Friday, September 04, 2015

Eesti bridžis kõik vanaviisi, maailmas aga lendas sõnnik ventilaatorisse

Nädalavahetusel toimus Eesti bridžikoondise valikvõistluste finaaletapp ja põhimõtteliselt võib öelda, et „eriti midagi ei juhtunud“ – koondise edetabeli esineliku moodustasid traditsioonilised neli paari, seekord järjekorras:

1. Oja – Maripuu
2. Karpov – Laanemäe
3. Luks – Naber
4. Sester – Levenko

Hakkasin huvi pärast vaatama, millal oli viimati koondise valiku edetabelis esinelikus keegi väljaspool nimetatud kaadrit ja jõudsin aastani 2007, kui neljandal kohal paiknesid Triškin – Dalberg (tõsi, tol aastal ei mänginud Oja-Maripuu koos). Ning kuna minu hinnangul ei ole aastal 2015 enam tegemist sellega, et nimetatud paarid oleks hästi kõvad, võib hetkeseisu kokkuvõtvalt hinnata sõnaga „stagnatsioon“.

Kui Eesti bridžis toimub hetkel rahulik loksumine, siis maailma omas on see-eest põrgu lahti. Viimased nädal-poolteist on kõik foorumid ummistatud suuremat sorti skandaalist. Kuna koondise valikturniiril selgus, et kohalikud mängijad sellest suurt midagi ei tea, siis lubasin, et teen toimuvast maakeelse kokkuvõtte. Ise ma asjadega kuidagi seotud ei ole – aga tüüpilise eestlasena oman selle kohta üsna tugevat arvamust (mille lisan postituse lõppu). Siin see lugu on, detailidesse ma väga ei süüvi.

Asi sai alguse sellest, et Norra staar Boye Brogeland teatas, et tema ja kolm tema võistkonnakaaslast – Espen Erichsen, Richie Schwartz ja Allan Graves loobuvad viimase kahe aasta jooksul saavutatud tiitlitest (mh. Spingoldi võidust) ja sellega kaasnevast, kuna nende hinnangul on need saadud tänu nende kolmanda paari – Lotan Fischeri ja Ron Schwartzi poolt toime pandud valemängule. Huvitava kokkusattumusena toimus see just pärast seda, kui Brogelandi võistkond oli Fischer-Schwartzi omale tähtsa turniiri veerandfinaalis ühe IMPiga kaotanud – ja seda pärast kahtlast apellatsiooni.

Pärast seda on asi tuure üles kogunud – bridžifoorumid on täis kommentaare ja asja on hakatud lähemalt uurima ja kommenteerima. Sellele on pühendatud ka lehekülg www.bridgecheaters.com – ja kui seal kirjutatut refereerida, siis „world class expert community“ on suhteliselt veendunud, et Fischer-Schwartz tegelesid süstemaatilise valemänguga (ning tegemist on paariga, kes viimastel aastatel on võitnud väga palju), kasutadeks selleks näiteks jaotuskarbi paigutamist lauale, köhimist, veepudeliga opereerimist, lauas olles vastaste kaartide piilumist jms – ning tundub, et mõningatele paari manöövritele on videotõendite puhul ka jälile jõutud. Ilmselt jätkub saaga veel suhteliselt kaua – kuna protsess valemängijate vahele võtmiseks on suhteliselt aeglane ja konarlik. See viimane ongi ilmselt põhjuseks, miks Brogeland valis sellise lähenemisviisi. Detailide ja toimunuga võib igaüks end ise kurssi viia – ülaltoodud leheküljel on päris palju linke.

Mida mina arvan: usun Brogelandi. Mul on olnud Fischer-Schwartziga vaid väga põgusaid isiklikke kokkupuuteid, nad ei ole jätnud endast küll eriti meeldivat muljet, kuid tipptasemel bridžimängijate puhul ei ole ülbus just eriti harvaesinev joon, nii et ma eeldan, et mul puudub nende suhtes kallutatud eelhäälestus. Kuid selle paari maine on olnud väga halb juba pikka aega (bridgecheatersi peal on olemas nende pattude register) ja kui ma kevadel nägin bridgewinnersi foorumis pealkirja, et nad ei mängi Bermuda Bowlil Iisraeli koondises, siis esimene mõte, mis mulle pähe tuli, oli „ahaa, nad on vahele võetud!“. Ei olnud, selgus, et meie vana tuttav, Vytas Vainkonis, kes on vahepeal hakanud täiskohaga omanimelise võistkonna sponsoriks, oli valmis neile nii palju maksma, et nad loobuksid riigi esindamisest ja mängiksid tema võistkonnas teist turniiri. Ja kui tuli teade, et Brogeland soovib loobuda oma võitudest, kuna ta eeldab, et ta võistkonnakaaslased tegelesid valemänguga, siis oli nimetatud paar esimene, kes mulle pähe tuli. Ning lõppeks -  ÜheIMPine kaotus või mitte, kuid sellise radikaalse sammu astumiseks pidi Brogeland olema oma asjas ülikindel, sest sedaviisi pani ta mängu oma hea nime ja maine ning võib-olla riskima ka oma elu ja tervisega. Ilmselgelt on inimene, kes on nõus selliseid manöövreid korda saatma, egomaniakk ja mine tea, milleni ta on nõus oma kättemaksuhimus minema – väidetavalt olevat Norra politsei juba soovitanud Brogelandil igaks juhuks mõneks ajaks maapakku minna. Aga eks lugege toimunu kohta ja vormige oma arvamus ise. Igatahes minu prognoos on selline, et peagi hakkab bridžimäng maailma kõrgeimas tipus veel enam erinema „tavamängust“ – seda nimelt kasutatavate vahendite poolest (ma eeldan, et see läheb virtuaalsete abivahendite ja supervizorite silma alla).


Ahjaa, teine bridžiskandaal – aga peamiselt ameerikakeskne – on ka aset leidnud. Üht Ameerika tippmängijat, Mike Passelli süüdistatakse, et ta meelega rikkus jao pärast seda, kui ta oli seal saanud halva tulemuse. Selle kohta on ta ise avaldanud oma vaatepunkti siin: http://bridgewinners.com/article/view/the-whole-story/ , kuid kuna see ei ole nii intrigeeriv teema, siis sinna ma pole viitsinud väga end sisse kaevata (eriti kuna Schwartz-Fischeri lugu tuli kohe peale) ja mul puudub selle kohta oma arvamus.

3 comments:

Rotbart said...

Kuidas peaks ETBL suhtuma Vainikonisesse, kes ostab valemängijaid?

Anonymous said...

Israel loobus ka BB-l osalemisest kuna euroopakatel oli see paar koondises.Well done.

Lauri said...

Arvan (puhtalt isiklik arvamus), et ETBL ei pea hetkel Vainikonisesse kuidagi suhtuma - tol hetkel ei olnud valemängu küsimus veel päevakorda tõusnud ja kuigi Fishcer-Schwartzil võis olla kahtlane maine, siis üldiselt kehtib siiski süütuse presumptsioon. Seega kuna midagi konkreetset ei olnud, ei näe ma põhjust Vainikonist ka milleski süüdistada. Kusjuures Bridgewinnersist lugesin, et Fischer-Schwartz ei mängi vist Vilniuse festivalil.