järgnev: <i>ma enda
pärast ei tunne vajadust streikida.</i></span></div></b><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"> </div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Üks kool, kus ma töötan,
on gümnaasium ja seal on asjad minu jaoks isiklikult tajutaval tasandil
sellises korras, et kui kogu haridussüsteem oleks sarnane, oleks streigiks null
põhjust. Seega ma arvan, et kui mu kokkupuude õpetamisega pärineks sealt,
oleksin ma natuke privileegipime ja võib-olla ei streigiks üldse.</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Kontakti reaalsusega saan
põhikoolist – koos suure osa tänapäevaste probleemidega. Õnneks on tegu väikese
kooliga, mis tähendab et nii mõnigi kord olen lihtsalt olnud imestaja rollis,
kui linnakolleegid räägivad, kui halvad võivad asjad tegelikult olla ja
rõõmustada enda suhteliselt rahuliku elu üle.</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"> </div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Palgaküsimus on nii ja
naa. Alati on meeldiv rohkem teenida, eriti kui sa tegelikult oled koolitatud
spetsialist, aga samas taandub alati kõik võimalustele ja vajadustele ning
mõistlikele alternatiividele, ning siinkohal tuleb tunnistada, et saab hakkama.</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"> </div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Lisaks on mul olemas
teatav annus zen-pohhuismi (ma lepin asjadega, mida ma muuta ei suuda ning ei
ürita kogu maailma päästa, ja vähemalt enda arust suudan taibata, millega on
mõtet tegeleda), pragmatismi (enesekaitseks loobusin lapse sünni järel vabatahtliku
ületunnitöö tegemisest, sest vaimne tervis on ka tähtis) ning enesekindlust
(mulle meeldivad küll inimesed ning ma pigem eelistan nendega hästi läbi saada,
aga samas mu enesehinnangut eriti ei loksuta, kui see ei õnnestu).</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"> </div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Õpetajate järelkasvu
probleemi küsimusega on nii, et mulle küll meeldib, kui tuleb peale uusi ja huvitavaid
kolleege, kuigi need ei pea olema verinoored, vaid vabalt võivad olla 30+
vanuses tärganud ideega, et „hakkaks õpetajaks“. Ma otseselt ei muretse, kes mu
last tulevikus õpetama hakkab. Ma küll ei ole kindel, et ma tahaks teda
üldharidussüsteemis harida, aga näikse, šansi võib süsteemile ehk anda. Vajadusel
teen seda kasvõi ise. Õnneks sinna ühest küljest veel natuke aega on – ja teisest
küljest mitte nii palju, et süsteemi veel täielik kollaps tabaks.</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"> </div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Ning mis kõige tähtsam –
mulle päriselt ka meeldib mu töö (ja kolleegid ja õpilased....)!</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"> </div></span><i><div style="text-align: justify;"><i><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif";"><b>Miks
ma siis streigin?</b></span></i></div></i><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Minu arvates haridussüsteem on vigane, sest põhineb valedel põhimõtetel ning eeldustel.
Palgaküsimus on ainult üks paljudest probleemidest, minu arvates isegi mitte
peamine – aga kindlasti on neid, kellele see on esmatähtis.</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Pigem on küsimus kogu
surves, mis õpetajate (ja tegelikult ka muude koolitöötajate) peale järjest ladustatakse
– töökoormuse hiiliv kasv ülesannete killustumise ja mõttetu aruandluse näol,
põhikoolis järjest suurenev talumiskoormus ebanormaalse käitumise suhtes,
millega teha midagi ei ole ja millega tegelemine tõmbab ära ressursse
tegevustelt, millest oleks ühiskonnale ja õpilaskonnale rohkem kasu, järjest
väiksem tähendusrikka töö tegemise tajumine, valitsuse ja ministeeriumi ülbelt
patroniseeriv suhtumine. Kogu süsteemi muuta on ilmselt ideoloogilistel põhjustel võimatu. Seega kõlab nõudmine, et kui
sellist asja teha, siis võiks selle eest spetsialistidele vähemalt väärilist
palka maksta, ausalt.</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Kuigi ma
isiklikult ei tunne, et töötingimused on mulle vastuvõetamatud, pole mul selles
suhtes privileegipimedust - kuuldes
rindeteateid muudest koolidest, on mul pigem vedanud. Kuna ma arvan, et
põhihariduse olukord, koos siiretega ka üles- ja allapoole, on mäda, pean
streikimist vajalikuks.</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Ja tuletagem meelde
pastor Niemölleri luuletust – „Kõigepealt tulid nad kommunistide järgi, aga ma
vaikisin, sest mina pole kommunist. Seejärel...“. Nii et kuigi on olemas konsensus, et hariduse olukord mõjutab
kogu ühiskonna olukorda, ei taha keegi nagu väga midagi teha, keda otseselt asi
ei puuduta ning kokkuvõttes on ebaselge, kus see meid konkreetselt lõpuks kätte
saab.</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"> </div></span><i><div style="text-align: justify;"><i><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif";"><b>Kas
ma arvan, et streik tulemusi annab?</b></span></i></div></i><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Pigem ei usu, et praegu –
peaminister on võtnud positsiooni, et „siin ma seisan...“ ja ilmselt tal ego ei
luba sammu tagasi astuda.</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Halb on see, et ühist
meelt pole ei õpetajaskonnas – nii mõnigi ei streigi või streigib ühel või
teisel põhjusel minimaalselt, ega üldse haridusvaldkonnas (ülikoolid on võtnud
väga ettevaatliku hoiaku, ilmselt kartes oma finantside pärast – ja tuttava
seinalt leidsin viite, et isegi organiseerivad streigimurdjaid).</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Üldse nähes, kuidas seda
streiki igatepidi üritatakse alla suruda, pisendada ja halvustada, on mul
siiski väga hea meel, et see selliseski formaadis toimub. Nagu kommenteeris üks
lapsevanem – „krt, isegi streikida eestlased ei oska – kui Soomes on streik,
siis ongi kõik kinni. Nagu esimest korda streigiksite!“. Tegelikult ju
sisuliselt streigimegi (eelmine oli paarteist aastat tagasi). Jagan seisukohta,
et streikida tuleb nii, et on näha! <a href="https://epl.delfi.ee/artikkel/120261261/aro-velmet-opetajate-streik-peabki-elu-hairima">https://epl.delfi.ee/artikkel/120261261/aro-velmet-opetajate-streik-peabki-elu-hairima</a></div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Aga märgiline on, et
õpetajad, kes on väga alalhoidlik, kohusetundlik ja kannatlik seltskond, on enamuses leidnud et situatsioon pole
normaalne ja endas selgroogu leidnud. Ja miskipärast mulle tundub (ma loodan?),
et kui hetkel lähebki asi tavapärasesse rööpasse, siis märk on maas ja see kas
ei ole viimane selline ettevõtmine või tulevad muutused.</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"> </div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"> </div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"> <b><span lang="ET">Rahastamisest
ja lubadustest</span></b></div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Huvitav on see, et
valitsus, eriti peaminister, üritab end üha enam distantseerida hariduse
rahastamisest, lükates seda kohustust ühest küljest haridusministri, teisest
küljest KOV-de peale, et õpetajad käiksid nendele kurtmas. </div><div style="text-align: justify;">Kaja K kiidab
omavalitsusi, kes maksavad juurde (millest vaikimisi võib välja lugeda, et ta
saaks nagu aru, et riiklik palk pole piisav) – järgmine samm sealt edasi ilmselt tähendab, et
õpetajate ületõmbamine saab igapäevaseks reaalsuseks.</div></span><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"><span lang="ET">Ilmselgelt see rahastamismudel
on natuke keeruline. Seda on käsitletud selles artiklis<i> </i> </span><span lang="ET"><a href="https://argokerb.medium.com/kes-v%C3%B5idab-segadusest-%C3%B5petajate-palga-%C3%BCmber-6327b6313afa">https://argokerb.medium.com/kes-v%C3%B5idab-segadusest-%C3%B5petajate-palga-%C3%BCmber-6327b6313afa</a></span><span lang="ET"> , mida mõned tuttavad on
kommenteerinud kui „väga hea artikkel“, minu hinnangul on see „okei“ artikkel,
sest kirjas olevad asjad ei ole valed, kuid minu arust natuke kahtlase
väärtusnihkega.</span></div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"> </div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Aga väide, et õpetajad ei
peaks tulema valitsuse ukse taha, on väärt Pontius Pilatuse nimelist
kätepesuauhinda. </div><div style="text-align: justify;">Lõppeks teavad kõik, mida valimiste ajal suure suuga lubati –
ja kui sinu käes on võimalused oma lubadusi täita, siis täida need. Eks ole
ilkujaid, kes kommenteerivad, et õpetajad on kergeusklikud, kui valimislubadusi
aluseks võtavad, aga ma pigem arvan vastupidi – on hea, ja mitte ainult
õpetajatele vaid kogu ühiskonnale, et lõpuks mingi seltskond leidis endas
selgroogu, et nende täitmist ka nõudma hakata. Äkki see lubadusteladu tulevikus
väheneb ja muutub reaalsemaks, päris kontrolli alla seda nkn ei saa. Õpetajad
on ülikannatlik ja leplik rahvas, aga ka hea mäluga, nii et võib ju eeldada, et
„kunagi“ tuleb ka oma lubaduste eest vastust anda.</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Kui õpetajad enda eest ei
seisa, jäävadki nad igavesti, müts käes, konutama. Sest tegelikult õpetajad on sotsiaalse
tundlikkusega ja intelligentsed inimesed, kes tegelikult saavad aru küll, et
ajad on rasked jne. Ja kui lasta sellel juhtuda, siis ongi meil situatsioon, et
valitsus on nagu tibi ööklubis, kes tahaks, et keegi talle tasuta joogi teeks,
aga omalt poolt panustada ei taha. Seega valib välja mõne ohutuma näoga noormehe,
soovitatavalt intelligentse ja prillidega ja ajab natuke mesijuttu, et siis,
joogid käes, kuhugi mujale lehvida.</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"> </div></span><b><div style="text-align: justify;"><b><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif";">Kas
õpetajatele makstakse kehvasti?</span></b></div></b><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Elu on on õpetanud, et
kui inimesed kurdavad, et asjad on halvad, siis isegi kui sa seda mõistusega ei
hooma, võid eeldada, et asjad on halvad. Ja olemegi klassikalises Nõukogude
anekdoodi situatsioonis, kus meil oleks vaja kõrva-silmaarsti, sest me kuuleme
üht, aga näeme hoopis midagi muud.</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"> </div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Ma isegi ei viitsi
arutada, kas õpetaja miinimumpalga number on suur või väike – eks igaüks tajub
seda isemoodi (isiklik seisukoht – ega see leib paks ei ole, aga vähemalt
suhteliselt kindel).</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">On inimesi, kes osatavad,
et õpetaja palk on viimasel ajal tõusnud ja mida nad üldse vinguvad – eriti
väljaspool Tallinnat. Nad ei eksi, kuigi see viimane palgatõus oli pigem
narritamine ja (mitte ainult) minu arvates oleks võinud selle kosmeetilise
palgatõusu pigem kanaliseerida päästjatele või kellelegi, keda on palju vähem
ja kes seetõttu võinuks saada korraliku palgatõusu.</div></span><div style="text-align: justify;"><a href="https://epl.delfi.ee/artikkel/120263778/toomas-artma-opetaja-silm-poleb-heleda-leegiga-kuni-keegi-jalle-utleb-et-oleme-latiga-vorreldes-ropult-ule-makstud">https://epl.delfi.ee/artikkel/120263778/toomas-artma-opetaja-silm-poleb-heleda-leegiga-kuni-keegi-jalle-utleb-et-oleme-latiga-vorreldes-ropult-ule-makstud</a></div><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"> </div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Samas mu tuttav, kes on
vahelduva koormusega õpetajaleiba maitsnud 25+ aastat – k.a. praegu, see
tähendab, et ta teab, millest räägib, kommenteeris sotsiaalmeedias: „praegu on
mul täiskohaga õpetaja ca eelviimane karjäärivalik telefoni teel saasta müümise
eel. Jättes kõik psühholoogilised, sotsiaalsed jm probleemid kehtima, oleks see
normaalselt kaalutav karjäärimudel tingimustel: palk praegustes hindades alates
3000, kontakttundide koormus 15 nädalas, klassikomplekti max 20 õpilast“.</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"> </div></span><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"><span lang="ET">Olen nõus, et on olemas
ka oluliselt hullemaid töid oluliselt kehvema palgaga, aga pole mõtet võrrelda
võrreldamatut – ehk siis, mis on alternatiivid haritud inimesel, kes peab
spetsialiseeruma konkreetsele ametikohale. Ja maakondliku võrdlusega – üks võimalik
viis õpetajate palgast järeldusi teha, on, et nad teenivad paljudes maakondades
hästi, välja arvatud siis Tallinnas ja Tartus. Teine võimalik viis seda infot
käsitleda on, et väljaspool Tallinnat ja Tartut on proportsionaalselt vähem nii
väga kõrge palgaga kui kõrgharidust nõudvaid ametikohti ja küsimus pole selles,
et õpetajad teenivad hästi, vaid et maakonnad on vaesed. </span><span lang="ET"><a href="https://epl.delfi.ee/artikkel/120250415/andres-kaarmann-koige-alamakstumad-on-harjumaa-ja-tartu-opetajad">https://epl.delfi.ee/artikkel/120250415/andres-kaarmann-koige-alamakstumad-on-harjumaa-ja-tartu-opetajad</a></span></div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"> </div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Oksele ajab, et
avalikkust üritatakse pidevalt eksitada selle müütilise „õpetaja keskmise
palgaga“. Fakt on see, et enamikes omavalitsustes õpetajad saavadki õpetaja
minimaalset palka ja see ilus keskmine tuleb ületundide ja lisakohustuste
pealt. See peaks olema triviaalne teadmine, aga näha on, et see ikka kohale ei
jõua ja eriti just ministeeriumi poolel on mõnus selle taha varju pugeda. Ja
kohati see ei paistagi välja. Õhtulehes on tööl mingi statistikaguru, kes
üritab numbritest teha järeldusi. Tõenäoliselt on tegemist statistiliselt pädeva inimesega, aga teadupärast
on statistika kurikuulus selle poolest, et mõningatele asjadele annab ta väga
vildakaid vastuseid. Ehk siis kui ta avaldas numbrid, millest lähtus, et on ka
suhteliselt väikseid omavalitsusi, kus õpetaja palk täiskoormusega on päris
hea, siis selle kohta andis üsna hea kommentaari üks sellises omavalitsuses
töötav õpetaja, et kuidas see koormus tekib. Ehk siis tegemist on
ületunnitööga, mis on mõnusalt peidetud õpetaja 35-tunnisesse üldtööaega.</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Kes ei tea, siis õpetaja
üldtööaeg on selline katusetermin, mis viitab 35-le tunnile, millega õpetaja
peaks oma nädalatöö tehtud saama – aga täpsustamata, kuidas need 35 tundi jagatud
on, sisaldades nii õpetaja töö nähtavat (kontakttunnid) kui nähtamatut osa.</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Tegelikult see 35 tundi
on ka üsna libe teema, sest – ja seda eriti algaja õpetaja puhul – sellest ajast
kaugeltki ei piisa, ning mingi ületunnitöö on juba süsteemi poolt eeldatav, kui
tahta oma tööd korralikult teha. Pean tunnistama, et kui ma mingil hetkel
otsustasin, et töö ei ole samaaegselt ka mu hobi ning piirasin oma tööaja
normaalse piiridesse, hakkas mul tekkima suuri raskusi õpilaste tööde tagasisidestamisega.
Nii et nüüd annan neile soovitatavalt grupiga tehtavaid ülesandeid (sest saan
neid vähem) ja piirdun reeglina üldise tagasisidestamisega. Piinlik ta ju on,
aga selle raha/aja eest rohkem ei jõua.</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"> </div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Üldiselt on igas koolis
nägemus, kui palju kontakttunde selles üldtööajas on, kui õpetajal pole
täiendavaid spetsiifilisi tööülesandeid. No ja lühike kokkuvõte – kui sul on
vaja õpetajat täita ja su inimressurss on hõivatud, pakud sa mõnele suuremat
koormust. Aga et mitte maksta ületunnitasu, siis see suurem koormus on kaetud
üldtööajas, kuid suurema palgaga, „töö intensiivsuse eest“. Miks mitte maksta
ületunnitasu – see on kallim; miks see ei ole 1,+ ametikohaga fikseeritud –
tööinspektsioon saab kurjaks. Miks õpetaja sellega nõus on: A) südametunnistus
ja B) palganumber siiski suurem,. Aga see ei muuda asja, et tegu on de facto
ületunnitööga – kuigi mitte otseselt orjatööga, sest õpetaja ise võib olla
huvitatud sellisest asjakorraldusest.</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"> </div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Ja kaudtõendite põhjal
võib väita, et õpetajad ei ole ülemakstud – kui paljude puhul paneb
streigiajale piirid see, et nad ei saa lubada endale sissetuleku kaotust
pikemaks perioodiks. Valitsejatele ja pööblile muidugi mugav lahendus, küll
varsti asi loksub tagasi tavapärasesse ratta – aga kas peaks rõõmustama, kui
lapsi õpetavad isikud, kes on nii vaesed, et ei saa endale streikimistki
lubada?</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"> </div></span><b><div style="text-align: justify;"><b><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif";">Karjäärimudelist</span></b></div></b><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Üks asi, mille üle hetkel
arutatakse, on see, et puudub õpetaja karjäärimudel. See küll hetkel nõudmistes
otseselt laual ei ole, aga küll tuleb. Ehk siis lihtsustatult: kui õpetaja saab
ametisse, saabki ta oma palka ametikohapõhiselt, sõltumata kas tal on
kvalifikatsioon või ta on lihtsalt ametikohale saanud, sest kedagi muud ei
olnud; ning tema palgal ja tegelikul töökoormusel ei pruugi olla otsest seost,
sest pädevamale inimesele lähevad keerulisemad „nähtamatud“ ülesanded. Üldiselt
on see õigustatud kriitika, sest olgem ausad, hetkel otsene väline motivatsioon
enesearengusse pidevalt panustada, pigem puudub. Samas kui jutt käib õpetaja
alampalgast, siis see on samuti tähtis. Kõik õpetajad ei taha olla „super-duper-meisterõpetaja-virtuoosid“,
paljud tahavad oma tööd rahulikult ja hästi teha, ning tööväliselt elada
normaalset elu. Solženitsõni „Gulagi arhipelaagis“ oli välja toodud tõetera, et
inimesi ei tapnud mitte väikesed sööginormid, vaid suured – sest suurte
sööginormide jaoks oli vaja teha ebaproportsionaalselt palju tööd. Aga see selleks,
ma arvan, et on õige, kui anda väljund ka inimestele, kelle jaoks tööalane edu
ongi elu. Vedureid peab olema.</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"> </div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"> </div></span><b><div style="text-align: justify;"><b><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif";">On
siis õpetajatest puudust?</span></b></div></b><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Jah. Õpetaja amet on
selles suhtes huvitav, et „mingil tasemel“ suudab tunde pidada ka inimene, kes
ei ole (selle aine) õpetaja. John Cleese on oma raamatus „Igatahes“ kirjeldanud,
kuidas talle pakuti tööd ajalooõpetajana ja kui ta väljendas oma õigustatud
kahtlust, et ta ju ei valda teemat, sai direktorilt kinnituse, et „pole hullu,
piisab, kui sa oled oma õpilastest peatüki jagu ees“. Paljude õpilastega
sellest piisabki, aga raamatust selgus ka üsna kohe sellise lähenemise miinus –
sattus ühe innuka pisikese koolipoisi otsa, kes tegelikult teadiski õpetajast
rohkem...</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Ministeeriumi (taustaga)
inimesed loetlevad, miks õpetaja amet on hea: 35h töönädal, 56 päeva puhkust
suvel, mõned eeldavad, et ka koolivaheajad on puhkus. Üks näide selle kohta on
siin: <a href="https://www.err.ee/1609187371/piret-sapp-lopetagem-hala-opetajaamet-on-parim">https://www.err.ee/1609187371/piret-sapp-lopetagem-hala-opetajaamet-on-parim</a>.</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Sellegipoolest oleme
seisus, kus õpetaja ameti „tõmme“ on madalaim kui kunagi varem – kuigi rõõmustatakse, et õpetajakoolitusse astujate
arv on tõusnud, siis selgub, et inimeste arvelt, kes juba niigi õpetajana töötavad
(mis tagab võimaluse saada tähtajatu tööleping).</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Ja järjest enam suureneb
õpetajate hulk, kellel pole vastavat kvalifikatsiooni või ei ole see
konkreetsel õppeainel. See igal üksikul juhtumil ei pruugigi olla eriline õnnetus,
enda kogemus ÕAJ-na, ning õpilaste tagasiside, ütleb et konkreetne inimene on
pigem tähtsam kui see, mis tal paberitesse on märgitud - aga tendentsina on on see murettekitav ja
ebasoovitav. Eks meilgi oli hiljuti konkurss, kus osales kolm kandidaati, kelle
kõigi dokumentatsioonis ja senises tegevuses olid iluvead. Valisime siis ühe
välja, esimene tagasiside lõpptarbijatelt on olnud kiitev, loodame, et nii
läheb ka edaspidi.</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Ja meil oli veel hästi,
me saime valida! Kõlakate järgi olevat üle-eestiliselt puudu pea kõiki
õpetajaid, ainsaid, kellega probleeme pole, olevat ajaloo ja kehalise kasvatuse
õpetajad. Kehalisest kasvatusest ei tea ma midagi, aga ajalooõpetajate puhul ma
pigem usun – ajaloo puhul ei ole minu arvates käärid sellel, mida sa teed
koolis võrreldes sellega, mida sa võiksid teha väljaspool, nii suured kui mõnel
muul alal. Ja nagu ma olen ise lõõpinud, siis miks nii palju direktoreid on
ajaloo taustaga – sinna ikka leiad uue inimese õpetama; aga katsu uus
matemaatik leida! Aga see ei muuda asja, et kui ma lapsepuhkusel olin, siis
mulle asendajat tööampsuks ei leitud; samuti räägivad mu mitteametlikud andmed
naaberkonnas (ja tegelikult ka ühes Tartus) toimunud konkursside kohta, et
valida on olnud umbes ühe kandidaadi vahel.</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"> </div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Ülalnimetatud
statistikaguru tegi ka teise numbrite loogikast lähtuva kalkulatsiooni, mis
paberil näeb välja hea, aga põllul mitte. Nimelt ta leidis, et õpetajate
puudujäägist ei saa rääkida, kui enamik õpetajaid on tööl osakoormusega.
Lihtsalt tuleb õpetajad kuidagi ühtlasemalt ära jagada ja „voila!“ – probleem lahendatud.
Esiteks see kalkulatsioon eeldab, et õpetaja on oma liikumistes väga mobiilne,
aga mis on selle suurem viga – see eeldab, et põhiline põhjus, miks õpetajad
töötavad osakoormusega, on see, et ühes koolis lihtsalt ei ole täiskoormust,
ning mis on selle kõige suurem viga – see eeldab, et õpetajad kõik soovivad
täiskoormusega töötada. Tegelikult võib põhjus osakoormuses olla näiteks see,
et ongi leitud konkreetne inimene, kes pole õpetaja, konkreetset ainet andma,
sest õppekava ootab täitmist. Ning nagu Mari-Liis Sults ühes intervjuus mainis
(seda hetkel ei leidnud) – sageli õpetaja ei tahagi töötada täiskoormusega,
sest see kurnab liialt.</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"> </div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">No ja üks asi, kust võib
välja lugeda, et õpetajad on alamakstud, on asendus- ja eraõpetajate
kuulutused. Neid puuke, kes kasutavad haridussüsteemi puudujääke, et tegelikult
rohkem raha kasseerida, on tegelikult piisavalt – nt asendusõpetajate teenus
loob esmapilgul mulje, nagu tegemist oleks koole abistava süsteemiga, kuid
tegelikult nende teenuse kasutamine läheb kooli jaoks kaks korda kallimaks.
Streigi ajal on sama valemi leidnud ka mõned MTÜd, kes „vahendavad
vabatahtlikke õpetajaid asendama“ – tõlkes siis: palkavad streigimurdjaid (ja
võtavad ise vahelt).</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Vähemalt üht asja noorem
sugupõlv jagab – kui seda tööd teha, võiks ju raha küsida. Sotsiaalmeedias
jagasid tuttavad ühe noormehe kuulutust, et pakub eraõpetajana teenust 45€ tund
(tema tund on siiski 75 min pikk, seega 5/3 tavatunniga võrreldes – aga arvestades,
mis on praegu õpetaja tunnihind, on see siiski umbes kaks korda rohkem kui
teenib õpetaja tunnis. OK, viimasel on küll ka sotsiaalsed garantiid juurde ja
ma usun, et noormees töötab hetkel „mustalt“) – ja selle ajal õpetab ta ju üht
õpilast, kelle vanemad on sellest huvitatud. Isegi kui õpilane ise juhtub juhm/laisk/ülbe
olema (tõenäoliselt nii on...), kõlab see endiselt palju parema mudelina kui
klassiga töötamine. Iseasi, kas seda tööd kvantiteedi poolest jagub – aga no
kui õpetajad ära kaovad, küll hakkab tekkima. Äkki olekski mul praegu geniaalne
mõte läbida matemaatikaõpetaja lisakursused – küll ma kuni 8. klassi tasemeni
hakkama saan.</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"> </div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"> </div></span><b><div style="text-align: justify;"><b><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif";">Kas
õpetaja elu on tegelikult halb?</span></b></div></b><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Nii ja naa. Kui sul on
selleks tööks sobiv närvikava, sulle meeldib see töö ja sa suudad võtta asju
pragmaatiliselt ning mitte minna hulluks sooviga kogu maailma korraga ära parandada
(või endale tööga liiga tegemata), siis pole väga vigagi.</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Samas, eriti kui sul pole
õnne töötada gümnaasiumis, pead sa olema valmis igasuguseks jamaks. Pealkirja: „...
junn kraanikausis pole minu jaoks“ laenasin kolleegilt, kes sai sellise
kommentaari ühelt toredalt ja intelligentselt õpilaselt vestluses teemal
„kunagine võimalik töötamine õpetajana“. Sellega kirjeldas noormees ühes
maakonnakeskuse haridusasutuses kohatud vaatepilti.</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Põhikooliharidus on meil
kohustuslik ja see tähendab, et koolis hoitakse vägisi igasugused noored, kelle
õppimise, käitumise ja sõnade eest ei vastuta tegelikult mitte keegi – aga kellega
tuleb „tegeleda“. Ja see paneb õpetajad tegelikult liiga suure talumiskoormuse
alla, kui neid aeg-ajalt igale poole saadetakse ja nad peavad tegelema
igasuguste asjadega, mille koht tegelikult ei ole koolis. Ma olen suhteliselt
kindel, et suurem osa põhikooliastme õpetajaid oleksid rahul ka eluga ilma palgatõusuta,
kui seadustest kaotada ära punkt, mis ei luba koolist välja arvata
õppimiskohustuslikku õpilast. Tegelikult ma arvan, et see seadusemuutus
lahendaks väga suure enamuse haridussüsteemi probleemidest (kandes osa neist
küll võib-olla kuhugi mujale, aga see pole hetkel mu teema).</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Igatahes ma võin öelda,
et õpetaja amet on küll tore ja mulle meeldib – aga mul on ilmselt sellel vastu
pidamiseks suhteliselt head eelsoodumused. Vaadates oma ninaotsast kaugemale,
ma pigem „vaakumis“ ei soovitaks küll ühelegi noorele, et õppigu tänasel päeval
õpetajaks – see võib sobida, aga võib ka mitte – ning niimoodi soovitades
tunneksin ma, nagu üritaks toredaid inimesi värvata mingisse kahtlasesse
püramiidskeemi. Kusjuures ilma igasuguse isikliku vahetult tajutava kasuta,
puhtast õelusest. Nii et praeguse olukorra jätkumisel hakkab tulevikus üha enam
juhuslikke õpetajaid leiduma.</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Käisin eelmisel nädalal
arsti juures, muuhulgas kaldus vestlus ka streigi peale. Arstidel teadagi omad
mured, mis on väga sarnased ja kohati hullemadki (seda on dokumenteeritud siin: https://www.levila.ee/tekstid/lahkumisintervjuu)
– nii et ta suhtus streikimisse suure poolehoiuga, eriti kuna ta suutis mind
varustada detailiga: „kui varem pensionieas või selle lähedal
põhikooliõpetajatel silmad põlesid peas ja nad olid valmis veel pikalt tööd
tegema, siis praegu on läbiv mõte – „oh, saaks juba rutem pensionile – lõpetan päevapealt!“.</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Kes ütlevad, et õpetaja
olla on lihtne – aga mingu ja õppigu ja hakaku seda lihtsat tööd ise tegema. Ja
kes leiavad, et „paljud õpetajad pole oma palka välja teeninud“ – siis ka see
on realiteet, et kui parimatest parimad lakuvad haavu (ehk leiavad endale töö,
kus balanss on inimsõbralikum), siis opereerime parimatest halvimatega. Või
halvimatest parimatega. Enne kui tõesti on küsimus, et tulevad halvimatest
halvimad...</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"> </div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"> </div></span><b><div style="text-align: justify;"><b><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif";">Kas
õpetajatel puudub sotsiaalne närv ja vastutustunne?</span></b></div></b><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Palju kajastust on
leidnud, nagu õpetajad ei hooliks õpilastest, kui niimoodi streigivad. Mõelge
ometi, lapsed ja nende haridus! Eks laste taha on alati mugav pugeda, seda teab
isegi Hamas, aga...</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">A) Üks streiginädal on
alla 3% õppeaastast. Kui õpetaja ei suuda aru saada, kust ta selle mujal kokku
saab hoida, siis ei oska ta oma tööd</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">B) Õpetajad mõtlevad
lastele nkn enamasti – võib-olla mitte kõik samadele lastele korraga, aga
siiski – ning süüdistus, nagu neid ei kotiks, on üsna ülekohtune.</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Äkki on tore, et nüüd
järsku mõtlevad lastele ja kooli rollile ka muud – aga Karmen Jolleri karjatust
Õhtulehes oli siiski piinlik lugeda (https://www.ohtuleht.ee/1098856/karmen-joller-opetajatele-arge-ajage-streiki-sassi-puhkusega-jatke-koolid-ja-lasteaiad-lahti).
Minu jaoks nullis ta sisuliselt kogu hea karma, mille ta seni oli välja
teeninud.</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"> </div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;"> </div></span><b><div style="text-align: justify;"><b><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif";">Kas
kool üldse on haridusasutus?</span></b></div></b><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">PGS ütleb, et koolil on
hariv ja kasvatav funktsioon. Tegelikult nagu näha, siis valitsuse tasandil
eeldatakse, et ta tegeleb ka sotsiaalkaitse ning meelelahutusega. Ühest küljest
ju tore, et teadvustatakse, et koolile on juurde tulnud palju funktsioone.
Teisest küljest jääb mulje, et ega sellest ei suudeta järeldusi teha, et
koolidele pandud koorem on liiga suureks kasvanud. (Sarnaseid mõtteid võib
leida Meelis Kondi artiklist õpetajate streigi kohta)</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Minu kogemused ütlevad,
et kooli kraesse lükatakse igasuguseid asju, mis tegelikult pole kooli rida. Näiteks,
mis puutub õpilaste käitumist, ennekõike koolikohustuse tagamisel. Seaduste
järgi on koolidel üsna piiratud ja piiritletud pädevused, mida on võimalik teha
– ja seejärel peaks see liikuma süsteemist välja struktuuridesse, kus on
järgnevad pädevused – sellegipoolest üritatakse kõike tagasi kooli saata. Näiteks
kui ma olin 2021 alguses direktori KT, oli selline juhtum, kus sain kõne
politseibossilt, kes kurtis, et tal olevat kaks kena noort politseinikku,
kellele ma olin kehvasti öelnud ja soovitanud neil oma tööd paremini teha. Mis
siin salata, nii oli, ja tagantjärgi ma oleksin võinud ka diplomaatilisem olla,
aga mul viskas üsna üle situatsioon, kus noored panid politseid nähes koolist
minema ja ma umbkaudu aimasin, kust neid võiks otsida, millist teavet ka
daamidega jagasin, tõi kaasa reaktsiooni, et „politseil pole aega ja ressurssi,
et popitavatel koolipoistel järgi käia – tegelege sellega koolisiseselt“. Ma
selle peale küsisin midagi vastu stiilis, et kas nad arvavad, et koolil on
selle jaoks ressurssi või väljaõpet/pädevusi (vastus on, et „ei ole“ ja nad
tegelikult teadsid seda).</div></span><span style="font-family: "Times New Roman", "serif";"><div style="text-align: justify;">Ehk tegelikult kui
ministeerium raiub nagu rauda, mis kõik peab koolis tehtud olema (lühike
kokkuvõte kõlab minu kõrvus: „streikige, kui tahate, aga peaasi, et töö oleks
tehtud – soovitatavalt tasuta – ning haridusse mittepuutuvad funktsioonid
kaetud), siis tegelikult võiks loobuda illusioonist, et üldhariduskool on
haridusasutus, vaid sõnastada ümber, et üldhariduskool on lapsehoiuteenus, mis
muuhulgas pakub ka haridust neile, kel soovi seda vastu võtta.</div></span><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif";">Ja kui konkreetselt
üksikute õpetajate palka ei taheta tõsta, siis fine, aga leitagu siis
haridussüsteemi veel inimesi ja raha, et süsteemi sees oleks rohkem
inimressurssi, mis reaalselt saaks töökoormat jagada.</span></p>
Laurihttp://www.blogger.com/profile/13685953355698087394noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-36354109.post-44896178252927770792023-02-25T13:17:00.001-08:002023-02-27T22:59:18.048-08:00Lugupidava käitumise jõustamisest Eesti bridžiturniiridel - esimene pääsuke<p> Vahepeal sai ETBLi Eetikakomisjon hakkama märgilise otsusega juhtumis
Toom vs Karpov – ja ma pidasin vajalikuks kirjutada, miks minu arust konkreetne
otsus ja üldse kogu temaatika on olulised.</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm;"><span lang="ET"><o:p> </o:p></span>Siinkohal ma lähtun lihtsalt sellest, et intsidendi põhilised faktilised
asjaolud on kinnitust leidnud, ning bridžireeglites ja eetikakoodeksis on
olemas sarnaste juhtumite kohta käivad punktid.</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm;"><span lang="ET">Seega ma ei süüvi detailidesse nagu:<br /></span>- „mis oli täpselt öeldu sõnastus“ (hägustab põhipointi)<br />- „kas oli alust solvumiseks“ (inimesed on erinevad ja taluvusläved ka)<br />- „kas oli alust frustreerumiseks“ (inimlikult mõistetav, aga...)<br />- „kas reaktsioon oli adekvaatne“ (minu meelest kaugel sellest)<br />- „kas tegu oli ajendatud pahatahtlikkusest“ (ma arvan, et pigem ei)<br />- „kas karistus oli õiges mõõdus“ (mul on isiklik arvamus)</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm;"><span lang="ET"><o:p> </o:p></span>Materjalid on bridge.ee peal üleval ja eks igaüks võib nendega ise
tutvuda, aga <b>lühike kokkuvõte toimunust</b>
on selline, et võistkondlike meistrivõistluste ajal nähvas veidike närvi läinud
Maks Retile laua taga kehvasti – ja pärast küll vabandas, kuid viisil, mis
muutis asjad pigem hullemaks. Eetikakomisjon tuvastas rikkumise (reegel 74 ja
sedapidi paar eetikakoodeksi punkti) ning määras karistuseks 20 päeva
mängukeeldu (ehk siis paar klubiõhtut ja üks A-Liiga etapp).</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm;">Kuna tundub, et probleemi tajumise tase on väga erinev, on minu hinnangul <b>väga tervitatav, et lõpuks ometi on olemas ka juhtum, kus selline
käitumine ka reaalse karistuse saab</b>. Ükskõik, mis juhtus või milline on
inimese isiklik arvamus, ei ole paslik selle väljendamine solvaval viisil. Kuna
taluvuspiirid on teadagi väga erinevad, siis võõra inimese puhul on mõistlik
olla eriti taktitundeline.</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm;"><span lang="ET">Kuigi õhkkond turniiridel on väga palju parem kui siis, kui mina
alustasin (mis kõlakate järgi olevat olnud palju parem sellest, mis see oli varem),
ei saa salata, et ütlemist aeg-ajalt ikka kuulda on – õnneks küll enamasti
partneri suunal. Kuigi seegi ei ole päriselt okei (tegelikult lähevad taunitava
käitumise alla ka sellised asjad nagu lobisemine ja tellimatu õpetamine), on
see siiski inimlikult aktsepteeritavam, eriti kui tegemist ei ole juhusliku
partneriga. Ja on teatud seltskond, kes saab pidevalt suulisi hoiatusi, aga
keegi ei pea vajalikuks neid kollektsioneerida ja nii jätkub iga kord asi
uuesti. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm;"><span lang="ET">Kõigest sellest tegelikult kirjutas Hendrik juba 12 aastat tagasi – aga
see kirjatükk ei ole tänini aegunud:<span style="mso-spacerun: yes;"> </span><a href="https://uperkuut.blogspot.com/2010/11/suumeistrite-suurvark.html">https://uperkuut.blogspot.com/2010/11/suumeistrite-suurvark.html</a><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm;"><b><span lang="ET">Veel parem selle otsuse juures on, et see määratleb ära
ka põhimõtte, et „seisus kohtustab</span></b><span lang="ET">“. Hea mängu eest
välja teenitud staatus ja lugupidamine ei anna mitte õigust nõrgemate kallal
lõugu lõksutada, vaid kohustuse olla eeskujuks.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm;"><span lang="ET">Kuna „kõvade“ halvustav suhtumine ja psühholoogiline töötlemine on
olnud läbiv probleem nii meil kui mujal, on tegelikult maailmas juba pikemat
aega hakatud juurutama nulltolerantsi poliitikat ebameeldiva käitumise suhtes.
Seda isegi tasemel, kus põhimõtteliselt võib eeldada, et inimesed saavad enda
kaitsmisega isegi hakkama. Näiteks EMil määrati distsiplinaarkaristus „kogenud
internatsionaalile, kes üritas ülbitseda (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">to
bully)</i> noorema ja vähemkogenud vastase kallal“.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm;"><span lang="ET">Tegelikult tekkis veel üks huvitav küsimus: <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">kellel on kaebeõigus?</b> Nimelt soovis avaldust eetikakomisjonile
esitada ka üks teine bridžimängija, kes ei olnud küll laua juures, kuid kuulis
juhtunust suitsunurgas – ja selle peale leidis üks teine mängija, et sellist
avaldust peaks saama teha ikkagi kannatanu. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Ma isiklikult leian, et õigus peaks olema ka
kõrvalseisjail, sest alati ei pruugi kannatanu enda eest ise seista tahta/osata
või isegi mitte selle peale tulla, eriti kui platvorm on niivõrd ebavõrdne. Ta
lihtsalt võtab süsteemi sisse, et „nii see käib“ ja rohkem enam kohale ei tule.
Kui eeldada, et ala levik ja hea õhkkond turniiridel on kõigi üldine huvi, siis
on kannatanud kõik. Sellegipoolest oli väga hea, et Reti julguse kokku võttis
ja avalduse ära kirjutas – aga ka vastupidisel juhul ilmselt ei oleks see asi
sinnapaika jäänud.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm;"><span lang="ET">Ja lõpuks <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">isiklikust seosest ajendatud suhtumine asjasse. </b>Teades, kui keeruline on inimesi mängima õpetada ja seejärel
turniiridele saada (sest õppimiskõver tingib, et esialgu hakkavad nad ka seal
tagantotsast ülesse ronima, saades kehvasid tulemusi ja kahtlaseid emotsioone
nende pärast), on väga nördimusttekitav vaadata, kuidas mõne „ässa“ ülbitsemine
võib hetkega nullida mitme aasta töö. Võib-olla inimene ei mängi enam kunagi,
võib-olla jätkab mängimist kodus, parimal juhul klubis. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm;"><span lang="ET">Kõigil on oma nivoo ja oma sihid. Kõik ei saagi tippmängijateks – ja ei
peagi saama. Aga püramiid vajab ka madalamaid kihte kui tipmine – ja neid uuristades
muutub kogu struktuur õõnsaks ja jätkusuutmatuks. Sama häda on mitmel pool
maailmas, aga kui vaadata ringi Eestis, siis tegelikult kui välja jätta Tartu
ümbruskond, on igal pool mujal korralik kultuurikatkestus: Rakvere klubis on
heal juhul mõni alla 50-aastane, Tallinnas regulaarselt käib alla-neljakümnestest
mängimas vist ainult väike Vähk, Pärnus, Viljandis, Kesk-Eestis, Valgas ilmselt
pole ka asi mainimisväärselt erinev. Ja kui kaovad ära redeli „pulgad“, ehk
siis need, kelle algajad võivad esimeseks sihiks võtta, siis käärid lähevad
järjest suuremaks.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm;"><span lang="ET">Miks on justnimelt „kõvade“ roll oluline – kui kahtlaste
kommentaaridega esineb mõni keskpärane mängija, on seda lihtne nullida, öeldes,
et „ega ta tegelikult ise ka eriti hästi mängu ei jaga, aga ta tahab end
tähtsana tunda“. Kui seda ütleb Maksi mastaabis mängumees, siis see tekitab
küsimuse, et kas nii tegelikult käibki. <o:p></o:p></span></p>Laurihttp://www.blogger.com/profile/13685953355698087394noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-36354109.post-5965973885580493312023-01-18T13:39:00.001-08:002023-01-18T13:48:52.110-08:00Hävitav hinnang Eesti bridži liigareformile<p style="text-align: left;"><span style="text-align: justify;">Kuna mult juba kaks inimest palusid pikemat seletust,
miks ma FB kommentaaris arvasin, et praegune Eesti bridžiliigade süsteem on
pask, siis lubasin, et panen oma mõtted kirja. Lõppeks on see hea kasvõi
seepärast, et oleks olemas koht, millele edaspidi viidata. Sest, </span><i style="text-align: justify;">ceterum censeo,</i><span style="text-align: justify;"> mu härrased!</span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">Ja disclaimer ka:<br />Mu arvamus ei ole tingitud mingist hüpoteetilisest
omakasust. Arvestades mu võistkonna kvaliteeti tänasel skeenel – oleme võitnud
viimasest 20st kullast 15, sealhulgas viimased viis järjest, ei ole minu jaoks vähimatki
vahet, kas ülejäänud võistkondade võidušanss nihkub 25% pealt 20% või 33%
peale. Favoriidid oleme me nkn ja ilmselgelt me „alati“ ei võida – ning olgu
reglement milline iganes, lõpuks on see kõikidele sama ning võidab see, kellel
on tablool parim skoor.<br />Nii et mu arvamus on tingitud sellest, et ma pean
reglementi objektiivselt nõmedaks.</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET"><o:p> </o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">Kuna üks küsijaist on piisavalt uus, et ei tea midagi
ajaloost, siis alustuseks ülevaade - kohati lihtsustatult.<br />-> 2000: Kui mina mängima hakkasin, oli A-Liiga formaat selline, et
see koosnes 12st võistkonnast, kes mängisid kolmel nädalavahetusel läbi pikad
32-jaotuselised matšid. 8 parimat võistkonda säilitasid koha ning neli kohta
täideti valikturniiri põhjal.<br />Seal hakkas tekkima probleem, et 12 võistkonna
tasemevahed kippusid venima pikaks ning süsteem oli üsna raskekoeline; samuti
tekkis idee, et võib-olla luua statsionaarne liiga teisele ešelonile. </p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">-> 2022 Sajandi
algul muudetigi formaat selliseks, et moodustati kaks liigat, kummaski 8
võistkonda. Mängiti endiselt kolm nädalalõppu, aga 16-jaotuseliste matšidega
kõik omavahel nädalavahetuse jooksul läbi, nii et kokku 21 matši. Kummastki
liigast kukkusid kaks viimast allapoole, B-Liigast kaks ülemist A-sse ja B-Liiga
viimased kohad täideti valikturniiri põhjal.<br />See formaat oli minu hinnangul väga hea, ühe olulise
veaga: uuel võistkonnal ei olnud võimalik samal aastal medalitele mängida, vaid
pidi vähemalt aasta veetma B-Liigas. See tõi kaasa võistkondade kipsistumise. Lõpuks
hakkas tekkima ka teine probleem – ei olnud piisavalt tiime, kes oleks olnud
huvitatud B-Liigas mängimisest ja seetõttu seal mõned kohad täideti aegajalt „kiirem
saab“ põhimõttel.</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">2022 -> Seega eelmisel aastal muudeti taas reglementi, mille kohaselt
nüüd osaleb liigas 12 võistkonda. Pärast esimest etappi lüüakse see seltskond
kaheks – esikuuik hakkab mängima medalitele (võttes kaasa omavaheliste matšide
punktid) ja teine kuuik moodustab B-Liiga. A-Liiga 4 esimest ja B-liiga võitja
pääsevad järgmisel aastal liigasse, ülejäänud kohad selgitatakse välja
valikturniiril.</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET"><o:p> </o:p></span>Ja nüüd põhiküsimuse juurde, miks mu hinnangul praegune süsteem ei kõlba:</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET">* See vähendab liigades osalevate võistkondade arvu
16-lt 12le. Jah, 16 võistkonna puhul oli lõpuks piiripealne, kas nii palju tahtjaid
on, aga nagu näitab käesolev aasta fiasko, siis ka 12 võistkonna puhul tekkis
probleem, et tahtjaid oligi täpselt nii palju kui kohti. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET">* Kui varem oli võistkondadel mingi „seeme“, mille pealt
tiim üldiselt püsti hoiti, siis nüüd jäi ankur püsti palju vähematel tiimidel
ja kui olemasoleva tiimi puhul komplekteerimine üldiselt toimis, siis nüüd on
lihtsam kergekäeliselt loobuda, seda enam, et võistkond tuleb kokku panna
neljaks nädalavahetuseks, mitte enam kolmeks. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET">* Sellega kaasnevalt ka esimese etapi kvaliteet saab
olema üsna huvitavalt kõikuv.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET"><o:p> </o:p></span>* Kaheksa võistkonda oli minu hinnangul ideaalne liiga
suurus.<br />Ühest küljest oli see formaat, kus esimene ots mängis
kõigepealt läbi tagumisega ja seejärel omavahel, sportlikult huvitav. Kuue
võistkonna puhul saab vastased ilusti jooksma panna küll esikohal, kuid mujal
tuleb natuke segada. teisest küljest sobis see hästi 16-jaotuseliste matšidega.
16 jaotust on kuninglik arv – kõik avaja ja tsoonsuse variandid, täisring; ka EMil
mängitakse 16-jaotuselisi matše. See, et meil on kuus võistkonda liigas, nihutab
selle arvu paigast ära. Ja kümnejaotuseliste matšide kaupa mängimine, kaks
ringi nädalavahetuse jooksul, on lihtsalt totakas. Pole head põhjust, miks ei
võiks mängida näiteks laupäeval 3x20 ja pühapäeval 2x20.<br />Ja kaheksa võistkonna puhul ei saa ka rääkida, et
tasemevahed palju suuremaks läheks, sealkandis on võistkonnad enamvähem üsna
samasugused. Kui hakata taseme põhjal võistkondade arvu maha lõikama, siis see
amputatsioon tuleks praegusel hetkel üsna kaela lähedalt teha.</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET"><o:p> </o:p></span>*See, et praegu võetakse kaasa ainult skoorid teistelt
esikuuiku võistkondadelt, loob olukorra, kus sellest, milline võistkond näiteks
viimasena edasi pääseb, võib sõltuda teiste jaoks hämmastavalt palju punkte – minu
meelest eelmisel aastal oli see delta ühe tiimi puhul teise vastu vahetades 25
VP-d, ehk siis reaalselt rohkem kui matši jagu. Ma põhimõtteliselt olen nõus,
et omavahelisi võiks kaaluda veidi suurema kaaluga, kuid ülejäänud tulemusi ei
tohiks täiesti välja visata. Aga ma oleks põhimõtteliselt nõus ka sellega kui
alustataks nullist.</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET"><o:p> </o:p></span>*See, et valikturniirilt läheb edasi 7 võistkonda, üle
50%, on täiesti mõttetu. Paar-kolm võistkonda piisab küll ja veel.</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">Seega kokku võttes tõi viimane reform kaasa ühe väga
olulise positiivse asja – võimaluse uuel võistkonnal kohe medalite peale
mängida. Seda aga oleks saanud korraldada ka muude vahenditega. Selle eest aga
lammutati enam vähem toimiv ja loogiline süsteem ning asendati mingi mõttetu
rosoljega.</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">Teine inimene, kellele ma plogida lubasin, nõustus mu
üldise diagnoosiga, et võrreldes eelmisega ongi ainult üks pluss ja ülejäänud
on kas sama või halvem. Kuna tema seisukoht oli (mida ma jagan), et väga palju
kurta ei ole mõtet, kui pole välja pakkuda paremat lahendust, siis siinkohal
pakun välja ühe variandi:</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">1) A-Liigas 8 võistkonda, 3x7x16 jagu – nagu mainisin,
siis 16 jagu on kuninglik arv!</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET">2) 4 säilitavad koha järgmiseks aastaks – võib-olla 5...<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET">3) B-Liiga toimub kahel nädalalõpul – vähem
mängukoormust inimestele, kes tahavad seda meelelahutusena võtta.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET">4) B-Liiga toimib „rahvaliigana“, osalejate arv ei ole
piiratud kummalgi etapil. Võitja selgub mõlema etapi kokkuvõttes, aga A-Liigas
osalemise õiguse saab kummagi etapi võitja – ma arvan, et võib tõsta motivatsiooni
proovida „pihta saada“ või kasvõi niisama mängima tulla, kui turniir on sobivas
kauguses ja sobival nädalavahetusel. Isegi kui osaleb ainult neli võistkonda,
ei ole see arvuliselt hullem, kui see, mis meil praegu on.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET">5) Viimased kaks kohta A-Liigasse mängitakse välja
valikturniiril.<o:p></o:p></span></p>Laurihttp://www.blogger.com/profile/13685953355698087394noreply@blogger.com11tag:blogger.com,1999:blog-36354109.post-53515630597772480522022-11-27T13:26:00.002-08:002022-11-27T13:26:13.877-08:00Pausi lõpp - isikliku edevuse manu. Milline Eesti bridžipaar on teeninud kõige rohkem meistripalle?<p>Vahepeal pole üheksa kuud ühtegi plogipostitust teinud – ja viimane,
mis oli, paljastas, et ma ei ole just eriliselt pädev ennustaja... Eks põhjusi
ole palju, ühest küljest lapse kõrvalt inspiratsiooni leidmine on natuke
keerulisem – kui just ei taha titeplogi pidada, mida ma ei taha. Peamiselt
ilmselt on aga asi ilmselt selles, et kui mu viimane regulaarne tööpäev oli 23.
veebruar, siis seoses järgmise päeva sündmustega on liiga palju aega ja
energiat kulunud Ukraina sündmustele kaasa elamisele ja lihtsalt ei ole olnud
seda valmisolekut oma mõtteid, nii mõnedki juba varasemast ajast järjekorras, kirja
laduda. Aga igatahes sel nädalal esitas üks kena inimene kaebuse/tellimuse
teemal, et „sa pole ammu ploginud...“ ja kuna endal on ka tunne tekkinud, et
nüüd juba natuke suudaks, siis ilmselt oli aeg küps.</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;"><span lang="ET">Mitte, et ma nüüd midagi mõistlikku oskaks kirjutada, aga kuna plogi on
juba mu „isikliku edevuse laat“, siis asjade käiku lükkamiseks läheme pealkirja
manu...<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">Vahepeal sain täis ühe ümmarguse verstaposti – nimelt olen Leoga paaris
mängides teeninud 1000 meistripalli (mitte bridžiinimestele – kui neid lugema
juhtub – teadmiseks, et põhimõtteliselt on tegu edetabelipunktidega, mida saab
turniiridel hästi esinemise eest). Sellega seoses tekkis mul Vilniuse turniiri
ajal klaasi taga mõte, et huvitav, kas me võime olla paar, kes on saanud koos
kõige rohkem meistripalle – ja kuigi see küsimus tõenäoliselt ei ole enam
vastatav, hakkasin siiski natuke menetlema.</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;"><span lang="ET">Kõigepealt pallide arv vähendab võimalikke paare päris tuntavalt – üle 1000
meistripalli on kogunud üldse ainult 18 mängijat, kellest siis kaks oleme meie
Leoga. Neist jäävad sõelale paarid, kes on mänginud või mängivad pikka aega
omavahel koos. Ehk siis see elimineerib sellised, kellel on palju erinevaid
partnerlusi, mille kestus ja tootlikkus pole olnud väga suured – Maripuu, Oja,
Lehesalu, Kobin, Triškin, Jullis. Tõenäoliselt langeb ära ka Kobolt-Lond, sest
Koboltil on palle niivõrd vähe üle (1070), et pole tõenäoline, et need
sisuliselt kõik on omavahel mängides saadud.<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>Karpoviga seda küsimust arutades ütles ta, et teab kindlasti, et ta on Laanemäega
paaris saanud 888 palli, mis omakorda tähendab, et ka tema jääb valemist välja.
<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;"><span lang="ET">Küll aga on olemas variant, et äkki on Tiit saanud 1000 palli koos
Levenkoga – või Levenko Sesteriga – mõlemal on nii palju palle, et isegi suure
osa ära kadumine jätab nad endiselt sõelale. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;"><span lang="ET">Lisaks on kaks paari, mis on samuti koos mänginud iidamast-aadamast: Rummel-Kalma
ning Olev-Strandberg. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;"><span lang="ET">Nii et kuigi seda küsimust ilmselt hetkel lahendada ei saa (võib-olla
kui inspiratsioon tekib, siis kuidagi õnnestub tuletada), tuleb lihtsalt
paremini mängida ja mingi aja pärast saavutada olukord, kus küsimust enam ei
teki.<o:p></o:p></span></p>Laurihttp://www.blogger.com/profile/13685953355698087394noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-36354109.post-81375063690261458752022-02-01T10:33:00.005-08:002022-02-01T10:49:16.831-08:00Diletandi poliitanalüüs - Ukraina kriis<p>Ehk miks ma ei usu, et Ukrainas (seekord) täiemõõduliseks
actioniks läheb. Lühidalt kokku võttes: sest kära on olnud juba liiga palju ja
liiga pikalt.</p>
<p class="MsoNormal"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Igaks juhuks disclaimer: ma
ei pretendeeri mingile mõistlikule "teadmisele" – see, et ma kunagi TÜs politoloogiat õppisin
on üsna läinud ajastu lumi – aga lihtsalt ajalooõpetajana jääb üht-teist silma
ja meelde ning inimese aju teadagi mustreid ju armastab.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal">A) Gustav II Adolfi õukonnas töötanud Petrus Petrejus sõnastas 17. sajandi esimesel veerandil: <i>Selline on kord kõikide moskoviitide tava ja
käitumine, et kui nad näitavad end sõbralike ja heasoovlikena, siis järgneb
sellele peagi suur õnnetus või pahandus, kui nad aga ähvardavad, on äkilised
või vannuvad, siis on nad vähem ohtlikud ja neid ei tarvitse eriti karta</i>.</p>
<p class="MsoNormal"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Seda tuletasid rootslased
hiljem meelde, kui 1700 venelased neile kallale tungisid, hoolimata viimaste
mitmetest varasematest sõbralikkuse avaldustest (venelased viitasid, et kuna
Peeter I ei olnud risti suudelnud – viilides sellest ära viitega, et on seda
teinud juba varem – siis on kõik põhimõtteliselt JOKK) ning ka Vene saadiku äsjastest
kinnitustest.<br /></span>Ehk siis ka Eesti
ajaloole mõeldes – annekteerimise esimene samm oli ju “vastastikuse abistamise"
leping. Ants Piibu väitel tähistati allkirjastamist klaasi tõstmisega, kus
Stalin olevat eesti keeles lausunud toosti “Elagu Eesti!” (huvitav on see, et
kui x-aastat tagasi Putin uusaastaläkituses mingi eestikeelse lause kuuldavale
tõi, siis keegi seda paralleeli välja ei toonud).</p>
<p class="MsoNormal"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">B) Putin on ühest
küljest agenditaustaga ja teisest küljest pätimentaliteediga. Ehk siis hea
operatsioon toimub kiiresti ja minimaalse riskiga; raba palju saad ja vaata,
palju näppude vahele jäi, enne kui kisa liiga suureks läheb.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Elu ei ole malemäng,
vaid normaalolukorras bridž ning kriisiolukorras pigem isegi pokker –sul on
võimatu lihtsalt arvutusvõimsusega läbi raalida, mis toimub, sest osa infot on
peidus ning tuleb ise genereerida ning vastase plaan selgub mõnikord alles
päris lõpus. Bridžimängu olen ma ise võrrelnud infosõjaga: point on siis
genereerida võimalikult palju infot vastaspoole kohta, enesekohase infoga läbi
käia optimaalselt kokkuhoidlikult ning siis kasutada seda kõike võimalikult
hästi. No ja pokkeris on ju parim võit teadagi selline, kus sa ei pea kaarte
avama, sest puudub oht siiski kaotada ning jätab teised tuleviku jaoks
mõistatama. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Kas see tähendab, et hetkel
võib päris rahulik olla? Kindlasti ei. Kogemus pättidega näitab, et kui mitte
pöörata tähelepanu lollustele, siis selle asemel et olla rõõmus, katsetatakse
kui kaugele võib minna, enne kui laks tuleb – ning vahepeal kiusatus ja
karistamatuse tunne kasvab. Seega kui üldse mitte tähelepanu pöörata, võib
juhtuda, et puhtast oportunismist proovitakse järgi ka mõni nahaalsem
stsenaarium. Ei tasu silmist lasta ka võimalikku Napoleoni kompleksi: kui
tundub, et sind ikka tõsiselt ei võeta, siis lihtsalt teha midagi, et end
tegijana tunda. Ärgem siis unustagem, et venelastel on mingi austamise kompleks
– suur pahandus tekib nt siis, kui ei taha koos napsi võtta, et “nagu mis sa
mind ei austagi?” (riigi tasandil ilmselt võiks see tõlkuda kuna vene riiki
keegi ei armasta, siis lohutus selle eest on kui vähemalt kardavad, nö. “austavad”).<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><br /></p>
<p class="MsoNormal"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Korrates siis veel: ma
tegelikult ei tea mitte midagi – ning “Venemaa on suur ja lai, meetriga seda
mõõda, mõistusega aru ei saa”, aga praegusest ma eeldaksin, et pigem on “mängu”
eesmärk kuskil mujal – või vähemalt selle vahetu eesmärk. Mis ei pruugi olla lõppkokkuvõttes
oluliselt meeldivam.<o:p></o:p></span></p>Laurihttp://www.blogger.com/profile/13685953355698087394noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-36354109.post-43872671903598101622021-12-31T10:02:00.002-08:002021-12-31T10:02:25.286-08:00Aasta lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg<p style="text-align: justify;"> </p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET">Kõik kirjutavad hoolega aasta kokkuvõtteid oma saavutustest. Eks siis
minagi… <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><o:p> </o:p></span>Ilmselt suursaavutus oli see, et ma kraamisin ära oma T-särgi riiuli (tehniliselt
võttes on mõned küll polosärgid, aga detailid…) ja selle põhjal valmis analüüs.
Tuvastasin sealt 46 särgiühikut, mis põhivärvilt jagunevad järgmiselt:</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgqjHorzMyh0VqHeb9Hsfe-8Qp4KkAsuc86Vz3YC3JnKXEXMiCA6-FWgT_vihFVmsViHJmO_SrDg0FVwGPxhmewdG5dAjA4vM_p-Et-FFybuxQBbPTfnnzHW1YZzFsvs-XxWg_aWMMNGS3r_FcwyRRqjIbSaG-TyojaZStw9cGAnyCcPd2vfA=s542" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="512" data-original-width="542" height="302" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgqjHorzMyh0VqHeb9Hsfe-8Qp4KkAsuc86Vz3YC3JnKXEXMiCA6-FWgT_vihFVmsViHJmO_SrDg0FVwGPxhmewdG5dAjA4vM_p-Et-FFybuxQBbPTfnnzHW1YZzFsvs-XxWg_aWMMNGS3r_FcwyRRqjIbSaG-TyojaZStw9cGAnyCcPd2vfA=s320" width="320" /></a></div><span lang="ET"><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in;"><span lang="ET"><br /></span></p>14 valget<br /></span>11 sinist (4 „sinii“, 6 „goluboi“ ja üks sinakasroheline)<br />6 kollast<br />6 punast<br />4 halli (sh üks beežikashall ja kurikuulus Eesti koondise
rohekashall)<br />3 musta<br />1 roheline<br />1 lilla<p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in;"><span lang="ET"><o:p> <br /></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in;"><span lang="ET"><o:p><br /></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET">Mida iganes sellest järeldada saab minu kohta on ebaselge. </span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET">Neist 46st
särgist olen ma ise ostnud umbes 3, ülejäänud olen saanud erinevatel
asjaoludel. Ja kandmissageduse järgi armastan kasutada pigem kollaseid-punaseid
– valgetest umbes pooled on sisuliselt kasutamata.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET">Ok, tegelikult olid mul eelmisel aastal ka mõned muud saavutused. Väga
plogida ei viitsi, aga ühe oma hästi välja mängitud jaotuse panin <a href=" http://paevajaotus.blogspot.com/2021/12/31-detsember-infot-jagub-seda-tuleb.html">Päeva Jaotusesse siiski kirja,</a> et kunagi oleks hea vaadata ja naeratada.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET">Head aastalõppu!</span></p>Laurihttp://www.blogger.com/profile/13685953355698087394noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-36354109.post-75404208518781336672021-12-21T01:25:00.004-08:002021-12-21T05:11:47.731-08:00Kuidas ma kogukonnaaktivisti mängisin<p style="text-align: justify;">Tegelikult oleks paljugi muud, millest plogida, sest
elu on kiire ja huvitav ning maailm ümberringi on ka liigagi huvitav. Kõik
see aga tähendab, et üks tegemine ajab pidevalt teist taga ja isegi kui füüsiliselt
aja kirjutamiseks leiaks, siis vaimu jaoks oleks üks täiendav ümberlülitumine
liiga kurnav. Ma maksan isegi oma automatiseerimata arveid üle kahe kuu, et erinevate tegevuste arvu vähendada.</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">Igatahes lapsel läheb vist hästi, tundub üsna
uudishimulik ja samas chill tüüp olevat (eeldan, et temast võiks ju rohkem mainida,
aga samas reeglina ei lähe laste tegemised eriti kellelegi muule korda kui tema
vanematele ja pole mõtet kedagi väga kurnata sellega, et mul on kahtlemata
objektiivselt ja subjektiivselt maailma parim pisike põssa kodus).</p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;"><br /></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Aga jah, kuidas ma siis möödunud nädalal
sattusin kogukondlikku aktivisti mängima. Kusjuures rangelt võttes mitte “oma”
kogukonnas… <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Nagu kõik teavad, siis sõnapaar “Lauri” ja “aktivism”
ei käi liiga hästi kokku. Okei, kui tegemist on bridžiga, siis seda ikka võib,
aga vähem oluliste teemade puhul ma end üldiselt pigem ei liiguta ja keskendun zen-hedonismile.</span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">Eelmisel nädalal juhtunud aga nii, et
Tartu valla kaasava eelarve raames toimus plebistsiit, et kuhu kanaliseerida
30k€ väärtuses eelarvelisi vahendeid. </p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">Ma küll põhimõtteliselt vihkan seda tüüpi
hääletamisi, kus loeb ainult see, mitu häält sa tuttavailt kokku kraabid – st.
igasugused netipõhised kunstikonkursid või “aasta x” valimised (ma pole kindel,
kas hullem on seda tüüpi hääletused või spordialad/konkursid, kus võitja valib
žürii punktide põhjal, mitte mingi objektiivse kriteeriumi alusel), aga kuna reeglid on kehtestatud mujal, siis tuleb kaasalöömiseks
nende järgi mängida.</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Kogemata kombel juhtus nii, et paar päeva enne
lõppu selgus, et üks kahest juhtivast ettepanekust on seotud mu tööandjaga<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>- ehk siis Maarja-Magdaleenaga, eesmärgiks
rajada kooli staadionile virgestusala. Mis iganes see virgestusala täpselt on,
aga ma enda jaoks sõnastasin selle kui “välijõusaal”, mida see ilmselt ka on.
Põhiline konkurent oli pm samasuguse rajatise tegemine Äksisse. </span>Kuna kooli poolt jõuti tõdemusele, et seda asja
ikka väga tahetakse, siis umbes üle-eelmisel päeval enne kella kukkumist
leidsin, et lükkaks ka oma õla alla – või noh, eks mind natuke survestati ka
selleks. </p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">Kuna mu enda kodukohal midagi mängus ei olnud, võtsin näppu mõned
flaierid, et neid lapse jalutamise kõrvalt inimestele jagada. Loogika siis
selles, et kui neil reaalselt nkn ükskõik, siis miks mitte hääletada
Maarja-Magdaleena poolt, lubasin inimestele, et kui läheb õnneks, siis juhul
kui peaks tekkima vastupidine olukord, võin jagada seal Vedu flaiereid. Palju
ma neid laiali ei jaganud – sest väljas on külm ja pime ja ma ei näinud inimesi
– aga eelmisel õhtul käisin ikkagi oma maja inimesed ka kõik läbi. Kõrvalpõikena
ilmselt tasub mainida, et see on minu kohta ikka eriline aktivism – kunagi hallil
ajal, kui lubasin, et minu nime võib kirja panna TÜ õpilasesindusse
kandideerimisel, siis sellega minu osalus piirduski. Lõpuks olin saanud kaks
häält, ühe kohta väitis Luks, et see tuli temalt, kust tuli teine, pole senini
õrna aimugi, sest ega ma isegi hääletama minna ei viitsinud.</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Edasi kulges asi rahulikult kuni reede õhtuni
(hääletuse lõpptähtaeg oli kesköö) – Maarja-Magdaleenal üldiselt paarkümmend
häält rohkem kui Äksil, kuni ma umbes poole üheksa ajal panin tähele, et Äksile
on hakanud hääled kuidagi rutem juurde tiksuma – ilmselgelt seal inimesed teevad
midagi. Kuigi ka teine koht ilmselt polnuks katastroof, tasub meeles pidada, et
eelarves oli ette nähtud 30k€, kumbki välijõusaal hinnatud 20k€ peale – seega sellistel
asjaoludel on alati kindlam igaks juhuks esimesena läbi minna ja teatasin
kolleegidele, et “pange tähele, miskit toimub, nüüd mobiliseerume ja ajame kõik
võimalikud ja võimatud hääled välja!” Ilmselt nad mobiliseerunuks muidugi mingil määral ka ilma
minuta. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"></p><div style="text-align: justify;">Järgnesid väga huvitavad kolm tundi, mille
kohta ma hiljem leidsin, et tõenäoliselt kvalifitseeruks see põnevuselt aasta
spordisündmuseks, sest häälte juurde korjamine käis mõlemasse korvi väga
tasavägiselt. </div><div style="text-align: justify;">Ise ma võistlusliku inimesena (see, et ma olen üldiselt “hea
kaotaja”, sest elu läheb igal juhul ju edasi, ei tähenda, et ma kergelt
loobuks!) hakkasin kasutama oma bridžiorgunnigeeniuse kogemusi ning sotsiaalset
krediiti ja koputasin läbi hunniku tuttavaid, kelle elukoha kohta ma kas
teadsin/arvasin et on Tartu vallas – seejärel selliseid, kelle kohta ma ei
teadnud, kus nad elavad – ja lõpuks lihtsalt viskasin inimestele üles küsimusi,
et kas nad teavad kedagi, kes elaks Tartu vallas ja ei oleks seotud Äksiga,
ning tuletasin selle käigus meelde ka mõnele inimesele, kelle puhul ma ei olnud
kindel, kas ta on hääle andnud või ei (mu geniaalsem leid oli, et “aga meil on
ju 16-aastane õpilane koolis” – kell 11 õhtul võtsin ühendust, selgus
tõepoolest, et tal on hääl andmata ning on heameelega valmis seda tegema). Muuhulgas
kasutasin inimesega kontakteerumiseks ära isegi Bridge Base Online’i (vean
kihla, et kui Hans mult SMSi sai, et “mul on vist su abi vaja, tule BBO-sse!”,
uskus ta, et ma otsin neljandat kätt). Lõpuks olin kontakteerunud 49 inimesega,
millest suurem osa olid küll tühikäigud, kuid tuli ka positiivseid vastuseid.</div><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Tõenäoliselt sarnane tegutsemine leidis aset ka
Äksis, igatahes pinget jätkus viimase hetkeni – vahe kahe ettepaneku vahel ei
ületanud viimase paari tunni jooksul enam kordagi emmas-kummas suunas viit häält.
Kell 23:57 laekusid viimased hääled Maarja-Magdaleenale, manades tabloole +2;
23:58 korjas Äksi ühe hääle tagasi – aga see jäi ka selle päeva viimaseks, nii
et kui kesköö lõi ja tõllad taas kõrvitsateks muutusid, näitas tabloo:
Maarja-Magdaleena 324; Äksi 323. Igatahes selle viimase nelja tunni jooksul oli
Äksi endale juurde tekitanud ligi 100 ja Maarja-Magdaleena ligi 80 häält…<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">Rahul võivad endaga olla mõlemad kogukonnad; mida sellega teeb edasi vald, on juba nende rida - pm sisuliselt on siiski ju kaks võitjat (minu moraalne kompass ütleb, et aus oleks panna juurde umbes 9k€ ja teha ka Äksi asi ära, nad tahtsid seda peaaegu sama palju - aga õnneks pole see enam minu rida, isegi kui otsustatakse, et "aga jagaks 15-15" ei kõlaks ka liiga valesti. Peaasi, et see ikka ära tehakse ja veel tähtsam - kasutust leiaks). </p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Miks Maarja-Magdaleena võib enda üle eriti uhke olla
(ja miks ma selle nimel ka nii palju lõpuks panustasin), on see, et sellises
formaadis hääled kokku saada on üks kuradima jõuluime.<br /></span>Nagu ma olen varem
öelnud, on suure valla väike kool olla väga halb, sama kehtib ka suure valla
väikese asumi kohta. Tartu vallas on mingi 11 000 inimest, Statistikaameti andmetel
on Maarja-Magdaleena elanike arv 220, Äksis 437 (ehk siis kahekordne
vahe). Äksi kogukonna FB grupis on mingi 600+ liiget, Maarja-Magdaleena
kogukonnal vist FB gruppi polegi, on küll kooli grupp ca 300 liikmega. Lisaks on
Maarja-Magdaleena Tartu vallaga hiljuti liitunud piirkonnas ja asub üsna “nurga
peal”, samas kui Äksi on keskne koht ning see tähendab, et naabreid ja
võimalikke kontakte on palju rohkem. See ei pruugi küll alati toimida, aga ma
miskipärast ei usu, et naabrite vaheline kadedus oleks midagi sellist, mis
paneks nt kaugema konkureeriva ettepaneku poolt hääletama. Kuigi… Sotsiaalmeedias
kutsus inimesi üles Äksi poolt hääletama ka Tabiveres elav Tartu vallavolinik,
kes on Tabivere valla aegadest olnud seotud ka Maarja-Magdaleenaga… Ma muidugi
ei tea, äkki tal on ka Äksi taust sees, aga kui ei, siis ma leian, et see oli
temast väga halb maitse (mul ei oleks pretensioone, kui selguks et ta elab
tegelikult Äksis, aga no pole tegelikult minu asi, ma olen lihtsalt hea mäluga inimene…). <br />Aga eks väikses kohas võib
motivatsioon seljad kokku panna olla selle võrra suurem, eriti kui tekib
olukord “kas nüüd või ei kunagi”. Igatahes hea töö, Maarja-Magdaleena!</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">No ja endaga olen ka rahul - kuigi ma väga palju hääli ei tekitanud (ma arvan, et minust sõltuvate häälte arv jääb 10 ja 20 umbes keskele), siis nagu tabloo näitas, läks arvesse iga hääl. Või nagu kommenteeris Rainer Kerge: "harva on olukord, kus iga hääletanu teab, et just tema hääl tõi võidu" </p>Laurihttp://www.blogger.com/profile/13685953355698087394noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-36354109.post-15001313947345748862021-08-13T13:52:00.002-07:002021-08-13T14:34:34.939-07:00Lapsest ja nimepanekust<p></p><p class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 0in; text-align: justify;"><span style="color: black; font-size: 13.5pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-no-proof: no;">Nagu
mu eelmise nädala sotsiaalmeedia postitustest lugeda võis, tõi augusti algus mu
ellu kaks suuremat sorti pööret. Üks neist pigem tagasipööre “normaalse” elu
juurde – ehk siis andsin üle koolidirektori ametikoha ning jätkan oma senises,
kraad madalamas, rollis; teine aga ilmselt palju suurema mastaabi ja pikaajalisema
mõjuga – Maarja sünnitas meie poja.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 0in; text-align: justify;"><span style="color: black; font-size: 13.5pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-no-proof: no;">Veidral
kombel mul kipuvadki elus “suuremad” asjad mitmekaupa juhtuma. Sellest, et laps
on tulekul, kuulsin ma ülejärgmisel päeval pärast seda kui olin andnud oma
nõusoleku direktoritoolile asumiseks. Seda küll ajutiselt, aga ma olen aru
saanud, et enamus asjasse segatud inimesi eeldas, et see ajutine muutub
permanentseks. </span><span style="font-size: 13.5pt;">Võib-olla
olekski nii juhtunud, aga eelistasin pigem keskenduda “kodus ülemuseks” olemise
perspektiivile, ning kui olin välja selgitanud, et meil on koolis olemas
täiesti okei majasisene direktorikandidaat, loobusin kerge südamega korralisel
konkursil kandideerimast. Küll kunagi jõuab.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 0in; text-align: justify;"><span style="color: black; font-size: 13.5pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-no-proof: no;">Mulle
mõnes mõttes täitsa meeldis direktoriamet ja kuigi ma teadsin algusest peale,
et see on ajutine, siis tegin seda ikkagi ideega, et võimalikult palju
tulevikuks külge jääks. Ning kui kunagi kandideerin, siis tean, mille suhtes
silmad lahti hoida ja mida küsida. See “kui” võib olla nii “if” kui “when”
– nagu ma ise olen maininud, siis ma ilmselt olen liiga südamega õpetajaametis
kinni, et minusugust direktoriks raisata (Ääremärkusena – minu teooria, miks
direktorite seas on nii palju ajalooõpetajaid, kõlab: “ajalooõpetajad on
ohverdatavad, sellesse ametisse leiab ikka enam-vähem normaalse inimese, samas
katsu näiteks uut füüsikut leiutada!”).<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 0in; text-align: justify;"><span style="font-size: 13.5pt;">Kui
direktoriks saamisega on “küll jõuab”, siis mis puutub lapse saamisse, võib
ilmselt ausalt öelda, et ajastus enam parem olla ei saa:</span></p>
<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 0in; text-align: justify;"><span style="color: black; font-size: 13.5pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-no-proof: no;">- Passist
vaatab vastu vanus, mis ütleb, et on juba elatud ka piisavalt ja eks elu
sellisena on peaaegu “valmis”.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 0in; text-align: justify;"><span style="color: black; font-size: 13.5pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-no-proof: no;">- Kolm
aastat 1,5 koormusega töö tegemist (ka see oli “sündmuste kokkulangemise”
tagajärjel: nimelt pakuti mulle kahepäevase vahega nii õpetajatööd gümnaasiumis
kui õppealajuhatamist põhikoolis, mis mõlemad olid – ja on – minu jaoks
motiveerivad ja huvitavad ametid) tähendab, et pangaarve on täis, kuid akud
tühjad. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 0in; text-align: justify;"><span style="color: black; font-size: 13.5pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-no-proof: no;">- Erinevate
lisaotste tegemine perioodil “lapsetegemisele eelnev aasta” tähendab, et
sotsmaksu on laekunud hästi ja toetused suhteliselt kõrgel.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 0in; text-align: justify;"><span style="color: black; font-size: 13.5pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-no-proof: no;">- Lapse
eest edasi hoolitsemise puhul klapib ideaalselt, et naine tahab teha tööd ja
mina tahan puhata, nii et mingi hetk võtan lihtsalt asja üle ja jään koju. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 0in; text-align: justify;"><span style="color: black; font-size: 13.5pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-no-proof: no;">- Lapse
sündimise aeg augusti alguses tähendas omakorda, et Maarja ei pidanud üleliia
muretsema rasedariiete üle (vähe kihte). Kuigi väidetavalt olevat palavaga
lapse ootamine üsna vastik, siis sel suvel oli nii palav, et vastik oli kõigil
- kuid laps sünnib suht mõnusalt soojal ajal<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 0in; text-align: justify;"><span style="color: black; font-size: 13.5pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-no-proof: no;">- Lisaks
pole kooliõpetajal mõtet oma isapuhkust ära kulutada, sest põhipuhkus kestab,
ning seda (l)isapuhkust saab kasutada mõnel sobivamal hetkel.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 0in; text-align: justify;"><span style="color: black; font-size: 13.5pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-no-proof: no;">Kuigi kõik
eelnev kõlab nagu olnuks ettevõtmine hoolega planeeritud, siis teglikult see
päris nii ei olnud – mingeid meetmeid me oma šansside suurendamiseks laps saada,
eriti veel spetsiifilisel ajal, kasutusse ei võtnud (va. looduse tõkestamisest
loobumine) – kui poleks õnneks läinud, siis poleks. Ilmselt on seega pigem
õigem öelda, et laps oli “oodatud”, mitte “planeeritud”, aga lihtsalt kukkus
hästi välja.</span></p><p class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 0in; text-align: justify;"><span style="font-size: 13.5pt;">Esimeste
märkide kohaselt on poiss samuti hästi välja kukkunud: sündis praktiliselt
“ette nähtud” kuupäeval (läks natuke üle kesköö järgmisesse); suht heas vormis
(54 cm; 4,1 kg; Apgar 8-9), juuksed peas ning tundub suht </span><i style="font-size: 13.5pt;">chill</i><span style="font-size: 13.5pt;"> tüüp olema, kuigi hea kopsumahuga.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 0in; text-align: justify;"><span style="color: black; font-size: 13.5pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-no-proof: no;"><o:p> </o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 0in; text-align: justify;"><span style="color: black; font-size: 13.5pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-no-proof: no;">Lapse
saamise juures on väga huvitav aspekt, et mis talle nimeks panna. </span><span style="font-size: 13.5pt;">Meie
puhul veel eriti, sest küsimus oli ka perekonnanime valikus – meil on need
erinevad ning kummalgi polnud väga tugevaid tundeid oma klanni nime jäädvustamise
suhtes. Selle viimase asjus jõudsime küll väga kiiresti ühele meelele, et
paneme eesnime(d) ära ja siis lihtsalt vaatame, kumb perekonnanimi paremini
kokku kõlab. Eks laps võib kunagi ise vahetada, kui talle ei meeldi.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 0in; text-align: justify;"><span style="color: black; font-size: 13.5pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-no-proof: no;">Mis oli
aga kindel, oli see, et välja jäävad nimed, mis on juba olemas mõnel meie
tuttaval ja et nimi peaks olema “hea karmaga” (ehk näiteks kui mõnel mu
õpilasel on selline nimi olnud, siis juhul kui õpilane oli laisk ja/või loll,
siis see on näide halva karmaga nimest. Konkreetsetest näidetest parem hoidun).<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 0in; text-align: justify;"><span style="color: black; font-size: 13.5pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-no-proof: no;">Esimesed
põgusad mõttetalgud pidasime juba jaanuaris, kui lapse sugugi teada ei olnud.
Mis sellesse puutub, siis ma tegelikult olin suht kindel, et tuleb tüdruk:
esiteks on mul istuv ja laisk eluviis (“rahvatarkus” ütleb, et poiste tegemine
eeldab jahedust) ja teiseks kipun ma end nii tööl, hobides kui vabal ajal
ümbritsema pigem igas vanuses tähelepanuväärsete daamidega.<br /></span><span style="font-size: 13.5pt;">Selgus,
et iseseisva mõtteharjutuse käigus oli ka Maarja mõelnud just tüdrukunimedele. Kiiresti
sai selgeks, et kui tuleb tüdruk, siis nime suhtes kompromissi leidmine saab
olema üsna keeruline ettevõtmine, kuna meie eelistused olid väga erinevad. Kui
Maarja eelistanuks pigem lihtsamaid ja vanamoodsamaid nimesid, siis mulle
imponeerivad pigem “ülbema kõlaga” variandid (minu esimene variant olnuks nt
Regina Minerva – kuigi jah, mõnes mõttes on see palju “vanamoodsam” kui
suvaline eesti arhailisepoolne eesnimi…).<br /></span><span style="font-size: 13.5pt;">Poistenimedega
läks see-eest palju hõlpsamalt. Kummalgi küll ühtegi head ideed või kindlat
tahtmist polnud, kuid tuvastasime, et meile istuvad sama tüüpi nimed. Laias
laastus: põhja/germaani/kelti nimed, mitte liiga pikad, lihtsad öelda, pigem
sisaldavad r-tähte, hiljem selgus, et paljud ka f-tähte. Lõpuks leidsime, et
aega on selle kiire asjaga, ja aja jooksul tekkis teatav </span><i style="font-size: 13.5pt;">shortlist</i><span style="font-size: 13.5pt;"> mingitest variantidest, mille seast valida või mida
kaaluda, kui laps käes. Näiteks olid seal kasutusse mitteläinud variantidena
sees Frederik ja Morgan, viimasel päeval lisasin sinna ka pigem poolnaljaga
Fabius’e – kuna tüübil sündimisega väga kiiret ei tundunud olevat. Fabius oli
Rooma väejuht Hannibali vastu peetud II Puunia sõjas, kes kasutas taktikat, kus
põhilahingusse ei astunud, vaid viivitas ja kurnas, ning sai endale
hüüdnimeks </span><i style="font-size: 13.5pt;">Cunctator</i><span style="font-size: 13.5pt;"> – “viivitaja”. Tõsi, wiki külge avades
selgus, et tal oli ka otseselt “halva karmaga” hüüdnimi </span><i style="font-size: 13.5pt;">Verrucosus</i><span style="font-size: 13.5pt;"> –
“tüükaline”.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 0in; text-align: justify;"><span style="color: black; font-size: 13.5pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-no-proof: no;"><o:p> </o:p></span><span style="font-size: 13.5pt;">Kui laps
oli käes, siis vaatasime talle otsa ja leidsime, et olemasolevatest
variantidest sobib talle kõige paremini põhivariandiks kujunenud Leif Erik. Ja
olime mõlemad ühel nõul, et perekonnanimi Oras sobib selle komplektiga paremini
kokku: 3x4 tähte, suht hea rütmiga. (Hiljem üks mu kolleeg kommenteeris, et
laps sai perekonnanimestatud ebatraditsiooniliselt, mille peale tuli mulle
pähe, et nii vähe kui ma karantiiniajal väljas käisin, olin selle enamasti
seltskonnas, kus lisaks minule oli veel viis inimest, kellest neljal olid ema
perekonnanimed ja viienda lapsed olid samuti ema nimega – ning kui ma seda
seika neile mainisin, selgus, et ka tal endal, nii et ma ütleks, et selle
valimi põhjal võiks väita, et see on pigem </span><i style="font-size: 13.5pt;">mainstream</i><span style="font-size: 13.5pt;">).</span></p>
<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 0in; text-align: justify;"><span style="font-size: 13.5pt;">Miks
siis selline nimi:</span></p>
<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 0in; text-align: justify;"><span style="color: black; font-size: 13.5pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-no-proof: no;">1) Kõlab
hästi<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 0in; text-align: justify;"><span style="color: black; font-size: 13.5pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-no-proof: no;"><o:p> </o:p></span><span style="font-size: 13.5pt;">2) Meil
pole ühtegi selliste nimedega tuttavat (mitte kummagagi)</span></p>
<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 0in; text-align: justify;"><span style="color: black; font-size: 13.5pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-no-proof: no;"><o:p> </o:p></span><span style="font-size: 13.5pt;">3) Kui
Eesti kirjandusklassikas soovitati poisslapsele nimi panna Ameerika avastaja
järgi (tolleaegsete teadmiste kohaselt), siis vahepeal on ajalooteadus välja
selgitanud, et 500 aastat enne Kolumbust leidis Ameerika eurooplaste jaoks üles
üks teine mees. Leif Eriksson</span></p>
<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 0in; text-align: justify;"><span style="color: black; font-size: 13.5pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-no-proof: no;"><o:p> </o:p></span><span style="font-size: 13.5pt;">4) Nimel
on ilmselgelt hea karma - Leif Erikssoni hüüdnimeks oli "Õnnelik"</span></p>
<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 0in; text-align: justify;"><span style="font-size: 13.5pt;">Lisaks
veel mõned juhuslikud kokkusattumused, mis nimepanekul vähimatki rolli ei
omanud, aga tagantjärgi tunduvad lõbusad:</span></p>
<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 0in; text-align: justify;"><span style="color: black; font-size: 13.5pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-no-proof: no;"><o:p> </o:p></span><span style="font-size: 13.5pt;">- Sama
nädala jooksul kui meil endil see mõte nimest tekkis (esialgu ideega, et paneks
kaks eesnime, millest teine oleks Erik), rääkis Pihel Maarjale, et ta oli
näinud unes, et me saame poisi, kellele paneme nimeks Erik.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 0in; text-align: justify;"><span style="color: black; font-size: 13.5pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-no-proof: no;"> </span><span style="font-size: 13.5pt;">-
Tekkinud akronüüm LEO ei ole seotud sellega, et poisi isal on 25-aastane
paarisuhe Leo Luksiga (bridžilauas).</span></p>
<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 0in; text-align: justify;"><span style="color: black; font-size: 13.5pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-no-proof: no;">Aga
igatahes siinkohal Leole tellimus, et kui ta veel mõne lapse teeb, siis saagu
selle nimedest kokku LAURI. Kuna Eesti seadusandlus piirab eesnimede arvu
kolmega, siis eeldaks akronüüm väga spetsiifilist perekonnanime (põhivariant
oleks topeltperekonnanimi R…- I…, kuigi seda mõtet arendades teatas üks mu
sõpradest, et temal oli küll klassiõde perekonnanimega Uri), seega olen nõus
aktsepteerima selle asemel ka anagrammi.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 0in; text-align: justify;"><span style="color: black; font-size: 13.5pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-no-proof: no;"><o:p> </o:p></span><span style="font-size: 13.5pt;">-
Maailma suurim bridžiklubi on Bridgeklubben Sankt Erik (Stokholmis, muide ka
Stokholmi vapil kujutatud pea – mida ma esialgu pikka aega naisepeaks arvasin –
kuulub sellelesamale pühakule)</span></p>
<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 0in; text-align: justify;"><span style="color: black; font-size: 13.5pt; mso-ansi-language: EN-US; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-no-proof: no;"> </span><span style="font-size: 13.5pt;">-
Horoskoobihuvilised ilmselt on juba tähele pannud, et poiss on sündinud Lõvi
tähtkujus. Eks sellegi ladinakeelne nimi ole </span><i style="font-size: 13.5pt;">Leo</i><span style="font-size: 13.5pt;">. </span></p><br /><p></p>Laurihttp://www.blogger.com/profile/13685953355698087394noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-36354109.post-88902715716034954882021-05-03T06:13:00.005-07:002021-05-03T21:48:38.244-07:00Kool kui teater?<div style="text-align: justify;"><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"></p><table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj3jlJTlqIIXdT2lH7b7y6FlM0x_ZV9bko2X_KL9PxQGm0xasCBNYcf79u4Ec3BJk_2pCkIv8aD9sjOK5Ko0Cp5lj_c_odQ2wpKP8v1m4Q_CRMrJjuuDhODVmywifEyC7A_xWux/s507/Panso+raamatud.png" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="507" data-original-width="339" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj3jlJTlqIIXdT2lH7b7y6FlM0x_ZV9bko2X_KL9PxQGm0xasCBNYcf79u4Ec3BJk_2pCkIv8aD9sjOK5Ko0Cp5lj_c_odQ2wpKP8v1m4Q_CRMrJjuuDhODVmywifEyC7A_xWux/w134-h200/Panso+raamatud.png" width="134" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><i>Raamat anti välja kahes osas</i></td></tr></tbody></table><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Hiljaaegu lugesin läbi Merle Karusoo poolt
kokku pandud raamatud Voldemar Panso lõpuaastatest: ehk siis baasiks autori
enda märkmetest pärinev valimik kildudest, mis puudutasid tema tervisehädasid,
lavastusi ning t</span><span lang="ET">ööd „Lavakas“, eelkõige selle 7. lennuga –
millesse kuulusid lisaks veel Krjukov, Kibuspuu, Kerge, Luik, Paluver, Volkonski jt
–sekka ka fragmente Panso enda märkmetest ning näpuotsaga ka paarilt muult
inimeselt.<br /> <o:p></o:p></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;">Sellega seoses tekkis mul mõtteid, mis on koondatavad kahte erinevasse
liini. </p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;">Ühte mõtted raamatu (ja Panso kui inimese) kohta, teise üldised mõtted
selle kohta, kuivõrd minu hinnangul kool sarnaneb teatriga päris paljudes
aspektides. Ilmselt Panso tegevus teatripedagoogina ja näitejuhina tõi sellel
teemal veel mitmeid paralleele välja., eriti nüüd kus ma juhuse tahtel ligi
pool aastat direktoritoolil olen veetnud.</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;">Raamat ise ei olnud väga "mõnus lugemine" – tegu oli katkendite
kollektsiooniga, mis ei moodustanud sidusat tervikut. Samuti oli võhiku jaoks
üsna keeruline mitmetesse asjadesse sisse elada. Kui ma olin korra juba mõlemad
osad läbi lugenud, siis teistkordsel läbivaatamisel oskasin juba palju paremini
aru saada öeldust ja tegelastest – ilmselt parema taustüsteemiga oleks juba
esimesel korral natuke selgem pilt olnud [teatriajaloost on mu teadmised üsna
null - ja raamatut lugedes tekkis mul uudishimu, et tea, kas Kaarel Irdi kohta, keda Panso vihkas ja põlgas - võimalik, et kohati asja eest - ka midagi huvitavat kirja pandud on].</p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;">Samas jälle selline mosaiikne ülesehitus võimaldas ilmselt sisse
paigutada mitmeid mõtteterasid, mille võis rahulikult „rippuma“ jätta, et
lugeja ise taipaks või looks neile konteksti.</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;">Kuigi Karusoo oli Panso suhtes väga respekteeriv, on kiiduväärne, et ta
ei üritanud viimasest teha iidolit ning näidata teda parimas võimalikus
valguses. Selle tulemusena jäi minul tema isikust mulje, et tegu oli kahtlemata
targa, kuid samas mitte eriti meeldiva inimesega [ärgem siis unustagem, et ma
olin raamatut lugema hakates <i>tabula rasa</i>
– nii isiku kui taustsüsteemi suhtes]. Mis oli tema juures positiivset (lisaks
viidatud üld- ja erialatarkusele) oli see, et ta adus väga tugevalt arengu
vajalikkust – seda nii süsteemi tasandil kui iga inimese juures eraldi;
kusjuures mulle jäi mulje, et evolutsioonilise, mitte revolutsioonilise arengu
vajalikkust.</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span lang="ET"></span></p><table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg1Ub1G-0C5xeS0Ftn7fOVrvm4Y3AvIBX-cFfyohjJ9zdEmuqYg0W5TWwWv7wdmxq-07Herpz-Oiv_bzTpn0c8o1eugl9zCuLQ6mfZ-2M1EIr-opOE4D_aHwbcy4VIo8RvZRcK5/s630/Panso+portree.jpg" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="372" data-original-width="630" height="118" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg1Ub1G-0C5xeS0Ftn7fOVrvm4Y3AvIBX-cFfyohjJ9zdEmuqYg0W5TWwWv7wdmxq-07Herpz-Oiv_bzTpn0c8o1eugl9zCuLQ6mfZ-2M1EIr-opOE4D_aHwbcy4VIo8RvZRcK5/w200-h118/Panso+portree.jpg" width="200" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Siin veel elus - seega alla 57-aastane...</td></tr></tbody></table><span lang="ET">Samas jäi detailidest mulje Pansost kui väiklasest inimesest, kes oli
väga kindel oma tõdede õigsuses ja ei suutnud mõista, et teiste inimeste huvid
võivad olla teistsugused. Lõpuks tundus, et ta oli elu lõpus pettunud ja nägi
igal pool enda vastu suunatud intriige, kas siis otseselt või
institutsionaliseeritud tasandil – võib-olla küll õigustatult. Võtme selle
mõistmiseks võib anda ta tervislik seisund, mis elu lõpus oli väga kehv. Ma
olin ausalt öeldes tõsiselt üllatunud, kui avastasin, et surres oli ta kõigest
57-aastane – piltide järgi oleks keskeltläbi 20 aastat küll otsa kirjutanud.
Nagu tema kohta ütles Lea Tormis „vana ja haigena tekkis tal teatav armukadedus
teiste lavastajate vastu“ – ning ilmselt see kadedus laienes ka muudesse
valdkondadesse. (Seda juttu siin kirjutades meenus mulle üks Tartu
bridžimängija, kes sai ka 40ndate aastate lõpus infarkti ja pärast seda oli elu
lõpuni kibestunud, kahtlustav ja vastik inimene, kelle maine varasemast oli
suurem kui tema tegelik staatus ning ei suutnud taluda „pingereas“ üha
tahapoole vajumist…). </span></div><div style="text-align: justify;"><span lang="ET">Aga jah, Panso pole ilmselgelt mulle midagi teinud - ja mul puudub ka igasugune objektiivne alus tema kohta midagi arvata - , seega
rahu tema põrmule.<o:p></o:p></span><p></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;">Mis aga puutub teatri ja kooli paralleelidesse, siis mulle on ammu
tundunud, et õpetaja töö sarnaneb suuresti näitleja omaga (ja
direktori/õppejuhi oma siis sellest tulenevalt teatri/näitejuhi omaga).</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span lang="ET">Ilmselt tasub ära mainida, et teatrist endast kui sellisest ma eriti midagi
ei tea. Ma käin seal heameelega, aga teoreetiliselt olen üsna võhik, ning
ennekõike naudin lugusid ja tervikpilti, mitte spetsiifilist näitlejatööd. Ehk
siis eelistan olla kuskil kaugemal, nii et kogu lava on kaadris, mitte nii
lähedal, et näitleja silmavalged vastu läigivad.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span lang="ET"></span></p><table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgk78ykr8L8daoQoielUVVRa4WdG58Mq0NGg2yVSPE8uLi9vl_2bbjZ7E315zgdiBowtLZ_2dRFw9BwKk7-CHaRY6IKpJLbkx82UCX6a0nJNUVHpYRF64ag2eT8TviKXy75ZTkr/s604/Tema+T%25C3%25BCrgi+k%25C3%25B5rgeausus.jpg" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="604" data-original-width="401" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgk78ykr8L8daoQoielUVVRa4WdG58Mq0NGg2yVSPE8uLi9vl_2bbjZ7E315zgdiBowtLZ_2dRFw9BwKk7-CHaRY6IKpJLbkx82UCX6a0nJNUVHpYRF64ag2eT8TviKXy75ZTkr/w133-h200/Tema+T%25C3%25BCrgi+k%25C3%25B5rgeausus.jpg" width="133" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tema Türgi Kõrgeausus<br />"Kodanlasest aadlimehes"</td></tr></tbody></table><span lang="ET">Huvitav on aga see, et ma kahtlustan, et selles, et ma õpetaja olen
– või <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>end selles nii hästi tunnen –
mängib suurt osa see, et sajandi alguses lõin ma kaasa paaris harrastusteatri
tükis. Siinkohal on ilmselt sobiv koht avaldada tänu ennekõike Küllile (alias
Notsule) – õpilased küll võivad selles suhtes teisel arvamusel olla. Igatahes
kui ma enne olin paras puuhobune ja pigem põdesin „mida inimesed arvavad“, siis
tänu temalt saadud esinemiskoolitusele olen ma küll paras puuhobune endiselt,
aga edev puuhobune ja inimeste arvamuse üle ei põe juba ammu. Samuti on natuke
rooste läinud – kuigi mitte veel kadunud – võime Shakespeare’i ja Moliere’i
tsiteerida.<o:p></o:p></span><p></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><br /><span lang="ET"><br /></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;">Igatahes ma tuvastasin enda jaoks, et suht sageli ongi tunni andmine
improviseeritud monotükk teatavates raamides, mis nõuab kohati kiiret
reageerimist ja paindlikkust ning ei tohi olla auditooriumi jaoks igav. Ja
kinnituse sellele sain ma paar aastat tagasi õpetajate päeval, kui meie gümnaasiumi õpetajate grupile oli
organiseeritud improteater, mis mõnel korral kaasas lavale ka publiku – ehk
siis mõned õpetajad – ja kui aus olla, siis kollektiivide reageeringud
impro-olukordadele jätsid sageli parema mulje, kui improteatri pro’de omad. No ja ega direktori puhul ka tuleb aeg-ajalt publikule mängida - eriti nii väikses koolis kui minul on.</p>
<br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgushj8c2a39blReIQbPDtSMwmUXDUYuDQQZsRVnLxIVP6mLv8_4_HDXktBxCYkarChMJpdp5d2KfTqMdHMz5NLKeo7VhrzG8J1o9Hmd0_3hxOyKztNQHaCk5YGswtAQzJDDqSb/s999/direktori+diapasoon.png" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="405" data-original-width="999" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgushj8c2a39blReIQbPDtSMwmUXDUYuDQQZsRVnLxIVP6mLv8_4_HDXktBxCYkarChMJpdp5d2KfTqMdHMz5NLKeo7VhrzG8J1o9Hmd0_3hxOyKztNQHaCk5YGswtAQzJDDqSb/s320/direktori+diapasoon.png" width="320" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><i>Need pildid on tehtud nädala jooksul ja ma ise olen kommenteerinud, et direktor peab ära katma mõlemad äärmused + kogu vahepealse spektri</i></td></tr></tbody></table><br /><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;">Nii, aga see kõrvalepõige tehtud, asjade kallale, kus ma leidsin
äratundmist ükskõik kas siis õpetaja või direktorina, ükskõik kas siis
üldideoloogiliselt või millegi konkreetse poolest. Tsitaadid/refereeringud on
kaldkirjas.</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span lang="ET"><o:p> </o:p></span><b><span lang="ET">Miks hakatakse juhiks:</span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Miks hakatakse režissööriks? (Panso kasutab
lavastaja kohta seda sõna, ma kahtlustan, et äkki vene keeles kasutatakse nii…)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">1) Kes
näitlejana läbi ei löö, aga õhutab teatriarmastus ja juhiinstinkt<br /></span></i><i>2)
“Kutsutud ja seatud”, keda ei rahulda ainult näitlejatöö</i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Režissööride
liigid – head (kõige vähem), keskpärased (kõige rohkem ja ohtlikumad), halvad
(elu sööb nad välja).</span></i><i><o:p> </o:p></i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Öelge
üks suur režissöör, kes ei taju oma aega. Aga režiitooli hoiavad kinni need,
kes on sotsiaalse närviga, aga režiikunstis andetud.<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;"><o:p> </o:p></span>Teises kohas on seda täpsustatud, miks
hakatakse režissööriks:</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Juhuse
tõttu;<br /></span></i><i>Totakast armastusest teatri vastu –
platoonilisest;<br /></i><i>Kuna
näitlejana läbi kukutakse (kõige ohtlikum – teistele)<br /></i><i>Auahnusest
– olla juht (ja eriti ohtlik, et siis näitlejana rolli võtta, kui anne pole
esmaklassiline)<br /></i><i>Kutsumusest
avarama töövälja, suurema vastutuse, ja kõige tähtsam – suurema riskitunde
pärast</i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;">Ehk siis minu puhul direktoriks: „juhuse tõttu“: lihtsalt asjaolud kujunesid nii, minust üsna sõltumatult. Kusjuures kuigi praegune direktoraat on mõeldud küll ajutise nähtusena, ei välista, et kunagi proovin seda ametit veel, nii hull see ka ei ole (aga mu õige kutsumus ilmselt on siiski olla keskastme juht - kooli kontekstis siis õppealajuhataja. Ja ka õpetaja olemine on tegelikult tore, keegi peab ju tööd ka tegema...). Susanna hiljuti
naljaga pooleks jagas minuga tsitaati filmist „Mehed ei nuta“, kommenteerides
et see on nagu minu hädad – „Ma ei saa kindlat töökohta vastu võtta, sest ma
olen väga andekas...". Klipp selle kohta <a href="https://www.youtube.com/watch?v=Wd0A3KAzZxU">SIIN</a> (Youtube'i klipp)</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span lang="ET"><o:p> </o:p></span></i></b></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="ET">Juhiametist ja töömoraalist: </span></b><span lang="ET"><span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span lang="ET">„</span><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Nüüd tunnen kuivõrd on lavastaja, eriti pealavastaja amet sarnane
kapteni ametiga.</span></i><span style="mso-ansi-language: EN-US;"> </span><span lang="ET"><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Kapten
ei küta, ei rooli, ei seila purje, aga temast sõltub kõik, kogu töö, tahe,
suutlikkus, suund, sõidukiirus, meeleolu, hirm ja arm, sest laev purjetab tema
lipu all.</span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Panso loobumiskõnest Draamateatris:<i style="mso-bidi-font-style: normal;"> Teatrijuhi ülesanded:<br /></i></span><i>1) Et
õhtust õhtusse oleks inimestel huvitav teatrisse tulla<br /></i><i>2) Et
see oleks kaasaegne teater<br /></i><i>3) Et
kogu ansambel oleks hõivatud, kaasa arvatud joodikud ja andetud. Mõlemaid
leidub akadeemilises teatris.<br /></i><i>4) Et
repertuaar oleks ministeeriumile vastav ja vastaks eelkinnitusele.</i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i>Režissööril
saab olla vaid üks nõudlikkus – iseenda vastu. See nakatab teisi, loob
atmosfääri, tekitab kohusetunde. /…/Ja kui keegi pidevalt ei haaku, takistab
proovi tihedust, teeb proovist tekstiõppimise paiga, kõrvaldage proovist,
tükist, aukraadi või sõprussidemete peale vaatamata. Aga enne hoiatage.</i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span lang="ET">Esmakursuslastele sissejuhatuseks: </span><i>Näitlejad läksid varem
tiisikusega, nüüd südamega. Luua tähendab raisata südant.</i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i>Kui
mootor tunda annab, peab kasutama resoluutsust. Elus Pansost võib olla veel
pisutki kasu, surnud Pansost ei kübetki. Ja keegi ei kiida takka. Uut ei ole.
Leitakse! Teda ei taheta leida, sest uus on proovimata ja võib olla ebamugav,
temaga võib olla pahandusi, ta järele peab valvama, ei saa rahulikult suitsu
teha. Aga see operatsioon tuleb teha.</i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span lang="ET"><o:p> </o:p></span><i>Mul
oli kerge töötada, sest ma ei ihaldanud enam juhitooli ega aurahasid. Mul oli
raske töötada, sest kannatan kohusetunde all.</i></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgIjMWiKfcn3oZ6Y51lKABnGDlbkG_xfagoky6hbfCKvlHtSncCDJDlPkbiAU9_M-kc7otmK5RodE68SB-EkgSYJC3XCwHO6USG0qfRVnj4wgGHweUJrAHGEAPDm_g7qend5IK5/s220/J._V._Veski_nim_Maarja-Magdaleena_P%25C3%25B5hikooli_logo.png" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="212" data-original-width="220" height="193" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgIjMWiKfcn3oZ6Y51lKABnGDlbkG_xfagoky6hbfCKvlHtSncCDJDlPkbiAU9_M-kc7otmK5RodE68SB-EkgSYJC3XCwHO6USG0qfRVnj4wgGHweUJrAHGEAPDm_g7qend5IK5/w200-h193/J._V._Veski_nim_Maarja-Magdaleena_P%25C3%25B5hikooli_logo.png" width="200" /></a></div><br /><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;">Ma olen mitu korda iroonitsenud, et meie kooli moto „Väike, kuid
südamele suur“ on halva karmaga, arvestades, et see pakub endas mitmeid
võimalusi, kuidas ennast surnuks töötada. Ja kui Ariana ameti maha pani, siis
ega keegi selle üle rõõmus ei olnud – kuigi reaalselt enamuse igapäevane töö
sellest mõjutatud ei olnud. Mina kannatasin selle läbi küll kõige rohkem (ehk
siis keegi pidi selle koha üle võtma), aga leidsin, et sellesse tuleb ühest
küljest suhtuda „seisus kohustab“ paratamatusesse ja teisest küljest leidsin,
et kuigi see teeb kõigi elu keerulisemaks, oleks minust äärmiselt isekas
eeldada, et inimene peaks oma elule ja tervisele korraliku põntsu panema
selleks, et teistel lihtsam oleks. Olles teda viimasel ajal näinud, väidan, et
ta tegi enda jaoks õige otsuse…</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><b><span lang="ET"><br /></span></b></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><b><span lang="ET">Töötajate motivatsioonist</span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Režissööriteatri
ajal näitleja lakkas mõtlemast-töötamast endaga ja rolliga, et las režissöör
mõtleb, ning aega on küllalt, palk on väike ja ära ei aeta.</span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Suurim
oht on elukutselised asjaarmastajad. Professionaalne isetegevus, kuupalgaline
teatris.</span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Professionaalsus
ei tähenda ainult seda, et mu tööraamat on kutselises teatris ja kuulun sinna
trupi koosseisu. Professionaalsus tähendab enda stuudiumit.</span></i><span style="mso-ansi-language: EN-US;">[Terminit “stuudium” kasutas Panso viitamaks
enda kallal tehtavale tööle enesearengu mõttes].<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i>Ärge
elage vanade rahvakunstnike säras. Palgafond kaob ja mängijaid ei ole.</i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Teater
on ikka koosnend kehvadest, keskpärastest ja suurtest näitlejatest. Kehvad
kaovad, suured ei ela kaua. Keskpärased on vastupidav kaup.</span></i> </p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Mõistke,
ma ei räägi vanema põlvkonna vastu, ma räägin andekatest ja neist, kelle anne
tuhmub, aga aunimi ja staaž ja palk jääb. Et uus saaks juurde tulla, peab keegi
lahkuma, muidu pole voolavust. On ebanormaalne, kui trupi 50st näitlejast on
20, keda ükski lavastaja ei taha, aga nad on “truud iskralased” ja ei riku
kunagi diststipliini, ning teevad ühiskondlikku tööd.</span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Vanem
kaader võib vast hetketi kõõrdi vaadata, et doseerin noortega üle, aga see ongi
perspektiivi pärast. Lihtsam on teha kogenud näitlejatega tasemel lavastus.
Ikka ja jälle. Ja saalis on äratundmine: mis sellest teatrist sai. Nad on rahul
ja mugavad. Ning keegi ei märka, millal rahu kasvas üle rahulolematuseks.</span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Iga
lavastaja arvestagu igavesti (ja ärgu kunagi harjugu), et näitleja ürgloomus on
ratsionaliseerida, st. kunstiloomingut asendada kunsti tootmisega.
Ratsionaliseerub kostüüm, grimm, misanstseen, tekst, kõik voolujoonestub
neetult. Rolli kätte saanud, algab kordumise lihtsustus.</span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Kui
mul on valida 50 aastane tardunud oskusega või 30-ne veel väljakujunemata
lootus, ma võtan kõhklemata 30-se. Ma võtan 70-se, kes kannab endas kultuuri ja
pedagoogikat.</span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Esmaklassiline = kullaprooviga. Ma ei küsi siis kunagi, on see etendus traditsiooniline või
novaatorlik. Need mõisted kaovad praktikas.<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;">Eesti haridussüsteemi sisse kodeeritud häda on, et tegelikult pole õpetajatel erilist motivatsiooni enese arendamiseks: palka
sellest juurde ei tule ja enam pole ka nõuet, et x aasta jooksul tuleb x-tundi
koolitusi läbida. Tegelikult järgi mõeldes, see viimane on pigem hea – ega koolitusel käimine
linnukese pärast mitte midagi juurde ei anna ja küsimus on ikkagi selles, kas
inimene tahab ennast arendada või ei. “Sarikoolitajad” ei pruugi olla
grammivõrragi pädevamad, ükskõik kui palju nad neid koolitusi läbi käivad.</p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;">Erilist konkurentsi või survet ametis olevatele
õpetajatele ka ei ole, kui nad just mingi konkreetse sigadusega hakkama ei saa,
ei ole erilist põhjust neid ka vallandada – kuna õpetaja töötasu ei ole ka just
üleliia motiveeriv, ei ole ametisse tahtjatest just järjekorda ukse taga. Seega
ametit pidades on hetkel hea kindel tunne, et kui sul on valmidus seda tööd
teha ja paber, mis kinnitab su formaalset pädevust, võid sa olla suhteliselt kindel, et tööta sa ei jää.<br />Uutel inimestel kipub (aga ei pruugi) olema
entusiasmi, et teha rohkem kui absoluutne miinimum ning anda sellega asutusele
ka midagi juurde – niisamuti ei pruugi vana tähendada “mahakäinut”.</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;"><o:p> </o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Töökoormusest:<o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Minu
arust on häbiasi, et siin ilmas nii palju tööd peab rügama. Üks kõige kurvemaid
asju ongi, et ainus, mida inimene päevast päeva 8 tundi teha võib, on töö. Ja
see ongi põhjus, miks ta iseenda ja teiste elu nii viletsaks ja õnnetuks teeb.</span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Teatrit
ei tohi teha andetud ja haiged. Sinine leht on teatris ja miilitsakoolis
lubamatu asi. Välja kuulutatud etendus mängitakse ka kõrge palavikuga. See on
meie kutse, kutsumus ja au.</span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Minagi olen kasutanud väljendit, et “õige
õpetaja sureb tööpostil, saapad jalas”. Selle üle, kas õpetaja palk on
rahanumbri pooles liiga väike või paras, võib diskuteerida. Mida ma aga kindlasti väidan, on see, et
õpetaja töökoormus üldjuhul ei vasta kaugeltki reaalselt kuluvale aja- ja
töömahule, eeldusel et õpetaja oma tööd korralikult teha tahab. Nii et huvitav
saab olema see päev mil õpetajad otsustavad, et nende töö kestab kellast
kellani, tulevad hommikul “kontorisse” kohale ning kui kell kukub, sulgevad oma
asjad ning enne järgmist hommikut midagi ei puuduta.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Seega kui me paneme valemisse “aeg on raha”,
siis suvevaheaeg napilt kompenseerib muul ajal tehtava töö ja aitab hädavaevalt taastuda – mis seletab hästi ka eelpoolmainitud seika, et erilist tungi õpetajaametisse pole.
No ja ärgem unustagem kõiksugu muid ümberkorraldusi, mis koolidele üha
rohkem vastutust ja kohustusi veeretavad.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;"><o:p> </o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="ET">Kollektiivi toimimisest<o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Ette
saab teatris mõelda (uue) värske vee juurdevoolu, et ei sureks teater ega järv.
See nõuab uusi seadusi ansamblite kujundamisel, pensionile minekul, direktorite
vabu käsi nii ansambli kujundamisel kui repertuaari ja finantsi valdamisel.
Just siin on palju aegunut, soostunut</span></i><span style="mso-ansi-language: EN-US;">.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Kas
teate kui kerge on üks teater vahtu lüüa ja kaotada tema kvaliteet. Teatrit
ehitada nõuab aastaid, teater laguneda võib kuudega. Enamik sellest teatrist on
terve, elujõuline, võitlev</span></i><span style="mso-ansi-language: EN-US;"> pro
domo sua. <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Ma tahaks soovida, et see ergas
enamik mõistaks ansamblimängu väärtust, mõistaks üksikute egoistide, raukade ja
andetute meeletust, astuks välja oma maja eest.</i></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Ma ei
räägi vanade näitlejate vastu, ma räägin vananenud näitlejate vastu, kellele
ükski lavastaja rolli ei anna, või kui annab, ütlevad sellest ära, - ja neil
pole piinlik tulla karkudega palgapäeval majja ja võtta soliidne summa ei
millegi eest. Kui neile palga välja teenivad noored 85 rublaga kuus. Ja nende
karkude nimi on tiitlid. Noorus on aja lapsed ja neile tuleb ruumi anda. Ma
räägin näitlejaist. Mitte rätsepast, kes on rätsep ja kingsepast, kes on
kingsepp. Vaid meistersportlastest. Kaduge oma tähesabas.</span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Organismis
on haigus. Iga haiguskolle on amputeeritav, kui organism ise tugev on. Iga
teatrihaiguse taga haigutab andetus või minevikutõllad, milles enam ei sõideta.<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;">Tootmisnõupidamine Draamateatris.</p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i>Vist
oli mõeldud mingi mässukoosolekuna; lõppes mu sõnavõtu järgi imevaikselt.
Vastik maja, vastik rahvas – näitlejad. Nagu määrituna tulen majast välja,
eriti kui naeratavad. Kedagi ei tea usaldada.</i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Ma
pole seda paekivist südamemurdumise maja kunagi eriti armastanud. Kunagi läksin
ma siit, mõeldes, et tore trupp kannatab ebakultuurse juhtkonna all. Tarvitses
mul olla siin kaks aastat, kui taipasin, et see näiteseltskond väärib oma juhte</span></i><span style="mso-ansi-language: EN-US;">.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Tundsin
jälle Draama kollektiivi. Nähtavasti võivad paar kärnast lammast rikkuda kogu
karja. Teater peab puhastama end ise. Või muidu pidev pearežissööri vahetus.</span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Kes
tahab aidata, mõjutagu. Aga ausalt, mitte salaja ja laimates.<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i>Eestlased
on kadedad. Venelane võib ägeduses, purjuspäi ükskõik kui hullu sigadusega
hakkma saada, aga järgmisel päeval kahetseb, sõimab ennast, pihib, taob
rusikatega. Eestlane seda ei tee. Tal istub kadedus sees, see närib kui uss. Ta
mürgitab teise elu ja on valmis ka oma elu mürgitama, peaasi et teine
kannataks.</i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Eestlased on maailmameistrid kurtmises ja teisele näppudele vaatamises – ning sageli selle asemel, et minna ja otse kurta, käiakse mööda nurgataguseid,
lootuses, et “keegi teeb midagi”, ning staapi jõuab lõpuks sõnum kõlakate
tasemel, et “see ja see ei ole rahul”. Lisaks kurdetakse heameelega ka asjade üle, mille
suhtes midagi parata ei saa, sest nad lihtsalt “on nii”, kas siis õiguslikel
või pragmaatilistel põhjustel. <br />Kohanedes loob inimene oma mugavustsooni, ning
mida mugavamaks muutub näiteks õpetaja, seda rohkem keskendub ta formaalsele
õppekavale (sest sellele on hea viidata) ja väljaspool seda ei anna eriti
midagi juurde. Ja lähtuvalt minu poolt ülal viidatule koormuse kohta, ei saa
öelda, et neil omast kohast võttes õigus poleks. Paraku on peamine ressurss, millel haridussüsteem põhineb, entusiasm.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><b><br /></b></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><b>Õppimisest</b><span lang="ET"> (siin ei tasu unustada, et lavakas oli tegu motiveeritud ja haritud
õpilaskonnaga, põhikool paraku on massiharidus, kus nii mõnigi on vastu omaenda
tahtmist, seega kõik pole praktikas üle kantav)</span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i>Karusoo: Nüüd ma tean – ei ole midagi hävitavamat kui
esimene protesteeriv-ennastõigustav “Ma ei saa”. Pansol oli õigus, kui ta
möirgama hakkas ja sundis saama</i>.
(Panso pani mingi neiu nutma sellega, et sundis tahtma)</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i>Koostöö
lõppeb siis, kui näitleja ütleb “ma ei oska”. Proov on proovimine.</i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i>Kõige
raskem on näitlejaga, kellel puudub julgus mitte osata.</i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i>Mitte
see pole paha, et vigu tehakse. Paha on see, et vigadest ei õpita. Ometi on see
kunstis ainus õppimise tee.</i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i>Õppejõu
jaoks on kõige halvem üliõpilane see, kes midagi ei tee. Valeta kasvõi, aga valeta
julgesti, selleski on haaret.</i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i>Kust
tuleb see, et ei tea, ei oska, ei mõista, ei saa aru. Selle asemel, et häbeneda,
et aru ei saa, hambad risti minna ja püüda aru saada, selle asemel ütlete uhkelt:
”ei saa aru”?</i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i>Goethe
kaitseb õppimist, arendamist ja õiget kooli. .. Kes on oma varase ea veetnud
halvas, tühises seltskonnas, igatseb alati selle järele.</i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i>Karusoo:
“Nii minugi tudengid – nad joobusid võimalusest arvamust omada, pärssisid
mittekeskmiste “veidraid” katseid ja sellesamaga ka enese otsimisjulgust”.</i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;">Iseenesest kõik puhas klassika – kõige hullem
seltskond suvalise õpetaja jaoks, on passiivikud, kes ise ei tee ja teistel ka ei lase teha – ükskõik
kas siis klassis või üritustel. Üldiselt neil endil ei ole ei oskusi
ega hobisid – ning üritavad seejärel oma
nürrust ja nõmedust lahedaks mängida. Selliste jaoks olen varustatud paraja
koguse sarkasmiga. Isegi kui nemad aru ei saa, siis teised küll…</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;"><o:p> </o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><b>Haridusest</b></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i>Oleneb
inimesest endast, kas tast saab süsi või teemant, tuhk või briljant. – Kas
oleneb? Kas me just selles valdkonnas ei ole idealistid ja ei toida andetuid
lootusega. Võib-olla on inimese teha, kas briljanti saab teemantist, aga
vaevalt on oma teha, kas söest saab teemanti. Kas pole hädaohtlik lohutus:
geenius on 99% tööd ja 1% annet.</i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i>Täna
puutus silma tuntud rahvalik ütelus, mis otseselt käib minu töö teema ligi.
“Harjutamine teeb meistriks, aga ei anna ega asenda annet.”</i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span lang="ET"><o:p> </o:p></span><i>Geenius
realiseerib enda ilmtingimata töö kaudu. Aga isetegevuslik käsitööline,
grafomaan jne, kellel on tõesti 1% annet – rabeleb, segab teisi, on väsimatu,
loll ja agar, ühiskondlikult aktiivne, viina ka ei joo – ja lahti temast ei saa.</i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;">Lea Tormis:<i>
Mulle näib, et iga aastaga läheb meil, teoreetiliste ainete õppejõududel
raskemaks. Iga aastaga tuleb üha rohkem tagantjärgi keskkooli eest ära teha.
Eriti raske on inimestega väikestest linnadest.</i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i>Rahuldava
ja hea kunsti vahe on on kasvuruumiga, pikasammuline, hea ja väga hea vahe
tšut-šut. Aga seda seda pisisammu on raskem astuda, võrratult raskem kui seda
pikka eelnevat sammu. Pika eelneva sammu astud isegi lihtsalt talendiga,
tšut-tšut nõuab talendi väljaarendamist suurmeistri tasemeni.</i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i>Pole
õige, et keskpärast näitlejat poleks teatris üldse vaja. Ta võib vägagi vajalik
olla, juhul kui õigustab enda vajalikkuse, nagu keegi William Shakespeare
Globuse-teatris</i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i>Mille
poolest erinevad ööbik ja vares? – Ööbik lõpetas konservatooriumi
statsionaarselt, vares aga kaugõppes.</i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;"><o:p> </o:p></span><i>On
asju, milles iseõppimine on tulusam kui koolisõppimine. Sest iseõppimisel tuleb
takistusi ületada, see suurendab intensiivsust.</i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i>Vana
ülikoolisüsteem oli samasugune, maksuline – tahad, siis käi, ei taha, ära tule.
Aga eksam oli range. Praegu on ülikoolisüsteem keskkooli tasemel.</i></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span lang="ET"><o:p> </o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span lang="ET">Noorus on hukas olnud juba vanadest roomlastest alates ja õppimise ning
kultuuritaseme allakäik pidev (ehk siis igikorduv „kuldaja müüt“). Ma pean
tunnistama, et nagu kõigil pedagoogikas tegelevatel inimestel, on ka mul selle
pärast mure – aga suhteliselt mõõdukalt. Lõppeks: „võrreldes keskaja
külaelanikega on tänapäeva noorte rauasepistamis- ja künnioskused allapoole
igasugust arvestust!“<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span lang="ET">Ma olen nõus, et haridus võib anda kätte kargud, mis viivad mingile
nivoole välja, kuid selleks, et jõuda tasemele, kus ise oleks võimalik midagi
konstruktiivset pakkuda, ei piisa ainult tahtmisest ja tööst, vaja on ka
talenti. Muidu jäädki tasemele, kus (kasutades ühe bridžimängija pakutud
võrdlust) oled nagu jänes, kes mängib trummi. Sa oled ära õppinud mingi loo ja
mängid selle suhteliselt viisakalt ära, aga miks sa seda trummi tegelikult
mängid ja kas äkki võiks teistmoodi mängida – ei tea.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span lang="ET">Üldiselt arvan ma, et idee kaasavast ja egalitaarsest haridusest on
küll ilus, aga praktiliselt ei ole teostatav. Ma võiks selle üle jahuda pikalt,
aga siin postituses pole pointi, seega lihtsalt jätan oma markeri seisukohale:
sotsiaalselt on see õilis mõte, kuid ükski asjasse segatud pool üksikult
sellest mitte midagi ei saa – ei andekad, ei „lihtsad“, ei keskmised, ei
õpetajad. Ning ma pole päris kindel, et üldine hüve selle üldise rahulolematuse
üles kaalub. Samuti ei usu ma kohustuslikku põhiharidusse praegu ettenähtud
määral (ma vähendaksin seda ja looks ühe lisa-astme vahepeale).<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span lang="ET">Mulle meeldis see distantsõppe paralleel: mingites asjades on
iseõppimine, eriti motiveeritud iseõppimine palju tulusam, mingite asjade puhul
on vaja juhendamist.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span lang="ET"><o:p> </o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="ET">Välispidisest tagasisidest<o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Ka
kriitik püüab öelda “Kilroy was here” (Faulknerit tsiteerides)</span></i></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiA81Uz9bFzroIeMqYO_HXlsij6GszwpVHotcRxQDsrT8rVi5-3iXAqBGZ6qYd1PeVpsELC4d5DwwE4ZDJdNbQ3Yuq7uIZ1OgMGeYG3DYUWkoX9TpAuwPu9hF_iNTXN75iTaQ4k/s500/Kilroy-Was-Here.png" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="301" data-original-width="500" height="121" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiA81Uz9bFzroIeMqYO_HXlsij6GszwpVHotcRxQDsrT8rVi5-3iXAqBGZ6qYd1PeVpsELC4d5DwwE4ZDJdNbQ3Yuq7uIZ1OgMGeYG3DYUWkoX9TpAuwPu9hF_iNTXN75iTaQ4k/w200-h121/Kilroy-Was-Here.png" width="200" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><i>Meem internetieelsest ajast. Lähemalt <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Kilroy_was_here">SIIN</a> (wiki artikkel)</i></td></tr></tbody></table><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;"><br /><o:p></o:p></span></i><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;">Siin tuli mulle pähe, miks ma olen igasuguste kontrollide visiitide
suhtes (tervisekaitse, päästeamet, haridusministeerium) väga tüüne rahuga.</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span lang="ET">A) Kontroll peab õigustama oma olemasolu ja kui ta ei leia mitte midagi,
siis ta nagu ei teekski oma tööd.</span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span lang="ET">B) Kõike niikuinii 100% korda ajada ei ole võimalik. Mida rohkem asju sul
korras on, seda spetsiifilisem probleem leitakse, kus oleks võimalik midagi
parandada.<o:p></o:p></span></p>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEggzjzcxUjZp3yFempxEIfV3UINjY6jb5dhagEvCClUaLMQFm7b7iw70DG8DRop6zrGug0hjh0WNf4bjacEBlAkcRlBGdh3Rm8Sd6j-a7mz0HeEmJOwHpPtKqFzbuitkAgHORqY/s600/pallas-athena-2.jpg" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="600" data-original-width="450" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEggzjzcxUjZp3yFempxEIfV3UINjY6jb5dhagEvCClUaLMQFm7b7iw70DG8DRop6zrGug0hjh0WNf4bjacEBlAkcRlBGdh3Rm8Sd6j-a7mz0HeEmJOwHpPtKqFzbuitkAgHORqY/w150-h200/pallas-athena-2.jpg" width="150" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><i>Lihtsalt midagi <br />ilusat lõpetuseks.</i></td></tr></tbody></table><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span lang="ET">C) Seega oota südamerahuga ära, mille kohta õiend laekub ja täida see
rahulikult ettemääratud aja vältel ja mahus.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span lang="ET"><o:p> </o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span lang="ET"><o:p><br /></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="ET">Kokkuvõtteks<o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Heinet
tsiteerides: “Tunnete Olümpost. Alasti jumalate ja jumalannade keskel, kes seal
nektarit ja ambroosiat maitsevad, näete jumalannat, kes sellessamas lõbu- ning
rõõmuringis kannab alati siiski seljas raudrüüd, peas kiivrit ja hoiab käes
oda. See on tarkusejumalanna.</span></i></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"></i></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"></i></div><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><br /><span style="mso-ansi-language: EN-US;"><br /></span></i><p></p><p></p></div>Laurihttp://www.blogger.com/profile/13685953355698087394noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-36354109.post-54717443880372053342021-04-11T10:48:00.003-07:002021-04-12T02:45:12.409-07:00Tulemuspõhiselt on rumalus sageli samaväärne pahatahtlikkusega (olen tige vol 2)<p style="text-align: justify;">Ma endiselt ei suuda mõista inimeste
irratsionaalsust. Õnneks olen ma selles suhtes üsna zen, et mul pole suuri
illusioone maailma (või inimeste) muutmiseks suurel skaalal ja tegelikult
nõustun ühes FB lõimes sõbra poolt mainituga – “selliste probleemide üle
juurdlema hakates võibki end lolliks mõelda. Lihtsam on teadmiseks
võtta, et “kasta või ära kasta, bambus Pihkva oblastis ei kasva”.</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">Seega kuigi ilmselt oleks mõistlikum vait olla
ja edasi elada, leidsin siiski kolm head põhjust, miks oma mõtted jälle kirja panna.</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">A) – Vaikimine oleks vale. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">B) – Mugav on, kui mõtted on kirjas, siis on
koht, kuhu viidata kui küsimusi tekib, mitte ei pea neid taastootma.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">C) – Kirjutamisteraapia töötab. Igast’ asjadega
on mugavam nad kuidagi süsteemist välja saada ja pärast eelmist postitust oli
enesetunne varem.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">Nii, aga asja juurde:</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Kui meil on olemas seltskond, kes
üritab iga hinna eest Eesti “vabaks” teha, siis mulle tundub, et ainuke vabadus,
mis sellega kaasneb on ajuvabadus. I</span>segi kui selle asja mootoriks on ihu ja hingega
elukutselised aferistid, idapiiri tagant ohjatud segadusetekitajad, poliitilise
profiidi ihalejad iga hinna eest jms, usun ma, et suur osa kaasalööjaid arvavad
tõepoolest, nagu nad teeks midagi kasulikku ja vajalikku.</p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">Kõrvaltvaataja jaoks meenutab nende käitumine paraku aga nagu jonnivaid lapsi. Ilmselgelt neil on halb olla, aga nad ei oska seda konstruktiivselt väljendada ega rahulikult
üle elada. Samas - tahaks ju oma pahameele kogu maailmale välja paisata, ning seetõttu tegutsetakse viisidel, mis töötavad otseselt tulemusele
saavutamisele vastu. <br />(Kurjem tõlgendus kõlaks, et mulle sageli tundub, et
selliste inimeste moto on “kui mul on halb, siis las olla juba kõigil halb!").</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">Kui võtta eelduseks, et nende eesmärk “tahame,
et piirangud lõppevad”, siis ilmselt 90+% inimestest nõustub, et see on
kiiduväärne eesmärk. Aga mõistlik eeldus on, et selleks on vaja
nakatumismäär alla saada – ärgem unustagem, et ilma piiranguteta jõudis Eesti
näitudelt maailma tippu, ja see ei ole hea märk. Sellel eesmärgil raiuvad paljud targad
inimesed nagu mantrat, et “distantseeruge, vaktsineerige, maskeeruge”- mis
kõlab nagu haiguste ennetamise elementaarne ja tervemõistluslik ABC isegi juhul,
kui haiglad pole viimseni pungil täis – kuid selle järgimise asemel otsitakse ikkagi
netiavarustest mõni vandenõuteoreetik või avaliku elu tegelane üles, kes ütleb, et seda pole vaja.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: right;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi_-Bi6f-oJ0ERptmsy5oTwany1SbTTwn0VDiynufl3HQMLAJ_1bz9fcqiiK-nZOiDqa2y0JQWZ_xHfPap-IEWCrmkr2YHwYroVZaL-8MywiDYMDDJjVWD9R9XLO6XJD9aKKd2R/s600/Kuvat%25C3%25B5mmis+2021-04-11+203547.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="176" data-original-width="600" height="118" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi_-Bi6f-oJ0ERptmsy5oTwany1SbTTwn0VDiynufl3HQMLAJ_1bz9fcqiiK-nZOiDqa2y0JQWZ_xHfPap-IEWCrmkr2YHwYroVZaL-8MywiDYMDDJjVWD9R9XLO6XJD9aKKd2R/w369-h118/Kuvat%25C3%25B5mmis+2021-04-11+203547.png" width="369" /></a></div><p></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">Igatahes eesmärgipõhiselt ei aita selline “tuleme kokku ja kallistame”
üritus grammivõrragi sellele lähemale, et piirangud kiiresti kaoks. Niisamuti ka mitte
vaktsiinivastasuse propageerimine või provokatsioonid avalikus ruumis maskidest
keeldumisega. “Sõidame Eesti vabaks” oli küll ka üsna ideevaba
ja mõttetu ettevõtmine, kuid selles suhtes teoreetiliselt parem, vähemalt kuni inimesed autodes püsisid – kuid selle käigus linnaliikluse
ning haiglaümbruse ummistamine ei ole normaalne.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><br /><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;"><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgE24H_ME2V-t6vRo9vnifORzqkBlEJokqpSybIHL-97N5b5FZoc2fDkvgyefTfHO-NIYXHedtvH5QtLDpo4U-LYvjXI00vAUW8rwVUP2OGWweWSEoMclt2oQxHe-zbCuUz9szw/s378/Kuvat%25C3%25B5mmis+2021-04-11+204414.png" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="378" data-original-width="281" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgE24H_ME2V-t6vRo9vnifORzqkBlEJokqpSybIHL-97N5b5FZoc2fDkvgyefTfHO-NIYXHedtvH5QtLDpo4U-LYvjXI00vAUW8rwVUP2OGWweWSEoMclt2oQxHe-zbCuUz9szw/w149-h200/Kuvat%25C3%25B5mmis+2021-04-11+204414.png" width="149" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">"Vabam, kui ükski haritud euwooplane!"</td></tr></tbody></table><br /></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">Mis mind väga lülib, on see, et
seltskond üritab kaaperdada sõna “rahvas”. Notsu on selle kohta muidugi väga <a href="https://notsumaja.wordpress.com/2021/03/21/rahvas/">ilusti öelnud</a>, et jääb mulje, nagu see “rahvas” kelle tahet mingi seltskond vahendavat (selmet rääkida endast ja lähematest fännidest), on kuidagi ebameeldiv
tegelane, kellest on targem eemal hoida.</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">Selle kohta ütleks, et</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">A) Ma olen täpselt sama palju “rahvas”, kui
nemadki</p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">B) Minu tutvusringkonnas on selliste apologeete nii minimaalselt, et sõna “rahvas” kasutamine mõjub halva naljana.</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Ma pigem usun, et ma ei eksi väga väites, et suur enamus tahaks olukorda
lahendada ratsionaalselt ning taunib tugevalt seda palagani ning selle
läbiviijaid – mis muidugi tekitab neis oma arust “vabadusvõitlejates” suurt
haavumis- ja ülekohtutunnet.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Kui vabadus on tunnetatud paratamatus, siis on
mul sellele seltskonnale halbu uudiseid. (Minu tõlgendus sellele lausele
sarnaneb Niebuhri mõttetera esimese osaga “andku jumal mulle meelerahu leppida
asjadega, mida ma muuta ei saa…”)<o:p></o:p></span></p><br />Laurihttp://www.blogger.com/profile/13685953355698087394noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-36354109.post-40828765247457584222021-03-22T22:04:00.003-07:002021-03-22T22:28:32.050-07:00Olen tige - vol 1<p></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Ma olen viimasel ajal väga tige - õigem oleks vist öelda "nördinud" - inimeste juhmuse peale. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;">Tegelikult on mul hea meel tõdeda, et enamus mu
tuttavaid on haritud ja/või ratsionaalsed inimesed. Mul on FB voos umbes poolteist inimest, kes on veidrate
teooriate ohvriks sattunud ja neid jagavad. Imelikul kombel pole mul õrna
aimugi inimesest, kes sellega enamasti tegeleb:
oma nime ta avalikkuse eest varjab, kuid ühiste tuttavate järgi profileerides
suudan vähemalt paika panna, et “Pärnu või Saaremaa ning on mänginud bridži”.</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Seega ma pole kindel, kas mul on mõtet oma pahameel välja valadagi (sihtgrupini see nkn ei jõua)- aga nagu hea kolleeg Jõgevalt mainis, siis
kirjutamisteraapia on täiesti eksisteeriv asi ja eks ma siis hakkan jupikaupa
seda verbaliseerima.</span> </p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Vältimaks mammutpostituse tegemist, saab siis ilmselt olema mitu suhteliselt lühikest – oleneb kuidas ma kirjutada viitsin.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;">Ehk siis alustuseks: ma ei taipa, miks inimesed ei usalda asjatundjaid, tõenäosusi ning tervet mõistust (selle kohta kirjutas muidugi Tuul haakuva jutu siin: <a href="https://www.postimees.ee/7196139/tuul-sepp-miks-on-lihtsam-uskuda-oma-lahedasi-kui-teadlasi-ja-statistikat" target="_blank">SIIN</a>). Elu on ju õpetanud, et eksperdid on eksperdid seepärast, et nad valdavad teemat paremini kui suvaline "inimene tänavalt" ja lõppkokkuvõttes "maja võidab alati".</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><o:p>T</o:p>änapäeva Eesti elu kontekstis: kõik on täiesti
pekkis, oleme halva statistikaga maailma tippu jõudnud. <br />Arstid (ehk siis oma ala eksperdid) ütlevad, et “asi on pekkis, istuge kodus
ja vaktsineerige”. Isegi valdav enamus poliitikuid - kelle kaalutlustes on reeglina sees hulk poliitilist omakasu - on laial skaalal aru saanud, et nii ongi. </p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">Kõrvalepõikena: Kui keegi tuleb rääkima, et see kõik on meedikute vandenõu omaenda tähtsuse ja tulude suurendamiseks (vms), siis unustagu ära - endale töö juurde tekitamine on inimloomusega vastuolus. Minu teada on seal süsteemis tasud tunnipalgapõhised ja teadagi parim töötund on selline, kus hoida silma peal toimival süsteemil ja minimaalselt sekkuda, mitte rabeleda ületunnitööd teha, nii et ninast veri väljas.</p><p></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">Aga mida teeb arvestatav hulk inimesi?<br />Leebe variant on veel see, kui nad lihtsalt keelduvad - mis on küll vastutustundetu, kuid lokaalne.Ma oleksin täiesti nõus aktsepteerima sellist suhtumist, kui sellega käib kaasas kompenseerimiseks suurem distantsi hoidmine, et riske vähendada – aga mulle on mulje jäänud, et sageli on koos justnimelt selline halb kompott, kus lisaks vaktsiinide eitamisele vastustatakse ka igasuguseid piiranguid ja kaasnevat paketti. </p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">Hullemal juhul aga hakatakse rääkima - vastupidiselt asjatundjate nõuannetele - vaktsineerimise
kasutusest või veel hullem, ohtlikkusest ja kella külge pannakse juhtumid, kus midagi on
halvasti läinud. </p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">Kui asja loogiliselt vaadata, jääb mulje, nagu need inimesed oleksid “tagurpidi tiltis”: nende
jaoks võimalik kahju kaalub üles palju tõenäolisema võimaliku kasu. Iva on järgnev: kui mul on <1% šanss, et minuga juhtub midagi
tõsiselt halba ja 10% šanssi, et ma saan kõrvalnähud, mis on küll ebameeldivad,
kuid lühiajalised, peaks olema loogiline, et ma olen iga kell valmis võtma 70% šansi, et see hoiab
ära suurema jama (no ja valemisse ka “suurema jama” tekkimise tõenäosus, mis
teadaoleva info kohaselt – meil on
ülinakkuv haigus, mis võib, aga ilmtingimata ei pruugi kaasa tuua väga tõsiseid
tagajärgi – on päris suur). Nii et jah, statistiliselt on selline
suhtumine alusetu. Lihtsalt kui tõenäosus on 99%, siis selle järgi 1% inimestest kuidagi ikaldub - ja suurte arvude puhul on see number "nähtav", kuigi igaühe puhul üksikult on see endiselt väga väike. Ma tegelikult poleks üldse üllatunud, kui Tuul ka sellistest irratsionaalsetest hirmudest oleks kirjutanud.</p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt;">Kui nüüd mõtet edasi arendada, siis praegu on Eestis tehtud 160 000+ vaktsineerimist, 1% sellest oleks
1600 inimest – aga hetkel me räägime kõigest käputäiest kahtlastest surmadest ning see on juba
tõeline protsendi, tegelikult isegi promilli murdosa. Ja tegemist on "kahtlaste" asjadega, mitte kindla seosega. Sellise massi puhul on väga tõenäoline, et
mõni inimene lihtsalt juhuslike kokkusattumuste otsa satub ja leiab otsa
põhjusel, mis teoreetiliselt võib, aga ei pruugi olla seotud. Ärgem unustagem, et koroonasse surnud (või vaktsineeritud ja surnud) inimeste
statistika võib olla ebarepresentatiivne kogu populatsiooni peale jagatult.
Mõlemal puhul tuleb arvestada, et fookusgrupp - riskigrupp ja eelisjärjekorras
olev vanusegrupp - koosneb inimestest, kellel niikuinii on suurem oht surra
suvalisel põhjusel. </p><p>
</p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Teine asi, mis mulle närvidele käib, on asjatundjates
kahtlemine. Põhimõtteliselt on see ilmselt osaks viimasel ajal aset leidva aktiivse võhikluse võimestamisest, suhtumisest, nagu oleks suvalise inimese arvamus sama hea kui oma ala asjatundja oma.<br /></span>Nii sattusin nägema FB-s jagatuna (viitega, et
seda oli jagatud päris mitu korda) postitust, kus keegi naisterahvas oli
kirjutanud pikalt-laialt vaktsineerimise kahjulikkusest ja ohtlikkusest ning
varustanud selle vastavate viidetega. Oma arvamusele kaalu andmiseks lisas ta,
et on meditsiinialal tegutsev inimene -
ÕDE! (suurtähed ja vist ka hüüumärk olid tema kirjeldusviis).<br />Ma pean tunnistama, et viidete lisamine oli
temast viisakas ning seetõttu usun, et tegu oli heauskse kirjutisega, isegi kui
see oli kellegi poolt talle ette söödetud info. Ma olen ka kindel, et autori väljatoodud
näited ja faktid olid korrektsed.</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Aga siinkohal tuli mulle pähe kaks paralleeli:<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Meditsiinialal tegutsemine ei ole vähimalgi määral
suvalisel meditsiiniteemal pädevust garanteeriv. Ma eeldan, et ajalooõpetajana olen ma
ajalooteaduses umbes samal tasemel tegutseja nagu “ÕDE!” meditsiinis. Ehk siis mul
on olemas erialased teadmised, oskused neid rakendada võhikute keskkonnas ning
need teadmised on üsna laiapõhjalised – ja vähemalt minu puhul laial põhjal
üsna head, isegi kui ma väidan seda ise. Sellest hoolimata – ma olen rakendaja
ja suuresti sõltun pildist, mida “päris” ajaloolased on kokku pannud. See pilt
võib olla kirju ja vastuoluline, sõltub teemast muidugi, aga kui mingite asjade
suhtes on olemas üldiselt tunnustatud konsensus, siis on mõistlik eeldada, et
nad teavad, millest nad räägivad, ning üksik hääl kõrbes on pigem eksiteel.
Ning mina praktikuna ei oma pädevust vastuvoolu ujuda, kui ma just ise ei ole kogemata
teemaga põhjalikult tegelenud. Ma ei kahtle, et õed nähtusena on kasulikud, vajalikud
ja targad inimesed<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>- lihtsalt neil on
omad pädevused ja tippmeditsiinini see ei küüni. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;">Teine: see ei välista kuidagi, et kahtlejal on õigus –
lõppeks tagantjärgi tarkus ON täppisteadus ja meditsiin - nagu ka ajalugu - on varemgi omadega
puusse pannud. </p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;">Siinkohal aga tooks ma näiteks bridžianaloogia – aga seletan
selle hiljem lihtsamalt ära.<br />Oletame, et sul on vaja võtta kolm tihi mastist
E109 vastu ÄS8-t. Selle jaoks sa lõikad kuningat, mitte ei mängi ässa.</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Võhikute jaoks: sa valid mänguplaani, mis tagab
edu 50% juhtudest (kuningas on soodsalt), mitte sellise, mille edu šanss on 1%
(mast jaguneb 6-1 (7%), kuid kuningas on üksikult (1/7 sellest) – kusjuures see
plaan on “parem” ka tegelikult ainult pooltel juhtudel – kui see üksik kuningas
asub ässa taga.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Kuna me räägime tõenäosustest, siis paratamatul ON jaotusi, kus võitev plaan
oleks olnud “see kehvem” ja sellise olukorra otsa on sattunud suvaline mängija
– et siis tagantjärgi ohkida, et “oleks võinud ikkagi teistmoodi talitada”. Loomulikult
oleks, kui enne oleks olnud olemas kogu info. </span>Sellegipoolest normaalolukorras ükski teemat
valdav mängija sellise plaani peale ei lähe – ning kui keegi kõhutunde pealt
masti vastu sellist tõenäosust edukalt lahendab, ei tähenda see mitte seda, et ta
on tippekspert, vaid et “idioodil vedas”.</p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">On loomulikult ka variant, et ekspert valib
sellise mänguplaani – kuid siis on selle põhjuseks, et ta on suutnud suuremast
pildist tuvastada midagi, mis väiksematel kaladel on kahe silma vahele jäänud (bridži
puhul siis lugenud jaotust, jõudu, mängu käiku…).<br /> <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;"><o:p> </o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0in;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;"></span></p><table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8mvm5SpVuyD8gA7itEpw9gPhaVT4wNM4ZtX8GS-wE65MX10Ng60rjuE3HbKk6VQSiHzdxDGZQ7sp3ab77Ns8QvPceNionO0awexXrS0dN-PKayJPziXnAHsHHWkslwC5AoCcS/s507/Plogisse+23.+m%25C3%25A4rts+2021.png" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="477" data-original-width="507" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8mvm5SpVuyD8gA7itEpw9gPhaVT4wNM4ZtX8GS-wE65MX10Ng60rjuE3HbKk6VQSiHzdxDGZQ7sp3ab77Ns8QvPceNionO0awexXrS0dN-PKayJPziXnAHsHHWkslwC5AoCcS/s320/Plogisse+23.+m%25C3%25A4rts+2021.png" width="320" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><br />Netis ringlev pilt, aga teemasse sobiv. <br />Äkki ei olegi "kõik" näinud.</td></tr></tbody></table><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Ehk siis informeeritult konsensuse vastu minek
eeldab, et sa valdad teemat peensusteni – vastasel korral võib sul küll õigus
olla, aga see on “pime kana leiab tera” tasemel. Ning ma väidan, et mõni “ÕDE!”
lihtsalt ei ole sellel tasemel. Isegi suvaline arst ei ole sellisel tasemel,
kuigi nad üldiselt peaks kraadi võrra kõvemad tegijad kui õed – ning pange
tähele, praktiliselt ükski arst ei ole vaktsineerimist kasutuks nimetanud (ma
ütleks “ükski pole”, aga see läheb liigselt absoluutidesse ja alati ilmselt on
võimalik leida mõni, kes on…). Meditsiin tervikuna ei ole kaugeltki eksimatu ja
loodetavasti areneb edasi, aga sellegipoolest on konsensuslik teadmine parim,
mis meil praegu kasutada on. Seega kui tavalahendus ei olegi parim (ja hetkel
me võib-olla tõesti ei tea, kas on), siis kuni ei tule mõni ekspert, kes ka
tegelikult – ükskõik, kas siis intuitiivselt või loogiliselt - ära jagab, kuidas
seda situatsiooni hallata, on mõistlik sellega kaasa minna. <o:p></o:p></span><p></p><br /><p></p>Laurihttp://www.blogger.com/profile/13685953355698087394noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-36354109.post-364927891010142602021-03-14T07:38:00.001-07:002021-03-14T07:38:24.127-07:00Info liigub müstiliselt<p> Kui igasuguste rakenduste kahtlustamine, et nad kuulavad su juttu pealt ja teevad sellest järeldusi, on tavapärane, siis mõnikord liigub teave veel müstilisemalt.</p><p>Nimelt mõtlesin nädala keskel, et peaksin ajalooõpetajate seltsi aastamaksu ära maksma - ja selle käigus juurdlesin, et huvitav, kas mul on ka mõni varasem aasta maksmata. Ma üldiselt küll maksan oma asjad ilusti ära, aga mõnikord nõuab see meeldetuletust - eriti kui arvet, kui sellist ei saadeta. Seega mõtisklesin, et huvitav, kas ma peaks varasemate aastate kohta küsima, ja kui jah, siis kellelt, kui kogemata kombel sain vastuse täiesti ootamatust allikast.</p><p>Nimelt Seltsi Tallinna osakonna juht saatis meeldetuletuse oma osakonna võlgnikele - ja mingil väga müstilisel põhjusel olin ka mina selle osakonna nimekirjas (laiendiga "Tallinna Ülikool"). Mäletatavasti pole ma Tallinnaga de facto seostatav juba 1997. aastast ning viimane raamatupidamuslik side katkes 2009, kui ma oma sissekirjutuse tegeliku elukohaga ühtlustasin. </p><p>Tallinna Ülikooliga on mul seost veelgi vähem. Selsamal 1997. aastal kaalusin oma paberite viimist Tallinna Ülikooli ja istusin seega kodu lähedal, Mustamäe trollide lõpp-peatuses trollile, paberid kotis ja õppekavade nimekiri käes. Trollisõidu käigus jõudsin järeldusele, et seal ülikoolis pole küll ühtegi õppekava, kus ma õppida tahaksin ja sõitsin sellesama trolliga ühe soojaga koju tagasi...</p><p>Ahjaa, ja selgus, et ma olen siiski olnud enamvähem korralik liikmemaksu tasuja. See aasta on küll veel maksmata, kuid varasemaid võlgu üleval ei ole.</p>Laurihttp://www.blogger.com/profile/13685953355698087394noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-36354109.post-23894253814730354202021-02-21T05:29:00.004-08:002021-02-21T05:29:45.744-08:00Värskelt vaktsineeritud<p>Haridustöötajana olen ma suhteliselt rõõmus uue haridusministri üle, kes suutis käivitada koolipersonali vaktsineerimise pigem varem kui hiljem. Nii sain minagi üleeile oma süsti kätte - ja saatuse irooniana ei ole ma juba ammu nii haige olnud, kui pärast kaitsesüsti. Ehk siis eile hommikul ärkasin varakult üles ja tundsin, et süstimiskohas on selline tuim lihasevalu ja muidu ka uimane olla ning kui ma lõuna paiku tulin mõttele end kraadida, sain 38,6 temperatuuri. Paar tundi hiljem oli see tõusnud 38,9 peale ja seepeale võtsin rohu sisse ning kerisin magama. 15 tundi hiljem ärkasin juba palju parema enesetundega, kuigi väikese palavikuga, lihasvalu oli alles ja eks olen edasi taastumisega tegelenud. Õnneks sattus see kõik nädalavahetusele, seega las läheb kirja sundpuhkusena.</p><p>Ma üldiselt usun vaktsineerimisse ja sellesse, et hoolimata kõrvalmõjudest ning võib-olla pigem keskpärasest tõhususest on need samm õiges suunas. Isegi kui peaks selguma, et mul on 50% šanss, et saada immuunsus ja selle nimel pean ühe päeva palavikuga kodus istuma, ei kõla see nagu halb kaup ("tõenäosused" on võtmesõna!"). Sellegipoolest: kuigi ma ei dramatiseeri seda palaviku tekkimist väga üle, ikka juhtub, siis sellegipoolest on asju, mis tekitavad tigedust - nimelt kommunikeerimine.</p><p>Esiteks kui on väidetud, et kõrvaltoimete protsent on väga madal, siis seoses oma ametiseisundiga olen ma informeeritud ka mitmete teiste inimeste saatusest (ma pole selle nimel midagi ebaseaduslikku teinud, lihtsalt inimesed on ise jaganud) - ja selle põhjal ütleks ma, et kõrvaltoimete tekkimise šanss on umbes 50%. Keegi teine küll päris nii karmi laksu kätte ei saanud, aga sellegipoolest valutav süstimiskoht ja palaviku tekkimine olid üsna tavalised. Seega ma kahtlustan, et see kõrvaltoimete tekkimise protsent on võetud selle järgi, kui paljud on vaevunud teavitama - mitte mingi juhu-uuringu alusel, mis püüaks võrku ka need, kes ei pea vajalikuks teavitada.</p><p>Teine - üritasin siis ravimiameti kodukal läkitada teadet kõrvaltoimete kohta, ja avastasin, et lisaks sellele, et puudub ilmne koht, kuhu oma kaebused esitada, on lehekülg üles ehitatud väga kohmakalt. Pigem on see rõhuga pikemaajaliste ravimite peale ning kohati täis küsimusi, mis ei haagi praeguse situatsiooniga. Seega protsessi ebamugavus juba tingib, et nii mõnigi kaebus jääb esitamata. Minagi alguses mõtlesin ka, et ei viitsi jantida, kuna telefonis oli seda äärmiselt ebamugav täita, aga siis leidsin, et võtan arvuti ja tegin asja ikkagi ära. Kui on teada, et praegu on meil käimas selline suuraktsioon, siis kas ei oleks lihtne ja praktiline teha suur ja punane nupp "covid-vaktsiini kõrvaltoimed", koos lihtsustatud ankeediga?</p><p>Nagu ma mainisin, ma üldiselt usun vaktsineerimisse. Ma ka mõistan, miks on praktiline selliseid asju pigem maha vaikida - hirmul on suured silmad ning tänapäeval on normaalne diskussioon paljudel teemadel raskendatud; eriti kui üritada korrektselt argumenteerida, sest kõva kisa emotsionaalselt tasandilt on kiire tulema. See on ka põhjus, miks ma oma pahameelt ei vala välja sotsiaalmeedias, vaid lihtsalt oma plogis - aga ma leian, et päris vait ka ei taha olla...</p><p><br /></p>Laurihttp://www.blogger.com/profile/13685953355698087394noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-36354109.post-11829052737607428222021-02-14T07:07:00.001-08:002021-02-14T07:07:19.247-08:00Algaja direktori esimesed muljed...<p> </p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Vahepeal olen pika kirjutuspausi pidanud – seda
ennekõike seetõttu, et kogu aeg juhtub midagi, ning selle kõige kõrvalt on
päris keeruline leida energiat tegemaks asju, mida hädapärast pole vaja. Nüüd
kuidagi on tekkinud selline hetk, kus kõik kogu aeg ei põlegi, seega lihtsalt
murran eetrivaikuse…</span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Mis siis minuga juhtunud on – praegusel hetkel kõige
silmapaistvam asi on, see et toppisin oma nina taas sinna, kuhu väga vaja
polnud. Ehk siis – detsembri alguses sai Maarja-Magdaleena põhikooli direktoril
lõpuks mõõt täis ja kuidagi sattus nii, et kui küsimuse all oli asendaja
leidmine, siis tuli lototronist välja minu nimi, hoolimata sellest, et olin
korduvalt deklareerinud, et direktori amet ei ole päris see, mida ma ihaldan
(eriti kuna meil on koolis ka õpilaskodu ja oma köök). Kuna see kõik ei tulnud
mulle üllatusena ei tulnud – mul oli aega juba üsna mitu aastat vaimu valmis
panna, et mingil hetkel selline asi võib juhtuda – siis võtsin pakkumise vastu.
Lõppeks mingi kiusatus ju siiski on, ning kuna kooliga ühendatakse järgmisel
sügisel lasteaed ning kevadel tuleb uus konkurss direktori kohale, oleks ju
nüri tasuta prooviperioodi mitte ära kasutada ja välja selgitada, kuidas see
kõik mulle istub. Selline asi nagu “Peteri printsiip” ütleb, et iga inimene
edutatakse tema ebakompetentsuse tasemele – ja nüüd on siis võimalik testida,
kas see jõuab mulle praegu kohale või kunagi hiljem.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Igatahes esmamulje järgi tundub, et ma saan oma
asjadega täiesti rahuldavalt hakkama. Esimene hetk tundus, et ma olen sattunud
hullumajja – kogu aeg tuli erinevaid asju peale, aasta algus ja vaheaja lõpp
komplitseerimas ning õppealajuhatat mulle ei eraldatud. Igatahes õhtul kodus
uinumisega raskusi polnud, sest väsimus tappis, siis praegu on asjad enam-vähem
balanssi jooksnud. Kiire-kiire on küll endiselt, aga mitte enam tapvalt.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">Mõned tähelepanekud esimesest kuust:<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">*Õppealajuhatajata on suhteliselt keeruline
midagi ette võtta – palju energiat läheb siseringlusele asjade peale, mille muidu
võiks delegeerida õppejuhile ja jätta tiksuma.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">*Tegeleda tuleb igasuguste asjadega, milleks
pole muidu vähimatki eelsoodumust (detailid köögi, õpilaskodu, lastekaitse ja
kurat-teab-millega).<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">*Mul on väga vedanud lähemate kaastöölistega,
kes töövad oma asjad ilusti ära.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">*Kool ei saa väga abi toetavatelt
struktuuridelt – eeldatakse, et me tegeleme asjadega, mis pole meie pädevuses. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in;"><span style="mso-ansi-language: EN-US;">*Ma ilmselt jään ellu.<o:p></o:p></span></p>Laurihttp://www.blogger.com/profile/13685953355698087394noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-36354109.post-39188800829512091012020-07-29T01:49:00.006-07:002020-07-29T03:08:13.853-07:00Võsu bridžinädal 2020 - läbi raskuste tähtede poole ehk "esimese maailma probleemid".<div style="text-align: justify;">
Lõppenud Võsu bridžinädal näitas, et koroonaoht huvilisi ei peata - või siis võib-olla oligi tegemist kasvanud mängunäljaga, mis tõi võistkondlikule kohale 23 võistkonda, GP-paarikale 62 paari (mõlemad väga lugupidamist väärivad kogused), lisaks veel hulga inimesi, kes mängisid teisi turniire. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Enda esinemise kokkuvõtteks võin ma ilmselt öelda "läbi kannatuste tähtede poole" - ja nüüd siis kõigest lähemalt. Siinkohal on ilmselt sobiv hetk ära mainida, et ma saan küll aru, et mu tulemuste üle kurtmine on tõeline esimese maailma probleem - 90% mängijaist oleksid vast vähemagi üle rõõmsad - aga mul tekkis esmaspäevast alates juba selline keskajakriisi (ajalooõpetajatel on ju keskaja-, mitte keskeakriis, eks?) tunne. Kõik nagu kulgeb niivõrd-kuivõrd ja pealtnäha on kõik hästi, aga midagi jääb ikkagi puudu ja tahaks enamat.</div>
<br />
<span style="text-align: justify;">Ehk siis kõik halb hakkas pihta juba esmaspäeval, kui Leo ilmselt ei olnud veel parimas teravuses ja turniiri algul tegi paar kahtlast liigutust, mis väga hästi ei toiminud. Kui tolm oli hajunud, olime lõpetanud napi teise kohaga. </span><br />
<div style="text-align: justify;">
Tõenäoliselt oleksin saanud ka ise parem olla (aga ei mäleta, kuidas), kuid võib-olla segas natuke keskendumist see, et tegelesin asjaga, milles ma samuti väga osav olen - ehk siis paaride moodustamisega. Ma olen juba päris ammu lõõpinud, et kunagi ma teen arvutimängu nimega "Partnership Manager", kus tuleb kokku panna bridžipaare ja -võistkondi lähtudes inimeste mängutasemest, ambitsioonidest ja iseloomust ning leida ripakil kätele sobiv paariline. Põhimõtteliselt sama asi, mida ma Tartu klubis ja Eesti juunioride seas juba aastaid teen... Aga igatahes tuvastas Susanna, kes ei pidanud üldse Võsule tulema, et meil on kirjas 21 paari ja teatas, et kui talle meeldiv partner leida, võib ta kohale jõuda, et meid vabast voorust vabastada (registreerimisaeg oli ammu läbi). See kõlas nagu väljakutse ning mõningase asjaajamise järel oli talle leitud Margus Tuvikene. Kui paar kirja sai pandud, siis järgnesid poolkohustuslikud naljad teemal, et "nüüd on siis lõpuks turniirile võitjad leitud" ja järgmisel päeval mängisimegi 22 paariga, ehk siis 11 täislauda. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
No ja nuta või naera - "uue paari efekt" toimis täiega ja Susanna-Margus võitsid esikoha korraliku 3,5%-se edumaaga. Nagu ma alati öelnud olen, siis tegelikult ongi ilmselt mu suurim talent olla kupeldaja...</div><div style="text-align: justify;">Et asi eriti piinlik oleks, siis ma ise koos Maarjaga jäin selle "tagajärjel" teiseks. Tõsi, nii suure vahe puhul see eriti ei kripelda, pealegi on mul võitjate üle väga hea meel - on ju Susanna mu vanim õpilane "praegusest juuniorkonnast" ning Margus üldse vist üks väheseid inimesi, kellega ma suhtlen alates sellest ajast kui ma veel bridži ei mänginud. </div>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiBHdBdKBNzSAdPhj5YVqBNCxnuBoIXXF6-Tu8-V2xuqCZdJudE-GdhdkJKg1VOQNEGLGsdWMr_GBJh6NopKllEvx_4i1qwJb9bJElm5hghdhgJSxfFLsYnEStVUpp9v_QWHniT/s1600/IMG_3716.JPG" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1067" data-original-width="1600" height="212" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiBHdBdKBNzSAdPhj5YVqBNCxnuBoIXXF6-Tu8-V2xuqCZdJudE-GdhdkJKg1VOQNEGLGsdWMr_GBJh6NopKllEvx_4i1qwJb9bJElm5hghdhgJSxfFLsYnEStVUpp9v_QWHniT/s320/IMG_3716.JPG" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kuna turniir toimus teisipäeval, aga autasustamine laupäeva õhtul, jõudis naispooltest pjedestaalile ainult Maarja, ülejäänud olid juba Võsult lahkunud. Nagu mainitud, Susanna sai kulla, aga ka Andres Sauli partnerina pronksi võitnud Ljudmilla Ljulko on täiesti märkimisväärne eksemplar. Nimelt on tegu ca 70-aastase Pärnu daamiga, kes on bridži mänginud ainult paar aastat. Tulles turniiril meie lauda, siis ta väga viisakalt teretas mind, väljendades oma suurt respekti, et ta nii tugevate vastastega mängima peab (ta teadis kuskilt, et ma olen olnud Olavi Oja - ehk siis tema õpetaja - võistkonnakaaslane, ju siis oli pilti näinud). Pärast esimest jagu ta vabandas, et ta tahab korra teisele poole ekraani vaadata, et näha, kellega ta veel mängib, ja siis vaatas ka Maarja üle. Igatahes ta kogemust arvestades oli 3. koht kindlasti talle suur ja tore kordaminek.</td></tr>
</tbody></table>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgpu9j6YR-Ge2cxAcViW_DIibZyO8AAJtKQBGHKlBfFK-qJ38y-b-2jYFRr28CEOAKHPZJ0-Ep2FZL39c36ut-moyC5TzllBqH1gOV4F-GNbAadWeg3LX4K9FrHcqhcBEZMxGv2/s1600/116432478_329948175047228_5118378224515300113_n.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="765" data-original-width="574" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgpu9j6YR-Ge2cxAcViW_DIibZyO8AAJtKQBGHKlBfFK-qJ38y-b-2jYFRr28CEOAKHPZJ0-Ep2FZL39c36ut-moyC5TzllBqH1gOV4F-GNbAadWeg3LX4K9FrHcqhcBEZMxGv2/s200/116432478_329948175047228_5118378224515300113_n.jpg" width="150" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Susanna võitjana õhtul suvilas tähistades selfil.</td></tr>
</tbody></table>
<div style="text-align: justify;">
Kõrvalteemana tuleb siinkohal ära mainida, et ühe reaalse tünga ma endale sellega siiski tegin. Võsul on kogu bridžinädalat hõlmav punktiarvestus, mida kõnekeeles "juustupunktideks" nimetatakse. Turniiri võitja saab 100 punkti, teine koht 90, kolmas 80 ja edasi läheb kahe kaupa 74-st allapoole. Iga päeva lõpu liider saab kollase "liidrisärgi" ning kes nädala kokkuvõttes ära võidab, on viimastel aastatel saanud auhinnaks spa paketi kahele + kunstilise klaasist vaasi/karika, sellel aastal selgus (poole nädala peal), et kohalik baar, mille kundedest vaiksel nädalal moodustavad bridžimängijad väga suure osa, oli sellele lisanud pudeli Hennessy VSOPi. Ja esikümnele on väike kotike karastus-lahjaalkohoolsete jookidega ning paar juppi juustu.</div>
<div style="text-align: justify;">
Kuna ma individuaalturniire ei mängi, siis põhimõtteliselt pole mul reaalseid šansse nädala koguarvestust ära võita (ma mängin 8 turniiri 10 asemel ja kõik läheb arvesse, on olnud aastaid, kus ma võidan neist kaheksast turniirist neli, aga ikkagi kokkuvõtet mitte. See-eest kümne sekka tulen ma lõpuks vist sisuliselt alati). Sellest tulenevalt on mu eesmärk esmaspäeval või teisipäeval see kollane särk endale saada - mulle meeldivad kollased särgid. Ja kuna esmaspäevasel turniiril olime napilt teiseks jäänud, siis seda päeva ma juba ei liiderdanud. Liitsin teisipäeva õhtul kokku need punktid, mis ma sain segapaaride kummagi sessiooni eest ja võrdlesin neid esmaspäevaste võitjate omadega (nood mängisid meespaaride turniire samal ajal) ning avastasin oma rõõmuks, et peaksin neist punktiga ees olema. Head uudised kaua ei kestnud, kontrollisin igaks juhuks üle ka Marguse punktid ja avastasin, et temal on neid kaks rohkem. Hüvasti särk.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhXPbLxRtEneTv2hXj12jOxDdgsdrGtt-O_JXgUkAoHhkTV9FU2IJ8CqeZVUxWRFUtLOkz2Of6aV4JXU3PG5EiICqt5dE5BXKVdffSU2z38SR1J5WIfYxp0XoSZ5nlTmptvcm-4/s1600/116526237_1773427499463818_3508685981182906227_n.png" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="591" data-original-width="430" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhXPbLxRtEneTv2hXj12jOxDdgsdrGtt-O_JXgUkAoHhkTV9FU2IJ8CqeZVUxWRFUtLOkz2Of6aV4JXU3PG5EiICqt5dE5BXKVdffSU2z38SR1J5WIfYxp0XoSZ5nlTmptvcm-4/s200/116526237_1773427499463818_3508685981182906227_n.png" width="145" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ülalmainitud pudel, suurusega 3 liitrit. Teave selle kohta tuli alles kolmapäeval, varasema info korral oleksin äkki individuaali mängimise ette võtnud (spaa mind väga ei motiveeri). Mitte, et mul oleks mainimisväärsed neelud konjaki järgi, aga see auhind on lihtsalt "uhke". Nagu võistkonnakaaslane Sven, kes on nädala kokkuvõttes mitu korda ära võitnud, korraldajale kommenteeris, et ta on kade, et nendel kordadel sellist "lisa" paketis pole olnud.</td></tr>
</tbody></table>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kolmapäevane turniir ka ikaldus, üldiselt ei olegi sellest väga midagi rääkida (kohad, kust välja läks, ei olnud päris meie süü, aga inspiratsiooni ei jagunud), välja arvatud selline kurioosne seik mängupausi mõjudest, et korraldasime Leoga pika pakkumissarja, mis lõppes suure slämmiga pajas. Kõik nägi väga professionaalne välja, aga kui vastane küsis enne avakäiku meilt meie pakkumiste tähenduse kohta, pidin talle tunnistama, et "ma tegelikult ühe korra ajasin süsteemi sassi ja teisel korral juba pakkusin igaks juhuks meelega valesti, aga ma eeldan, et Leo arvab, mis mul on (üks vastustest oli "võimatu") - ning samas mul on tunne, et ka Leo tegi ühe pakkumise valesti". Leo päris ära ei arvanud, mis mul oli, aga olulises oli tal õigus ja leping oli probleemitu.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Neljapäeva õhtul hakkas pihta võistkondlik turniir. Kuna mängisime kolme paariga, anti mulle kaks viimast matši vabaks ja kasutasin seda, et minna külla kolleega Maretile Jõgevalt, kes samuti Võsul suvitas. Kuna ma olen väga "loominguline" telefonilaadija, oli minu aparaat väljasuremise äärel ja laenasin selleks Vahur Kurigu agregaati. Kuigi juhtnöörid olid suhteliselt üldsõnalised, olid need täiesti piisavad, et ilusti rattaga kohale veereda - esimesed kahtlused tekkisid mul alles siis, kui olin juba jõudnud õigesse kohta. Küsisin teed mööda vastu tulevailt inimestelt, et "vabandust, kus siinkandis on Sambla..." ja selle peale pistis kolleega pea auto tagant välja ja teatas "tere, Lauri!". Tiksusin siis mõned tunnid seal, mille käigus sain küüne- ja hambajäljed käe peale tema šarmantselt ja üldiselt sõbralikult kassilt, kes ei oska "ilusti mängida", aga noh, see pole suurem häda. Vähemalt minu kõõlused jäid terveks (kõigil pole nii hästi läinud). </div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEipbF2bj7Xk-BQBBQ0FVfCgs9DBb401VCFeZgJlIZNyj3-QogZzTNXeygHgCB8pNM1rtgda6_okawi5w0bQSGCwonr5OO2RldtV2uZWLmIQxjpCCOtJ8LX02hR8lCGProCUZ0VL/s1600/20200723_223210.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEipbF2bj7Xk-BQBBQ0FVfCgs9DBb401VCFeZgJlIZNyj3-QogZzTNXeygHgCB8pNM1rtgda6_okawi5w0bQSGCwonr5OO2RldtV2uZWLmIQxjpCCOtJ8LX02hR8lCGProCUZ0VL/s200/20200723_223210.jpg" width="150" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ilus ja šikk kiisu. Kusjuures temaga kaasneb selline huvitav detail, et kui mulle teda tutvustati - "see on minu Aadu-kass" -, taipasin koheselt küsida, et tegu on siis ilmselt emase loomaga - nagu oligi. Miks ma taipasin - varasem elu on mind kokku viinud veel kahe Aadu-nimelise kassiga, ja need mõlemad olid. Nii et huvitaval kombel on Aadu praktikas emaskassi nimi. Tolle konkreetse looma puhul olevat taustaks ikkagi olnud loomaarstide patserdused, sarnastel asjaoludel juhtus ju ka Vahtra Tommil nõnda, et tal oli kodus kastraatkass Annabel.</td></tr>
</tbody></table>
<div style="text-align: justify;">
Mängisime kolleegiga ka ühe partii turakat ning nädala üldise tooniga kooskõlas, sain ka selle tappa. </div>
<div style="text-align: justify;">
Vahepeal tabas kolleeg kogemata kombel telefonis Vahuri numbrit, tekitas talle vastamata kõne ning kui Vahur uuesti tagasi helistas, et kontrollida, kas kõik on hästi, siis arenes nende vahel lühike ja sundimatu vestlus, kus Maret küsis viisakalt, kuidas Vahuril turniirid lähevad jne ja kui vastus oli, et "lähevad ka, aga mitte liiga hästi", jätkas ebadiplomaatilise küsimuse/avaldusega "sa vist ei oska siis mängida?" (igaks juhuks mainin, et tegemist ei ole inimestega, kes väljaspool seda telefonikõnet teineteise olemasolust üldse teadlikud oleks). Ühesõnaga rõõmus lõõp, aga miks ma selle kirja panin, on see, et tulen selle juurde veel tagasi...</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Võistkondlik kulges ka nagu ameerika mägedel: neljapäev oli kahvatu, reedene hommikupoolik läks hästi ja kolm võistkonda (lisaks meile Eksprompt ja Teine Laine) hakkasid teistel eest ära libisema. Kui me 9. voorus (11.-st) nüpeldasime kuivalt Eksprompti (ehk siis võistkonda, kes oli Eesti parim enne meie oma tekkimist ja on senini enamasti meie põhikonkurent), tundus, et asi jääb kahe võistkonna vahele, sest vahemaa tagumistega oli juba päris suur. </div>
<div style="text-align: justify;">
Paraku tabas meid viimases kahes voorus mõõdukas kollaps - suur kaotus ja viik. Muuhulgas tõestas Olavi veelkord definitsiooni, et "ekspert on inimene, kes suudab leida kaotava plaani lepingus, mida keegi teine kaotada ei suuda". Selle asemel, et kasutada ära 50%-ne šanss ja käia vastu kuningat, luges ta oma arust jaotusest välja asja, mida seal ei olnud ning valis 25%-se šansi. Me ei olnud rõõmsad (kuigi tõe huvides pean mainima, et ka mul on tekkinud psühholoogiline tõrge lihtsate 50%-ste šansside võtmisel). </div>
<div style="text-align: justify;">
Teine Laine (Maarja, Mirjam, Hendrik, Taavi) mängis ka kaks viimast vooru väga edukalt ning esikoha saavutamine meil reaalne niikuinii ei olnud, kuid halb on see, et me kaotasime ka teise koha - soomlased libisesid napilt poole punktiga mööda - ning see oli juba väga valus. Tõsi - meil oli juba reaalne oht neljandaks kukkuda ja võib-olla võime rõõmsad olla, et niigi läks. </div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwtE1SR4p1xPvnJ-fQKtbchKDBSaKtTfeb7gMcPPd-f1PThT_RjkuT17Ls5FleIS0CjKwZ8rS8sKomcFJn9h2fN-Lt4-d1fWKluXd14VevyJ5nrQN2ofAg0Y8d1sx1VZA1_riV/s1600/20200724_225335.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="150" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwtE1SR4p1xPvnJ-fQKtbchKDBSaKtTfeb7gMcPPd-f1PThT_RjkuT17Ls5FleIS0CjKwZ8rS8sKomcFJn9h2fN-Lt4-d1fWKluXd14VevyJ5nrQN2ofAg0Y8d1sx1VZA1_riV/s200/20200724_225335.jpg" width="200" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Võitja suvilas šampanjapudelitega. Lisaks võidule oli Taavil ka sünnipäev, nii et oli, mida tähistada.</td></tr>
</tbody></table>
<br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwNn7LEHmCMPxmfPMaywoHhsP9jnjg3JF3NEP77p_ao4_74u9fi2q2s1FASWdfFFZgdutHCM7SOiO2R-FC_QIKv8roCmkCgPt1bC4NTKi5DTgrk1y7wfi3E8TvncEt1QFTXZJY/s1600/IMG_3739.JPG" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1420" data-original-width="1600" height="284" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwNn7LEHmCMPxmfPMaywoHhsP9jnjg3JF3NEP77p_ao4_74u9fi2q2s1FASWdfFFZgdutHCM7SOiO2R-FC_QIKv8roCmkCgPt1bC4NTKi5DTgrk1y7wfi3E8TvncEt1QFTXZJY/s320/IMG_3739.JPG" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Hannes Linnamägi kaadri tagant: "Lauri, vaata ülemisele pjedestaali astmele!". Tegelikult, täpselt nagu segapaarika puhulgi võisin esikoha võitjate üle ainult rõõmu tunda - võitjavõistkond oli "meie suvilast" ning koosnes mu headest sõpradest, õpilastest ja naistest (mõne puhul on siis võimalik teha linnuke kahe või kolme kategooria juurde).</td></tr>
</tbody></table>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
GP-paarikate vahepeal toimus klubide esindajate koosolek ning uue Bridžiliidu juhatuse valimine. Kõik kulges üsna konsensuslikult ja üksmeelselt (no mis saab probleem olla, kui põhiline info oli, et "üllatuslikult" on tegevuskulud sel aastal väiksed olnud) ning juhatuses toimus kaks vangerdust. Minu sain oma kohustustest vabaks - juuniorikupja amet läks üle Meelisele, aga Maarja tegevus <i>de facto</i> naisbridži koordinaatorina sai formaliseeritud tema valimisega juhatusse. </div>
<div style="text-align: justify;">
Paarikad ise kulgesid juba kätteharjutatud rütmis: "polnud viga, aga midagi jäi kogu aeg puudu" - ehk siis saime Leoga esimesel turniiril oma järjekordse napi teise koha, teiselt turniirilt laekus kaheksas, mille kiskusime küünte ja hammastega metsiku lõpuspurdi toel välja ning kolmandalt kuues koht. Ehk siis kokkuvõttes "soliidne, kuigi ilmetu nädal".</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Nüüd aga tekkis see hetk, kui pilved läksid laiali ja sealt vahelt tulid välja päiksekiired. Kui tulid välja kogutulemused, selgus, et GP paarikatel ei olnud kellelgi läinud silmapaistvalt hästi ning meie kõrge stabiilsus oli täpselt piisav, et turniir kokkuvõttes napilt ära võita - vahe teise kohaga jäi 0,18%. Ehk siis kokkuvõttes ikkagi võit laekus!</div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi4-Hb7cQcWELKoIwNZdYxA1S-C75zJFJUFSKRXN8tYFpIAeYN0BDJU4vnt6UrL9_o0USgpdNUTg9pWu9fgEXEpRRktf7IOq0lF6ODUAtzh0VCW3n64CVrDoZbp4qGnYkHKPfEJ/s1600/112296747_289955078746809_4488767314184978030_n.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="960" data-original-width="720" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi4-Hb7cQcWELKoIwNZdYxA1S-C75zJFJUFSKRXN8tYFpIAeYN0BDJU4vnt6UrL9_o0USgpdNUTg9pWu9fgEXEpRRktf7IOq0lF6ODUAtzh0VCW3n64CVrDoZbp4qGnYkHKPfEJ/s320/112296747_289955078746809_4488767314184978030_n.jpg" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Partneri seitsmeaastane tütar pätsas ära ema telefoni, et sellega fotograafi mängida. Värsketest võitjatest tuli täitsa tore ja meeleolukas pilt.</td></tr>
</tbody></table>
<div style="text-align: justify;">
Kui aga kogu nädala punktisaaki kokku lugema hakati, järgnes kiirtele ka kogu ülejäänud päike. </div>
<div style="text-align: justify;">
Hoolimata sellest, et mul polnud reaalset šanssi üldvõidu nimel konkureerida (kahe individuaalturniiri mittemängimine) ning ma ei olnud nädala jooksul ühtegi turniiri üksikult ära võitnud (esikohal on korralikud boonused), tuli välja, et ka keegi teine ei olnud esinenud silmapaistvalt hästi. Ma aimasin, et ma oma hea üldmänguga olen esikümnes sees, aga kuna Ülisel ei edenenud jooksva seisu ülesriputamine eriti hästi, siis oli minu jaoks kuni viimase päeva alguseni saladuses, et ma olin esikohakonkurentsis: viimasele paarikale läksin vastu kolmandana, kaotades esikohale 28 ja teisele 14 punktiga. Ning kui tulid ka viimase paarika tulemused ja ma leidsin end kuuendal kohal (= 70 punkti), siis hakkasin südamevärinal otsima, kus on mu konkurendid. Kõigepealt leidsin liidri 34. koha pealt (ehk siis 14 punkti ning kõik selge!) ning teise koha omaniku 14. kohalt. Tegin kiire arvestuse, et kui ta on must kaheksa kohta maas, siis saab ta 16 punkti vähem - ja kuna vastus tundus liiga ilus, et olla tõsi, lugesin selle ka näppudel üle: 6. koht 70 punkti, 7. koht 68 punkti, 8. koht 66 punkti jne... Ka näpud kinnitasid seda tulemust. Seega siis täiesti ootamatult ja radarialuselt oli mul õnnestunud Võsu bridžinädala koguarvestus ära võita! Teiseks tuli Vahur Kurig (aka "Puukäsi") - ja nüüd jõuame tagasi kolleega kommentaarini talle "sa vist siis ikka ei oska mängida?" - kogemata kombel sattus ta siis nädala jooksul suhtlema kahe edukaima mängijaga (ja võitis neist ühte turakas :) )</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg3C4-U-YJRWfMLDgCZ1eSe2lauvmubRV8syCIo2k3GJOzQqWs0qyaNjiQtCf84HDhyphenhypheng_UGaG7dbhfvpVRW8Y_P0knw3FS_w2unlV3ebMyZvUFoD7DQ-YxiDgMyE6Snxd1cfdu6/s1600/IMG_3793.JPG" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1067" data-original-width="1600" height="213" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg3C4-U-YJRWfMLDgCZ1eSe2lauvmubRV8syCIo2k3GJOzQqWs0qyaNjiQtCf84HDhyphenhypheng_UGaG7dbhfvpVRW8Y_P0knw3FS_w2unlV3ebMyZvUFoD7DQ-YxiDgMyE6Snxd1cfdu6/s320/IMG_3793.JPG" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Esikolmik pjedestaalil: I - Lauri, II - Vahur, III - Aivar. Põhiline mõte minu peas tollel hetkel: "loodetavasti käsi ei hakka selle palavaga kõvasti higistama, kolmeliitrise pudeli katkipillamine ei oleks väga tore...."</td></tr>
</tbody></table>
<div style="text-align: justify;">
Nagu Leo seda kommenteeris, et põhimõtteliselt õnnestus mul kuidagi grupiga kaasa loksuda ja lõpuspurt hästi ajastada - kordagi ei juhtinud, ühtegi särki ei saanud, aga finišijoone ületasin täpselt õigel hetkel. See särgi mittesaamine natuke küll kripeldas (kordan - mulle meeldivad kollased särgid), kuid kõik muu teadagi korvas selle kuhjaga. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
No ja siis tund aega hiljem helistas mulle võistluste korraldaja ja teatas, et "üks asi ununes" - nimelt oli ka üldvõitjale siiski särk ette nähtud, aga oli jäänud mulle üle andmata. Ning kuna ma olin veel Võsul, siis kirsiks tordile sain sellegi kätte! Ta küll ütles Spordihoone valvelauda, et sellele tuleb järgi üks tigeda näoga noormees, ning kuigi ma selle "noormees" osas tunnen end mõõdukalt meelitatud, siis see "tigeda näoga" veidike tekitab küsimusi...</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Kogu nädala tulemused leiab <b><a href="https://old.bridge.ee/viru/results.php" target="_blank">SIIT</a></b></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjPAT23TdB_8BQJgKi7a4bk9hfZZjgPgT9cfvPvAgqaNtU9WCUgkr3LY-71AHZ1GS918c_X57hnjBjpYUaWBHbj9ainDKs03v0DCZuTeJjIjHzcVioETJNrVpZNo96pX_OE-1AD/s1600/20200727_113500.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjPAT23TdB_8BQJgKi7a4bk9hfZZjgPgT9cfvPvAgqaNtU9WCUgkr3LY-71AHZ1GS918c_X57hnjBjpYUaWBHbj9ainDKs03v0DCZuTeJjIjHzcVioETJNrVpZNo96pX_OE-1AD/s200/20200727_113500.jpg" width="150" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Lõpp hea, kõik hea. Kui Maarja juba nkn aeg-ajalt kurdab, et kogu pesumasin on mu kollaseid särke täis, siis üks rohkem ju ei sega?</td></tr>
</tbody></table>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
Laurihttp://www.blogger.com/profile/13685953355698087394noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-36354109.post-11286910774077038702020-07-11T13:12:00.000-07:002020-07-11T13:19:20.783-07:0011. juuli 2020 - tagasi "Suurel maal" ja puhkamisest taastumas<div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;">
Elu on näidanud, et minu jaoks kvalifitseerub "puhkuse" alla lähenemine: riputan jalad seinale ja ei tee midagi ja laen akusid. Seega kuigi oleme juba paar päeva Hiiumaalt tagasi, ei ole ma viitsinud teist postitust teha - põhimõtteliselt olen veetnud aja arvutimängude ja grilliga ning praegu juba tunnen, et elada võib. Ega väga küll kirjutada ei viitsi, aga kuna eelmine postitus jäi poole peale, tundus kuidagi "õige" siis teine pool reisist ka kokku võtta. Eriti kuna Hiiumaa oli väga tore (ja ilmselt järgmine kord ei oota enam 33 aastat et sinna minna). </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;">
Teisel päeval võtsime ette tuletornituuri - ehk siis järjest Tahkuna, Kõpu ja Ristna, kõik isemoodi toredad ja külastamist väärt. Eriti toredaks tegi asja see, et tegemist oli parasjagu tuulise päevaga, mis tähendab, et "vaateplatvormil" oli selline tuul, et väga ei tahtnud telefoni taskust välja võtta, et see ära ei kaoks.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;">
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi88NHnLp6RPOXABsXRgzE23gNeYghNbufp8RNDiw_emFRVRRP-NRqTrqbYZvFZi-3gzghnR-rLt6nWu6Qo8X8w8IY4WvQ7mGLmFm_zc8AkbQ5i4G1jQWPXM75mBvgofZdl1qJo/s1600/20200707_110105.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi88NHnLp6RPOXABsXRgzE23gNeYghNbufp8RNDiw_emFRVRRP-NRqTrqbYZvFZi-3gzghnR-rLt6nWu6Qo8X8w8IY4WvQ7mGLmFm_zc8AkbQ5i4G1jQWPXM75mBvgofZdl1qJo/s320/20200707_110105.jpg" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tahkuna tuletorni kõrval oli selline mälestusmärk Estonias hukkunutele (kui lähim koht Eestis hukkumiskohale), väidetavalt väike tugeva tuule puhul kell "heliseb". Seekord päris nii tugev tuul ei olnud.</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhEgfeO8sPH8QqmUgnViswErVgUR1pJE0Vbq2ntzpk2hG5B0R8e62te1doVJXHNha5p_Z3eV3cCgwmH7xfz8FYdWumAFnnUuJRc915A17mIOagio71YGiZ8wqNJd0oSyLVm-4bT/s1600/20200707_110224.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhEgfeO8sPH8QqmUgnViswErVgUR1pJE0Vbq2ntzpk2hG5B0R8e62te1doVJXHNha5p_Z3eV3cCgwmH7xfz8FYdWumAFnnUuJRc915A17mIOagio71YGiZ8wqNJd0oSyLVm-4bT/s320/20200707_110224.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Torn ise ka...</td></tr>
</tbody></table>
Pärast Tahkuna majakat üritasime leida rannapatareid - aga kui välja jätta teeviit suure tee ääres, siis igasugused edasised viited puudusid (kusjuures see äkki on mingi kohalik kamuflaaž, sest täpselt sama häda tabas meid ka Ristnas...). Igatahes leidsime küll mingi punkri ja paraadiplatsi ja künka, mis nägi välja nagu seda oleks disainitud, aga mis need täpselt olid, jäidki mõistatuseks.<br />
Järgmiseks võtsime hoopis ette sellise veidra koha nagu Kaibaldi liivik. Kuigi see asub põhimõtteliselt keset sood, siis väljanägemiselt pakuks pigem randa või kõrbe. Tegemist olevat Eesti suurima lahtise liiva laiguga - ja no tõesti see tundus täiesti sürrealistlikuna. Ja veel veidram on see, et see on asi, millest keegi eriti midagi ei tea (mina kaasa arvatud kuni Hiiumaale minekuni, aga me saime vihje...)<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjy2puz67jEVqCMqrq3NbjI9CowFLpw9vEk2gYYBLNRp39cQiPNYYGieoNHjF2QOFSX0DrAfVDOSyi-oy1onyyOzscP37LpBSqr4ozwaIdBJx_3FhXbjzm8UUTCmcklA4iD_7at/s1600/20200707_122620.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="351" data-original-width="1600" height="70" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjy2puz67jEVqCMqrq3NbjI9CowFLpw9vEk2gYYBLNRp39cQiPNYYGieoNHjF2QOFSX0DrAfVDOSyi-oy1onyyOzscP37LpBSqr4ozwaIdBJx_3FhXbjzm8UUTCmcklA4iD_7at/s320/20200707_122620.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Panoraampilt. Mitte nii igav liiv ja tühi väli....</td></tr>
</tbody></table>
Järgmiseks siis Kõpu tuletorn - see meeldis mulle ilmselt neist kolmest kõige rohkem (nägi ilus välja, ilus vaade igas suunas ja sees oli suht hea informatiivne ülevaade selle kujunemisest - Maarja versiooni kohaselt "liiga informatiivne", ilmselt oli tal õigus). Tõsi, torni alumise osa trepp oli väga järsk, väga kitsas ja väga kõrge ja kuna rahvast oli palju, oli balansseerimist üksjagu.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhV_z-4IK651HiFIqrxpKAYHIRhTgHDYqOS1P_m6XCHiGQeGEtkU_5lynWylQ9ooYvvJkz3Mxf6kXJ62aE0dsbbVFYuw6NiXWPBcsd1amDiBRfdC3uV6AMhC0VQBeNOXkV37bDe/s1600/20200707_140231.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhV_z-4IK651HiFIqrxpKAYHIRhTgHDYqOS1P_m6XCHiGQeGEtkU_5lynWylQ9ooYvvJkz3Mxf6kXJ62aE0dsbbVFYuw6NiXWPBcsd1amDiBRfdC3uV6AMhC0VQBeNOXkV37bDe/s320/20200707_140231.jpg" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ilmselt kõige klassikalisem pilt, mida sellest tornist teha saab.</td></tr>
</tbody></table>
Ristna torn tundus järsku kuidagi "madalana" - vähemalt kuni torn ronimiseni. Eks ta oli teistest ka mingi kümmekond meetrit madalam. Tuvastasime tornist toreda rannariba ja tegime tiiru seal. See nägi välja, nagu ei olekski tegu Eestiga - vett ja laineid järjest tuli ja mingid tüübid üritasid seal surfata (mitte küll liiga edukalt, või peabki surfamine lõppema laualt ümberkäimisega?)<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjthPXBF7H7fXCAcbhhcSoPWrNkwOQG-MwOZe6NQXBGVp0lo0h0d8kQkVRs7z6GVL-wlzGYzqdHaeGZhlUMWCt1JVraTF74JLPJ5PbvGt5eJKfilSLUntgpnMz6YvpLKm-QOtiZ/s1600/20200707_153824.mp4" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="240" data-original-width="320" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjthPXBF7H7fXCAcbhhcSoPWrNkwOQG-MwOZe6NQXBGVp0lo0h0d8kQkVRs7z6GVL-wlzGYzqdHaeGZhlUMWCt1JVraTF74JLPJ5PbvGt5eJKfilSLUntgpnMz6YvpLKm-QOtiZ/s320/20200707_153824.mp4" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tegin ka väikse klipi, kuna see riba seal taga nägi välja nagu mingi troopiline rannariba (ilmselt lähem vaatlus oleks paljastanud, et tegu pole palmidega ja Jack Sparrow rummivaati sealt ka ei leiaks). Maarja kusjuures leidis, et käib selles vees ujumas. Mina ekstreemspordiga ei tegele (laineid ma ei karda, aga külma vett ei salli)</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Viimasel päeval võtsime asju rahulikult ja sõitsime Lõuna-Hiiumaale. Alustuseks võtsime Kõpu sadama, kus oli armas väike meremuuseum. Seejärel Käina Tuuletorn - ehk siis mingi Ahhaa-tüüpi asutus Hiiumaise kodulookallakuga (ehk siis loodus, inimesed, keel jms) ning lõpuks Suuremõisa mõisahoone. Kokkuvõttes oligi paras "viimase päeva" programm enne äraminekut.<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjYvUKgypfQaJ08Id0r8yUutG3qnZHIQ41URdaGC0UOcxNDnn1kwIXLeDf37-7OKVh-OK39b5ciKpAuMJLlWSbNp5ZdLeJG75uRs_8CngSauT_P8nUR7DRH05Lrdk6d4xMR3GEQ/s1600/20200708_141814.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjYvUKgypfQaJ08Id0r8yUutG3qnZHIQ41URdaGC0UOcxNDnn1kwIXLeDf37-7OKVh-OK39b5ciKpAuMJLlWSbNp5ZdLeJG75uRs_8CngSauT_P8nUR7DRH05Lrdk6d4xMR3GEQ/s320/20200708_141814.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tuuletorni katusel oli tore haugikujuline tuulelipp, mis oli kokku pandud väiksematest haugikujulistest juppidest.</td></tr>
</tbody></table>
Kokkuvõttes võib öelda, et selliseks "kultuurireisiks" oli Hiiumaa täpselt paraja suurusega. Talitasime arhetüüpsete turistidena ja vaatasime enamuse "pruune silte" järgi, aga kõike ei viitsi kirja panna. Ilm oli ilus ja saar samuti, mis eriti tore oli, oli see, et tegelikult oli kõik käe-jala juures - vähemalt inimesele, kes on harjunud ketaste viskamiseks 40+40 km sõitma...). Kui vahepeal tekkis mõte, et kui me juba sinnakanti sattusime, siis võiks ju päeva veel venitada ja Vormsil ära käia, aga "ei viitsinud" ja vast jääb tulevikuks.<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjSv3UbMRYL1j7NZtXwZz_yjhJVkyyqOUzyx_F_D1wAkvqkEMC614SBvyuzs61K63_gn6J21WlSr0Br8LaM5rRQDANr6nBHZwb9KzSzRZLxT-m8fZPCT3Aykir7Y7r_kXMLqHla/s1600/received_275413297048545.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="720" data-original-width="960" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjSv3UbMRYL1j7NZtXwZz_yjhJVkyyqOUzyx_F_D1wAkvqkEMC614SBvyuzs61K63_gn6J21WlSr0Br8LaM5rRQDANr6nBHZwb9KzSzRZLxT-m8fZPCT3Aykir7Y7r_kXMLqHla/s320/received_275413297048545.jpeg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Heltermaa sadamas on kuju papist, kes olevat oma kitse sadamasse toonud, et talle laeva näidata. Leidsin siis, et võiks Michelangelo "Inimese loomise" poseeringu tekitada. Šansid on head, et järgmine kord satun Hiiumaale vähem kui 33 aastase lüngaga, seal oli mõnus. Ja ilmastikku arvestades sattusime väga heal ajal: vältisime vihma ja tänaseid tuuleuudiseid lugedes ei olnud see, mis meile Hiiumaal tuulisena tundus ilmselt üldse mainimist väärt...</td></tr>
</tbody></table>
<br />Laurihttp://www.blogger.com/profile/13685953355698087394noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-36354109.post-14300070479275808722020-07-06T11:35:00.002-07:002020-07-06T11:42:05.025-07:006. juuli 2020 - Meretagune värkNagu mu sotsiaalmeediat jälgivad kodanikud on ilmselt aru saanud, viibin praegu mere taga. Ehk siis kui kõik ausalt ära rääkida, peab alustama sellest, et kunagi, täitsa mitu aastat tagasi, tekkis meil Maarjaga idee, et peaks Hiiumaale minema - me teoorias oleme seal mõlemad küll korra käinud, aga see käik jääb üsna lapsepõlve - minul näiteks umbes 33 aasta taha. Kuna vaba aeg ei kasva puu otsas, siis sai seda minekut sobiva aja ja initsiatiivi puudumisel edasi lükatud. Nüüd aga tuli taas kasutusse lahendus "ega head kriisi tasu raisku lasta!" - ehk siis võistluskalender tühjenes, välismaale minek on nii ehk naa natuke kahtlane ja miks siis mitte toetada siseturismi ja saarel ära käia. Genereerisime siis plaani, et läheks esimesel päeval Haapsallu, turistitaks natuke seal (jälle meie mõlema jaoks üsna tundmatu maa) ning edasi paariks päevaks Hiiumaale. Ehk siis mis nii viga, kui kohustusi ei ole ning on võimalik mõne päevaga plaanid visandada.<br />
<br />
Mõeldud-tehtud, eile siis lõime masinale hääled sisse ja selgitasime välja, et kodust jõuab Haapsallu ilusti kolme tunniga (esimese tunni lõpuks Imaveres, teise tunni lõpuks Raplas...). Ilm oli nagu ta oli, aga ega me suhkrust ole ja tegimegi väikese tuuri linna peal: kõigepealt Rannarootsi muuseum, seejärel raekoja muuseum ning siis Haapsalu linnus.<br />
Tuleb tunnistada, et täiesti tasus käia - muuseumid olid väikelinnale kohaselt meeldivalt väikesed ja hubased, nii et ei olnud vajadust poolt päeva varuda, et asjad üle vaadata, samuti olid nad meeldivalt maalähedased. Mis oli aga huvitav: tundub, et Haapsalus on ortograafiaga väga kahtlased lood - suur osa infotekste sisaldasid elementaarseid õigekirja- või tähevigu, Rannarootsi muuseumis minu meelest ka faktivigu...<br />
Piiskopilossis tekkis tunne, et ma oleks nagu seitsmenda klassi ajalooõpikusse sattunud, nii temaatikalt kui ka illustratsioonidelt, eriti lõbus oli selle lõpuks leida väljapanekut erinevate kellamehhanismide kohta, mida sai ka katsetada, veekell küll väga hästi ei toiminud. Ja keldris oli tore atraktsioon et sai käpa külge panna keskaegsete relvade mudelitele. (Mis mind natuke segas oli see, et vitriinides olevate näidiste juurde oli kirja pandud nt "1400-1450", kui ilmselgelt oli tegemist märksa uuemate koopiatega, aga noh jäägu nii).<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiyfkV4GXo2axCgTPS5OKMqyEcsyte-A3jxStRGIie2DGx4KhwXkyMMBQqswYtYb3N-R6pmtsT1cbfaUSmeIiW1bikaapzwjH_KpHUVXdsuZr5AT0ZWHsiGcaVcX_F_uQqArIkl/s1600/20200705_162858.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiyfkV4GXo2axCgTPS5OKMqyEcsyte-A3jxStRGIie2DGx4KhwXkyMMBQqswYtYb3N-R6pmtsT1cbfaUSmeIiW1bikaapzwjH_KpHUVXdsuZr5AT0ZWHsiGcaVcX_F_uQqArIkl/s320/20200705_162858.jpg" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Veekell. Vändaga vesi üles ja siis hakkab tööle. Välja arvatud, et väga hästi ei hakanud, võib-olla väntasin liiga vähe.</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjXH_I7eccX1K0Z18PnGqFFAOwcz4pPmJV1kfjYcsZv7DNSehboSzBVRV716LjkOYSTkeI4DhS51qvGdMdIszoPTVny-mXkj0NDsy6Yo9b6UbSmaC3w3P81etnYaibd2DHaa_5I/s1600/20200705_165344.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjXH_I7eccX1K0Z18PnGqFFAOwcz4pPmJV1kfjYcsZv7DNSehboSzBVRV716LjkOYSTkeI4DhS51qvGdMdIszoPTVny-mXkj0NDsy6Yo9b6UbSmaC3w3P81etnYaibd2DHaa_5I/s320/20200705_165344.jpg" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Soovitasin Maarjale, et ta võiks silmad kinni siduda, siis on nagu aus kohtuametnik, sest kotti võib ju kaaluna kasutada kui teda balansseerivalt käes kõigutada. Maarja keeldus. (Ise ma peagi algavale kooliaastale mõeldes panin pähe raske kiivri ja haarasin kätte hellebardi)</td></tr>
</tbody></table>
Haapsalu linn oli ka väga tore, ikkagi näha, et ajalooline kultuurkiht all ja meenutas linna (erinevalt näiteks Jõgevast, mis ikkagi tundub olevat suur küla oma olemuselt). Ma olen küll Haapsalus tegelikult ca 10 korda käinud erinevatel asjaoludel, aga kuidagi sattus nii, et mere äärde jõudsin seal üldse alles esimest korda - ja rannaosa on ikka väga ilus, nüüd ma mõistan küll, miks inimesed seal suvitamas käivad. Vette küll veel ei jõudnud (ilm oli siiski kõle ja vihmane ja ma nkn ei olnud selleks valmis), äkki kunagi veel.<br />
<br />
Teisel päeval (ehk täna) sõitsime edasi Hiiumaale: alustuseks oli plaanis Kärdlasse sõita ja ringi vaadata, aga kuna ilm oli imeilus - kui välja jätta suur tuul - tegime plaanid ümber ja tegelesime loodusturismiga. Ehk siis kõigepealt läksime Suursadamasse, et kasutada ära meile antud vihje söögikoha Ungru kohta ja siis tegime omalaadse kaheksa ja suundusime Kassarile, eesmärgiga võtta Sääretirp - ning Kärdlasse jõudsime alles õhtuks.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhJwpbO18PdfySOeW_CLI3LJQB31z3-x7NhGomg9OQOJsjvj6k4EvhgwghbFxNpSsjb_lYs-tQ1yvlk2vP_E9VgRGAWxvDR24qxCewX3XVhlLQt8FQVUbSC5ScifI_BZlMoyTRm/s1600/20200706_115216.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhJwpbO18PdfySOeW_CLI3LJQB31z3-x7NhGomg9OQOJsjvj6k4EvhgwghbFxNpSsjb_lYs-tQ1yvlk2vP_E9VgRGAWxvDR24qxCewX3XVhlLQt8FQVUbSC5ScifI_BZlMoyTRm/s320/20200706_115216.jpg" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vanapaganakivi Pühalepas. Ma siis tuletasin meelde lapsepõlves omandatud skillid, et ronida selle otsa, veendumaks, kas seal on va sarviku sõrajälg olemas, nagu legend väidab. Kui välja jätta marrastatud põlved, sain sellega suurepäraselt hakkama</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEis3X6Z8Rui4ZUexd0LvZf8q8p4EKd7YX9i_ZDHr6TvhOPzN10Vf7c1w4xPN9BzgbZu7stJPOTheROKmZd9syYsfWkZwsQtXntmvuwGx7eQRglJJsZO45PqyJZOoVVBdKLIDR6P/s1600/20200706_115252.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEis3X6Z8Rui4ZUexd0LvZf8q8p4EKd7YX9i_ZDHr6TvhOPzN10Vf7c1w4xPN9BzgbZu7stJPOTheROKmZd9syYsfWkZwsQtXntmvuwGx7eQRglJJsZO45PqyJZOoVVBdKLIDR6P/s320/20200706_115252.jpg" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Midagi oli...</td></tr>
</tbody></table>
Suursadamas tegime väikese tiiru metsade vahel ja siis läksime Ungrusse sööma ja tuleb tunnistada, et koht oli reklaami väärt, täiesti mõnus väike kohake heade kalasöökidega (äkiline säinas ja väga kalane kalasupp - kalasupi kohta küll pean tunnistama, et ta oli napilt soolasem kui ma harjunud olen, aga samas vähemsoolane oleks võinud ka äkki vesiseks jäänud). Tundub, et selle reisi eesmärgiks võibki võtta "gastronoomilised elamused". Kui veidi tagasi Haapsalusse kerida, siis külastasime kohta nimega "Kärmas küülik" (nad küll ülikärmed ei olnud, kuigi kindlasti mitte ka aeglased ning küülikuga juhtus ka see halb asi, et kui ma tahtsin seda tellida, siis tunnistati ta otsalõppenuks), kus Maarja võttis põdra ja mina veise ning mõlema toit oli väga mõnus. Veider oli see, et kui vaikimisi eeldaks, et põder on haruldasem, siis veis maksis rohkem...<br />
<br />
Sääretirp on selline veider kiviklibust mõne meetri laiune maasäär, mis asub Kassari (pool?)saare lõunatipus natuke suurema maasääre otsas ja suundub lõunasse Saaremaa poole - umbes kilomeetri jagu lihtsalt klibu - ning siis ta lõppeb lambist ära. Tänase tuulega oli kitsaimas kohas kuiva jalaga (kuid mitte kuiva tallaga) läbitav koht vast mõnikümmend cm lai ja tuul tahtis prillid peast ära viia - aga edasi-tagasi me seal ära käisime.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhujHbgMfYYsYf56MBQTX9NyFiJWv9mJfhN9cL7jl3LfqNx_UNOZ4y2FdPUt_LzqBgMfIyuZqBMCsq7vAupeL29ZRkVBy8g9ZhM9_3iU0vXKfWWjj2OYOG_LAghyqLLAE2bUm5R/s1600/20200706_145451.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhujHbgMfYYsYf56MBQTX9NyFiJWv9mJfhN9cL7jl3LfqNx_UNOZ4y2FdPUt_LzqBgMfIyuZqBMCsq7vAupeL29ZRkVBy8g9ZhM9_3iU0vXKfWWjj2OYOG_LAghyqLLAE2bUm5R/s320/20200706_145451.jpg" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kassari kabel oma imearmsa "tornikiivriga". Ma ironiseerisin, et see võib olla madalaima torniga kirik, mille puhul üldse tornist juttu saab teha, aga teadetetahvlilt võis lugeda, et see olevat vähemalt Baltikumis ainuke, mille tornikiiver on pilliroost.</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEixtaG1DM4sImOoXo4I0WeAlvB8OD8jO-FKSkMVqB14l4hhzyJ9jwas8Uw921DSaO-0UIFn5JZwo0Q0oEx1MzzUoJqKEdVXobNpYswf_8Qgp6rR-RaNJ-2vhR_UMVOvgLwWp72s/s1600/20200706_150940.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEixtaG1DM4sImOoXo4I0WeAlvB8OD8jO-FKSkMVqB14l4hhzyJ9jwas8Uw921DSaO-0UIFn5JZwo0Q0oEx1MzzUoJqKEdVXobNpYswf_8Qgp6rR-RaNJ-2vhR_UMVOvgLwWp72s/s320/20200706_150940.jpg" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Leigri kuju. Väidetavalt olevat Sääretirp tema töö olnud, hakanud Saaremaale teed tegema, aga siis enam ei viitsinud. Loogiliselt võttes oleks mõistlikum alustada sellega lõuna poolt, Emmaste kandist, aga legend annab seletuse ka sellele, et miks mitte. Ta ei olevat kõige kirkam kriit olnud.</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh1eJkZjkmf_eYJ37rF8UvJjzmM8Q9IIe23-luZsK7nQJaUYYUBFWUhSkJm02GQdpHgVOLbgbMdmhj_uqbtsFDEBbr2p9k5DKoS5oxojv22PCj_LXKS0AGs8KUDpxjzghqcZ3gT/s1600/20200706_155344.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh1eJkZjkmf_eYJ37rF8UvJjzmM8Q9IIe23-luZsK7nQJaUYYUBFWUhSkJm02GQdpHgVOLbgbMdmhj_uqbtsFDEBbr2p9k5DKoS5oxojv22PCj_LXKS0AGs8KUDpxjzghqcZ3gT/s320/20200706_155344.jpg" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Sääretirbi ots. Sinna ta kaduski.</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgrEtZjM1JXNGqocNX4kultof1RmQ5pWrWomX9ikK_CGzBifhEqFAAxF2YQj3hLH1KAzXc4ucseqwl5yKMPxJqxwsozF7N-_IMmqtpqLD9Ab7wFsykzoFVZnygWqnf4rYQCF4tz/s1600/20200706_155417.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgrEtZjM1JXNGqocNX4kultof1RmQ5pWrWomX9ikK_CGzBifhEqFAAxF2YQj3hLH1KAzXc4ucseqwl5yKMPxJqxwsozF7N-_IMmqtpqLD9Ab7wFsykzoFVZnygWqnf4rYQCF4tz/s320/20200706_155417.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ja tagasivaade saare poole, päris pikalt jooksis. </td></tr>
</tbody></table>
Õhtu lõpetuseks võtsime ühe Hiiumaa muuseumi maja ja tulime oma baaslaagrisse Kärdlas. Tegime ka väikese retke Kärdla sadamasse, aga siis leidsime, et on juba käidud küll (22 600 sammu päevanormiks on üsna okei) ning tulime tagasi, et jalgu homseks säästa - plaanis on teha majakatuur, mis ilmselt tähendab trepijooksu.<br />
Ja kui nüüd Kärdlat "diagnoosida", siis see tundub iseloomult olevat mitte isegi suur, vaid keskmine küla, midagi linnalikku küll ette ei tulnud. Ning kõnniteede pealt hoiavad nad kokku, neid sisuliselt pole.<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh-JsasVpHbL0AWV5s7tYRB2JsBj6n7Zsx6pyWgnr5GDA1qEOvu_JEndsFxjHjnK2L6CocN5NQNWf6xgM_XNGALeWMiMuZ252E2_Y3xjzfiHBdN_mbZYFSk-vac6BzDCNhCVEGQ/s1600/20200706_185717.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh-JsasVpHbL0AWV5s7tYRB2JsBj6n7Zsx6pyWgnr5GDA1qEOvu_JEndsFxjHjnK2L6CocN5NQNWf6xgM_XNGALeWMiMuZ252E2_Y3xjzfiHBdN_mbZYFSk-vac6BzDCNhCVEGQ/s320/20200706_185717.jpg" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Hiiumaal armastatakse puust karukujukesi. Ma ei saa aru, miks - ma ei mäleta, et sõnapaar "Hiiumaa" ja "Karud" oleks kuidagi seotud, ma üldse ei imestaks, kui selguks, et Hiiumaal karusid üldse pole. Äkki kompenseerivad?</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />Laurihttp://www.blogger.com/profile/13685953355698087394noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-36354109.post-55701359174034239372020-06-29T12:57:00.000-07:002020-06-29T13:17:05.579-07:0029. juuni 2020 - jalgrattamõtteid...<br />
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
IT-tehnoloogia
areng on jõudnud nii kaugele, et vahepeal mõlgutan mõtteid, kas peaksin endale
hankima parema jalgratta – tõsi ma pole kindel, et mu olemasolev jalgratas on
otseselt „halb“.</div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
Mu kasutuses
oleva aparatuuri näol tegemist on paraja tankiga (ma üritasin guugeldada, palju ta
kaalub, aga kuskilt ei leidnud), millel on kõrge lenks ja mugav sadul, samuti
teoorias kolm käiku, millest praktikas kasutan ühtainsat – vähemalt kui
kevadel esimene väsimus on mööda läinud. Lisaks on talle peale on kirjutatud
Minerva City<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>ja see on nimi, mis sobib
ajalooõpetaja imidžiga imehästi!<o:p></o:p></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhEyxa50ogtkgfrr734M1SL8y9hvPEf5TQqpz4nAkVYQOjxTHsA4WB8LIuBxi1UkTjPG3mw3kBYy5OLXJo8wzZp7z5RP6I6hkwcYnwgsNCI5jdtPaAdo8-gnu-xZTx9g9UP5hg_/s1600/ateena+akropol.png" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="192" data-original-width="341" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhEyxa50ogtkgfrr734M1SL8y9hvPEf5TQqpz4nAkVYQOjxTHsA4WB8LIuBxi1UkTjPG3mw3kBYy5OLXJo8wzZp7z5RP6I6hkwcYnwgsNCI5jdtPaAdo8-gnu-xZTx9g9UP5hg_/s320/ateena+akropol.png" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kunstniku nägemus Ateena Akropolist. <i>Sapienti sat!</i></td></tr>
</tbody></table>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
See kõik ei
kõla nagu „püss“, kuid ei tasu unustada, mis eesmärgil ta hangitud sai. Ehk
siis hankisin selle omal ajal (2012 kevadel) rahvaloendaja-töö eest saadud
preemia eest justnimelt eesmärgiga, et natuke jalgrattaga ringi sõita ja elust
rõõmu tunda - ehk siis sõita pigem püstiasendis, vaadata loodust ja loomi ning selle
käigus natuke trenni teha.</div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
Ja selles
suhtes on meie elukoht super, et ümberringi on võimalik varieerida erinevaid
marsruute ja ringikesi, jäädes kõvale kattele ja valida enda sisetundega kaasas
käiv distantsipikkus ning mägisuse aste. Vooremaa loodus on imeilus ning igasuguseid
linnukesi kuni kotkasteni välja on hulgim ja aeg-ajalt näeb ka loomi – nt. eile
tötsas Saadjärve lähistel mingi väike kärplane üle tee, paar päeva varem aga
tegi seda mingi väga veidra suuruse ja kõnnakuga loom, kes ei näinud välja ei
kassi ega koeramoodi (igaks juhuks ma nüüd ei maini, et üks mu tore õpilane
saatis mulle kuu aega tagasi lähikonnas tehtud video, kus nad oma hoovi pealt
filmisid klipikese karuemast poegadega põllul ukerdamas...). <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
Ärgem ka
unustagem, et ma olen ilus, ülitark kuid antud juhul ennekõike parajalt paks
mees oma parimais aastates – talvel kipub kehakaal 110 kanti, et siis sügiseks
jälle saja ligi alla tulla, kuid siiski kolmekohaliseks jääda. Seega ma väga
ralliässaks ei kvalifitseeru nii ehk teisiti.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
Sellisena on
ratas toiminud suurepäraselt – ma olen küll aeg-ajalt mõelnud, et võiks ju
mingi vingema ja kiirema pilli hankida, aga tegelikult ilmselt reaalne vajadus
puudub. Kui ma soovin teha mingi poolteist-kaks tundi rattasõitu, siis see, et
ma kiiremini edasi liigun ja pikema vahemaa läbin selle arvelt, et raskusjõu ja
tuuletakistusega vähem võitlema pean, siis minu loogika kohaselt ei tähenda
see, et ma paremini trenni teeks. Nii olengi üritanud hoida rütmi, kus kaks
päeva kolmest sõidan rattaga ca 30km ja kolmandal päeval käin diskgolfiraja
põõsastes oma kettaid otsimas.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
Eile tegin
siis naljaviluks ära ka „kiiruskatse“, et kui palju mul õnnestub oma pillist
välja väänata: sõitsin natuke üle 35 kilomeetrise ringi natuke alla pooleteise
tunni, seega ca 24km/h. Esimene ots läks eriti hästi – kodust mööda Tartu-Jõhvi
maanteed kuni see otsa sai seoses Piibe maanteele suubumisega tuli 14
kilomeetrit poole tunniga (sekundeid ma ei viitsi lugeda, vaatan lihtsalt
kellalt), eks see oli muidugi suht hea sileda asfaldiga ja hoolimata paarist
voorenukist suht mõnus pedaalimislõik. Sportlikumad tüübid ilmselt veerevad
must mööda nagu isttuvast kassist nkn, aga enda kohta jäin täitsa rahule.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
Aga... juunis
käisin mõnel päeval koolis jalgrattaga. See on mõnusalt meeldivas kauguses, ca
15km ja kui mul ei ole vaja varustust kaasa vedada, on see isegi suht palava
ilmaga normaalselt läbitav vahemaa. Ja see kasvatas mus mõtte, et äkki peaks
sügiselgi rattaga koolis käima. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
Ühest
küljest pole mul vaja kaasas vedada ei arvutit, ei õpikuid (kõik on võimalik
kodus üles sättida ning koolis õige koha pealt avada - see ongi koht, kus IT-areng mängu tuli).<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
Teisest küljest
olen ma loomu poolest laisk ja mulle sobib, kui ühildada vajalik kasulikuga –
ehk siis ma ei armasta väga trenni teha, kuid kui mul on võimalik see kuidagi
ühildada millegi muuga, siis on hoopis teine tera. Ja kui rattasõiduaega on
võimalik nihutada võimalikult kaugele sügisesse, siis seda parem mulle – muidu ma
tööpäevadel väga ei kipu enam õhtul midagi ette võtma. Talveprobleeme see küll
otseselt ei lahenda (isegi kui kliima lubaks ratta või kettaga opereerida, siis
pimedas ei taha), aga midagi ikka.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
Ning seega
tekkiski mõtteaine, et äkki peaks hankima vingema ratta väga veidral põhjusel –
mitte, et sellega kiirusrekordeid teha, vaid et see oleks kasutatav reaalse
transpordivahendina. Küsimus ei olegi niivõrd transpordile kuluvas ajas, vaid
jõukulus (lõppeks ma oleks valmis ka kaks tundi Jõgevale oma teise töökohta sõitma
ja pärast tagasi, kui ma oleks kindel, et ma selle käigus pilti taskusse ei
pane...). Ehk siis äkki peaksin kelleltki laenama asjaliku ratta ja kõigepealt
sellega testima – aga võib-olla kõik mu mõttekäik siin on lihtsustatud jura. </div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
Sügiseks selgitan ilmselt välja.<o:p></o:p></div>
<br />Laurihttp://www.blogger.com/profile/13685953355698087394noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-36354109.post-81180623117255241972020-06-09T06:14:00.001-07:002020-06-09T06:14:22.737-07:00Inimene on eelkõige see, mis ta endast ise teeb....<div class="OutlineElement Ltr BCX0 SCXW94844260" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: white; clear: both; cursor: text; direction: ltr; font-family: "Segoe UI", "Segoe UI Web", Arial, Verdana, sans-serif; font-size: 12px; margin: 0px; overflow: visible; padding: 0px; position: relative; user-select: text;">
<div class="Paragraph SCXW94844260 BCX0" lang="EN-US" paraeid="{9044dd2e-49ef-44bc-b218-a0efddc26b19}{134}" paraid="597376975" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: transparent; color: windowtext; overflow-wrap: break-word; padding: 0px; text-align: justify; user-select: text; vertical-align: baseline;" xml:lang="EN-US">
<span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">Selleaastane üheksandike lend tekitas mulle heameelt kahe asjaga</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">. </span></div>
<div class="Paragraph SCXW94844260 BCX0" lang="EN-US" paraeid="{9044dd2e-49ef-44bc-b218-a0efddc26b19}{134}" paraid="597376975" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: transparent; color: windowtext; overflow-wrap: break-word; padding: 0px; text-align: justify; user-select: text; vertical-align: baseline;" xml:lang="EN-US">
<span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">Te</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">gelikult </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">küll vähemalt </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">kolmega, nad lihtsalt olid </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">fantastiliselt </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">tore seltskond</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> ja kogu selle viie aasta jooksul mis ma neid õpeta</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">sin, ootasin ma nende tundi suurima heameelega (ja nad olid ka esimesed, kellele ma nende “algusest saadik” ajalugu õpetasin</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">, aga see vist pole oluline).</span><span class="EOP SCXW94844260 BCX0" data-ccp-props="{"201341983":0,"335551550":6,"335551620":6,"335559739":160,"335559740":240}" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-size: 11pt; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;"> </span></div>
</div>
<div class="OutlineElement Ltr BCX0 SCXW94844260" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: white; clear: both; cursor: text; direction: ltr; font-family: "Segoe UI", "Segoe UI Web", Arial, Verdana, sans-serif; font-size: 12px; margin: 0px; overflow: visible; padding: 0px; position: relative; user-select: text;">
<div class="Paragraph SCXW94844260 BCX0" lang="EN-US" paraeid="{57c44bea-1bce-41cb-b871-51e462d10e34}{189}" paraid="553127212" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: transparent; color: windowtext; overflow-wrap: break-word; padding: 0px; text-align: justify; user-select: text; vertical-align: baseline;" xml:lang="EN-US">
<br /></div>
</div>
<div class="OutlineElement Ltr BCX0 SCXW94844260" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: white; clear: both; cursor: text; direction: ltr; font-family: "Segoe UI", "Segoe UI Web", Arial, Verdana, sans-serif; font-size: 12px; margin: 0px; overflow: visible; padding: 0px; position: relative; user-select: text;">
<div class="Paragraph SCXW94844260 BCX0" lang="EN-US" paraeid="{5ef6c5ef-d8d1-49ff-ac00-d8efb17bf29e}{197}" paraid="689985169" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: transparent; color: windowtext; overflow-wrap: break-word; padding: 0px; text-align: justify; user-select: text; vertical-align: baseline;" xml:lang="EN-US">
<span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">Esiteks</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"><span class="NormalTextRun SCXW94844260 BCX0" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: inherit; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;"> </span></span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">kinnitasid </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">nende valikud ja valikuvõimalused</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> edasiõppimiseks</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">mu veendumust, et olulisem kui põhikool, kuhu ta satub, on see, milliseks ta ennast ise kujundab </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">ning</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> teiseks</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> mu nägemust ajaloo</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> kui õppeaine </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">kohta</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">.</span><span class="EOP SCXW94844260 BCX0" data-ccp-props="{"201341983":0,"335551550":6,"335551620":6,"335559739":160,"335559740":240}" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-size: 11pt; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;"> </span></div>
</div>
<div class="OutlineElement Ltr BCX0 SCXW94844260" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: white; clear: both; cursor: text; direction: ltr; font-family: "Segoe UI", "Segoe UI Web", Arial, Verdana, sans-serif; font-size: 12px; margin: 0px; overflow: visible; padding: 0px; position: relative; user-select: text;">
<div class="Paragraph SCXW94844260 BCX0" lang="EN-US" paraeid="{a6110fdd-487f-4e5c-84e7-42a4934513d5}{35}" paraid="676083818" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: transparent; color: windowtext; overflow-wrap: break-word; padding: 0px; text-align: justify; user-select: text; vertical-align: baseline;" xml:lang="EN-US">
<br /></div>
</div>
<div class="OutlineElement Ltr BCX0 SCXW94844260" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: white; clear: both; cursor: text; direction: ltr; font-family: "Segoe UI", "Segoe UI Web", Arial, Verdana, sans-serif; font-size: 12px; margin: 0px; overflow: visible; padding: 0px; position: relative; user-select: text;">
<div class="Paragraph SCXW94844260 BCX0" lang="EN-US" paraeid="{2f0869fd-9315-427f-8b81-bb1036f78d32}{173}" paraid="395079622" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: transparent; color: windowtext; overflow-wrap: break-word; padding: 0px; text-align: justify; user-select: text; vertical-align: baseline;" xml:lang="EN-US">
<span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">Selle kohta, et inimesel on kõik võimalused endast “midagi” teha, viitab s</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">ee</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">, kuhu meie üheksandikud edasi õppima lähevad</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> - kui lähevad</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">.</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> Mäletatavasti on mu põhitöökoht väikses maakoolis, mis on küll pika ajaloo, kuid (loodetavasti hetkel </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">“</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">veel</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">”</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">) mitte kõrge profiiliga - ühesõnaga üsna</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">gi arhetüüpne selline </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">kool. Sellea</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">astas</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">te lõpetajate kamp olid </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">intelligentsi poolest </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">kõik täiesti </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">“</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">normaalsed</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">” </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">noored – loomulikult mõningate erinevustega nii võimetelt kui taustalt – kuid nende</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> tee viib laiali radadele, mis jagunevad </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">laia</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">li</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">üle kogu skaala. </span><span class="EOP SCXW94844260 BCX0" data-ccp-props="{"201341983":0,"335551550":6,"335551620":6,"335559739":160,"335559740":240}" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-size: 11pt; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;"> </span></div>
</div>
<div class="OutlineElement Ltr BCX0 SCXW94844260" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: white; clear: both; cursor: text; direction: ltr; font-family: "Segoe UI", "Segoe UI Web", Arial, Verdana, sans-serif; font-size: 12px; margin: 0px; overflow: visible; padding: 0px; position: relative; user-select: text;">
<div class="Paragraph SCXW94844260 BCX0" lang="EN-US" paraeid="{3e0ffc20-9cf7-4bd7-8134-0a92c2a4d783}{235}" paraid="362441206" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: transparent; color: windowtext; overflow-wrap: break-word; padding: 0px; text-align: justify; user-select: text; vertical-align: baseline;" xml:lang="EN-US">
<span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">Võimalik, et mul pole kogu infot, kuid niipalju kui mina tean, siis on nende seis tänasel päeval järgnev. </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">Neli neist jätkab ilmselt Tartus: üh</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">e noore vestlus Poskas ootab</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> küll</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> veel ees – aga ta on karismaatiline ja ma loodan, et ta suudab ennast hästi maha müüa</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">,</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> üks läheb Treffnerisse ja kaks Petersoni. Üks, ke</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">lle akadeemiline potentsiaal on esimese kahe “liigast” valis enda edasiseks õppekohaks lähikonna korraliku, kuigi tuhmuva mainega gümnaasiumi </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">- ja see valik sobib kokku tema mugava iseloomu ja vähese ambitsioonikusega</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> (kuigi seal olevat taga olnud ka puhtalt </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"><span class="NormalTextRun SpellingErrorV2 SCXW94844260 BCX0" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: inherit; background-image: url("data:image/svg+xml; background-position: left bottom; background-repeat: repeat-x; border-bottom: 1px solid transparent; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;">pragmaatilis</span></span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">-logistilised põhjused)</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">, teine, kes on Petersoni</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">-minejate liigast, aga väikese</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> (ja kahjuks manduva)</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> maagümnaasiumi. </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">Ehk siis 11st õpilasest kuus jätkab gümnaasiumides</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">.</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">Inimene, ke</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">llel pole akadeemilisi huvisid, kuid omab teatavat pragmaatilist meelt ning kohusetunnet, jätkab </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"><span class="NormalTextRun SpellingErrorV2 SCXW94844260 BCX0" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: inherit; background-image: url("data:image/svg+xml; background-position: left bottom; background-repeat: repeat-x; border-bottom: 1px solid transparent; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;">kutsekas</span></span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">. Kahjuks üks õpilaspaar </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">küll lõpetab, kuid oma tegematajätmiste tõttu sellises seisus, et neid</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> minu teada</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> kuhugi ei oodata ning üks paar </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">osutus nõrgaks, </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">hälbis elumere lainetele ning leidis üheksandas klassis, et õppi</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">mine pole nende rida. Neid ootame sügisel taas kooli</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">...</span><span class="EOP SCXW94844260 BCX0" data-ccp-props="{"201341983":0,"335551550":6,"335551620":6,"335559739":160,"335559740":240}" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-size: 11pt; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;"> </span></div>
</div>
<div class="OutlineElement Ltr BCX0 SCXW94844260" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: white; clear: both; cursor: text; direction: ltr; font-family: "Segoe UI", "Segoe UI Web", Arial, Verdana, sans-serif; font-size: 12px; margin: 0px; overflow: visible; padding: 0px; position: relative; user-select: text;">
<div class="Paragraph SCXW94844260 BCX0" lang="EN-US" paraeid="{83c30c44-149c-4aa0-a21d-3457b79ee81a}{232}" paraid="1289106246" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: transparent; color: windowtext; overflow-wrap: break-word; padding: 0px; text-align: justify; user-select: text; vertical-align: baseline;" xml:lang="EN-US">
<span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">Kui sügisel käidi meil tutvustamas üht gümnaasiumit, siis rõhutati</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> selle käigus</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">, et sisse astudes vaadatakse ka tunnistust, sest hinded seal annavad pildi ka </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">õpilase töö</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">harjumustest. Kui inimesel on üheksandas klassis tunnistusel kolmepuru, ei ole mingit põhjust eeldada, et ta hakkab gümnaasiumis järsku õppima - tal lihtsalt puuduvad</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> selleks</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> vajalikud oskused. Tegelikult on minu hinnangul kriitilise tähtsusega </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">hetk veelgi varem, </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">kuskil 6.-7. klass: tol hetkel oli küll näha teatavaid </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">erinevusi tasemes, kuid need olid üsna väikesed. Edasised käärid, tõusud ja langused olid seotud juba </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">nende endi valitud käitumisviisiga.</span><span class="EOP SCXW94844260 BCX0" data-ccp-props="{"201341983":0,"335551550":6,"335551620":6,"335559739":160,"335559740":240}" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-size: 11pt; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;"> </span></div>
</div>
<div class="OutlineElement Ltr BCX0 SCXW94844260" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: white; clear: both; cursor: text; direction: ltr; font-family: "Segoe UI", "Segoe UI Web", Arial, Verdana, sans-serif; font-size: 12px; margin: 0px; overflow: visible; padding: 0px; position: relative; user-select: text;">
<div class="Paragraph SCXW94844260 BCX0" lang="EN-US" paraeid="{57c44bea-1bce-41cb-b871-51e462d10e34}{179}" paraid="1585813570" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: transparent; color: windowtext; overflow-wrap: break-word; padding: 0px; text-align: justify; user-select: text; vertical-align: baseline;" xml:lang="EN-US">
<span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">S</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">iit moraal</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> – väike</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"><span class="NormalTextRun SCXW94844260 BCX0" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: inherit; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;"> </span></span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">ja </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">pigem kõrvali</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">ne</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">põhikool ei takista midagi – vaja on ainult sobivas kombinatsioonis talenti ja tööoskusi (ühega on võimalik teist kompenseerida</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">). </span><span class="EOP SCXW94844260 BCX0" data-ccp-props="{"201341983":0,"335551550":6,"335551620":6,"335559739":160,"335559740":240}" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-size: 11pt; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;"> </span></div>
</div>
<div class="OutlineElement Ltr BCX0 SCXW94844260" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: white; clear: both; cursor: text; direction: ltr; font-family: "Segoe UI", "Segoe UI Web", Arial, Verdana, sans-serif; font-size: 12px; margin: 0px; overflow: visible; padding: 0px; position: relative; user-select: text;">
<div class="Paragraph SCXW94844260 BCX0" lang="EN-US" paraeid="{d31209c8-b7fa-4361-87e8-8b0e2c1e9548}{187}" paraid="1121876229" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: transparent; color: windowtext; overflow-wrap: break-word; padding: 0px; text-align: justify; user-select: text; vertical-align: baseline;" xml:lang="EN-US">
<br /></div>
</div>
<div class="OutlineElement Ltr BCX0 SCXW94844260" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: white; clear: both; cursor: text; direction: ltr; font-family: "Segoe UI", "Segoe UI Web", Arial, Verdana, sans-serif; font-size: 12px; margin: 0px; overflow: visible; padding: 0px; position: relative; user-select: text;">
<div class="Paragraph SCXW94844260 BCX0" lang="EN-US" paraeid="{30460c92-fcbc-4cf4-a70f-2bad5c98dd93}{160}" paraid="88337745" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: transparent; color: windowtext; overflow-wrap: break-word; padding: 0px; text-align: justify; user-select: text; vertical-align: baseline;" xml:lang="EN-US">
<span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">M</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">is puutub ajalu</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">kk</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">u</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> kui õppeainesse</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">, siis m</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">ul on õpetajana</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> sellega</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> väga veider suhe</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">.</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> See meeldib mulle ja ma olen veendunud, et ajaloos toimunud sündmuste ja protsesside teadmine</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> ning veel täht</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">s</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">am, mõistmine,</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> muudab inimese </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">arenenumaks</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">, läbimõtlevamaks,</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">haritu</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">maks ning </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">huvitavamaks</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">. </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">Ühesõnaga üldse paremaks inimeseks.</span></div>
</div>
<div class="OutlineElement Ltr BCX0 SCXW94844260" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: white; clear: both; cursor: text; direction: ltr; font-family: "Segoe UI", "Segoe UI Web", Arial, Verdana, sans-serif; font-size: 12px; margin: 0px; overflow: visible; padding: 0px; position: relative; user-select: text;">
<div class="Paragraph SCXW94844260 BCX0" lang="EN-US" paraeid="{30460c92-fcbc-4cf4-a70f-2bad5c98dd93}{82}" paraid="235313282" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: transparent; color: windowtext; overflow-wrap: break-word; padding: 0px; text-align: justify; user-select: text; vertical-align: baseline;" xml:lang="EN-US">
<span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">Samas ma annan aru, et pragmaatilisest vaatevinklist võttes õpetan ma luksusainet. Kui inimesel napib uudishimu ja silmaringi, s</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">iis pole tal ajalootunnis kuuldu</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">-</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">nähtuga mitte midagi pihta hakata, see ei haagi kuhugi külge ja kukub hõredast teadmiste ämblikuvõrgust otse läbi</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">. Ja siinkohal ma ei räägi aeg-ajalt ette tulevatest </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"><span class="NormalTextRun SpellingErrorV2 SCXW94844260 BCX0" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: inherit; background-image: url("data:image/svg+xml; background-position: left bottom; background-repeat: repeat-x; border-bottom: 1px solid transparent; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;">faktoididest</span></span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">, mis on küll ajalooõpikus põgusalt ära märgitud, kuid Eesti mälumängu </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"><span class="NormalTextRun SpellingErrorV2 SCXW94844260 BCX0" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: inherit; background-image: url("data:image/svg+xml; background-position: left bottom; background-repeat: repeat-x; border-bottom: 1px solid transparent; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;">MV-l</span></span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> korjavad mõne üksiku õige vastuse.</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> Samas – kui ta ka ei tea ajaloost mitte midagi, ei takista see tal kuidagi oma elu rahulikult edasi elamast ning </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">ta isegi tõenäoliselt ei pane tähele, et tal midagi puudu on.</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> Kuna omasugused kipuvad grupeeruma, ei pruugi talle keegi seda ka öelda, sest ka nemad ei pane tähele. Ja elabki inimene oma elu rahulikult õndsas harimatuses edasi ja midagi halba pole</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">gi juhtunud.</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> Seega ma ei võta eriti traagiliselt, kui õpilasel tõesti ei ole peas väga midagi, kuhu ajalooga seon</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">duv kinni võiks jääda, ning olen väga rahul, kui ta õpib ajalootunni käigus selgeks erinevaid </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"><span class="NormalTextRun SpellingErrorV2 SCXW94844260 BCX0" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: inherit; background-image: url("data:image/svg+xml; background-position: left bottom; background-repeat: repeat-x; border-bottom: 1px solid transparent; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;">üldoskusi</span></span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">, millest tal rohkem tulu võib tõusta - ja kui ta seda teeb ja ma näen</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">, et inimene on nõus vaeva nägema, siis positiivne hinne talle ikka lõpuks laekub.</span><span class="EOP SCXW94844260 BCX0" data-ccp-props="{"201341983":0,"335551550":6,"335551620":6,"335559739":160,"335559740":240}" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-size: 11pt; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;"> </span></div>
</div>
<div class="OutlineElement Ltr BCX0 SCXW94844260" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: white; clear: both; cursor: text; direction: ltr; font-family: "Segoe UI", "Segoe UI Web", Arial, Verdana, sans-serif; font-size: 12px; margin: 0px; overflow: visible; padding: 0px; position: relative; user-select: text;">
<div class="Paragraph SCXW94844260 BCX0" lang="EN-US" paraeid="{f8b5170d-9b10-4adf-b5f7-39039fd0d699}{206}" paraid="1335514693" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: transparent; color: windowtext; overflow-wrap: break-word; padding: 0px; text-align: justify; user-select: text; vertical-align: baseline;" xml:lang="EN-US">
<br /></div>
</div>
<div class="OutlineElement Ltr BCX0 SCXW94844260" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: white; clear: both; cursor: text; direction: ltr; font-family: "Segoe UI", "Segoe UI Web", Arial, Verdana, sans-serif; font-size: 12px; margin: 0px; overflow: visible; padding: 0px; position: relative; user-select: text;">
<div class="Paragraph SCXW94844260 BCX0" lang="EN-US" paraeid="{fff70450-8946-4f38-a80b-ad586d867e39}{102}" paraid="28978975" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: transparent; color: windowtext; overflow-wrap: break-word; padding: 0px; text-align: justify; user-select: text; vertical-align: baseline;" xml:lang="EN-US">
<span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">Aga</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> eelnevast tuleneb, et </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">minu versiooni kohaselt on </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">ajalugu väga hea indikaatoraine inimese üldise akadeemilise edukuse suhtes</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">: kuigi seal omandatav ei pruugi olla vahetu praktilise väärtusega, siis õpib seal nägema loogilisi ja mõnikord mitte nii otseseid seoseid, </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">infot omandama, töötlema ja ka meeles hoidma, kirjalikku väljendusoskust jne.</span><span class="EOP SCXW94844260 BCX0" data-ccp-props="{"201341983":0,"335551550":6,"335551620":6,"335559739":160,"335559740":240}" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-size: 11pt; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;"> </span></div>
</div>
<div class="OutlineElement Ltr BCX0 SCXW94844260" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: white; clear: both; cursor: text; direction: ltr; font-family: "Segoe UI", "Segoe UI Web", Arial, Verdana, sans-serif; font-size: 12px; margin: 0px; overflow: visible; padding: 0px; position: relative; user-select: text;">
<div class="Paragraph SCXW94844260 BCX0" lang="EN-US" paraeid="{30460c92-fcbc-4cf4-a70f-2bad5c98dd93}{114}" paraid="1545109881" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: transparent; color: windowtext; overflow-wrap: break-word; padding: 0px; text-align: justify; user-select: text; vertical-align: baseline;" xml:lang="EN-US">
<br /></div>
</div>
<div class="OutlineElement Ltr BCX0 SCXW94844260" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: white; clear: both; cursor: text; direction: ltr; font-family: "Segoe UI", "Segoe UI Web", Arial, Verdana, sans-serif; font-size: 12px; margin: 0px; overflow: visible; padding: 0px; position: relative; user-select: text;">
<div class="Paragraph SCXW94844260 BCX0" lang="EN-US" paraeid="{f1329f0c-cba1-4909-b115-dc66e3d863dd}{241}" paraid="1283590375" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; background-color: transparent; color: windowtext; overflow-wrap: break-word; padding: 0px; text-align: justify; user-select: text; vertical-align: baseline;" xml:lang="EN-US">
<span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">Ning </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">kui nüüd panna jutt kokku, siis </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">tegelikult oleksin ma võinud </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">kõigi </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">õpilaste lennu trajektoori umbkaudu ette planeerida juba vähemalt kaks aastat tagasi nende enda suhtumise</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">, kohusetunde</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> ja huvide järgi </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">(</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">kahjuks mõnel juhul ka perekonna suhtumise järgi)</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">.</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE"> Ning see kõik on </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">omakorda </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">korrelatsioonis üldise silmaringi ja </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">eluterve uudishimuga</span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">, ehk siis nende õpilaste </span><span class="TextRun SCXW94844260 BCX0" data-contrast="auto" lang="ET-EE" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-kerning: none; font-size: 11pt; font-variant-ligatures: none !important; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;" xml:lang="ET-EE">üldise esinemisega ajalootundides...</span><span class="EOP SCXW94844260 BCX0" data-ccp-props="{"201341983":0,"335551550":6,"335551620":6,"335559739":160,"335559740":240}" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; -webkit-user-drag: none; font-family: Calibri, Calibri_EmbeddedFont, Calibri_MSFontService, sans-serif; font-size: 11pt; line-height: 18px; margin: 0px; padding: 0px; user-select: text;"> </span></div>
</div>
Laurihttp://www.blogger.com/profile/13685953355698087394noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-36354109.post-9840457954109911892020-04-29T12:09:00.001-07:002020-04-29T12:16:42.587-07:00Eesti oma killuvabrik - "Viimse reliikvia" paroolid gümnaasiuminoorte seasTeadupärast kubiseb film "Viimne reliikvia" paroolidest, mida iga endast lugupidav eestlane (vähemalt alates mingist vanusest) teab une pealt peast ja suudab vajaliku intonatsiooniga taasesitada.<br />
Mul tekkis gümnaasiumi esimest ajalookursust õpetades mõte, et annaks õpilastele ülesande vaadata seda filmi läbi usuteemade prisma - ning tekkis uudishimu, kui palju tänapäeva noored (nad on seal vast ca 16-17 aastased) nendega kokku on puutunud. Seega täiendasin töölehte lõpuküsimusega, et milliseid filmis kuuldud paroole nad on kuulnud kasutatavat ka väljaspool filmi konteksti. Loomulikult ei ole see teab mis tõsine uuring, aga sellegipoolest lõbus.<br />
<br />
Sain suurusjärgus 50 vastust (töölehti võis teha ka sõbraga koos) ning välja toodud kildude arv ulatus ühest paariteistkümneni. Selgus, et film on tõeline killuvabrik - 86 minutise filmi kohta tõid õpilased välja 42 fraasi (kusjuures nende seast puudusid paar sellist, mida ma ise olen korduvalt kuulnud kasutatavat või ise kasutanud - "Õhtuks on mõisameeste laager maani täis, vaja minna pruuti õnnitlema!"ning "Jätka nüüd ise!")<br />
<br />
Ja võitja on:<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgw-eLfkcQR6aLVQvmDZkSRLaTtMrofQA6Wa_-RVuJiEvrG1B0_Mbt8RRNTJK7NDad1JkRJN7wU4SRkNoOM75XBb1alZQbfq2JycfkxOuX3bGxUMmTHHOtdzieZGv5VrNbHUiTy/s1600/Meile+lobisemise+eest+palka+ei+maksta.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="412" data-original-width="566" height="232" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgw-eLfkcQR6aLVQvmDZkSRLaTtMrofQA6Wa_-RVuJiEvrG1B0_Mbt8RRNTJK7NDad1JkRJN7wU4SRkNoOM75XBb1alZQbfq2JycfkxOuX3bGxUMmTHHOtdzieZGv5VrNbHUiTy/s320/Meile+lobisemise+eest+palka+ei+maksta.png" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<b>27x "Meil lobisemise eest palka ei maksta!"</b><br />
<br />
Muud äramainimist leidnud killud:<br />
20x "Matsid jäävad matsideks!"<br />
"Oled sa tont või inimene!?"<br />
18x "Kohe näha, et vanad sõbrad..."<br />
9x "Mitu korda ma pean üht ja sama meest maha lööma?!"<br />
8x "Tegelikult olen mina Liivimaa parim ratsutaja!"<br />
"Ma söön oma mütsi ära, kui üks neist pole naine!"<br />
6x "Ma pole see, kes ma olin eile..."<br />
"Tervisi teisest ilmast!"<br />
"Meie reliikvia on vabadus!"<br />
5x "Iga mees on oma saatuse sepp..."<br />
"Põgene, vaba laps!"<br />
"Jõudu, külamees!"<br />
4x "Sa vaene vanemateta laps..."<br />
"Siim on kloostri taga metsas"<br />
"Olen see, kellest te mind peate"<br />
2x "Me kõik oleme müüdavad"<br />
"Kahju, et kohtusime, sa rikkusid mu päeva ära"<br />
"Olen vaba mees!"<br />
"Olen Rootsi kuningas!"<br />
"Võtke kinni see põrgukoer!"<br />
"Sai pisut müratud..."<br />
"Mu laegas, mu mõõk, mu kübar...."<br />
"Mehed, teie hobused põlevad!"<br />
1x "Okkaline saab olema sinu tee püha tõe juurde"<br />
"Vaba mees ei pidanud ju tapma?"<br />
"Püha Birgitta on mulle ennast ilmutanud"<br />
"See küll jumala loom ei ole"<br />
"Küünlad pühade õdede jaoks"<br />
"Aidaku meid jumal!"<br />
"Sinu jõud ja võim on sinu vangitorn"<br />
"Tal on täna laulatus...."<br />
"Mis meist saab?"<br />
"See ka mõni patt!"<br />
"Pühad õed, mis teil seal vankris on?"<br />
"Mehed, Tallinn pole enam kaugel!"<br />
"Neli hobusepikkust!"<br />
"Kas me oleme ikka õigel teel?"<br />
"Sa oled mulle lapsest saati vastik olnud!"<br />
"Priiuse rüütel"<br />
"Kes sa oled? Röövel, salakuulaja, mässaja?"<br />
"Agnest pühitsetakse nunnaks!"<br />
<b><br /></b>Laurihttp://www.blogger.com/profile/13685953355698087394noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-36354109.post-57867783636366561942020-04-05T01:00:00.001-07:002020-04-05T01:41:18.502-07:00Keedetud konna lõksust tuleb väljuda, kuni vesi veel leige on! (ja mida ma ise arvan põhikooli riiklikest lõpueksamitest)Tagantjärgi tarkuste metafoorina on kasutatud kujundit konna keetmisest - kui konn on katlas ja selle temperatuuri aeglaselt, aga järjekindlalt tõsta, siis konn ei saa esialgu arugi, et midagi valesti on ja harjub asjadega järk-järgult, kuid mingil hetkel ei ole pagemine enam võimalik ja konn ongi küpse.<br />
<br />
Ehk siis sageli hakkavadki igasugused jamad hiilivalt ja pisiasjadest pihta. Et mitte avastada ennast küpsekonna rollist, andsin eile oma allkirja pöördumisele, kus protesteeritakse aktsiooni vastu, mille vahetu tulemuse suhtes oleks mul tegelikult reaalselt ükskõik ja intellektuaalsel tasemel ma isegi pooldaksin seda. Jutt on siis ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate ühisavaldusest selle vastu, kuidas valitsus üritab kobareelnõu varjus läbi suruda riigieksamite kaotamist ka pärast eriolukorra lõppu (ehk siis liigutada selle küsimuse otsustamine pm haridusministri pädevusse, kelle jaoks see tundub olevat idee fix, kuid demokraatlike protseduure järgides tal see korda ei läinud).<br />
Tuvastasin ühe kolleegi FB lõimes kommentaari, mille lühikokkuvõte oleks, et "kas õpetajad on lolliks läinud, et nii hoolega riigieksamite eest võitlevad". Ilmselgelt pole praegu küsimus selles, kas riigieksamid kaovad või jäävad, vaid selles, millises riigis me lõpuks üles ärkame, kui see jama läbi on. Kui normaliseeritakse "eriolukorra tõttu" selliste otsuste, mida normaalolekus ei õnnestu peale pressida, tähtajatu läbisurumine, on loodud juba ohtlik pretsedent. Ja kuigi eksamite teema küsimusena iseenesest on minu hinnangul üsna pisike ja tähtsusetu, siis sellistele tendentsidele on parem võimalikult ruttu pidur peale tõmmata, kuni nad veel ohtlikud ei ole. Ajalugu on täis juhtumeid, kus algselt väike, kuid see-eest mobiliseeritud, monomaniakaalne ja sallimatu klikk on kasvatanud oma mõjujõu tohutult suureks (eesti kultuuriruumi enim mõjutanutest tulevad pähe kohe kristlus, kommunism ja natsism - aga eks neid on küll ja küll veel).<br />
<br />
Aga kui ma juba postitama hakkasin, ja teadupärast ma ei raatsi ühelõiguliste postituste nimel bloggerit avada, panen kirja mõned ideed, miks ma tegelikult iseenesest pigem pooldan 9. klassi riigieksamite kaotamist (antud kujul). Ja veelkord rõhutan - mind ei häiri oma tsunftis vähemuses olemine, see on üks neid küsimusi, mida me võime teha üht- või teistpidi. Lihtsalt haridusreps hankigu sellele toetus, mitte ärgu pressigu peale nagu telefonimüüja. Lisaks halvale maigule hoiab see kokku palju halbu nalju tema isiklike laste vanuse ja võimalike probleemide kohta.<br />
<br />
* Põhikooli lõpueksamitega ei ole mitte midagi mõistlikku teha. Koolidel endil on sisseastumiskatsed (mis toimuvad varem).<br />
<br />
* Lõpueksami läbikukkumisel korraldab kool ise koolieksami järeleksamina. Kui õpetaja ei suuda koostada sellist eksamitööd, et ta õpilane selle eest vähemalt rahuldavat hinde saaks, siis ta ei tunne oma tööd (või õpilasi). Ja kui õpetaja tahab läbi kukutada nõrga õpilase, siis sellise töö tegemine, jäädes JOKK piiridesse, on ka käkitegu.<br />
<br />
*Hinded on ainult kolme-palli-skaalal (+ läbikukkumine). Mis on see kvaliteedivahe, mis eristab 75-punktist ja 74-punktist tööd nii et üks saab hindeks "4" ja teine "3"? Lisaks tuleb mainida, et hinde "3" saab ka too, kes tegi 51 punkti peale. Lisaks ühiskonnaõpetuse eksami ametlikust statistikast selgus, et nn. lävendipunkte on alati väga palju rohkem kui "üks-kaks alla lävendi" - ehk siis reaalselt tähendab see, et selliste piirialuste juhtumite puhul õpetajad loevad eksamitöö põhjalikult läbi ja leiavad vajaliku punkti-paar. (Kui keegi veel ei tea, siis põhikooli riiklikke eksameid kontrollivad oma õpetajad - ja üldiselt kui õpilane ei ole just põhimõtteline siga, siis suhtuvad õpetajad temasse väga heatahtlikult).<br />
<br />
* Sellisel punktiskaalal on eksami korraldamine mõttetu aja-, raha- ja energiakulu - ma võiks oma õpilastele lihtsalt lakke vaadates need hinded ära panna, nii et need oleksid õpilaste suhtes õiglased (ma tean, millised on nende teadmised ja kui see on kahevahel, siis ma tean, milline on olnud nende pühendumus), see võtaks ära ühekordse närvipinge ja väärtustaks rohkem kogu protsessi.<br />
<br />
*Räägitakse, et riikliku eksami kadumine (või lahtisidumine põhikooli lõpetamise tingimustest) võtab õpilastelt motivatsiooni õppida... Ei usu, nagu ma juba mainisin, tegelikult see eksam ei oma tegelikult mitte mingisugust reaalset väärtust niikuinii. Kes tahab ilusat tunnistust, see õpib ja keda ei huvita, see ei õpi ning mitte midagi ei muutu.<br />
<br />
*Ei ole võimalik hinnata koolide töö tõhusust. Siin ma natuke nõustun, et tegelikult oleks hea, kui mingi test oleks olemas. Aga jõuame taas selleni, et kui 74% ja 51% töö on hinnatud sama skooriga, ei näita see mitte la persetki!<br />
<br />
<br />
Mida teeksin mina (ei ole süvaanalüüs kõikide mõjurite kaalumisega, aga lihtsalt, mis mulle tundub loogilisena):<br />
<br />
- Seoks eksami lahti kooli lõpetamise tingimustest. Lõpetad kooli praegustel standardtingimustel (kuni kahe puudulikuga), kui oled HEV, saad isikliku õppekava - mis on nkn ilus ideaal -, mille pead täitma.<br />
<br />
- Seoks eksami kokku edasiõppimise tingimustega (aga jätaks tagauksevariandi põrujaile).<br />
<br />
- Korraldaks viis testi: Emakeel, A-võõrkeel, matemaatika, loodusvaldkond (füüsika-keemia-bioloogia-osa geograafiast) ja silmaringivaldkond (ajalugu-kultuur-osa geograafiast).<br />
<br />
- Eksami tulemus väljendatakse tunnistusel punktides (100 punkti skaalas), seega eksami üle laskmine sul küll lõpetamist ei sega, aga "diagnoos" jääb su tunnistusele alles. Ise tead, mille peale välja lähed (eriti kui see on seotud su edasiõppimisega).<br />
<br />
- Koolide puhul ei arvestaks mitte keskmist, vaid mediaani ja need, kes tulid lihtsalt kohale nägu näitama (arvestatud kulutatud aega koos mediaanist silmapaistvalt nõrgemate tulemustega), kajastada eraldi statistikas. Ärgem unustagem, et põhiharidus on kohustuslik ja selle omandamisega on täpselt nagu hobuse jooma sundimisega - üks mees võib hobuse vee äärde viie, aga terve koolitäis ei suuda teda sealt jooma sundida.<br />
<br />
- Skoorid lähevad üldisesse andmebaasi ja gümnaasiumi lõpus on samasugused eksamid. Nende võrdlemine annab parema pildi sellest, kuidas toimib gümnaasiumide töö oskuste ja/või motivatsiooni arendamisel.Laurihttp://www.blogger.com/profile/13685953355698087394noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-36354109.post-55269393390591919982020-03-28T16:30:00.001-07:002020-03-29T01:14:28.761-07:00Kaks nädalat "kriisiaega" selja taga, kurat teab palju veel ees.<div style="text-align: justify;">
Kuigi viimased kaks nädalat on igasuguseid kirjutisi pandeemiast, karantiinist, koduõppest ja majanduskriisist kõik kohad täis, leidsin et ega üks lisanduv kelleltki tükki küljest ära ei võta. Lõppeks ma pole ammu ploginud ning täna ilmselt oli esimene päev "paugust alates" (tegelikult isegi natuke varasemast), kus ma tööasjadega pole pidanud tegelema.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
"Head kriisi ei tasu raisku lasta" on lause, mida viimase paari nädala jooksul on nõrkemisi kuulda olnud - aga see oli ka minu motoks sellest hetkest alates, kui oli selge, et asi kipub hapuks minema. Veidral kombel oli viimane asi, mis enne kaugtööle minemist reaalselt koolis toimus, vilistlase loeng põhikooli vanematele õpilastele, teemal "kuidas olla edukas", kus ta sõnastas põhimõtteliselt sama idee - "mõned inimesed näevad probleeme, mõned inimesed näevad võimalusi". </div>
<div style="text-align: justify;">
Ehk siis reaalselt mõeldes leiabki praegusest olukorrast paljugi head. Paljude inimeste ränk haigestumine ja tervishoiusüsteemi ülekoormamine on muidugi universaalselt halvad nähtused (ning see, et rotte ja värdjaid on nii palju, nagu näitas teatud spordipoe alega seonduv, tekitab tahtmise peaga vastu lauda taguda), aga näiteks majanduslanguse puhul ma küll nii kindel ei ole, et see ainult halb on. Umbes aastal 2007 kommenteerisin ühele tuttavale, et tegelikult ma ootan mingit majanduskriisi, kuna see võimaldaks äkki endale isikliku elamise soetada. Ta leidis, et võib-olla küll, aga inimesed üldiselt muutuvad sellest õnnetuks. Ilmselt tal õigus oligi, aga igatahes fakt on see, et oma pesasse kolisime me 2009... </div>
<div style="text-align: justify;">
Mingid protsessid muutuvad optimaalsemaks sest väga palju on asju, mida on lihtsam teha "nagu alati", aga kui elu sunnib, siis tuleb praktikaid revideerida. Näiteks avastatakse ilmselt nii mõneski kohas, et täitsa palju asju on võimalik ära teha kaugtöö korras ning nett on täis meeme teemal "nüüd saamegi teada, et paljud koosolekud oleksidki võinud piirduda e-mailiga". Inimesed saavad asju, mille puhul pole täpne kella- ja tööaeg tegelikult olulised, teha enda elurütmiga sobival ajal ning pm. sunnitakse nad välja puhkama (isegi meeldivad rutiinsed tegevused nõuavad aega ja see aeg tuleb reeglina puhkeaja arvelt).</div>
<div style="text-align: justify;">
Kui sa oled sunnitud oma käike optimeerima, siis mõtled sa järgi, kuidas seda teha, mida sa vajad, kus sa liigud ja palju sa varusid soetad. See võib isegi mõjutada inimeste mõtlemisviisi - ma väga loodan, et levima hakkab põhimõte "osta träni kodulähedastelt tootjatelt", sest inimesed avastavad praegu järjest, et igast' asju on võimalik saada ka mujalt kui supermarketist. </div>
<div style="text-align: justify;">
Mida ma juba oma kogemuste järgi prognoosin on see, et jalad alla saab otse tootjalt tarbijale liin - ma ise olen hankinud nädala jooksul nii küüslauku kui juurikaid telefonikõne põhjal. Ning see variant, kus ma hangin 12kg kartuleid ja 8kg muid asju kõrvale 15 raha eest niimoodi, et see tuuakse mulle kodutreppi kohale, selle asemel et ise poes või turul siiberdamas käia, kõlab mulle geniaalselt hea lahendusena. Ajasin paar sõna juttu mehega, kes need mulle kohale tõi (ma arvan, et tegemist oli ikkagi mingil määral boss leveliga, sest meil tekkis tarnega väike raskus, mille ta väga ilusti ära lahendas ning siis vabandas ja kommenteeris selle põhjuseid), ta ütles, et see nõudlus selle teenuse järgi oli hämmastavalt suur.</div>
<div style="text-align: justify;">
Loomulikult nii mõnelgi inimesel läheb raskeks - ja nagu Harari on kommenteerinud, siis on väga suur oht, kui inimesed mingi hetk avastavad, et nad on muutunud ebavajalikuks, nii et neil pole enam midagi kaotada. Seega siis mingi turvavõrk selliste jaoks oleks vajalik, kuid muidu ma väga ei põe.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Mis puutub kooli üleviimisele distantsõppele, siis siin ma võtsin asja ka väga rahulikult. Minu meelest kool PEAKS olema ennekõike akadeemiline, mitte sotsiaalne asutus, seega "õpime ikka, lihtsalt teiste kanalite kaudu" - ning mingite protsesside ja meetodite optimeerimine tuleb taas päevakorda. </div>
<div style="text-align: justify;">
Kasvõi see, et aastaid on räägitud digiõppest, aga selle käivitamine on mitmetel põhjustel väga visa. Kui otsida võimalusi, mitte probleeme, siis selline asjade korraldus on idee poolest suurepärane "kool eluks" - õpilane on sunnitud võtma rohkem vastutust, juhtima iseennast ja oma õppetööd, arendama vormistamisoskusi ning oskama netist kasutada rohkem kui TikToki (või mida iganes nad tänapäeval vahivad). Ka kodude jaoks on see koht, kus vanematel on võimalik oma lastega rohkem aega (mis nagu ma aru saan, ei toimi alati just päris nii, isegi kui asi pole nii hull kui karikatuurid räägivad). </div>
<div style="text-align: justify;">
Nüüd on see süsteem kaks nädalat töös ja vähemalt kaks nädalat läheb veel. Selle kohta ütleb mu sisetunne, et sinna tuleb minimaalselt kaks nädalat veel otsa ja kuluaarides räägitakse, et pigem läheb asi seda rada, et oma õpilasi näeme alles septembris. Lihtsalt meie valitsus üritab endale omaselt jokutada nii palju kui vähegi võimalik, selle asemel et koolidele ja õpilastele mingi kindlustunne anda ja tunnistada, et see asi läheb mõnda aega veel edasi. Ma olen küll näinud mitut emotsionaalset sõnavõttu sotsiaalmeedias, kus inimesed küsivad "kuidas nii saab?" ja "aga eksamid?" aga siinkohal ma taas ei näe vähimatki põhjust paanikaks - küll kuidagi ikka saab ja süsteemid (antud juhul on ennekõike olulised edasiõppimissüsteemid) korrigeeritakse vastavalt olukorrale ja vajadusele ümber. Ma usun, et reaalselt tekib küsimus erinevate korraldusviiside puhul vaid selles, et võib-olla mõni, kes on olnud piiri peal, jääb piiri alla ja vastupidi - aga kui sa oled nii piiril, siis on see alati teatud määral juhuslik ja sõltub sellest, kas sul oli hea päev või ei. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Nüüd siis minu hinnang sellele, kuidas asjad seni on sujunud. Kui siia plogisse peaks eksima mõni juhuslik inimene, siis ilmselt on küll aru saada, et ma töötan õpetajana, aga vast ei tee paha seda selgelt välja öelda. Tegelikult töötan ma isegi kahes kohas - üks on väike maakool, kus ma olen lisaks ajaloo õpetamisele ka õppealajuhataja, teine on selline vist alla-keskmise-suurusega riigigümnaasium, kus ma töötan väikese koormusega. Koolid on minu arust õhkkonna ja koolisiseste suhtlusliinide poolest üsna sarnased ja sõbralikud, ka õpilased on üldiselt mõlemas koolis väga toredad. Kummaski koolis on omad ambitsioonid, ilmselt mitte küll täiesti universaalselt jagatud. Põhikoolis lihtsalt tuleb arvestada ka stiihiliste kaost tekitavate nähtustega nagu demograafilised protsessid, geneetika, kohustuslik põhiharidus ning kaasav haridus. Üldiselt räägin oma tähelepanekutest ennekõike põhikooli baasilt - seal on mu koormus suurem ning ma tunnen oma õpilasi väga hästi, samas kui gümnaasiumis sain ma just märtsikuus uued õpilased, kellega kokkupuuted on olnud napid. Algklasside kohta ma väga midagi arvata ei oska, nii et seal võib kergesti olla tegu väga teistsuguse maailmaga.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Üldiselt ma ütleks, et erilist vahet tavapärase olukorraga ei ole. Kes saab muidu oma asjadega hakkama, saab ka distantsõppes, kellel on muidu raskusi, on endiselt raskustes. Tegelikult ilmselt võib küll öelda, et ka hariduses kehtib sama, mis ühiskonna tasandil - kriisiajal on võimalik nii suurelt võita kui suurelt kaotada. Pädevad õpilased kohanevad olukorraga pigem hästi ja kui tolm on hajunud, on neil hästi välja arenenud kogemused, oskused ja harjumused, millest ilmselt kogu elu on võimalik kasu lõigata (minu hinnangul on just need asjad, mille arendamisega põhikool tegelema peaks). Nõrgema otsa puhul aga ei toimi enam see variant, et õpetaja neid ennastsalgava energiaga taga lükkab - ja kuna nende nõrkuse taga on reeglina ka taustsüsteemi nõrkus, siis paljudel tekivad suured lüngad. Minu meelest on tõeliselt huvitav küsimus see, kui palju on selliseid õpilasi, kes sügisel kordavad klassikursust kui kontaktõppe puhul nad seda tegema ei peaks... Tegelikult see ei pruugi üldse halb olla - kui üle saada klassikursuse kordamise stigmatiseerimisest, siis üks lisa-aasta baasi ladumisena ei teeks paha (kui juba tekib selline küsimus, siis me ikkagi räägime pea alati õpilasest, kes pigem maha jääb): tempod on erinevad ja õpilast vägisi edasi vedada lihtsalt seepärast, et ta on sündinud umbes samal ajal ja samas kohas kui teised, kellega koos ta alustas, kõlab idee poolest valesti. Mul muidugi hea rääkida, kui aastanumbrite järgi läks mul baka tegemiseks 11 aastat ja magister lisandus 7 pärast. Aga vähemalt ma olen kindel, et sain selle käigus päris targaks, hea hariduse ning sotsiaalse küpsuse. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Peamised kriteeriumid, mis tagavad õpilase edu praegusel perioodil on oskus iseseisvalt töötada ning funktsionaalne lugemisoskus. Vanemad, kes on oma laste puhul sellesse panustanud, saavad ka koduõppes palju lihtsamalt hakkama.</div>
<div style="text-align: justify;">
On kaks õpilasetüüpi, kellele selline formaat hästi sobib - üks on "andekas, aga mitte liiga perfektsionistlik", nemad saavad oma tööga väga hästi hakkama ning tegelikult võidavad ajakasutuses, sest nad pole sunnitud tunni lõpuni pöidlaid keerutama, oodates kuni nende vähemõnnelikud klassikaaslased asjadega valmis saavad. Ka on sellise formaadiga lihtsam anda neile täiendavaid ülesandeid - ma olen tähele pannud, et nad teevad heameelega ära sellised asjad, mille juurde on kirjutatud "vabatahtlik, silmaringi arendamiseks", samas kui klassiruumis see mõjub pigem "kui sa kaevasid hästi, siis palun, siin on sulle suurem labidas!". Andekad, aga perfektsionstlikud (tegelikult ka vähemandekad ja perfektsionistlikud) võivad end praegu õppimisega kergesti ära tappa - sellest natuke hiljem.</div>
<div style="text-align: justify;">
Teine inimtüüp kellele see sobib, on intellektuaalselt võimekad, aga mingi ärevuse, tähelepanuhäire või lihtsalt melu talumatuse murega õpilased - eriti kui neil on kodu tugi taga.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Distantsõppe puhul on avalik ruum täis erinevaid kogemusi sellest, kuidas asi käiku läks - ja ma ei kavatse ühtegi neist linkida, leiate isegi. Põhimõtteliselt on neis kõigis sees üks ja läbiv teema: koormus on kole suur. Enda kogemusest lähtudes kinnitan, et see on täiesti õigustatud kurtmine. </div>
<div style="text-align: justify;">
Millest see siis tingitud on: õpetaja töö põhineb riiklikul õppekaval ja õpetaja ainekavadel ning kohusetundlike inimestena on õpetajad reeglina arvestanud valemisse, et "mis siis, et distantsõpe, lihtsalt õpilane omandab materjali iseseisvalt ja õpetaja tegeleb tagasisidestamise ja juhendamisega" (mis tegelikult kõlab täpselt niimoodi, nagu õppimine tegelikult ideaalis võiks toimida). Ainult et praktikas selle toimimine nii lihtne ei ole... </div>
<div style="text-align: justify;">
Esialgu on paljude puhul ilmselt küsimus selles, et nad lähtuvad ainekavade puhul sellest, kui palju nad ise tunnis edasi võtaks. "Paraku" on õpetajad reeglina haritud ja kohusetundlikud inimesed, kellel on kõrgendatud tööoskused, kohanemisvõime ja stressitaluvus (ütleme ausalt, muidu selles ametis kaua vastu ei pea) - seega see ei ole just hea baas, millelt hinnata õpilaste töövõimsust.</div>
<div style="text-align: justify;">
Pärast esimest nädalat sain ma gümnaasiumist õpilastelt palve/kaebuse, et kas natuke vähem ei võiks. Hakkasin asja uurima ja leidsin, et kaebusel on tõesti tõepõhi all - panin oma töölehele juurde taimeri ja avastasin, et õpilased kulutavad aega palju rohkem kui ma tunnis planeerinuks (ja tunnis ma saan ka jooksvalt korrigeerida). </div>
<div style="text-align: justify;">
Millest siis vahe sisse tuli (vähemalt minu puhul): mul on liiga head üld- ja erialaoskused. Ma loen ise väga kiiresti ja mulle jäävad asjad hästi külge; ma olen ise teemas sees ning asjad mida ma pean triviaalseteks, millest edasi minna, ei ole õpilaste jaoks isegi lihtsad - isegi kui need on olnud põhikooli programmis. Seega kui gümnaasium reaalselt peaks tegelema kõrgema taseme oskuste arendamisega, tuleb siiski peamiselt tegeleda baasteadmiste meenutamisega. Ja kuna ma konkreetset kursust gümnaasiumis varem õpetanud polnud, puudus varasem teadmine, mille pealt korrektsioone teha. Igatahes tänasin õpilasi mu tähelepanu juhtimise eest, tunnistasin nende kurtmise õigustatuks ja kompensatsiooniks juba tehtud töö eest vähendasin järgmise nädala tundide mahtu ning vahearvestuse teen neile ka jooksvalt tehtud asjade pealt. </div>
<div style="text-align: justify;">
Teine asi, mis õpilaste koormust suurendab, on ilmselt see, et iseseisev töö tähendabki seda, et õpilane teeb tööd, mitte kohati ei jobuta, teades et "käigu pealt" saab õpetajalt küsida kui süveneda ei jõua/viitsi. Seega õppimine sellisel viisil on intensiivsem - ja kui tegeleda väiksema intensiivsusega, siis lihtsalt ei jõua ajaliselt järgi. Veidral kombel distantsõpe ei soosi looderdamist. Kontaktõppe puhul õpetaja ei pruugi alati jõuda/viitsida väljundeid kontrollida (see on kalli tunniaja raiskamine) ning kui inimene on tunnis pidevalt kohal ja midagi teeb, siis oinaste mihklipäev võib tulla alles kontrolltöö puhul. Distantsõppes pole muud varianti õppeprotsessi toimumist kontrollida kui järjekindel aruandlus - ja sellisel puhul toob iga tegemata asi kaasa vastava märke õppekeskkonnas.</div>
<div style="text-align: justify;">
Iseenesest võib seda "suurt koormust" võtta ka positiivse märgina - nimelt annab see tunnistust, et õpetajad teevad oma tööd südamega (ehk siis tahavad maksimaalseid tulemusi) ning hästi (kui võtta protsessist välja õpetaja, siis järsku selgub, et asjad ongi korraga palju keerulisemad). Aga noh, lõppeks professionaalsuse puhul võib seda pigem eeldadagi.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Õpetajate töökoormus on tegelikult samamoodi palju suurem. Palju rohkem aega ja energiat kulub tundide ettevalmistamisele, juhendite tegemisele ja tagasisidestamisele, isegi kui reaalset tundi ei pea, tuleb valmis olla, et keegi küsib millegi kohta. Huvitaval kombel tundub mulle, et kui alguses oli küsimus, et kas õpetajad saavad igasuguste asjadega hakkama, siis pigem on küsimus hoopis selles, et variante, võimalusi ja infot, mille vahel valida on liiga palju. Igatahes ise tunnen end küll nagu oleks alles kooli õpetama tulnud - tööpäevad lähevad hilisõhtuni ja hommikul kell kuus peksab südametunnistus mu üles, sest vaja on tööd teha.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Lapsevanemad tunduvad olevat üldises stressis - eriti sellised, kelle lapsel ei ole välja arenenud ennastjuhtiv õppimine. Taas ma ei kujuta ette algklassides toimuvat, seal ilmselt ongi nad abiõpetaja rollis - ja kuna puudub vastav kogemus, siis nii mõnigi jääb hätta (üldiselt ikkagi on korrelatsioon, et nõrgemad õpilased on ka nõrgemast taustsüsteemist). Õnneks enamus saab aru, et selline asjade käik on paratamatu ja isegi kui nad on nähtavalt rahulolematud, ei vala oma frustratsiooni õpetajate kraesse. Aga kui ma nägin ühes FB lõimes, kuidas keegi (minu jaoks õnneks täiesti võõras inimene) kurtis, et miks õpetajad veel palka saavad kui lapsevanem tema töö ka ära teeb, siis oli mul kiusatus talle teatada, et kui lapsevanemal on õpetamisega täistööpäevad, siis ei tee ta ära mitte õpetaja tööd, vaid teeb järgi omaenda tegemata tööd. Siis leidsin, et ei viitsi. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Aga jah, selline töökoormus ei ole jätkusuutlik ei õpilaste, õpetajate ega vanemate jaoks ning juba teisel nädalal ilmselgelt töömahud normaliseerusid. Arvata on, et järgmistel nädalatel loksub rutiin juba paremini paika ja õpetajad saavad pragmaatiliselt hinnata, mida on võimalik teha ja mis antud juhul ei ole teostatav. Siinkohal oleks väga abiks, kui valitsus kinnitaks ilmselget, et enne maid me kooli ei tule (ja veel parem oleks, kui annaks kindluse, et enne sügist ei tule), et oleks võimalik teha pikemaajalised plaanid.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
No ja lõpuks endast kaose taustal - ma ei saa öelda, et ma kurdaksin. </div>
<div style="text-align: justify;">
Mul on ilmselt sobiv taust, et karantiinitingimustes end hästi tunda - piisavalt introvertne iseloom; oskus enda päeva tegevustega sisustada (ka kogemus: aasta aega Lux'is oli selles suhtes ilmselt keerulisemgi, et mul ei olnud seal formaalselt mingit funktsiooni - aga sellegipoolest üle viskas alles viimasel kuul); harjumus inimestega netitsi suhelda. Bridžimänguga võin ka netitsi tegeleda, mingeid inimeste seltsis harrastatavaid hobisid ja rutiinseid tegevusi ei ole. Ühesõnaga - mis seal väga vahet on? (Tegelikult ma heameelega ikkagi kohtuks oma õpilastega mõnikord)</div>
<div style="text-align: justify;">
Finantsiliselt on asi veelgi parem: töö kadumise pärast ma ei karda (ja tegelikult ma ei pelga, et tulevikus tööd ei leiaks) - see, et ma üritan end surnuks töötada, on mu enda viga. Seega raha tuleb peale samas koguses, aga kulud on palju väiksemad: tööl mittekäimise (ja muidu sõitude ärajäämise) tõttu sõidan ma kuus keskmiselt 1500 km vähem autoga - ehk siis mõned sajad rahad kokku hoitud. Ära jäävad impulssostud ja mõned väljas söömised/joomised - jälle täiendav kokkuhoid, mille varjatud pluss on veel see, et kuna mõlemad oleme hetkel kaugtööl, siis teeme ise süüa - hästi ja tervislikult. </div>
<div style="text-align: justify;">
Tööalaselt on arenguruumi. Tegelikult ma ei ole midagi "huvitavat" veel õpilastega teinudki, kuigi järgmiseks nädalaks on vastavad plaanid juba üleval. Põhjuseid on põhimõtteliselt kaks: kogu aeg on tamp nii kõva peal olnud, et praegu on esimest korda hetk, kus ma teen tööd ära suuremas tempos kui seda peale tuleb - kuigi järgmise nädala lõpul on oodata üht plahvatust. Teine asi on see, et ma hindasin, et ajalugu on tegelikult aine, mida õpilased ON teoorias võimelised ise õpikust õigete küsimuste ja tagasisidestamise abil õppima. Noorte peamine häda on see, et nad ei loe, paljud ei oskagi funktsionaalselt lugeda, seega miks mitte kasutada varianti neid selleks põhimõtteliselt survestada? Ning ära ei tasu unustada ka seda, et hetkel saavad silmad ekraanide ees rõvedalt palju vatti - kui ma viiks tunde läbi videosillaga, siis sunniks ma nad täiendavalt ekraani jõllitama. Raamatu puhul muidugi läheb ka silmade tööks, aga sisetunne ütleb, et see on siiski leebem variant. </div>
<div style="text-align: justify;">
Aga jah, mul on ka juba kopp ees pidevast töölehtede tegemisest ja tagasisidestamisest ning järgmisel nädalal kavatsen hakata rohkem varieerima. Iseasi, kas ma neil just giljotiini ehitada lasen (tuttav arst/lapsevanem tegi mulle noomituse, et ma ei tohiks neile lolle mõtteid pähe panna, sest ...).</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Igatahes kokkuvõtteks leian, et õpilased (ja ka nende vanemad) on pigem tublid. Ma arvan, et kui see asi lõpuks läbi saab, lähen koolidesse suure kommikotiga. Nad on preemiat väärt.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
Laurihttp://www.blogger.com/profile/13685953355698087394noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-36354109.post-12063755924274508352019-12-23T17:14:00.000-08:002019-12-23T22:31:00.568-08:0024. detsember - meie iga-aastast Grinchi...<br />
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt;">Pole
just eriline saladus, et ma ei ole eriline jõulude fänn, paraku aga
praegusel aastaajal ei saa sellest üle ega ümber. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt;">Mul pole midagi
kontseptsiooni vastu, et aasta lõpus võiks veeta rahuliku aja toredate inimeste
seltsis (ja hästi süüa), samuti olen nõus aktsepteerima, et laste puhul on
jõulud täiesti okei, aga täiskasvanute puhul on see ebamõistlikult komplitseeritud
ettevõtmine. Loomulikult olen ma jõulutamisega aja jooksul kohanenud, aga ma
endiselt leian selles liiga palju isiklikul tasandil ebameeldivat.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "times new roman" , "serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Paar
nädalat tagasi hakkasin jõulude üle mõtisklema, et huvitav, kas Grinch’i nimi
oli ikka täiesti juhuslikult valitud, sest minu jaoks sobib jõulude põhiolemuse
kirjeldamiseks kõige paremini ingliskeelne sõna <i style="mso-bidi-font-style: normal;">cringe</i>. Ehk siis „midagi nii lapsikut või piinlikku, et tekitab
füüsilise ebamugavustunde“. Ilmselt dr. Seussil sellist mõtet küll peas ei
olnud, aga kokkusattumus on hea... <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "times new roman" , "serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Lisaks
käisin kolleegidega reedel vaatamas teatritükki „Elamise reeglid“ – ja kuigi
tüki väärtuse üle võib diskuteerida (minu arust idee oli väga hea, aga seda
oleks saanud paremini kas arendada või mängida), oli seal mõtteainest küll ja
veel. Ei hakka seda pikemalt lahkama, aga mis mind kõige rohkem kõnetas, oli
see, et (sotsiaalse) elu metafoorina kasutati seal kaardimängu. Eks ma ise olen
ka korduvalt öelnud, et bridžimäng on elu mudel – selle kohta leiab lademeis
paralleele – või siis vastupidi. Näidendis ei kasutatud küll bridži, vaid UNOt*
- ja lisaks avalikele reeglitele, oli igal mängijal isiklik „lisareegel“, mida
teistele ei öeldud, küll aga pidi üritama sundida teisi selle reegli järgi
mängima ning teised pidid ära arvama, mis on teiste mängijate eriline reegel ja
mängima selle järgi - ning kui see ei õnnestunud, siis järgnes trahv. Kõlab
nagu suvaline sotsiaalne situatsioon.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "times new roman" , "serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Lisaks
käis sealt läbi küsimus, et „miks on vaja mängu mängida suvaliste laest võetud
reeglite järgi“ – millele pakuti välja vastus, et „iga mängu reeglid on suvalised
ja laest võetud“.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "times new roman" , "serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Kuna
näidendi tegevus toimus jõulude ajal, siis loomulikult mu mõte protsessis sealt
edasi ja jõudis järeldusele, et jõulud on samuti üks selline suvaline laest
võetud reeglitega mäng, kus sa lihtsalt seltskonna huvides pigem mängid kaasa,
kuna nii on lihtsam...<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "times new roman" , "serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">A)
„Jeesuse sünnipäev“ mind ei kõneta. Mulle küll mütoloogiad pakuvad huvi, aga ma
ei võta neist ühtegi liiga tõsiselt. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "times new roman" , "serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "times new roman" , "serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">B) Pööripäeva tähistamine ka mitte – päevad lähevad
pikemaks sõltumata sellest, kas me seda tähistame või ei.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "times new roman" , "serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">C)
Ajalooõpetaja kohta on mul ilmselt üllatavalt suur vastumeelsus traditsiooniliste rituaalide vastu. Ma saan aru, et paljudele on sellised asjad olulised, kuna
pakuvad tuttavat ja turvalist tunnet, et maailmakord kehtib endiselt, aga need
ei ole ratsionaalsed – eriti pärast seda, kui algus on tehtud ja kõik saavad
aru, millega see lõppeb. Nii on näiteks mul keeruline inimestele sünnipäeval
või pühade puhul helistada ja õnne soovida: mõlemal pool toru on selline
ebamugav olukord, et „noh, kuidas sul siis läheb“, „pole ammu näinud“ jne. Sama
hästi saaks teha vastamata kõne ja kõik oleks öeldud. Veidral kombel pole mul
süümekaid VALEL päeval õnnitlemise suhtes. Siis ei ole kõik nii etteaimatav ja oodatav.
Sellega haakub, et...<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "times new roman" , "serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">D)
Jõulusalmid/laulud on väga <i style="mso-bidi-font-style: normal;">cringe</i>. Temaatika
lamedusest saan veel kuidagi üle, aga suurem häda minu jaoks on see, et ma olen
väga hea mäluga ja tegelikult tean enam-vähem kõiki vähegi levinud
jõululuuletusi ja laule peast. Ja see tekitab omakorda „vana anekdoodi“ efekti
nii kuulaja kui esitajana – tõsi, kuna ma tean oma musikaalset võimetust, siis
laulma ma nii ehk naa ei kipu. Mõne vähemtuntud asja välja kraamimine mulle
meeldiks, aga kui palju sa neid ikka leiad? Jõgevamaa Gümnaasiumi jõuluüritusel
ma ei suutnud ennast puhtfüüsiliselt sundida ühtegi jõululuuletust lugema ja
keeldusin sellest, lubades õppeinfosüsteemi järgmiseks õhtuks omakirjutatud
jõululuuletuse üles riputada. Riputasin ka. Nagu näha, siis vähemalt halbade
riimide kirjutamise suhtes mul psühholoogilist tõrget pole – kuigi jah, kui
latt on tasemel „Oh kuusepuu!“, siis selle ületamine ei ole ka erilist
pingutust nõudev. Lisaks on see olnud kasulik, kuna olen seda juba paar korda
paki lunastamisel lugenud ning andnud kolleegile loa sedasama salmi kasutada.
Nii et tundub, et vajadus uute jõulusalmide järgi ei ole ainult mulle omane.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "times new roman" , "serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">E)
Mis kingitustesse puutub, siis ma ei oska kingitusi ei teha ega saada, kuigi ei tegemise ega saamise vastu mul otseselt midagi ei ole. Aga ma lihtsalt ei oska. </span><br />
<span style="font-family: "times new roman" , "serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Kingituse
valimine, kui mulle pole antud täpseid soove, on minu jaoks piin kuubis. Lisaks
kui mult endalt küsitakse, et mida ma kingiks soovin (ükskõik, kas jõulu või
sünnipäeva puhul), ei oska ma tavaliselt midagi tarka kosta: mul on „kõik“
olemas – kui ma midagi tahan, siis ma saan minna ja selle hankida, ning kui ma
seda ei suuda, siis ilmselgelt jääb see natuke palju kalliks. Kui keegi tuleb
mingi huvitava asjaga välja, siis on muidugi tore, aga teades kui
energiamahukas mulle endale kingituste tegemine on, siis ma tegelikult ei
kadesta kinkijaid. On siis nii raske uskuda, et parim kingitus mulle on head inimesed
(nendega olen ma õnneks väga hästi varustatud) ning nende võõrustamist
soodustavad produktid võtan ma <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>heameelega
vastu?</span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "times new roman" , "serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">F)
Kingituste pakkimine. Milleks?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "times new roman" , "serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><o:p><br /></o:p></span>
<span style="font-family: "times new roman" , "serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><o:p>G) Kuusk. Milleks?</o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "times new roman" , "serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Igatahes
on elu mu fatalistiks vorminud, seega olen ma alati valmis paratamatusega
leppima ja igast asjast midagi positiivset otsima. Jõulude puhul pole kohati
vaja väga kaugelegi vaadata:<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>söök ja
puhkus. Lisaks otsustasin sel aastal ennast lõbustada ja tegin kuuendikele
ühiskonnaõpetusse jõulutemaatilise ülesande – mis muidugi läheb natuke musta
huumori rubriiki (Ökuli kommentaar: „nagu Dickens oleks hakanud "Gulagi arhipelaagi" kirjutama“). Kuna see
on saanud väga positiivset vastukaja nii õpilaste kui täiskasvanute seast, siis
jäädvustan selle siia täismahus:<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "times new roman" , "serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">"Kui eeldame, et päkapikud on ka inimesed, siis märgi teksti sees ära (näiteks
alla joonides) ja kirjuta servale, milliste inimõiguste rikkumisest me saame
järgneva teksti puhul rääkida!"<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif; line-height: 115%;"><span style="font-size: x-small;">Jõuluvana
kasutab oma kingitehases päkapikkude tööjõudu. Tagamaks vajaliku tööjõu pidev
olemasolu, on päkapikkudel keelatud kingitehasest lahkumine. Tegelikult on asi
viidud isegi nii kaugele, et neile on tehase territooriumile rajatud elamud,
kus nad sünnivad, surevad ja elavad, pääsemata kordagi elu jooksul välja tehase
territooriumilt ja nad põhimõtteliselt sunnitakse tööle Jõuluvana heaks. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif; line-height: 115%;"><span style="font-size: x-small;">Elamuteks
on neid hurtsikuid muidugi palju nimetada, tegemist on pigem varjualustega, kus
puudub puhas vesi joomiseks ja pesemiseks (mitte, et sellel väga vahet oleks –
vesi ja õhk on tehase tegevuse tõttu tugevalt saastunud), süüa antakse neile
täpselt nii palju, et nad elus hoida, seinad on hõredad ja katused niisamuti,
mis tähendab, et seal on pidevalt külm<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>-
ärgem unustagem, et Jõuluvana tegutseb kaugel põhjas. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif; line-height: 115%;"><span style="font-size: x-small;">Üldiselt
on päkapikkude elu trööstitu, kuigi aasta alguses on natuke rahulikum, hakkavad
ettevalmistused järgmisteks jõuludeks peagi pärast eelmiste lõppu ja nad
sunnitakse tööle nõrkemiseni: sõltuvalt kuidas parasjagu vajadus on. Need, kes
ei pea tambile vastu – nagu ka näiteks vigastada saanud või mõne puudega
sündinud, hukatakse ja söödetakse kollile nimega Krampus. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif; line-height: 115%;"><span style="font-size: x-small;">Päkapikkudele
see ilmselgelt väga ei meeldi, kuid nad ei suuda ka vastupanu väga hästi
korraldada, sest igasuguse nurina puhul otsitakse nurisejad üles ja nendega
„tegeletakse“ ning igasuguse kogunemise puhul ässitatakse neile põhjapõdrad
kallale ning kogunemine aetakse laiale. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif; line-height: 115%;"><span style="font-size: x-small;">Päkapikkude
seas on hakanud küll levima usk jumalasse, keda nad kutsuvad Grinchiks, kelle
eesmärk on jõulud ära lõpetada, kuid seda saab harrastada ainult salaja, sest selle
usu </span></span><span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: x-small;">järgijaid kiusatakse halastamatult taga.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif; line-height: 115%;"><span style="font-size: x-small;">Ega
päkapikud isegi väga ei teagi, milline oleks parem elukorraldus, sest nad pole
kunagi midagi muud näinud ja selle asemel, et päkapikulapsed kooli saata,
pannakse nad maast-madalast tehases tööle.<span style="mso-spacerun: yes;">
</span><o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif; font-size: 12pt;">Lisaks
genereerisin sellele ühes FB lõimes „seletuskirja“:</span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: x-small;"><span style="color: #1c1e21; font-family: "times new roman" , serif; line-height: 115%;">Jõuluvana "ei tea sellest midagi", ta on ju hea ning
päkapikkude sõber. Kirjeldus on pärit süsteemi algusaastatest ja kogu selle
asja eest vastutab jõuluvana parem käsi, põhjapõder Adolf. Miks Adolfist keegi
midagi ei tea, on see, et mingi hetk tekkis </span><span style="-webkit-text-stroke-width: 0px; font-variant-caps: normal; font-variant-ligatures: normal; orphans: 2; text-decoration-color: initial; text-decoration-style: initial; widows: 2; word-spacing: 0px;">suur nurin toimuva üle, Jõuluvana viis läbi juurdluse ja tuvastas Adolfi
kuritarvitused. Selle peale kadus Adolf ning tema kujutis eemaldati piltidelt
(näiteks on tuntud pilt, kus Jõuluvana ja Adolf koos vaatavad heldinud näoga
jääkattega kanali poole, kuid hilisemal versioonil on Adolf sealt välja
toimetatud) ning tema funktsioonid võttis üle Rudolf. Tolle elukombed on... noh
ütleme nii, et tal on punane nina</span>... Allpool pilt "enne" ja "pärast" Adolfi retušeerimist.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi_0EHsj378ZyTW8gXYy4qSdOx0Sknv-wMqKBjdY2JkKAiFclwauxDWGL59cyk92Dw-QmrzuZ7XcF8XEZTK_aoVeRX3SFwUybM89p2XHahKVfGwxyma27HuNJO0QJ6XeCqiozrC/s1600/Santa-adolf-rudolf.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="302" data-original-width="509" height="118" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi_0EHsj378ZyTW8gXYy4qSdOx0Sknv-wMqKBjdY2JkKAiFclwauxDWGL59cyk92Dw-QmrzuZ7XcF8XEZTK_aoVeRX3SFwUybM89p2XHahKVfGwxyma27HuNJO0QJ6XeCqiozrC/s200/Santa-adolf-rudolf.png" width="200" /></a><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgdwxUsYdoVNLAXKQ6en2MDB1aeSv6Lulc2SXw6ugRcCai_wCl0VVvLfOhlXX0e5cbgO1MVGg89uIu2c8Lst0cycU1ZlUpUJHLLaBRKiZEJ0LJcit_EqvwZ0mCzWizBF9vyrEfo/s1600/Santa-rudolf.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="302" data-original-width="509" height="118" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgdwxUsYdoVNLAXKQ6en2MDB1aeSv6Lulc2SXw6ugRcCai_wCl0VVvLfOhlXX0e5cbgO1MVGg89uIu2c8Lst0cycU1ZlUpUJHLLaBRKiZEJ0LJcit_EqvwZ0mCzWizBF9vyrEfo/s200/Santa-rudolf.png" style="cursor: move;" width="200" /></a></div>
<br />
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "times new roman" , "serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">*Kui
ma väike olin, siis tunti kaardimängu UNO muidugi märksa proosalisema nimega „Küüned
(perse)“, ja seda mängiti tavalise kaardipakiga, mitte spetskaartidega. Kui ma
neljandas klassis paar nädalat haiglas veetsin, siis mängisime palatikaaslasega
100-partiilise matši, mis jäi 50:50 viiki. Lisamängu ma võitsin.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<br />Laurihttp://www.blogger.com/profile/13685953355698087394noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-36354109.post-22970333971393101462019-12-10T12:10:00.001-08:002019-12-10T21:17:20.143-08:0010. detsember - kas kooli- ja hindamissüsteem on ebaefektiivsed? (märksõnad: hindamissüsteem, alternatiivne andekus ja põhikoolist gümnaasiumisse minek)<br />
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
Ma olen
tegelikult ammu tahtnud panna kirja mitmeid mõtteid, mis mul aja jooksul tööga
seoses tekkinud on – pigem üldfilosoofilisi, mitte „aga meil koolis juhtus“
tüüpi. </div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
Nagu eelmise postituse sissejuhatuses mainitud sai, siis on selle puhul
saanud saatuslikuks ennekõike kaks asja: A) mul pole aega ja B) ma ei oska
(lühidalt) kirjutada. Seega ilmselgelt oli vaja mingit tõuget, et midagigi
kirja panna – ja nii veider kui see ka pole, saingi tellimuse oma arvamust
avaldada.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
Ehk siis
tuttav gümnasist palus mult oma ühiskonnaõpetuse projekti raames avaldada
ekspertarvamust teemal „haridussüsteemi ebaefektiivsus, eriti üleminekul
põhikoolist gümnaasiumisse (erinevused ja valmisolek); ning kas saaks muuta
kuidagi hindamissüsteemi, et see ei eelistaks ainult akadeemiliselt tarku
õpilasi, sest nö teistsuguste tarkustega õpilased jäävad tagaplaanile“. Ma küll
võib-olla oleks natuke ettevaatlik iseenda nimetamisel eksperdiks sellel alal, kuid
arvestades oma senist saavutuste profiili oma tegevustes, ning
viit aastat valdkonnas naha ja karvadega sees olemist (lisaks oman paralleelset
kogemust nii gümnaasiumis kui põhikoolis õpetamisega), olen ilmselt piisavalt
pädev – või vähemalt teeninud ära õiguse oma arvamus kuuldavale tuua.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
Kuigi mul on
kindel veendumus, et haridussüsteem ON ebaefektiivne (kunagi ilmselt sellest
lähemalt ja täie teadmisega, et see on minu arvamus, mitte kindel teadmine),
siis ma ei ütleks, et ülalnimetatud aspektid oleksid selles väga tugevalt süüdi. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
Kui nüüd
neid ükshaaval lahkama hakata, siis:<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
<b>A) Hindamissüsteem:</b><o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
Mäletatavasti
on hinnete põhilised eesmärgid anda tagasisidet oskuste taseme/progressi kohta
ja motiveerida õpilast. PRÕKis on neid välja toodud veel, aga minu hinnangul
taanduvad kõik muud eesmärgid neile kahele nimetatule. Ja igaks juhuks tuleb
ära mainida, et see eeldab, et hinded on saaja jaoks midagi väärt, sest olgem
ausad – mõnes mõttes oleks pragmaatiline asendada hinded
arvestatud-mittearvestatud skaalaga, sest gümnaasiumikatsete ja riigieksamite
ja ülikoolikatsete ajastul ei ole hinnetel vähimatki praktilist kaalu enne
ülikooli, kus nende pealt on võimalik stippi saada. Kui just eesmärk pole kool
medali või kiituskirjaga lõpetada (mu hinnang medalite väärtuse kohta on
teadagi natuke devalveerunud, arvestades et mul juba ainuüksi Eesti ja Läti
meistrikatelt on neid umbes 40 kanti, lisaks posu igasugustelt vähema kaaluga
üritustelt – aga ma eeldan, et inimestele, kel on võimalus ja võimekus neid
saada, see on oluline). <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
Minu hinnangul
on Eesti koolide hindamissüsteem suur jama, kuna reaalselt räägime me kolmest positiivsest
hindest ja reaalselt ühest mitterahuldavast hindest (hinnete „1“ ja „2“ puhul
on sisuline erinevus praktiliselt olematu). Neist kolmest positiivsest hindest
on hinde „3“ piirid niivõrd laiad – üldiselt 50-75%, et sealt mahuks põllumehed
kõigi oma 101 traktoriga möödaminnes läbi sõitma. Lisaks toimub minu hinnangul
kohati hinnete inflatsioon, on õpilasi, kes tajuvad hinde „5“ saamist
elementaarse inimõigusena.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
Kui võtta
ette küsimus, kas muuta hindamissüsteemi nii, et see „ei eelistaks ainult
akadeemiliselt tarku õpilasi“, siis ma tagasiside poole pealt ei näe selleks
vähimatki põhjust: noortel peaks siiski säilima oma oskuste kohta adekvaatne
hinnang. Erandit näen siinkohal põhimõtteliselt selles, et kui loodus on käe
ette pannud, aga on näha, et inimene üritab ja annab kui mitte oma kõige
parima, siis vähemalt üle keskmise, ning ikkagi natuke puudu jääb, on
moraalselt õige hinnata tema pingutust „rahuldavaks“. Niikuinii see hinne
tähendab, et kui see peegeldab teadmisi, siis pole nendega midagi edaspidi
pihta hakata, kui need just ei parane.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
Hinnete
motivatsiooni tahk on samas palju keerukam: kui õpilasel ei ole võimalik oma
tulemust parandada, isegi kui ta pingutab, sest mingi hetk saabub inimese
võimete piir, siis on teda võib-olla keeruline innustada. Tegelikult on ka see küsimus
teoreetiliselt lahendatud, märksõnaks „kujundav“ (või „toetav“) hindamine. Nii
et selles suhtes hindamissüsteemi otseselt muuta poleks vaja, aga ma ei pea „kujundavat“
hindamist selles suhtes õigeks, et see võib õpilasele jätta väga väära mulje tema
reaalsetest oskustest – ja kas saadav rahulolutunne mõjub egole pikas
perspektiivis hästi või halvasti on ka üks kahtlane küsimus.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
Minu arvates
võiks hindamissüsteem olla vähemalt selline, nagu ülikoolis: 5 positiivset
hinnet ja üks negatiivne. Teoorias on koolidel õigus koolisiseselt see
kehtestada, kuid lõpuks tuleb see ikkagi taandada viiepalliskaalale ja seega on
lihtsam sellega mitte pead vaevata (aeg ja ajumaht on tänapäeva koolis väga
kallid ressursid). See annab ühest küljest võimaluse diferentseerida tulemusi
ja teisest küljest pakub võimaluse pingutada parema hinde nimel juba nii
madalamal kui ka kõrgemal tasemel.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
Loomulikult
võiks olla mingi tasemete, punktide jms. süsteem, umbes nagu arvutimängus uuele
„levelile“ jõudmine, aga see on ühest küljest üksikule õpetajale väga koormav (vt.
ülalkirjutatut aja ja ajumahu kohta), üleriiklikult aga nõuab väga suurt
standardiseerimist – mis jälle kärbib tugevalt õpetaja autonoomiat
klassiruumis.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
<b>B) Kas
haridussüsteem soosib liigselt akadeemiliselt võimekaid „teistmoodi andekusega“
õpilaste arvelt?</b><o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
Ei ütleks,
minu hinnangul pigem haridussüsteem, eriti põhikoolis, pigem pärsib
akadeemiliselt võimekaid. Süsteemi loogika sunnib 80% tööst suunama sinna, kust
on oodata 20% tulemusest. Ma usun, et suvalise kooli suvaline kokkuvõttev
õppenõukogu tegeleb kolm korda rohkem sellega, et leida lahendus, kuidas aidata
nina vee peale õpilastel, kes on omadega tõsistes hädades – ja sageli on see
kokkuvõttes tulutu tegevus.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
Mis puutub „teistmoodi
andekusega“ õpilastesse... Ma küll ei taibanud küsida, mida sellega täpselt
mõeldakse, aga eeldan, et tegemist on mingi kindla tüüpi andekusvaldkonna
avaldumisega – ja andekuse all mõistan ma ennekõike võimelisust saavutada
konkreetses valdkonnas objektiivselt võttes väga kõrgeid tulemusi. „Mitmekülgne
andetus“ (kui laenata väljendit Lauri Saatpalu laulust) sinna alla ei kuulu,
see on õpiraskus. Ma arvan, et süsteem neid andekaid otseselt ei pärsi –
teoorias on olemas ka eri tüüpi koolid, nt. Waldorf (ma küll tean, et seda
kasutatakse mõnedes ringkondades suht halvustavalt, aga minu meelest ei ole
teistsuguse keskkonna võimaldamisel midagi halba, sest ega üldhariduslik
põhikool ei ole loomu poolest liiga tore koht), ka variant koduõppeks. Kuna
hinded, nagu eespool mainitud, ei ole tegelikult haridustee jätkamisel
olulised, siis võimaldab see keskenduda oma tugevatele külgedele ja leida
võimaluse nende rakendamiseks, samas hoides muudes valdkondades mingit
baastaset (hinne „rahuldav“ piir on niivõrd madal, et normintellektiga inimene
võiks mõistliku pingutusega selle kätte saada suvalises aines). Ma olen
külajuttudest aru saanud, et mu tööandjast gümnaasium võttis vastu õpilase, kes
oli põhikoolis saanud matemaatikaeksami kahe, kuna see ilmselgelt ei olnud tema
tugev külg, kuid oma põhiharrastusega on ta saavutanud kui mitte
rahvusvahelise, siis üle-eestilise tunnustuse. No ja teistmoodi andekuse alla
võime ka äkki paigutada sama kooli noormehe, kes just võitis E-Spordis veerand
miljonit raha: tunnustades tema erihuvisid, leiti võimalus talle individuaalse
õppeplaani rakendamiseks (see võimalus, pigem isegi range soovitus, on
tegelikult RÕKis formaliseeritud) – tõsi, ma pole küll noormehega ise kokku
puutunud, kuid mulle on mulje jäänud, et siin on küsimus ennekõike huvides ja
valikutes, mitte akadeemilises võimekuses. Seega siinkohal ma arvan, et viga
pole süsteemis, vaid kui probleemid tekivad, siis konkreetsetes inimestes: kas
koolis, kes ei suuda või ei taha näha õpilase individuaalsusest tingitud
vajadusi või õpilases/vanemates, kes ei ole võimeline neid normaalse dialoogi
vormis kommunikeerima.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
Samas ma
olen nõus, et süsteem on mõne koha pealt ebaefektiivne. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
Eesti Kooli –
see on siinkohal umbmäärane mõiste – on süüdistatud, et see on üles ehitatud „keskmise
tubli tüdruku“ vajadustele, kes teeb oma asjad kohusetundlikult ära, õpib
vastavalt oma vaimsetele võimetele etteantud programmi hindele 3, 4 või 5,
tundi ei sega ning ei esita (liigselt) ebamugavaid küsimusi. Mulle on küll
veidi arusaamatu, miks see on „tüdruku“, mitte „õpilase“. Isegi kui me
arvestame, et suurem osa koolist välja kukkujaid on noormehed, siis see vist on
pigem bioloogiline, et noormeeste seas ongi suurem nii dispersioon võimekuse
alal kui ka sotsiaalse staatuse saavutamise vajadus läbi riskikäitumise, samas
kui neiud hoiavad pigem keskmise joone ligidale – aga siin teemas ma liigselt
pädev ei ole, nii et jäägu siiapaika. Ehk siis: kui me eeldame, et igas
inimeses on eelsoodumus midagi hästi teha, siis ei lase süsteem poistest seda „midagit“
üles leida ja avaldada.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
Samuti jään
ma kindlaks, et teadmistega hindele „rahuldav“ ei ole üldjuhul mitte midagi
tarka peale hakata, kui need ei parane. Ja kui inimesel ei ole huvi aine vastu
ega perspektiivi selles valdkonnas tegutseda, siis koolis omandatavaga need
tõepoolest ei parane. Ehk siis tasuks tõsiselt mõelda, kas gümnaasiumis ikka on
vaja nui neljaks kõiki neid „pädevusi“ taga ajada. Kogu areng on liikunud
spetsialiseerumise suunas, keskmine aju lihtsalt ei jõua mitmel alal pädev olla
ja renessansiaja ideaaliks oleva laialdaste teadmistega inimese jaoks on maailm
lihtsalt liiga suureks ja keeruliseks muutunud. Nii nagu mul ei ole 25 aasta
jooksul kordagi olnud vähimatki vajadust integraalide või lihtsustamise järgi,
ei ole tavainimesel normaaljuhul sooja ega külma sellest, kas Boriss Godunov
tappis Vale-Dimitri või oli see hoopis vastupidi ja miks me kaudselt seda suppi
seniajani helbime. Ehk siis kas äkki peaks olema mingi „haritud inimese
miinimum“, pärast mida võiks teatud ained sinnapaika jätta, kui sa ei ole sellele
suunale spetsialiseerunud. See on muidugi väga libe tee, et mis see miinimum
on: näiteks mina jagan möödunud reedel PISA konverentsil vestlusringi motoks
olnud seisukohta, et „lugemine muudab inimese täisväärtuslikuks“ ja kirjandus –
kuigi sellest otseselt mõõdetavat kasu ei ole – on hädavajalik inimese
kasvamiseks; samas kui Eesti riik on ilmselt otsustanud, et humanistlik mõõde
on täiesti teisejärguline, arvestades valdkonna pidevat marginaliseerimist – ja
seda kõike samal ajal rahvusliku mulli puhumisega. Aga jah, efektiivsem oleks
võimalus gümnaasiumis keskenduda konkreetsetele ainevaldkondadele ja teisi
valdkondi tugevalt kokku tõmmata. Lõppeks: kohustuslik on põhiharidus ja
võrreldes nendega, kelle haridustee piirdub üheksa klassiga (mida on ka minu
hinnangul liiga palju, aga sellest kunagi järgmisel korral), ei kaotaks gümnasistid
mitte midagi ka siis, kui nad edasi mingeid asju ei õpiks.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
<b>C) Üleminek
põhikoolilt gümnaasiumile</b><o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
<b><br /></b></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
Ma arvan, et
siin on haridussüsteemi ebaefektiivsus selles, et gümnaasiume on liiga palju:
gümnaasiumiaste võiks olla spetsialiseeritum ja tegeleda sellega, et lõpetanud
inimesed oleksid võimelised jätkama akadeemilisel rajal (siinkohal jõuame taas
selleni, et ma ei arva, et hindamissüsteemi poolt akadeemiliselt andekamate
soosimine oleks vale) või siis spetsialiseeruma. Nagu ma olen eravestluses
varem maininud, siis gümnaasium on üldiselt põhikooliga võrreldes tore koht,
sest kuigi seal on õpilasi, kelle puhul tekib kohati küsimus, et „mida nad seal
ometi teevad“, siis vähemalt puuduvad seal sellised, kelle puhul tekib tunne,
et „parem oleks, kui neid siin ei oleks“. Aga jah, selle eelpoolnimetatud grupi
puhul on mul sageli tunne, et loodetavasti aitab gümnaasium neid „inimeseks
kasvamisel“ – viibitakse siiski intelligentses seltskonnas – ja võib-olla on
neil seda diplomit vaja, et edasi elukutse omandamise nimel edasi õppida, kuid
samas miks ei võiks süsteem olla üles ehitatud nii, et sellega saaks varem
alustada? Ehk siis rohkem kesk-erit (aga samas see ilmselt suurendab
segregatsiooni, mis avab teised Pandora laekad ja laiendab mõttekäiku juba väga
kaugele, nii et võib-olla kunagi hiljem...)<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
Kas
põhikoolist gümnaasiumisse üleminekul kontrollitakse valesid asju? Ma aiman, et
küsimus põhineb paar kuud tagasi puhkenud ja siis visisedes vaibunud debatil
põhikooli riigieksamite kaotamise üle. Arvestades, et (minu teada) ükski
gümnaasium ei võta õpilasi vastu ainult tunnistuse põhjal, vaid teeb katsed või
vähemalt vestluse, siis ma tahaksin loota, et see pole nii. Samuti mulle
tundub, et nõuded põhikoolis ja gümnaasiumis ei ole nii põhimõtteliselt ja
kvalitatiivselt erinevad – mõlemas koolis, kus ma töötan, maadeldakse laias
laastus samade probleemidega. Mu isiklik tundmus on, et gümnaasium ei peaks
mõnede selliste asjadega tegelema, aga sageli siiski elu dikteerib vajadused. Põhiline
oskus, mis keskmisel õpilasel gümnaasiumis ja edaspidi aitab hakkama saada, on
oskus õppida (seal on palju osaoskusi, mida ma hetkel lahterdama ei hakka) ja
kohusetunde olemasolu, nende puudujääkide puhul aitab vaimne võimekus ja oskus
mobiliseeruda. Kui need oskused põhikoolis puuduvad, siis pole mingit põhjust
eeldada, et need gümnaasiumis järsku avalduvad – noor inimene on natuke vanem
ja iseteadvam, elul on järjest uusi ahvatlusi – ja pigem siis ongi parem mitte
raisata raha ja ressurssi karjatamisele, vaid oodata, kuni sarved on maha
joostud ja inimene ise tunneb vajadust haridustaset tõsta. Ehk siis rohkem
täiskasvanuharidust. Lõppeks mu enda 11-aastaseks kujunenud bakaõppe juures
ilmselt mängis suurt osa see, et 17-aastaselt ülikooli minnes ma ei olnud
sotsiaalselt küps ja isikuomadused, mis lasid mul lõpuks magistri <i style="mso-bidi-font-style: normal;">cum laude</i>ga lõpetada arenesid välja
palju hiljem. Magistrantuuri tegemine 7 aastaga on ka omaette teema, nagu ka
teise magistrantuuri katkestamine, aga need on rohkem kategooriast „elu tingis“.
Küllap ma doktorandina lõpetan kunagi... <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
Mis on aga
haridussüsteemi ebaefektiivsus üleminekutel, on seesama põhikooli riigieksamite
mittekaotamine. Olles kursis (ja sisimas osaliselt nõustudes) argumentidega,
mis olid kaotamise vastu, ei saa ma kuidagi üle sellest, et süsteem on
ebapraktiline. Sisuliselt dubleerib ta gümnaasiumi sisseastumiseksameid ja
arvestades, et nende tulemustega edasi midagi teha ei ole (kui sa oled vähemalt
„rahuldava“ kätte saanud), siis on ta ebavajalik. Ta ei tööta isegi tasemefiltrina,
sest taas: 50% saada on ülilihtne ja läbikukkumise puhul on järgmine samm
järeleksam koolieksamina, mille korraldavad omad õpetajad, kes üldiselt omavad
õpilasega emotsionaalset sidet (tõsi, see võib olla ka negatiivne, kui õpilane
on sea kombel käitunud). Ning nagu ütleb klassika: kui õpetaja vähegi oma
ametit oskab, suudab ta teha küsimused, mille õpilane kolme peale ära vastab.
Ma pooldan tasemekontrolli, kuid praktiline oleks, kui põhikooli lõpueksamid ja
gümnaasiumi sisseastumiseksamid oleks ühildatud, neid korraldaksid gümnaasiumi
õpetajad, kes siis hindaksid oskuseid sellest vaatevinklist, et kas
eksaminandid on võimelised gümnaasiumis edasi õppima. Nagu irvhambad on
maininud: põhikooli lõpueksamid hindavad seda, kas õpilane on selgeks saanud
selle, mida õpetaja talle õpetanud on.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
Ja nüüd,
olles kahe tunniga välja venitanud 2100+ sõna teemal, mis mind küll huvitab,
kuid liiga sügavalt ei kõneta, on aeg see postitus lõpetada, ise imestades, mis
probleem mu õpilastel on, kui nad peavad kirjutama valmis kirjatüki, mille
mahuks on 200+ sõna... Loodetavasti "tellijal" on mu mõtetest ka mingit kasu - aga ta on peaaegu haritud inimene ja küll ta endale sobiva välja nopib.<o:p></o:p></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
Laurihttp://www.blogger.com/profile/13685953355698087394noreply@blogger.com9tag:blogger.com,1999:blog-36354109.post-32871587393256878622019-12-07T00:17:00.001-08:002019-12-07T00:21:52.223-08:007. detsember - käik PISA 2018 tulemusi tutvustavale konverentsile<br />
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Kuna ma ei armasta lühikesi postitusi kirjutada, aga pikkade kirjutamiseks sageli puudub aeg, siis plogin ma üsna harva ning kui ma seda teen, on tulemuseks paras mammut. Äkki edaspidi asi paraneb (ma olen kuidagi oma tegemistega järje peale jõudnud), aga tänane mammut on siis selline:</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Eile toimus Tallinnas
PISA 2018 tulemuste avalik presentatsioon, kuhu oli kohale kutsutud
ka koolide esindajad - ma ei tea, kas kõigi, või nende koolide, mis
valimis olid. Algselt pidi meilt sinna minema direktor, aga juhtus
nii, et üleeile laekus mulle küsimus, et kas ma ise ei tahaks minna
– ja kuna ma olin juba enne vaadanud, et asi on huvitav, haarasin
sellest ettepanekust kinni ja vurasin Tallinnasse.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Teadupärast on
viimased paar päeva kogu ajakirjandus olnud täis eufooriat Eesti
tulemuste üle PISA testis. Minus pigem tekitas see teatavat muret,
mida võib kokku võtta järgmiste märksõnadega:
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
A) "Kui Eesti
haridus on maailma tipus, siis kui hull see mujal maailmas on?"
(alus siis kokkupuuted "keskmise õpilase silmaringi ja
õppimisharjumustega" – nii oma kogemusest kui ka kolleegide
muljetest, mis ulatub ülikooli tasemele välja; ning käibetõed
selle kohta, kuidas õpilaste süvenemis, lugemis ja
pingutamisoskused aasta-aastalt kuhtuvad. Ma usun neid.)</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
B) "Kui
käegakatsutavad tulemused on niivõrd head, siis on
haridusministeeriumil olemas argument, et väita nagu oleks Eesti
koolisüsteemis kõik kõige paremas korras, ning asjad liiguvad
õiges suunas (varem me pole ju Euroopa esimesed olnud), ning seega
panna kalevi alla reaalsete probleemidega tegelemise.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Etteruttavalt võin
öelda, et esimesele küsimuse kohta ütles üks ettekandja kuldsed
sõnad, tuletades meelde soomlaste kommentaari paarteist aastat
tagasi: "Kui PISA ei oleks, ei saaks keegi aru, et meil on hea
haridus!".</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Teise puhul tundub
mulle küll, et kaasnevas eufoorias ei ole lootagi, et kuidagi
õpetajate elu lihtsamaks tegema hakatakse, vaid jätkatakse "kiida
lolli, loll pingutab end lõhki" taktikaga. Mis iseenesest on
kahtlemata ministeeriumi vaatevinklist ratsionaalne, kuigi pikas
perspektiivis mitte väga jätkusuutlik.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Nii, aga räägitust
minupoolne kokkuvõte, ehk siis see, mis mulle silma-kõrva jäi,
võimalik, et ettekandjad ise oleks tahtnud rõhutada mingeid muid
aspekte:</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
1. Minister Repsi
tervituskõne.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Ilus ja ümmargune,
kantud tulemustest ja et "kogu maailm tuleb küsima, kuidas me
oleme saavutanud selle, et õpetajad suudavad oma tööd nii hästi
ja professionaalselt teha". Ta tegelikult ütles ka paar
mõistlikku asja: esikohal peesitada on mõnus, aga see ei tähenda,
et kitsaskohtadega ei tuleks tegeleda; ning tuleks vaadata teisi, kes
on võib-olla põrunud (pärastisest ilmnes et silmas peeti
tõenäoliselt ennekõike Soomet), ehk jääb endal mõni lollus
tegemata.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Eraldi märkusena
lisaks ma, et ma saan nüüd aru küll, kuidas ta ministriks võis
sattuda, kohapeal tundus ta jutt märksa mõistuspärasemana kui see
must-valgel paberile panduna enamasti välja näeb ja ta ise palju
karismaatilisem kui meedia vahendusel. Aga noh, pidupäeval
ebameeldivaist teemadest ju rääkima ei pea.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
2. Üldtutvustus –
Gunda Tire, PISA koordinaator</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Andis lihtsalt väikese
üldülevaate valimist, tagasisidestamisest ja presenteerimisest.
Temalt tuligi see ülalmainitud Soome võrdlus. Koolide edetabelit
oodata ei ole, sest tegu on süsteemiuuringuga, kuid ilmselt on uue
aasta algul võimalik saada koolidele anonüümne tagasiside kooli
kui terviku kohta. "Kui kooli asukoht tabelis meeldib, pange
Facebooki, kui ei meeldi, pange sahtlisse!".</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Ja teine tore
mõttetera: "PISA tulemustega tekib küsimus, kuidas seda
presenteerida, sest eestlastele midagi positiivset presenteerida on
raske!" (siin tulen ilmselgelt mängu mina...).</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
3. Lugemistulemused –
Helin Puksand (TÜ emakeeleõpetuse dotsent)</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Eesti tulemuste taga on
ennekõike see, et tüdrukud loevad hästi, palju paremini kui
poisid; eestikeelsed õpilased loevad üldiselt palju paremini kui
venekeelsed; linnas loetakse paremini kui maal, aga vahe pole väga
suur, piirkondadest on eesotsas Saaremaa ja Läänemaa (kusjuures
sama oli ka muudes kategooriates), tulemused olid paremadki kui
Tallinnal ja Tartul.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Mida peetakse edu
põhjuseks: tervikteoste käsitlemist kirjandustundides (maailmas
üldiselt piirdutakse katketega) ning propageerivaid üritusi –
näiteks tüdrukute seas on lugemine hobina kasvanud. Samas 37%
poistest arvab, et lugemine on ajaraiskamine. Eks see paistab ka
tulemustest välja. Kuidas see korrelatsioon käivitub, et kas asi
saab alguse sellest, et lugemishobi aitab teksti paremini mõista või
hoopis lugemisoskused aitavad lugemist hobiks teha, on ebaselge, aga
jah – küsimused olid ka lugemisharjumuste kohta, ning
korrelatsioon, kes luges sagedamini sai parema tulemuse, oli ilmne.
Isegi need, kes lugesid oma lõbuks ainult kuni 30 minutit päevas,
said palju paremaid tulemusi kui need, kes üldse vabatahtlikult ei
loe.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Muud seosed: paberil
lugemine tõstab tulemusi – välja toodud arvud olid selles suhtes
huvitavad, et kui õpilane väitis, et ta loeb peamiselt paberil, oli
ta skoor keskmiselt 560; peamiselt digiseades sai keskmiselt 500 ning
kui hinnanguliselt umbes võrdselt mõlemat, siis 530 – ehk siis
arvud on nii ilusa sammuga, et näevad välja nagu ekstra valitud.
Miks see nii on, arvas ettekandja, et paberraamatuga on mugavam
navigeerida – lehitsemine, et tagasi tulla mingi asja juurde (või
ette piiluda) toimib lihtsalt; digiseadmes see nii pole.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
4. Matemaatikatulemused
– Tiit Lepmann (TÜ matemaatika emeriitdotsent)</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Tõi välja, et isegi
matemaatika peab siiski tegelema kohati ka reaalsete teadmistega –
"kui me räägime seoste leidmisest, siis mille vahel?"
Lahkas Eesti tulemusi läbi ajaloolise perspektiivi ja tõi välja,
et tulemuste hüpe leidis aset enne 2012. aastat, kui koolitati
didaktikuid, et matemaatikasse tuleks rohkem rakenduslikke oskusi.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Matemaatikas on
üldiselt poiste tase kõrgem kui tüdrukutel, seda teravama tipu
pealt (nõrkade hulk on suht sama), tegelikult sarnane tendents on
kõigis arenenud riikides. Soomlased olevat aastaid võidelnud, et
saada tüdrukute skoorid võrreldavad poiste omaga – aga vaadates
nende tulemuste progressiooni, tekib küsimus, kas see on midagi,
millega tuleks tegeleda (2006 oli Soome 2. kohal, 2018 16. kohal ja
skoor on langenud 548 → 507).</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Eesti- ja venekeelsete
taseme vahe on endiselt väga suur, aga see on vähenemas. Venekeelne
õpilane on keskmiselt saanud sama tulemuse sõltumata sellest, kas
õpib eesti- või venekeelses koolis.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Millised on seotud
parameetrid, mis aitavad saada head tulemust:</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
- Kodus: vanemate
haridustase ja õppimise toetamine</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
- Koolis: 5-6 tundi
matemaatikat nädalas, õpilaste konkurentsi tähtsustamine, suurem
kaasatus kollektiivi</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
- Isiku tasandil:
suurem motiveeritus probleemi mõista, mitte lahendus leida;
eneseusk, julgus soperdada ja õigus eksida.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
5. Loodusteaduste
tulemused – Imbi Henno (HTMi üldharidusosakonna peaekspert)</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Ettekannet alustas
proua minu hinnangul väga suure ämbriga – slaidile oli uhkelt
kirjutatud, et Eesti õpilased on anglo-ameerika kultuuriruumis
edukaimad...</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Muidu oli selline
ümmargune ülevaade, korduvalt tsiteeris kõrvalepõigetena Andreas
Schleicheri raamatut "World Class". Leidis, et 12 aasta
jooksul on tulemused olnud pigem stagneerunud (matemaatika ja
lugemisoskusega on pigem paremaks läinud); ainuke kategooria, kus on
toimunud areng, on eesti õppekeelega tüdrukud. Baastase on väga
hea, alasooritajaid väga vähe (ehk siis "Eesti edu taga on
see, et õpetajad õpetavad ja õpilased õpivad"), aga
murettekitavalt vähe on tipptasemele jõudjaid.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Tõi tulemuste pealt
välja huvitava fakti, et kuigi venekeelsete õpilaste tulemused on
ka siin nõrgemad kui eestikeelsetega, siis võrreldes Venemaa
tulemustega võime öelda, et Eestis on parim venekeelne kool
maailmas.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
6. Vestlusring
"lugemine teeb inimese täisväärtuslikuks". Osalejad:
Christina Kiik (TIKi õpilane), Helin Puksand (TÜ dotsent), Jan Kaus
(kirjanik, TLÜ loovkirjutamise rektor), Karl Pütsepp (Raatuse kooli
õpetaja), Tuuli Jõesaar (EPL ajakirjanik), Urmas Viilma (luteriusu
peapiiskop).</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Minupoolsed nopped ja
koondamised:</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
*Sorav lugemisoskus on
hädavajalik – kui oskus on madal, siis laps ei saa tunda naudingut
ja ei loe.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
*Koolide kohustuslik
kirjandus: vajalik, et tekitada huvi, on šansse, et laps võib
midagi muud juurde lugeda – samas võiks olla äkki veidi rohkem
valikuvabadust õpilase jaoks. Tähtis on, et lugemiskontrollile
midagi lisanduks – lugemine peab olema protsess (arutamine "kes
ütles, miks ütles, mida ma arvan sellest, et ta nii ütles").
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
*Ilukirjanduse lugejate
tulemused on paremad, sest see on rammusam vaimutoit. See õpetab
lugema mitte ainult teksti vaid ka konteksti, võtma teisi inimesi
sama reaalselt ja tõsiselt kui iseennast. Samuti aitab see
analüüsida muuhulgas ka enda reaktsioone. "Hea raamat jääb
alati põhimõtteliselt pooleli, sest sa oled sunnitud selle juurde
pidevalt tagasi tulema".
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
*Lugemisharjumus algab
kodust ja vanemate eeskujust – kui laps näeb, et see on vanemate
jaoks meelelahutus, siis ei võta ta seda ainult kui rasket tööd.
Mõnikord tuleb ette näidata positiivset rutiini – alustades
ettelugemisest ja siis lasta juba ise. Tähtsaim on huvi ja nauding.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
*Kriitilist mõtlemist
(pm. allikakriitikat) on vaja mõelda, et lapsed infopaljususes
säilitaksid skeptitsismi. Samas hetkel on pigem murekoht vanemad,
kes tulevad ajastust, kus kirjasõna võeti tõsisemalt (sageli küll
parteilist vahtu kõrvale lükates) – ja nende lapsed ei pruugi
kahtlemisoskust külge saada.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
*Eesti keele õpetaja
on kohati nagu võõrkeeleõpetaja, sest sõnavara on pidevalt vaja
arendada. Seotud sellega, et sageli eelistavad noored mitte ainult
ingliskeelseid originaale, vaid ka ingliskeelseid tõlkeid
eestikeelsetele tõlgetele: argumentideks siis valik, hind. Seega
sõnavara kängub.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
*Huvi säilitamiseks
oleks vaja rohkem sõnumit, et see on oluline (meedias kajastamine);
isiklik eeskuju (et lapsed näevad, et loetaksegi); kättesaadavus.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
7. Eesti õpilaste
heaolu ja õppimisega seotud hoiakud – Gerli Silm (TÜ)</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
PISA testide juurde
esitati küsimusi ka õpilaste hoiakute kohta – mida nad tunnevad
(heaolu) ja mida nad mõtlevad (enesetõhusus).</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Üldiselt on keskmine
õpilane keskmiselt rahul – rahulolu ei ole küll maailma tipus
nagu objektiivsed tulemused, aga ei saa ka öelda, et nad on õnnetud.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Rohkem on eluoluga
rahul pigem poisid ja pigem sotsiaalmajanduslikult paremal järjel
olijad. Tüdrukud raporteerisid rohkem nii negatiivseid kui
positiivseid tundeid, suurim vahe oli kurbustunde raporteerimisel (66
vs 37%); vaestel oli vähem positiivseid tundeid ja rohkem kurbust.
Suurim üksikfaktor, mis oli korrelatsioonis rahulolutundega oli
kuuluvustunde tajumine koolis; suurim negatiivne faktor tajutav
kiusamine. Samuti selgus, et internetis viibimine on seostatav
kurbuse ja õnnetu olekuga: need, kes on netis rohkem, et tunne end
nii hästi kui vähem viibijad. Samas on ebaselge, kumba pidi see
seos on.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Lugemistestis tuli
välja selline korrelatsioonid, et parim tulemus oli neil, kes olid
mõõdukal rahulolevad. Kui inimesed olid õnnetud või liiga rahul,
siis nende tulemused langesid.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Mis puutub
enesetõhususse ja edenemismõtteviisis, siis Eestis on
läbikukkumishirm suhteliselt väike (tüdrukuil kõrgem) ja
enesetõhusus (usk oma suutlikkusse) suht kõrge, aga taas on
korrelatsioon selline, et parema taustaga õpilastel on see parem,
samuti luges keeletaust.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Läbikukkumishirm aitas
lugemistestis saada paremaid tulemusi, kuid sellega oli seotud suurem
rahulolematus eluga üldiselt.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Edenemismõtteviis (ma
saan ennast arendada!) on Eesti õpilastel 77%-l – ja selle
seltskonna tulemused olid ka paremad.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Uuriti ka seda, kui
palju õpilased ise hindasid, palju nad PISA testis pingutasid, see
oli Eesti õpilaste puhul veidike üle OECD keskmise. Raporteeritud
pingutus ja testi tulemus olid seoses, kuid nõrgalt.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
8. Kuidas Eesti lapsed
ennast koolis tunnevad – Karin Täht (TÜ)</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Võrreldes teiste
arenenud riikidega suht-koht keskmiselt, erinevused olid nii
positiivses kui negatiivses võtmes üsna väikesed (suurim
üksikerinevus oli, et distsipliini hinnati paremaks). Koolide puhul
igasuguste faktorite tajumine kõikus tugevalt üles-alla – seega
ei saa suuri ja väikeseid koole lahterdada suuruse järgi, vaid
selle järgi, mis seal ikkagi sees toimub, seega on koolil endal väga
palju ära teha, et õpilased end hästi tajuksid.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Kui õpetaja on
entusiastlik, siis tajuvad õpilased, et neid toetatakse ja see aitab
kaasa ka kooli kuuluvuse tundega; need keda kiusatakse, ühtekuuluvust
ei tunne. Nende kahe faktori (õpetaja entusiasm ja koolikiusamine)
tajumises ongi väga suured erinevused koolide vahel ja ka keeliti.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Nagu tavaliselt siis
kõrgema staatuse ja eesti emakeelega õpilased tunnevad end koolis
palju paremini.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Korrelatsioon
tulemustega oli selline, et parema koolikliimaga koolides olid ka
paremad funktsionaalse lugemise tulemused. Kõige rohkem mõjutas
heade tulemuste saamist sotsiaal-majanduslik staatus, halbasid
tulemusi puudumised, hilinemised ja kiusamise tajumine (taas muidugi
ei tea, kumba pidi see ring käivitus).</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
9. Kas nutt taskus teeb
nutikaks? - Birgy Lorenz (TTÜ)</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Uuriti ka laste
nutiharjumusi ning IT vahendite kasutamist tundides.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Praeguseks on need
vahendid juba üldkasutatavad, aga ei pruugi jõuda alati kõigi
õpilasteni, või kui, siis mitte parimal moel.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Üldiselt leiti, et
õpetaja, eriti õpetajaga koos asjade tegemine on oluline:
"digiülesanne kodutööks" lähenemine ei toimi, sest
lapsed omapea tegelevad pigem meelelahutusega ja seega ei saa neid
omapea netti lükata – tulemused ei ole head. Toimivad asjad siis,
kui nad sotsiaalmeedias üritavad koos asju teha, aga need, kes üksi
jäetakse, kipuvad hätta jääma. Üldiselt siiski on lapsed väga
passiivsed, koolitööde jaoks pigem ei surfata, lahendeid ei panda
üles veebikülgedele jms (ettekandja tõstatas küsimuse, et kas me
õpetame klikkijaid või arendajaid, ja arvas et pigem tundub, et
klikkijaid)</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Koolid peaksid hoolt
kandma, et oleks olemas netiühendus (sageli ei pruugi kooli Wifi
"välja vedada"); et lapsed oleks haridusliku sisuga; et
lastel oleks vajalikud pädevused ülesande tegemiseks ja et tehnika
oleks ka töökorras (mitte ei sõltuks laste varustusest).</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Rääkida võib
nutilõhest: mõnedel õpilastel ei ole juurdepääsu internetile,
seega ka vajalikke oskusi. 82% õpilastest leiab, et internet on küll
hea allikas – aga seda leiavad peamiselt need, kellel on head
tulemused. Kellel ei lähe ka muidu hästi, ei leia netist infot üles
ja info pole neile ka väärtuslik..</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Nutisõltuvuse puhul:
kui õpilane on tööpäeval 4+ või nädalavahetusel 6+ tundi netis,
siis on see murekoht, kuna tulemused kipuvad neil olema kehvad.
Samuti kipuvad netti pigem need, kes on õnnetud või nõrgad –
akadeemiliselt võimekad sinna väga ei kipu. Tundub, et netis
jagavad sisu need, kellel on muidugi midagi "viga" – või
siis vajadus tähelepanu järgi, kuid puuduvad oskused ja võimekus
saada seda muul moel, kui netis "möllates".</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
10. vestlusring
"õnnelikuks teeb lapsepõlve see, kui on keegi, kes sinust
hoolib" – Urmo Uiboleht (Koolijuhtide ühenduse esimees), Ene
Nobel (Viljandi RG), Kristiina Tukk (FCR Media AS tegevjuht), Marcus
Ehasoo (Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees), Eve Eisenschmidt
(TLÜ koolikorraldus), Maie Kitsing (HTMi välishindamine)</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Minu nopped ja
kokkuvõtted:
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
* Väikse lapse õnn on
vedamise asi: väga palju loeb esimene klassijuhataja. Tähtis on
julgustav ja positiivne tagasiside, mis ei annaks hinnanguid ega
sildistaks last. Laps tuleb kodust kooli oma väärtustega ja õpetaja
peab olema selline, kes suudab vastu võtta ja turvatunde tekitada ka
lapsel, kellel on teistsugused väärtused. Parim motivaator on
õnnestumise kogemus.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Selle, kas koolis on
hea olla, tunnevad ära ka õpilased, see algab juba sellest, kas nad
võivad koolis olla ja kuidas nad tunnevad end õpilaste ja
õpetajatega suheldes.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Õpilased panevad
õpetajate kannatuse sageli küll proovile, aga tihti on sellel palju
sügavam põhjus, enamasti kodu.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
* Miks rahulolu on
madalam kui tulemused: nii õpilased kui õpetajad on närvilised,
kuna ei ole teada "mis juhtuma hakkab". Sageli pole
eksimisõigust ei koolijuhil (Kiviõli) ega õpetajal (lastevanemate
surve), see pärsib katsetamisjulgust – ja kui õpetajal seda pole,
siis see kandub edasi õpilastele</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Kui õhkkond pole hea,
pole inimestel motivatsiooni õppida või töötada – aga ühiskond
ei ole haridusele järgi tulnud, kõik, eriti lapsevanemad, on oma
arust eksperdid ja ei lase õpetajal oma tööd teha.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
*Õpetajate ja õpilaste
rahulolu tuleb käsitleda koos (siin olid eriarvamused, kummast asi
alguse saab, aga konsensus, et need mõjutavad kõiki). Suvi ei peaks
õpetaja jaoks olema see "aeg, kus me puhkame närve".
Saabuva õpetajate puuduse ja õppeprotsessi laienemise kontekstis
võib eeldada, et kool muutub avatumaks, kaasatakse lapsevanemaid,
asutusi, õppekohti, konkreetseid kursuse andjaid.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
*Õpetajate rahulolu
mõjutab pigem vaimne ja emotsionaalne kurnamine: kontaktide hulk,
mis õpilasega kaasa tuleb (pere, vanavanemad, kärgpere probleemid
jms) on suur ja väsitab õpetajat. Kui Eesti edu üks pant on toetav
hindamine, siis ka see on energiamahukas.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
*Suund on kooli
autonoomia ja kaasamise suurendamist (vastandina kontrollile ja
segregatsioonile). HTMi esindaja väitis, et Eesti kool on juba
maailmas üks autonoomsemaid, aga tuleb arvestada, et eksperimentides
ei tohi kannatada laps.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
*Mis võimalusi on
koolil päriselus, et last motiveerida: emotsionaalne tugi ja
turvatunne (aga samas, kas see on lisaülesanne ja kas see kajastub
tööaja arvestuses ja palgas?). Inimesed ei mäleta kunagi, mida sa
ütlesid, kuid jätavad meelde, mida nad tundsid.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Mis eristab head
õpetajat keskmisest õpetajast on oskus küsida suurepäraseid
küsimusi: mis äratavad uudishimu, tekitavad mõtteid ja panevad
kaasa mõtlema.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
*Kuidas parandada
heaolutunnet: Eesti laps ei saa koolis olla õnnelikum kui
täiskasvanu väljaspool. Kõik rahuloluküsimused näitavad, et
eestlaslikult jäetakse alati ruumi. Hea oleks kui õppeprotsess
näeks välja nagu korteris remondi tegemine: sul on eesmärk,
probleem, oskused ja vahendid, sa lähened asjale metoodiliselt ja
kui asi on valmis, siis hindad, kas tulemus on rõõmustav, või
tuleb minna uuele ringile. Kaunite ja uhkete struktuuride asemel
rohkem pragmaatilist lähenemist. Muutusi ei tohi karta ja vältida,
vaid neid tuleb selgitada ja kommunikeerida, et suurendada kaasamist.
Rohkem selgitada koolisiseseid protsesse. Hea oleks, kui inimesed
võiksid teistele esitada küsimusi, eriti küsimust "Miks?"
ja teine pool ei võtaks seda rünnakuna, vaid võimalusena seletada
ja argumenteerida.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
* Õpetaja õpetab last
ka siis, kui ta astub kooliuksest välja. Üle tuleb saada
stereotüübist, et õpetaja ja õpilane on vaenlased, tegelikult
võiks teha probleemide puhul koostööd ja dialoogi ning näiteks
pöörduda ühiselt juhtkonna poole. Eesmärk peaks olema, et
õpetajad päriselt tahaksid seda tööd teha, mitte lihtsalt ei
teeks.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
11. Vastuvõtt.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Suupisted olid head.</div>
<br />Laurihttp://www.blogger.com/profile/13685953355698087394noreply@blogger.com5