Eile lasin end Laural Harry Potteri filmi vaatama meelitada. Selliste filmide puhul tekib mul alati küsimus:"Aga kuidas siis filme tehti, kui eriefekte polnud?" - kaadrid olid nii muljetavaldavad, et kogu film tervikuna jättis positiivse mulje, kuigi lugu ennast nagu polnudki (võrreldes raamatuga parasjagu nuditud). Asi lõppes sellega, et laenutasin Lauralt viimase raamatu ja nüüd ootab see lugemisjärge... Aga enne tuleb Hobbi järjekordne triloogia läbi närida. Neile, kes lugenud pole, soovitan soojalt - kvaliteet on kõrgem kui Potteri lugudel, ainult et kohati teeb kirjanik "Balzac'ki" - mingeid kirjeldusi riietusest ja söögist on natuke paljuvõitu ja lugu läheb käima üsna aeglaselt... aga kui hoog on sees, siis jääkski lugema. Ja noh, eesti keeli teda väga ilmunud pole (ma ei tea, kas üldse midagi peale "Salamõrtsuka õpilase" (ühe triloogia esimene raamat) ja inglise keeli on teda raskem lugeda kui Potterit, mis on kirjutatud ju väga lihtsas keeles. Sellel ilmselt põhinebki Potteri edukus - iga oinas saab rahus lugeda, väidetavalt olevat ka Agatha Christie suure populaarsuse taga paljuski fakt, et ta kirjutas väga lihtsas keeles. Aga noh, seda salata ei saa, et Potter on ka täitsa mõnus lugemine, seda enam et teda võib juba kohustusliku kirjanduse nimekirja kanda - kuus raamatut loetud, ei saa ju seitsmendat lugemata jätta. Keegi võiks Zelazny Amberi-sarja lõpuni ära tõlkida....