A-Liiga teine etapp kulges nagu vanadel headel aegadel - kuigi esimeses voorus tuli vastu võeta 10:20 kaotus ja ajatrahv, siis edaspidi mäng paranes ja selleks, et püstitada uus vooru rekord (seni oli see aastast 2006, kui me viimasel etapil saime 152 punkti), pidime me võitma Rakveret 22:8. Kahjuks jäi sellest puudu, saime 18:12 võidu, aga 148,5 punkti seitsme matši peale pole ka väga laita saavutus. Kusjuures patserdamisruumi jäi veel küll, meie paar tegi vist igas matšis ühe sellise 10 IMPi maksma läinud liigutuse - paar lollust (ma näiteks käisin taha 3NT lepingu, kus mul oli üheksa tihi varrest võtta) ja paar kehva otsust, aga muidu võis mänguklassiga rahule jääda. Ja noh, õnne oli ka parajalt - kui me ei pressinud slämme, siis neid ka ei olnud ja teine tuba pressis. Muidugi Maarjal-Antsul oli veel rohkem õnne - kui nende vastu pakuti seitse (tavaliselt üheta), piirdus nende teine tuba targu geimiga :)

Eks näis siis, mis kolmas voor Pärnus kaasa toob, aga praegu on tuju ja võitlusmoraal küll üleval