Monday, April 23, 2007

Käisin nädalavahetusel sõbralikus lõunamaises vennasvabariigis Lätis kaarte mängimas. Loomulikult oli esimeseks asjaks, mis mind seal vastu võttis kohalik ilm - vastik ja kõle ja taevast sadas alla mingit ollust, mis oma konsistentsilt oli kuskil lörtsi ja vihma vahepeal. Mängukohta jõudmiseks oli esimeseks probleemiks õige trammi leidmine. Tänu Aivarilt saadud juhtnööridele teadsin ma, et õige sõiduvahend liigub numbri 4 all ja tõepoolest õnnestus mul väikse vaevaga lokaliseerida selle peatus. Siis aga tekkis probleem: mängukoht asus üle jõe, kuid tramm tuli sealt suunast - samas aga teisel trammiteel (kus minu loogika kohaselt trammid peaksid teistpidi liikuma) olid peatuse sildile märgitud mingid muud numbrid, igatahes nelja seal küll ei olnud. Ja et minu häda veel suuremaks teha, siis tuli teisest suunast ka kohe vajalik tramm. Otsustasin siis teha kiirreageerimist - hüppasin trammile, kavatsedes sõita paar peatust edasi, lootuses et peagi tuleb vastu ka vajalik peatus. Nojah, ja siis tegi tramm lihtsalt ringi ümber bussijaama ja hakkas õiges suunas liikuma. Esimene tõke edukalt ületatud. Edasised juhtnöörid sisaldasid, et pean trammiga üle raudteesilla sõitma ja siis keerab see vasakule ja umbes teine peatus peale seda on õige. Sõitsin trammiga üle raudteesilla, tramm keeras paremale. See sundis tähelepanu tõstma ja silmad lahti hoidma, kuid kui ta peale järgmist peatust vasakule keeras (ja peatuste nimed ei sarnaned kuidagi sellega, mida mulle oli öeldud), tundus, et kõik on kontrolli all. Ainukeseks ohuks olid maamärgid (lage roheline plats, suured inetud hooned ja Maxima poeketi reklaam - ma olin seal korra varem käinud ja mulle meenus, et midagi sarnast oli mängukoha juures küll). Aga mis seals' ikka, ega reklaam pole veel pood ja inetuid hooneid on Riias küll, küll mõne lageda platsi ka leiab. Sõitsin siis 2 peatust edasi, aga tramm hakkas keerama mingi Lasnamäge meenutava asumi poole (Imanta). See tekitas mus kahtlust, et juhtnöörid võisid olla veidi sussaaninlikud ja seepärast tulin igaks juhuks ülejärgmises peatuses maha ja helistasin Aivarile, et aru pärida. Väga palju ma targemaks ei saanud, aga tundus, et tagasi tulemine ei saa viga olla. Istusin siis trammile, sõitsin ühe peatuse (kuna järgmiseks peatuse nimeks öeldi midagi muud, siis ma pelgasin, et mingi jõnks tuleb jälle sisse või jääb selles suunas üks peatus vahele. Pühapäeval tagasi tulles muidugi selgus, et peatus oli ikkagi õige, lihtsalt Läti tava on panna eri suundades peatustele erinevad nimed) ja viskasin teise peatusevahe jala (seda khm... ollust sadas ikka veel pidevalt) ja tundsin end Kolumbusena, kes on avastanud Ameerika, kui ma lõpuks mängukoha tuvastasin.
Mäng kui selline oli mõnus, sai suhteliselt normaalselt mängitud, peamiseks probleemiks oli süsteemi kramplik meelespidamine - 1♣ ja 1♦ avapakkumised olid omavahel ära vahetatud, 1♣ peale mängisime ülekandeid ja 1♦ peale kontrollivastuseid. Ühe korra oleks äärepealt unustanud ja 1♣ avanud, viimsel hetkel korrigeerisin 1♦ peale. Takkajärgi tark olles oleks vist parem olnud see ära unustada, sest slämm läks ju taha (kõrvalmast 6-1, 5-2-ga on variandid ja 4-3 puhul on leping suht ladvast). Ühe slämmi käisin lollisti taha, aga sellest allpool.

Tagasiteel üritasid mingid 2 mustlast mult raha välja meelitada - jutt selline, et nemad autoga ja bulgaariast ja väga sõbrad jne. ja kas ma ei leiaks neile midagi bentsu jaoks. Et neist lahti saada, kahisin järgijäänud 1- ja 2-santiimised mündid (kokku 5 santiimi) ja mainisin tuima näoga, et mul pole üldse mingisugust muud raha järgi jäänud. Näha oli, et uskuma nad ei jäänud, aga mis neil ikka parata.

Aga nüüd slämmist. Mängisin Südist 6NT lehega:
♠ ÄKET
♥ ÄEx
♦ KExx
♣ Äx

♠ xxx
♥ STx
♦ ÄSx
♣ Kxxx

avakäiguks väike ärtu, tagant võeti kuningaga ja käidi ärtu tagasi. Seejärel võtsin ära ärtu, kaks pada, neli ruutut (avakäigu tegija viskas ära 2 ristit) ja kaks ristit ning käisin pada, millele eest tuli väike. Nüüd siis hakkasin leiutama, et mida padaga pihta hakata: avakäijal oli ruutu duubel ja neljane risti, mis tähendab, et ärtu-pada on mingit pidi 4-3. Arvasin, et pigem siis ikka käis neljasest ärtust välja, muidu oleks ta äkki võinud ristit käia ja mängisin tipust, see oli teadagi vale. Aga kus siis viga sai tehtud: enne kolmanda ärtu võtmist pidin mängima neli ringi ruutut, et anda talle võimalus kolmas ärtu ära visata. Kui ta seda teeb, siis on võimalik jaotus kokku lugeda. Loomulikult ta peaks olema võimeline mu tihid kokku lugema (ma olin näidanud kolme kontrolli) ja taipama, et ärtut peab ta iga hinna eest hoidma, kuid iseasi on, kas ta seda ka teeb. Ühesõnaga siit 2 moraali:
A) kui hakkad tihisid karpima, võta kõigepealt ära see mast, kuhu vastased PEAVAD äraviskeid tegema
B) kui oled kaitses, loe kokku väljamängija tihid ja see, mitu äraviset sa tegema pead. Ühtegi masti, kus väljamängijal on tõmme (tõmbed) ei tasu renooks visata, sest siis pead sa niikuinii sooritama äraviske kõrgele kaardile tolles mastis ja lisaboonusena lased väljamängijal jaotuse kokku lugeda

Ülejärgmises jaotuses jõudsin jälle slämmi, kus oli üheksane trumbimast ilma emand-kümneta. Tõmbasin ässa, tagant kukkus kümme. Seepeale tundsin, et jälle on kindlasti asi nii vastikult korraldatud, et tuleks lõigata, kuid otsustasin endale kindlaks jääda ja tõmbasin emanda tagant maha. Huhh....

aga vähemalt matsi me võitsime, 16 jagu lõppesid skooriga 74:47, hiljem tuvastasin, et mina olin neist 16-st jaotusest 11-s väljamängijaks jäänud

No comments: