Täna sai sess läbi. Õigemini küll peaaegu läbi, sest üks kirjatöö tahab veel esitamist (tegemist), kuid eksameid enam tulemas ei ole. Viimaseks eksamiks sai Vene varauusaeg. Kuna tegemist oli teemaga, mida ma ka loomulikust intelligentsist natuke valdan, siis eriti ennast õppimisega ei vaevanud ja võtsin õpiku kätte alles eksamieelse päeva õhtul (tegelikult oli see mul tööl ka kaasas, aga ma lihtsalt ei viitsinud õppida ja vabadel hetkedel klikkisin hoopis Minesweeperit. Rekord on juba nii vastikult kõva, et ei õnnestunud kuidagi üle teha). Lugesin selle korra läbi ja paar korda hakkasin üsna kõva häälega irvitama - "Moskva edu aluseks oli vankumatu kollaboratsionism (tatari võimudega)"; "mida sina Meile kuningaks kroonimisest räägid?" (Ivan III Saksa keisrile) ja minu isiklik lemmik: "Kaardivägi ei olnud rahul oma uue, Preisi eeskujul kujundatud vormiga, mille tõttu said nad sõna otseses mõttes igal sammul tunda Peeter III võimu pitsitusi". Hommikul sai tööl igaks juhuks kirja pandud kiire kronoloogia ja nagu tavaliselt - see aitas metsikult hästi õppida. Luukere olemas, siis sinna peale liha (vahu) ma ikka ju välja mõtlen, kuid nüüd õnnestus väga hästi sündmused loogilisse struktuuri paigutada ja aastaarvud meelde jätta. Ikka kilomeeter on vahet, kas sa õpid asju, mida sa niigi üldjoontes tead ja mille vastu huvi tunned või siis neid, kus vaatab vastu hunnik asju, millest heal juhul oled nime kuulnud ja mis eriti korda ei lähe (nagu Eesti lähiajaloo eksam). Eksamil selgus, et see on kaheosaline - test+suuline. Test läks hästi nagu tavaliselt ja suulises suutsin ka eriliste probleemideta esitatavatele küsimustele vastata (seal rõhus rohkem konteksti mõistmisele kui faktidele). Siis võeti vaatluse alla mu essee "Venemaad on võimalik valitseda ainult despotistlikult (Montesquieu)", mille ma kunagi õhtu ja ööga olin valmis visanud. Ja nüüd ma tundsin end kui kõrvust tõstetud - hakkas Mati Laur seda kiitma - et väga hea struktuuriga, muidu ka hea ja loogiline ja mõnusalt kirjutatud, ainus mille kallal võib norida, on see, et Vene varauusajast (mis oli ju kursuse teema) ei ole väga kirjutatud. Aga siis möönis ta, et ise ta selle Montesquieu sinna sisse pani ja ega ma midagi otseselt valesti ei teinud, kui ennekõike Montesquieu'st kirjutasin. Ühesõnaga, laekus "A". Pärast lugesin töö juures ise ka huvi pärast oma töö uuesti läbi (üleliia palju ma sellest ei mäletanud) - oleks võinud parem olla, aga jäin ise kah täitsa rahule :) (kui keegi tahab, siis võin selle E-mailile saata :P). Ja Eesti keele eksamil panin ühe ülesandega (kuhu olid kõikvõimalikud kokku-lahkukirjutamise erandid koondatud) üpris puusse, kuid kuna ülejäänu suutsin suht veatult ära teha (ilmselt oli metsikult abiks talvel tõlgitud raamat), siis jäin kah parasjagu "A" piiridesse. Nii et temaatiliste mälumängude hooaja võib täitsa kordaläinuks lugeda - 3x"A" ja 1x"B" (Eesti lähiajaloo eest)