Friday, July 06, 2018

Eesti juunioride I bridžilaager: 27.06. - 01.07. 2018 Jõulumäel



Selle postituse eesmärk on anda ülevaade toimunud Eesti juunioride bridžilaagrist – ja loodetavasti saada kommentaare ja soovitusi asjasse segatud olnud või lihtsalt huvitatud inimestelt. Kui asi lühidalt kokku võtta: toimus, oli tore ja õnnestunud ettevõtmine, järgmisel aastal ilmselt proovime taas.
Ning kui kellelgi tekib tunne, et järgmisel aastal võiks sellist suurepärast üritust nõu või jõuga toetada, siis andku meile vihje – igasugune abi on teretulnud!

Kõik siin välja käidud „arvamused“ on minu isiklikud, lihtsalt et arutelu käivitada ja ma väga loodan, et inimesed kasutavad selle postituse juures hoolega võimalust kommenteerida ja soovitada!

Et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama sellest, et Meelis Kuldkepp leidis eelmise aasta sügistalvel, et Eesti bridžijuunioridel võiks olla oma laager. Ehk siis võiks kamba kokku võtta, veeta meeldivas seltskonnas meeldivalt aega – bridži ja muu tegevusega. Kõigil naabritel ju on…
Mina ei osanud selle kohta midagi konkreetset arvata, aga idee tundus nagu midagi, mida võiks katsetada (eelmisel aastal proovisime midagi sarnast Valjala koolis, aga vaid ühepäevase ööbimisega) ja plaan läks käiku.

Lõpuks kujunes välja järgnev töövariant:
* Viiepäevane laager Pärnu lähedal Jõulumäel
* Selle raames pidada ka Eesti juunioride võistkondlikud ja individuaalsed meistrivõistlused
* Õhtused „avatud“ turniirid – st. osalus pole piiratud juunioridega.
* Loengud erinevatel bridžialastel teemadel: esialgne töövariant oli teha kahes grupis, algajad ja edasijõudnud.
* Lisaks meelelahutuslik programm: spordivõimalused, petank, diskgolf, lauamängud jms.
* Kutsuda juurde ka Soome ja Läti juuniore

Eesti Turniiribridžiliit andis üritusele rohelise tule ja toetuse ning laager toimus 27. juunist 1. juulini. Selle eest on Mell ära teeninud suure medali, tema oli asja põhiline mootor ja organisaator. Lisaks aitasid selle kordaminekule kaasa ka (kui mõni oluline nimi ununeb, siis see pole tahtlik väljajätmine) Oliver Loper, Tõnno Vähk, Tanel Teinemaa, Jaak Känd, Aivar Tihane, Marek Kolk, Rain Rees, Mihkel Oras, Jaanus Mae seltskonnaga; Erahuvikool HuviTERA, lauamängud.ee ja Printerikeskus. No ja natuke mina ka.


Laagri võib lugeda õnnestumiseks – vähemalt selles suhtes, et kohale jõudnutelt saadud vastukaja on on olnud praktiliselt ainult positiivses võtmes (pisikeste ebakõladega); samuti saime sellise ürituse tegemisel esimese märgi maha ja nüüd on olemas hea baas, mida arvesse võtta ja kust edasi areneda; sest paljutki annab paremaks teha – aga sellest kõigest järgemööda.

Laagrist üldiselt:
Laager kestis viis päeva (neli ööbimist)  ja selle osalemistasu oli 75€, ehk siis 15€ ööpäeva eest, see sisaldas kolme söögikorda päevas. Ööbimiseks olid 2-4sed toad, tüüpiliste spordibaasi tingimustega (pigem spartalik, seinad kostavad läbi, elada võib). Enamikku spordirajatistest sai kasutada lisatasuta, saun oli eraldi taksiga, aga saunapäevad panime kesksesse eelarvesse. Meie kasutada oli õppeklass koos eesruumiga ning üks teine klass, millest tegime lauamängude saali.

Minu arvates:
A) Laagri tingimused olid üldiselt head; võib-olla oleks parem, kui suudaks leida koha, kus me oleksime täiesti omaette – Jõulumäel oli palju muud rahvast ka –, kuid igasugused sportimisvõimalused jms. kaalus selle asja üles.

B) Asukoht geograafiliselt oli võib-olla natuke paha, sest paraku kipub praegu 75% Eesti juuniorbridžist moodustama Tartu, võib-olla oleks Tartu kandis asi korraldada natuke mõistlikum ja see teeks ka logistika mõnevõrra hõlpsamaks. Siiski õnnestus meil tänu paari lapsevanema abile kogu edasi-tagasi liikumine ideaalilähedaselt paika panna.

C) Tingimused olid enamvähem okei. Ilmselgelt laagris ei saagi olla nii mugav kui kodus. Süüa anti nii, et nälga ei jäänud (muidugi taas: mõnele inimesele söögid ei sobinud, aga minu arust oli köök väga hea). Õhtuste turniiride kõrvale orgunnisime snäkilaua, ma arvan, et see oli hea mõte.

D) Laagri toimumise aeg nii täpselt pärast jaanipäeva ei olnud vast ka ideaalne, aga sellist aega, mis kõigile sobiks nkn ei leia. Mõnedel noortel oli kattumisi teiste laagrite ja üritustega, aga see on vist loomulik paratamatus – paraku (no tegelikult küll vist mõnes mõttes oleks õigem öelda „õnneks“) tegelevad bridžiga pigem intelligentsed ja aktiivsed noored, kellel on kalender üsna täis.

E) Laagri kestus ja maksumus on vist suhteliselt okei – võrdluseks võib tuua Kullo  mõttemängude laagri, mis hakkas pihta sellel nädalal: see kestab 9 päeva ja päeva hind on napilt kallim.
Ise küll tundsin, et äkki võiks laager olla päeva jagu lühem, vaim ei jõua väsida ja töökohustustega seotud inimesed saaksid paremini osaleda.
Hinna suhtes ühest küljest küll tundub 15€ päev „lapsehoidmisteenuse“ hinnana lapsevanemate jaoks väga odav (eriti arvestades, et me Melliga tegime tasuta ÜKT-d), aga teisest küljest mis puudutab suuremaid noori – ja täiskasvanuid, ärgem unustagem, et juuniorid on bridžis kuni 25-aastased –, kelle puhul ei ole küsimus selles, et nad ei suuda endale ise tegevust leida, siis ei pruugi tudengil/keskkoolinoorel see 75 raha leidmine üldse väga lihtne olla, eriti kui ei taha väga vanemate rahakotist sõltuda.

Osalemine laagris:
Osales umbes 20 juuniori ning lisaks 12 algajat (vanuses 7-13 aastat). Välismaalastest soomlased ei tulnud, Lätist tuli vaid üks juunior.

Algajate seltskond tekkis selle läbi, et inimesed tundsid huvi, kas oleks võimalik saata oma laps, et ta saaks bridžialast algharidust – ja kui neid juba paar tükki olemas oli, siis panime grupi kokku. 12 noort oli ideaalne arv (täpselt kolm lauatäit!) ja kuna kõik nad olid pm. ükshaaval ja käsitsi sorteeritud, siis see osa kukkus välja väga hästi. Noored said üldiselt omavahel hästi läbi, leidsid endale tegevust ja hängisid oma seltskonnaga ringi. See, et kas neile bridžist midagi külge jäi, selgub kunagi hiljem, aga isegi kui ei jäänud, siis ma loodan, et see laager mõjus neile hästi. Vähemalt minuni jõudnud tagasiside lapsevanematelt on olnud seni kas positiivne või väga positiivne.

20 juuniori on minu arust natuke pettumusttekitavalt vähe, väljaspoolt Tartut jäi osavõtt ikka väga napiks. Reaalkooli ja Saaremaa noored on traditsiooniliselt olnud bridžiüritustel kidurad kohalkäijad ja Jõgeva omad ka sel aastal eriti ei tulnud. Viimaste puhul oli tegu natuke lumepalliefektiga, et kui oma seltskond ei saanud tulla, siis niisama vennastuma tulekut häbeneti ja järjest loobuti ükshaaval. No ja eks ka Tartust oleks lootnud suuremat osalust. Aga jah, see läheb taas sinna rubriiki „huvitav, mis oleks parim aeg ja kestus“.

Mis välismaalastesse puutub, siis suhtlesin Soome juunioride bossiga, too ütles, et liidul väga raha praegu ei ole, kuna nad said MMile ja juunioride finants läheb pigem sinna, üks tahtja oli muidu olnud, aga ei söandanud ilma partnerita tulla – aga see-eest edastasid nad kutse Eesti juunioridele Soome laagrisse.
Lätlastel endil on kohe laager otsa tulemas ja on mõistetav, et neid väga tulema ei kippunud. Järgmisel aastal võiks kaaluda äkki lätlastega koostöö tegemist, kuigi teisest küljest see ei pruugi väga oluline olla, ma arvan, et sel juhul võib vabalt ikkagi tekkida „töö segmentides“.

Kuna võistkonnad ja kohati ka paarid tuli mõnel juhul moodustada kohapeal, siis järgmisel aastal tuleks registreerimisel rohkem tähelepanu pöörata, et inimesed juunioride üritusteks juba varem organiseeritud saaks (õhtuste turniiride puhul on savi, nkn inimesed kasutasid neid sageli selleks, et mängida partneritega, kellega sageli laua taha ei satu).


Turniirid:
Tulemuste ülesriputamisega ma väga ei tegele, need on bridge.ee peal üleval: http://www.bridge.ee/jun/results.php


Võistkondliku turniiri medalistid. Vasakult: HÕBE: Toms Jansons, Rain Mürkhain, Jasper Vähk, Raigo Luhaorg; KULD: Rasmus Maide, Mirjam Iher, Susanna Laan, Martin Vasar; PRONKS: Manglus Lember, Leenu Madissoon (temaga oli selline asi, et ta tegelikult sai hõbeda, kuna asendas Jasprit kolmandas voorus, aga pildi peal ta asendab Elo Maria Paumani, kes pidi lahkuma), Johanna Piibor, Kati Iher.

Individuaalist eraldi pilti riputama ei hakanud, võistkondliku kulla saanud bande korjas sealtki kallima kraami kokku:
I Susanna, II Rasmus, III Martin.
Nii et Susannale tore sünnipäevakink ja Rasmusel jäi napilt puudu, et kõik võimalikud neli juunioride kulda (lisaks juba toimunud juuniorpaarid ja U-21 paarid) kotti ajada.

Laagris peeti juunioride võistkondlikud meistrivõistlused (kolmel hommikul), individuaalsed meistrivõistlused (viimasel hommikul), ning kolm avatud turniiri: IMP-paarikas, Max-paarikas ja Crazybridge’i turniir.
Ma arvan, et sain turniiride jooksutamisega hakkama ilusti, pisiasjade kallal võib vast norida, kuid kõik laabus normaalselt ja mainimisväärsete tõrgeteta.
Võistkondlikul turniiril ainult viis võistkonda oli liiga vähe (see on tingitud üldisest osalejate vähesest arvust). Ma arvan, et VK MV peaks olema ühepäevase üritusena, maksimaalselt kahepäevasena. Melli idee kolmepäevase võistluse suhtes põhines sellel, et ta tahtis inimesi ennekõike laagrisse, et nad ei tuleks vaid VK MV-d mängima, kuid see ei toiminud. Seega need tuleks pidada kas eraldi või kontsentreeritumalt.

Crazybridge (rahvusvaheline nimetus „funbridge“) tundus olevat üritus, mis tekitas väga palju positiivset elevust, sarnaste ürituste puhul tuleks see edaspidigi kavasse jätta.

Algajatele tehti alguses tihivõtmisturniir paaridele, hiljem mikrobridži turniir (lepingu kindlaks määramine jutuajamise käigus) ja viimasel hommikul individuaalturniir enam-vähem bridžireeglite järgi. Selle organiseerimise juures ma ei olnud, võtsin ainult paar asja lõpuks kokku, aga mulle jäi mulje, et need asjad kulgesid ka suhteliselt ilusasti.


Loengud/õpetus
Laagri eesmärk ei olnud ainult bridži mängida, vaid ka natuke harida – ehk siis abiks olnud inimesed pidasid ka ühe loengu/seminari mingil bridžialasel teemal, ning õpetada tekkinud algajate gruppi. Viimasega tegeles algul peamiselt Jaak Känd, hiljem võttis selle üle Mell ja vist ka Tihas tegi midagi. Mida nad seal täpselt tegid, seda ma ei tea, aga fookus oli peamiselt kaartide mängimisel.

Mis loengutesse puutub, siis kui algne plaan oli jagada inimesed kahte gruppi – osavad ja mitte-nii-osavad – tekkis meil seoses laagri setupi muutumisega (algajate grupi loomisega) selline väike mure, et need, kes oskavad mängida tuli kõik panna kokku ühte gruppi, mis omakorda tõi kaasa, et grupi sees olid taseme-erinevused väga suured (ehk siis esimest aastat ja lünklikult mängivast inimesest kuni kuu aega tagasi EMil esikümnesse jõudnuni). Seega leida midagi, mis kõigile võiks midagi juurde anda, oli üsna keeruline. Pidasime viis loengut, mis toimusid sellises järjekorras (ja umbes selliste teemadega)

1. Oliver Loper – „Bridži tõenäosused“
2. Meelis Kuldkepp – „Paari sisekliima“
3. Tõnno Vähk – „3NT või 4 kallist?“
4. Lauri Naber – „Kuidas varjata vastaste eest oma kaarte ja kavatsusi“
5. Aivar Tihane – „Mida on vaja teha, et saavutada edu (Läti U-21 näitel)“

Enda loengu pidasin ma Mirjami suureks nördimuseks ingliskeelsena. Kuna me algul lootsime suuremat välisosalust, siis lubasime edasijõudnute loenguid keeles, millest kõik võiks aru saada – ja kuna ma olin suurema osa asjadest juba välja mõelnud, siis ei hakanud ümber tegema, olgu ka sel ainsal kohale jõudnud lätlasel hea päev, et ei pea jooksva tõlkega rinda pistma ja ma leidsin, et materjal on piisavalt lihtne, et arusaamisega ei tohiks suuri raskusi tekkida, isegi kui arvesse võtta, et mu inglise keel võiks parem olla. Lõppeks, see on juba käibenali rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt, et ametlik keel on „broken english“.

Loengute materjalid on hetkel Melli käes töötlemisel ja ma ei kavatse kommenteerida ei ennast ega kolleege, aga siinkohal ootaks küll osalenutelt vastukaja ja hinnanguid.

Muud tegevused:
Organiseerisime väikse diskgolfiringi koos võistlusega ning petankiõpetuse ja sisustasime toa lauamängudega (ca 30 erinevat). Lisaks oli kohapeal võimalik mängida igasuguseid pallidega mänge ja tõenäoliselt ka mingeid pallideta variante. Üldiselt suutsid kõik end suht hästi tegevuses hoida, aga selle eest hoolitsesid inimesed üldiselt ise.
Lauamängudega seoses oli meil plaanis korraldada mitmevõistlus, aga ühest küljest meie välja mõeldud reglement ei olnud väga hästi välja mõeldud, teiseks sõltus see inimeste isiklikust aktiivsusest ja kolmandaks paljud leidsid, et mängida on tore, aga ekstra võistelda selle nimel on pärssiv, nii et see kukkus võistluse mõttes läbi (aga mängimise poolest mitte, mängiti ikkagi palju; enda kohta ütlen, et kaamelitele panustamises olen ma kehv, aga lammastele panustamises ületamatu!).
Järgmiseks korraks kõrva taha panna: „korralda võistlus paaril alal ja tee tabel kohe valmis“.
Samuti oli plaanis teha ülesannete lahendamise võistlus, aga see vajus ka kuidagi ära (me andsime kätte ülesanded, kuid lasime neid teha „omaette, järgmiseks hommikuks“, lõpuks jõudsid minuni ainult paar lahendustega varianti. ). Siit moraal: lühemalt ja konkreetsemalt.

Auhinnad:
Neid andsime palju. Rahvale ilmselt meeldis ja ma pooldan sellist poliitikat, et inimesed võiks saada palju auhindu, eriti pisikesed inimesed.

6 comments:

Anonymous said...

Nõustun enamuses eelnevaga. Mõned kohad loengutest jäid natukene algajamatele arusaamatuks. Näiteks esimene loeng, mis peeti oli üsna arusaamatu, palju oli infot millest ei saanud aru sest asuti kohe asja kallale ilma eelneva seletuseta, et mis üldse toimub. Võibolla võiks hommikused turniirid teha natuke hiljem või lühemalt vms. Raske oli keskenduda peale ärkamist kohe. Ülesannete lahendamise võistlusel oleks võinud hiljem ehk ûle käia, miks just sellises olukorras óige midagi sellist teha. Muidu väga rahul, oli piisavalt tegevusi ja vaba aega ning süüa sai ka normaalselt.

Lee Ann Madissoon said...

Ma olin kohal kokku u 48h ja leian, et kolm-neli päeva oleks ideaalne laagri kestvusaeg. Peale bridži meeldisid mulle laagri juures kõige rohkem lauamängud ja snäkilaud.

Lauri Naber said...

Ahjaa, veel üks uitmõte:

Algajate seltskond oli sedapuhku pigem omaette - äkki oleks parem, kui neil oleks olemas väga rudimentaarsed baasteadmised (mängu ja pakkumise protsessi kohta), et siis saaks teha mingi ürituse, kus neid kaasata koos osavamatega, isegi kui mängitav mäng pigem "bridžisarnaseks tooteks" kvalifitseerub.

Susa said...

Tellisite kriitikat, siis saate!

See väga ebaühtlane “oskajate” grupp on kindlasti probleem, mida võiks mitte korrata. Millalgi kevadel, kui Lauri ütles mulle, et eriti algajate grupp tuleb juurde, siis jäi vähemalt minule mulje, et see on lisaks, st kokku 3 gruppi. Kujutan ette, et selle realiseerumatuse taga on pigem korralduslikud tõrked, mitte tahtmise puudumine, ja äkki mängis osalejate arv rolli. Kohapeal tundsid “suured” ka omavahel “väiksemate” pärast muret ja nagu Laurigi karta oskas, kui algajamatele paistsid loengud liiga hoomamatud, siis meil arutati samas, kes kust loengust üldse midagi uut teada sai. Laurile isiklikult olen pärast laagrit juba maininud, et mu meelest praegu tolknes mõni õppejõud meil laagris päris pikalt niisama ja äkki saaks neid ikkagi väiksemate gruppidega töötamisel roteerida. Lauri ütles vastu, et see nõuaks igaühelt neist kokku rohkem tööd-vaeva ja ei tea, kas inimesed viitsivad. Võimalik ka, et ülemise otsa harimine peakski olema mingi eraldi üritus ja laager jätta rohkem üldrahvalikuks, aga see eeldaks, et loengute tase tuuakse järgmine kord alla ja/või seletatakse rohkem lahti. Veel käis tagasiteel autos läbi mõte, et mõni osavam juunior võib samuti olla valmis algajaid õpetama, kui päevakava on nihkes.

Loengutest täpsemalt: jäi mulje, et üldsusele meeldivad need loengud, kust saab praktilised nõuanded kohe lauda kaasa võtta. Vestlustest teiste osalejatega tundus mulle, et positiivse poole peale jäid Lauri, Tihane ja Tõnno. Lauri loeng vastas hästi mainitud tingimusele ja sisaldas vist üht-teist suht laiale ringile. Tihast oli hea kuulata ja ei pannud tähelegi, et loeng võrdlemisi kaua kestis, lisaks on kaartide meelde jätmise harjutust kuuldustele toetudes ka hiljem kasutatud. Tõnno loeng oli natuke kahe otsaga asi, sest üldiselt on need põhimõtted (mulle) enam-vähem tuttavad ja kuigi on tore numbreid ka näha ja teadmisi kinnistada, siis laua taga päriselt arvutama (veel?) ei hakka… Aga see vast polegi eesmärk. Igatahes need olid loengud, millele olen pärast laagrit veel mõelnud. Palun vabandust ja võibolla on asi mu kõrges eas, aga eile vajasin teiste abi meenutamisel, millest Oll ja Mell üldse rääkisid… :)

Ma ei tea, mis juhised olid loengute koostamiseks antud, aga minu poolest võib neid vabalt ka pikemalt teha. Eks vaba aeg on ka tore, aga ma pole harjunud pooletunnist kestust loengutega seostama, nii et esimese järel üllatusin korraks.

Edasijõudnute ülesanded tundusid ka olevat pigem “tippudele” jõukohased (mulle suht rasked, aga ma olen oma karjääris üsna vähe ülesandeid lahendanud) ja kui selliseid niimoodi laialt kasutada, peaks kindlasti mingi arutelu järgnema. Teistpidi lähenedes: ühe õhtu kohta äkki liiga suur hulk.

Võistkondliku osas pole mul endal vahet, kas ma mängin seda 1 või 3 päeva, aga nõustun, et osalusele mõjuks tõenäoliselt paremini, kui see oleks lühem, isegi kui see tähendab, et mõni tuleb ainult seda mängima.

A muidu oli mul tore ja snäkid on head. Aitäh, et torti tõid.

Rasmus said...

Ma olen kogu jutu ja kõikide kommentaaridega täitsa nõus ning üldiselt oli väga lahe üritus ning loodan, et see toimub ka järgmine aasta.

Vastuseks uitmõttele algajate kohta, äkki oleks mingi plaan teha algajatele omaette laager enne päris asja, kus siis õpetatakse mängu põhitõed selgeks ning seejärel kes soovib võib jääda "suurte" laagrisse? Ma kujutan ette, et kahe laagri korraldamine on juba selgelt liiga palju viitsimist, aga samas kui ainult algajaid sinna ühte kutsuda, siis saab ehk suuremat lapsehoidmistasu küsida ning praktikas oli meil juba üsnagi kaks eraldi laagrit juba. Nii või naa oleks see ilmselt parim viis uusi lapsi mängu juurde saada, sest laagrisse on ehk lihtsam meelitada neid kui aasta läbi toimuvasse ringi. Aga ükskõik mis plaanid edaspidi tulevad, bridži seisukohalt on ilmselt võtmekoht see, mis saab neist lastest peale laagrit, et nad igaveseks kohe bridži juurest ei kaoks. Mõtlemisainet ja variante küllaga.

Loengud olid minu hinnangul üsna keskpärased ja olen ka nõus eelmiste kommenteerijate hinnangutega. Suur tasemevahe oli kindlasti probleem, aga saanuks sellegipoolest paremini. Üks huvitav tunnus, mis peaaegu iga loengu juures silma jäi (mõne puhul rohkem, mõne puhul vähem), oli see, et räägiti oma tublidest saavutustest, oskustest või teadmistest ja vähem oli fookust sellel, millist kasu kuulajad sellest saavad. Umbes et tegemist oli rohkem uurimistööde kaitsmistega kui õppetundidega. Selles osas on äkki parem Euroopakate õpetajate seminari variant, kus mitu inimest tegelevad ühe loenguga. Siis ei kisu liialt ühes suunas kiiva. Aga võib-olla on see ainult minu mulje. Igatahes, kui järgmisel aastal keegi loenguid pidada ei viitsi, siis ma võin tulla ja ka edasijõudnutele loenguid pidada. Siis pole enam endal alust nurisemiseks. :P

Ülesanded olid väga lahedad, kuigi samas kõik pisut ühtlaselt rasked. Ülesannete lahendamise võistluse idee on minu meelest väga hea, aga selle võiks loengutega ära siduda, näiteks mõni ülesanne võiks olla loengu materjaliga seotud ning järgmise päeva loengus räägitakse lahendustest. Sel juhul oleks see tohutult kasulik olnud.

Kell 9 mängimine oli päris unine küll.

5 päeva muidu tundus paras pikkus, võib-olla piisanuks ka neljast, mul endal suurt vahet pole.

Kokkuvõtteks ületas see siiski kõik minu ootused ning jõudu ja jaksu järgmisel aastal korraldamiseks!

Elo Maria said...

Ma pikalt ei viitsi kirjutada, aga:

Minu arvates olid turniirid hästi korraldatud, snäkilaud super, tore, et sai ka muud sporti teha, aga vaba aega oli ka, et vahepeal magada vms.

Loengutest mulle tundus hetkel, et ei olnud väga kellelegi kasu, mulle tundub, et teemad võiksid olla oluliselt kitsamad ja tõesti võiks järgneda ka mingeid ülesandeid vms, et pärast asju läbi ka mõelda.

Mainisin juba kohapeal ka, et lauamängude jooksvaks võistluseks tegemine võttis mult mängimise isu ära. Kui oleks aga mingi konkreetne aeg ja mäng, siis oleksin tõenäoliselt ka võistlust mänginud :) Ülesannete lahendamise võistlus peab kindlasti olema väga konkreetsel ajal ja kohapeal toimuv asi, muidu pole üldse motivatsiooni lahendada (aga võtsin koju kaasa ülesanded!)