Monday, March 12, 2012

Ma ei saa aru, mismõttes võru keel on eesti keel ja soome keel ei ole?

Nimelt tegi üks tuttav paar päeva tagasi FBsse võrukeelse kirje, kus kommenteeris mingit soomekeelset asja (allpool oli ka soomekeelne tekst olemas)  - ja võite kaks korda arvata, kummast ma aru sain ja kummast mitte! Setu keelest ma parem ei räägigi, seal tunduvad enamus sõnu pealevaadates jumalasta võõrad olevat.

5 comments:

miira said...

Hmm, mul on täpselt vastupidine arvamus - võro keel on suisa kodune ja setodest saab ka tahtmise korral aru. Aga sellest ei ole ma iial aru saanud, miks ntx. Võsul mängides eeldavad soomlased, et neist saab aru. Ei saa ju! Täiesti võõras keel arusaamatu kõla ja sõnakasutusega.

notsu said...

Soome keelest saavad kerge vaevaga aru ainult need eestlased, kes on sellega lapsest peale kokku puutunud. Meie põlvkonnas tähendab see soome TV mõjusfääri inimesi. Juba Haapsalus ei saada aru.

Mingite statistiliste analüüside järgi on võru keel praeguse seisuga sarnasem kui isegi kõige eestipärasem soome murre (edelamurded pidid vist kõige rohkem meie moodi olema), aga eks sellel ole ka poliitajaloolised põhjused: ühise administratiivpiiri sees elamine nivelleerib. Mõnisada aastat tagasi võisid need suuremad erinevused teisiti paikneda.

Aga isegi kui suvaline praegune eesti murre on eesti kirjakeelele statistiliselt sarnasem kui suvaline soome murre, siis ei tähenda see veel, et vajaduse korral ei saaks mõnda murret omaette keeleks nimetada. Kesk-Euroopa slaavi keeled on omavahel sarnasemad kui meie põhjamurded lõunamurretega. Nii et keele ja murde vahe ongi pigem poliitiline. Ühes murdeloengus (vist Pajusalu) meenutati, et mingi "ühise eesti keele" rõhutamine (mille juurde käis see, et äh, need murdeerinevused on nii tühised ja väikesed) käis just siis, kui aeti taga rahvuslikku ühtsust, eriti nõuka-ajal, kui surve rahvuslusele oli suur ja murrete kõnelemine oli vbla just seetõttu kangesti põlu all. Seevastu praegu, kui olemine on nagu rahulikum, tundub päris tore, kui meil on lisaks eestivenelastele mingi "päris oma"põlisvähemus ette näidata - ja kohe on muutunud popiks rääkida, et võru murre on ikka omaette keel.

Lauri said...

Nojah, eks Hiina ajaloo loengus räägiti ka, et samahästi võib öelda, et sellist asja nagu "hiina keel" pole tegelikult olemas, kõnekeel olevat nii erinev, et seal võib vabalt välja tuua vähemalt neli-viis omaette keelt, mille rääkijad ei pruugi üksteisest aru saada. Ainult et nad on kuidagimoodi suutnud hakkama saada nii, et kirjakeel on sama (st. hieroglüüfist saavad kõik ühtmoodi aru, aga hääldavad seda nagu jumal juhatab).

notsu said...

Hieroglüüfist saavad isegi jaapanlased aru ja see on juba täiesti teine keelkond.

notsu said...

Ja ma ei ole üldse kindel, et Itaalia lõuna- ja põhjamurded üksteisest rohkem ei erine kui itaalia kirjakeel kastiilia kirjakeelest. küsimus pole häälduses, isegi mõne verbivormi moodustus on lõunas põhimõtteliselt erinev, teistest ladina vormidest tuletatud kui põhja vormid (ja pigem just sama loogika järgi, mis Hispaanias).