Slovakkia - 3. päev

Eilne, ehk siis teine võistluspäev kulges suhteliselt sündmustevaeselt nii laua taga kui lauast eemal. Esimeses voorus jätkasid lätlased meie õnneks oma tavapärases rütmis, ehk siis said meilt suure kaotuse ja omasid peale viit vooru kokku seitset punkti (tõlkes: nii vähe punkte ei ole võimalik saada). Edasi tuli keskmine võit Valgevene vastu, minimaalne kaotus Slovakkiale ja taas keskmine võit Küprose üle. Küprose vastu juhtus selline asi, et mingis jaos määras kohtunik tulemuse, mille tõttu võitsime 13 IMPi asemel 6 (see on 1,25 võidupunkti), kuulame kohtuniku seletuse ära ja siis näis, kas apelleerime selle või mitte (otsus tundub veidrana, aga ilmselgelt pole ma antud küsimuses päris erapooletu, ilmselt kirjutan sellest kunagi päevajaotuses). 

Kokkuvõttes oleme teisel kohal, tšehhidest parasjagu nii kaugel, et mingid variandid nende kättesaamiseks on veel täiesti olemas. Meie vastased täna on Bosnia, Luxemburg (neid meie mängime) ning viimane voor (mida me Leoga logeleme) on Sloveenia. 

Eile tegime lõuna ajal väikese jalutuskäigu mööda linna. Kõik kohad olid täis kas usu või joomisega seotud asju – kõrts kõrtsis kinni, pikitud kirikute, kabelite ja kujukeste. Päris omapärane kombinatsioon... Peatänav on päris ilus, kõrvaltänavad tundusid – loomulikult – mõnevõrra igavamatena. Pilte küll ei teinud, seda väga proosalisel põhjusel, et fotokat pole kaasas.

Käisime ka poes, alkoholi valik ja hinnad olid sellised, et kadedaks ajab –õllede sortiment oli metsikult lai ja igasugust muud huvitavat kraami oli ka ning nt. punane Martini oli enam kui kaks korda odavam kui samasugune pudel Eestis. Täna kavatseme Leoga loomaaiareha teha, väidetavalt on kohalik loomaaed Kesk-Euroopa suuruselt kolmas. Ma küll ei tea, kui suur on Kesk-Euroopa selles mõttes, aga kui prognoositakse, et selle läbimine võtab keskmiselt neli tundi, ei saa see väike kindlasti olla. Palju õnne mulle.