Eile sai käidud Brahmsi "Saksa reekviemi" kuulamas. Iseenesest enamasti tore kuulata, aga kuskil poole peal tabasin, et mul on üsna härra Jourdain'i muusikamaitse ("Kas seal orkestris ka laevapasun on? Laevapasun on minu lemmikpill, sest tal on kõige kõvem hääl!"). No nii hull see ka ei ole, aga mulle tõesti meeldib selline "võimas" muusika, millele on kerge heroilisi stseene taustaks ette kujutada. Õnneks seda oli ka natuke (seepärast see mõte mulle pähe tuligi). Sealt edasi tekkis mul veel teine idee ka (mõtelge ainult, tervelt kaks ideed päevas!) - sellised süvamuusikateosed võiks kirjutada mõnes väljamõeldud keeles. Lugu nimelt selles, et ma ei saa saksa keelest mitte muhvigi aru ja laul oli minu jaoks paras umbluu (ja sellise muusika puhul ei ole ka ilmselt muud keeled kergelt arusaadavad). Saksa keel on aga harukordselt inetu kõlaga ja teos tõenäoliselt ei kannataks, kui saksakeelne piiblitõlge asendada juhuslike, kuid selle eest meeldiva kõlaga silpidega ja publik ei peaks kuulama neid i- ja e-tähti, millest saksa keele vokaalistik suures osas koosnevat näib. Kolmas idee tekkis mul muidugi ka (aga see jääb juba uue päeva, st. praeguse kirjutamise aja sisse) - kui reekviem on kirjutatud piiblitekstile (ja on pehmelt öeldes jutuna üsna vähepakkuv, pealegi ei jõudnud nad sellega just kaugele ja kippusid samu lõike kordama), siis võiks kohandada seda muusikat tekstidele, mis moodustaksid mingi huvitava loo või siis oleksid tänapäevasemad. Näiteks inimõiguste deklaratsioonile - oleks juba aeg mingi sürreaalne juutide jumala sõna asendada millegagi, mis põhineb inimesel. Oma jumalateooria tekkis mul ka (džinn kasemahlaga teeb imesid), aga kuna kellaaeg on hiline, siis sellest võib-olla mõni teine kord - eeldusel et ma suudan seda meenutada.