Hommikune MSNi-vestlus (veidike redigeeritult):
Maarja: "Ma ei suuda tööd teha, täitsa lõpp, mõistus üldse ei jookse"
Lauri: "Mul ka mitte, peaks vist tööd tegema hakkama"

Nimelt olin hommikul lugenud läbi tuttavate kirjutised, seejärel tegelenud plogisurfiga (st. võtnud mingi plogi, enamusel on olemas serva peal nimekiri muudest plogidest, mida nad loevad ja siis klikin seal juhuslikule nimele ja nii edasi... peaks äkki endale ka tegema vastava nimekirja, aga ei oska/viitsi) ja leidsin, et kohe mitte ei viitsi hakata raamatut tõlkima. Õnneks tuli pähe päästev mõte, et meil on ju ometi plekk, mida võib punktist A punkti B ümber tõsta. Seda tehes siis seedisin veidike loetut. Jäi selline mulje, et paha ja ohtlik on endiselt paeluv. No kui filmides on kindel, et "pahad" on märksa sharmantsemad ja isikupärasemad kui "head". Ma olen kunagi ka selle üle mõelnud, et miks see nii on, ja kunagi jõudsin järeldusele, et pahad on konkreetsemad ja tahavad midagi (nt. maailma üle võtta), aga head on pigem selline hall mass, kes on "lihtsalt head" ja reageerivad teistele, ise nad midagi ei taha jne. Mul tekkis isegi mõte, et keegi võiks teha vastupidise filmi, kus on tegevust kujutatud pahade poolt vaadates ja "hea" on hoopis antikangelane (hästi sobiks selleks näiteks Bruce Willis - inetu vana päss, kes heameelega õhib asju ja peksab ettejuhtuvaid ja teeb selle juurde äärmiselt magedaid nalju), kes lõpuks paika pannakse. Raamatutes see pahadus millegipärast nii paeluv ei ole, võimalik et seepärast et (kassa)film on nats üheülbalisem ja mõeldud väiksema fantaasiaga inimeste jaoks, seega peab seal olema rohkem näha ja vähem juurde mõelda ning pahadele on lihtsam eriefekte ja vinget atribuutikat lisada.
Nojah, nüüd olen ma jälle oma heietustega kuhugi kaugele välja jõudnud, aga mida ma tähele panin, oli see, et inimesed kipuvad end pidevalt kas ohtlikuks või segaseks tituleerima. Ilmselt on seda tõugu nii palju maailma peale saanud, et mingi positiivse programmiga ei õnnestu massist erineda ja see omakorda sunnib endale kasvõi mõne kiiksu välja mõtlema. Tõsiselt ohtlikud ja segased on (või peaksid olema) vastavates asutustes ööpäevaringse valve all ja ma loodan, et oma plogides fantaseerivatel tüüpidel ei hakka peas keerlema mõte, et nad peavad oma erilisust ja ohtlikkust demonstreerima, nii et võtavadki hullud kätte ja lähevad löövad kellegi maha. Vähemalt mina olen endaga piisavalt rahul, et deklareerida oma ohutust ja mittesegasust (peamine oht minu poolt on mõõdukas verbaalne vägivald, aga kui tahan, võin ma ka väga diplomaatiline olla) ja kuulumist halli massi hulka. See, et ma tegelen asjadega, millest mass hästi aru ei saa ja ei tegele, ei muuda mind küll grammivõrragi kreisimaks.

ahjaa, mis paelumisse puutub: kas "paeluv paleus paelussi pealuus" oli Laabani kild? Ja kas paelussil on üldse pealuu?


ja veel, lugesin oma kirje üle ja tekkis vaimusilma ette Monty Pythoni "Briani elu":
Brian rahvamassile: "You are all in-di-viduals!"
rahvamass kooris: "Yes! We are all in-di-viduals!"
Brian: "You are all different!"
mass: "Yes! We are all different!"
üksik hääl massist: "No, i'm not!"