loll asi see maksipaarikas: võtsin eile kätte tagasihoidliku kaardi (ja kallis odava vastu pealegi)

Sxxx
STxxx
xx
xx

ja pakkumine algas:
mina
1♦........p.........1NT.......2♥ (♥+♠)
p..........p.........3♦..........kontra (tahab edasi võidelda)
p.........3♥........p...........p.........
4♦

nüüd vaatasin, et asi on puha pees, vastikud vaenlased võitlesid neljandale kõrgusele. 4♦ neil praktiliselt kindlasti tuleb välja, 4♥ läheb meil ilmselt üheta (meil on hea topeltklapp ja partneril peaks üht-teist olema). Kuna vastas on vanad pässid, siis äkki kontrat ei saa ja noh, alati on šanss, et 4♦ on niikuinii sitt tulemus. Pakkusin siis 4♥, see sai kontra. Ebaõnn. Mäng käis nii, et partner oli ilmselt demoraliseeritud ja ei jaganud ära, et vastastel 5♦ seisab (tegelikult seisab isegi 6♦) ja ei keskendunud piisavalt oma ülesandele tihisid võtta. Kõigepealt jättis tähelepanuta, et mingi ♣8 on juba tegijaks saanud, kuna kõrgemad nupud on maha läinud ja siis 11. tihil peab ta sooritama käest äraviske, ning on fikseeritud, et eeskäes on 2 pada (piduriga), seega pole mõtet pada käes hoida. Oleks siis sellest lähtudes risti kätte jäänud, oleks selgunud, et see võtab tihi. Aga ei, läks leping kaheta -500, mis on geimi vastu ka kehv. Pärast selgus, et maksma läks see ühe väikese punkti (üks 200 oli märkelehel). Mis aga veel hullem, me saime üle keskmise tulemuse, sest kõik, kes olid jõudnud viide ruutusse, said sinna peale kontra, ning 5♦ kontra ja ületihiga = 650

vähemalt ravis bridgeklubi mu terveks - kui veidi enne klubi näitas kraadiklaas 37,5, siis vahetult pärast seda kodo jõudes oli 37,0 ja edasi läks juba täitsa normaalseks :)

Erika MSNi-nime kommentaar "Alkoholistid on siirad vähemalt" - kõlab nagu üks võimalikke tõlkeid sententsist "in vino veritas".

Eile mängisin üle väga tüki aja pinksi (kui välja jätta paar togimist ruumides, kus kätt välja sirutades tabad juba seina). Rõõmuga veendusin, et hoolimata pikast pausist, ei mängi ma kehvemini kui varem. Huvitaval kombel ka mitte grammigi võrra paremini. Ja tõe huvides tuleks vist möönda, et ega ma tegelikult pinksi mängida ei oska...

Vahel on tore, kui tuttavaid, ega internetti pole - saab tõsiselt akusid laadida. Nii õnnestuski laupäeval Võsul püstitada vist isiklik magamisrekord - hommikul 12-ni (ca 12-13 tundi) ja peale väikest jalutuskäiku veel paar-kolm tundi (ja järgmine õhtu oli öörahu ka 11 paiku). Tea kust selline unevõlg tekkis...
Tiit kurtis oma blogis http://busykiskjablogi.blogspot.com/, kui palju ta täpselt mälumängu MMil lolluste tõttu lauda jättis, mõtlesin, et peaks ka reha tegema. Õnneks mina selleks võistluseks ekstra ei valmistunud, nii et üleliia piinlik pole (aga natuke siiski). Niisiis, daamid ja härrad - asjad, mida ma oleks pidanud ära laksima või vähemalt kahest õige valima, aga mida ma mitte ei teinud (küsimusi-vastuseid näeb http://www.kilb.ee/ pealt)
1. blokk - meelelahutus
1. Mingi neegrinägu, raske lapsepõlv ja malmist mänguasjad, isa lasi maha, pilt ka juures jne. Tagantjärgi pilti vaadates selgus, et tegelikult olen seda nägu näinud küll - Marvin Gaye (tuntuim lugu vist "Sexual Healing)
2. Kreeka pill - jätsin tühjaks, aga Zorbase muusikat on küll nii palju kuuldud, et bouzouki oleks võinud kirja panna - too neil igas teises laulus sees...
3. Flamenko - varem siinsamas plogis lahatud asi - no kui on mõistusel prunt ees, siis on...
4. 2002 jalgpalli MMi tunnusmuusika - Vangelis - jälle tuntud värk, aga ma kohe vägisi tahtsin sinna Jarré panna (ta vist tegi mingile muule MMile?)
5. film pealkirjaga "Kuidas Grinch jõulud varastas"... ilmselt ei loetud vastust "Grinch" piisavaks (vähemalt punktiseisus see ei kajastu), aga noh, filmi ma pole ju näinud ja pikka vastust ei viitsinud hakata välja mõtlema
6. Ristiisa helilooja - no krt. pikki aastaid oli mul peas 2 itaalia päritolu filmimuusika tegijat - Henri Mancini (Roosa Panter) ja Nino Rota. See viimane on muidugi õige aga... no ei tulnud nimi meelde, ainus, mis peas keerles oli Toto Rina (see vist oli mafiooso)
7. Jälle tasub takkajärgi targalt oiata - Erasure tegi ABBA kavereid tõesti, "Lay all your love on me" oli suht tuntud, aga ei tulnud pähe
8. Zubin Mehta personaalküsimust on ka lahatud siin plogis, aga ma tõesti ei pannud küsimust tähelegi enne kui see ekraanile ilmus

2. blokk Sport
1. 2004 olümpial tegi ainsa kergeraksu maailmarekordi muidugi Isinbajeva, aga mul miskipärast kummitas Menendez (kes tegi järgmine aasta MMil ainsa maailmarekordi). Raisk. Üldse on miskipärast nii, et uuemad sündmused ei kipu pähe ladestuma, mälu sai sisse töötatud ilmselt aastatel 1986-1996, peale seda ei ole enam eriti huvi tundnud - eks neid võistlusi on ka palju saanud
2. mingid võõrad nimed, sambo nende seas, mis on ühe olümpiaala eri vormid - õige vastus on maadlus, ma panin kirja judo (ei tea, kas punkt anti...), aga noh, sambo olevat küll judo eellasest džudžitsust tuletatud...
3. kanuusõidu vorm, mis jagab nime talialaga. No ei suutnud uskuda, et midagi nii lihtsat kui süstaslaalom küsitakse. Mõtlesin ja mõtlesin ja panin mogul kirja. Paraku ülehindasin küsijaid.
4. pikim kergejõustiku suurvõistlustel olev distants - no käimine ei tulnud üldse pähe (täpselt nagu Tiidulgi), maratoni pikkus kirja ja tüng
5. arvutimäng, kus tunni ajaga vaja printsess vabastada. Mängu tean väga hästi, olen isegi mänginud, panin siis kirja "Prince". Selgus, et ta täisnimi on hoopis "Prince of Persia" - aga seda teadmist polnud võtta paraku

Kultuur
1. Monet (kah plogis juba lahatud lugu)
2. Nepaali budistliku hõimu vaprad liikmed... selgus, et tahavad šerpasid, aga kust krt see vaprus neil mängu tuleb - nad elavad ju niikuinii seal mägedes ja neile makstakse head pappi, et nad koormaid veaksid. Loogiline pakkumine tundus gurkhad, aga see polnud see...
3. Inglise filosoof, tabula rasa - täiesti politoloogias õpitud asi, aga no ei tulnud Locke pähe, kirja läks Hume
4. Inkade päikesejumal - no jälle õpitud asi, et Inti-Raimi, aga kus nüüd mina, tuli meelde, et inka, Päikesepoeg kandis tiitlit "sapa", mis läks ka kirja
5. William Thorntoni poolt 1793 projekteeritud hoone - alguses läks isegi kirja õige vastus - Washingtoni Kapitoolium, kuid siis sai kahjuks loogika appi võetud ja rehkendatud, et Valge Maja oleks loogilisem pakkumine. Ei olnud.

Loodus-Teadus
1. Maailma suuruselt neljas saar, mis koduks 5% maailma liikidest, millest omakorda 80% endeemsed. Läks Vastusteraamatu kirjutamise nahka - esimene asi, mis pähe tuli oli Uus-Ginea, mis läks ka kohe kirja ja rohkem seda küsimust ei vaadanud. No krt. oleks võinud ikkagi suuremaid saari ülalt alla lugema hakata, siis oleks õige vastus triviaalne olnud
2. Samasoojusjoon = Isomeer - jälle õige vastus kirja, siis hakkasin midagi põdema ja "parandasin" isotoobiks.
3. Maslow vajaduste hierarhia teooria - jälle õpitud asi (isegi mitmel pool), aga ainus, mis pähe tuli, oli see, et tegu oli vene nimega juudiga. Nimi ise oli kuskile kaugele ära topitud
4. Mandlipuu oleks võinud selle järgi ikka ära panna, et seemet süüakse, paraku tuli pähe dattel. Loll pea on ikka ihule nuhtluseks - ei saa end vabandada ka sellega, et datlit näinud pole, mulle nad väga maitsevad
5. Tšillipipra "tulisuse" testimise skaala nimi - jälle N korda nähtud asi viimase poole aasta jooksul ja ei tulnud nimi - Scoville - meelde. Nüüd on vähemalt kindlalt pähe raiutud mõtteseos - "nagu Squaw Valley" (seal oli 1960 taliolümpia)
6. Loomariigi suurim kiskja - küsija (tõlkija) sigadus - selgus, et küsiti kašelotti, aga noh, eesti keeli tähendab kiskja midagi muud ja minu kirjutatud jääkaru oleks 100% õige. Lahe lugu on see, et Kertu-Hendriku pool lehitsesin mingit loodusraamatut, kus kõrvuti lehekülgedel (!) oli kirjas, et suurim kiskja = jääkaru, suurim lihasööja = kašelott

Elustiil
1. Tzatziki kaste - krt, kas isegi mingi dipikaste pole selle nimega? Sibula pakkumine oli küll ikka eriline "geniaalsus", selle asemel et kurk kirja panan
2. autorikša on tuk-tuk, aga mul meenus vaid see, et ta koosneb kahest silbist ja sees on U-täht... läks kirja lu-lu
3. Jaapani ravitehnika Reiki -seda küsitakse küll iga aasta ja ma ei viitsi ikka meelde jätte, mis see on
4. Nike'i jalanõu, mis kõlab nagu rahvuslik lennukompanii... kiire seos - lennuk = Boeing, jalatsi nimeks sai siis Boing, selle asemel et normaalse inimesena Air Jordan kirja panna
5. Gangreen kah plogis juba lahatud asi

Kirjandus-Film
1. Raamat pealkirjaga «Hegemoonia või ellujäämine: Ameerika globaalse ülemvõimu otsinguil» autoriga tuli mängu sama hea "Maslow-efekt" - nüüd ma mäletasin, et see oli juudi nimega juut (aasta alguses oli sellest raamatust palju jutte ajalehtedes), aga nimi jälle ei tulnud kuskilt. Nüüd siis tean - Chomsky
2. Satiiriline luuletus, algse tähendusega "hauatähis" - teadagi epigramm, aga mina panin kirja... krt. seda enam mäletab, mida ma sinna panin, paskvilli võib-olla...
3. araabi nimede osa, mis tähendab "isa" - võiks ju teada, et see on Abu, aga ei, ikka panin kirja al- (mis näitab vist pärinemist mingist kohast?)
4. raamatus "1984" sündmuste tegevuskohaks oleva riigi nimi - no tuletasin ja tuletasin ja tuletasin välja Meremaa... vastus oli lähedal, samas ometi nii kaugel - Okeaania

Maailm
1. Maailma suurim merepiirita riik. Esimene mõte - Kasahstan. Teine mõte, oot, Sudaan oli vist suurem. Sudaan kirja, pärast selgus paar halba tõsiasja - A) Sudaanil on merepiir, B) Kasahstan on suurem kui Sudaan
2. Araabiakeelne termin "mustade maa" - kuna Sudaan sai eelmisse kirja pannud, siis siia enam ei kirjutanud (kuigi ma kahtlustasin, et see võiks olla), vaid panin kirja Etioopia. Vastuseid nähes tekkis tunne, et heameelega taoks peaga vastu lauda
3. Königsteini mägi - sai jälle valitud kahest riigist vale, Namiibia asemel siis LAV
4. Bermuda kolmnurga kolmas ots Florida ja Bermuda kõrval... nagu ei olekski vastusteraamatusse sellest kirjutanud... Kirja panin Kuuba (aimates, et see on vist vale), õige vastus - Puerto Rico - ei tulnud pähegi
5. See, et Sikkim oli kuni 1975 iseseisev - no krt. Vallo küsis seda ju meie tehtud mängus Tartu MV-l, aga oli peast nagu peoga pühitud
6. 1897 leitud soolajärv - no kus kurat see veel olla saab, kui mitte Austraalias - suured kõrbed ja soolajärved.... aga ei, keegi ikka kohe pidi sinna Kongo kirja panema (nats palju sademeid selle jaoks)
7. Esimest korda Rolandi laulus mainitud küllusemaa - Kalifornia. Valisin kahest vale, kirja läks Teksas.

Ajalugu
1. Rootsi eksminister, relvastikukontrollija... Mäletasin, et mingi lühike nimi oli, panin kirja Kragh, õige vastus teadagi Blix. Huvitav, kas Kragh oli mingi pangavurle?
2. Aafrika diktaator, tiitlitega "Suur Issi" ja "Briti Impeeriumi Alistaja", kuulutas end eluaegseks presidendiks. Briti impeeriumi värki mäletan seoses Bokassaga, see läks kirja. Pärast oli takkajärgi tarkust küll, kui mõtlema hakata - too kuulutas end keisriks, mitte presidendiks ja Amin oli tuntud ju nime all Amin-Dada. Raisk
3. 17. sajandil hollandis buum... mõte oli nii vürtside peal, et kirja läks nelk. Tegelikult olen lugenud küll, et tulpide pärast läksid lolliks madalmaalased
4. Ilmselt suurest väsimusest ei viitsinud küsimust läbi lugeda ja ära fikseerida, et küsiti Loodeväila läbijat (Amundsen). Panin poole küsimuse pealt kirja Nansen ja nii jäänudki.

seega siis kaod blokiti:
8 - 5 - 5 - 6 - 5 - 4 - 7 - 4, nii et ideaalne mäng oleks mulle andnud rea:
9-21-16-18-14-11-11-21 asemel
17-26-21-24-19-15-18-25
ning 7 parima bloki tulemus oleks olnud 150. Kah mitte midagi põrutavalt head, aga maailma esikümne lõppu (ja noh, MIDAGI oleks ma lauda jätnud ka paremal päeval). Aga kokku jäi vastamata 44 küsimust, mida on päris palju, Tiit oma 35-ga on poisike :)

tuli meelde üks Saatpalu laul, kus oli toredaid kilde, u. nagu "rajooni pornoleht" ja "mitmekülgselt andetu"... hakkasin siis mõtlema, et kas kahepalgelisus kvalifitseerub mitmekülgsuse alla?

Täna sai sess läbi. Õigemini küll peaaegu läbi, sest üks kirjatöö tahab veel esitamist (tegemist), kuid eksameid enam tulemas ei ole. Viimaseks eksamiks sai Vene varauusaeg. Kuna tegemist oli teemaga, mida ma ka loomulikust intelligentsist natuke valdan, siis eriti ennast õppimisega ei vaevanud ja võtsin õpiku kätte alles eksamieelse päeva õhtul (tegelikult oli see mul tööl ka kaasas, aga ma lihtsalt ei viitsinud õppida ja vabadel hetkedel klikkisin hoopis Minesweeperit. Rekord on juba nii vastikult kõva, et ei õnnestunud kuidagi üle teha). Lugesin selle korra läbi ja paar korda hakkasin üsna kõva häälega irvitama - "Moskva edu aluseks oli vankumatu kollaboratsionism (tatari võimudega)"; "mida sina Meile kuningaks kroonimisest räägid?" (Ivan III Saksa keisrile) ja minu isiklik lemmik: "Kaardivägi ei olnud rahul oma uue, Preisi eeskujul kujundatud vormiga, mille tõttu said nad sõna otseses mõttes igal sammul tunda Peeter III võimu pitsitusi". Hommikul sai tööl igaks juhuks kirja pandud kiire kronoloogia ja nagu tavaliselt - see aitas metsikult hästi õppida. Luukere olemas, siis sinna peale liha (vahu) ma ikka ju välja mõtlen, kuid nüüd õnnestus väga hästi sündmused loogilisse struktuuri paigutada ja aastaarvud meelde jätta. Ikka kilomeeter on vahet, kas sa õpid asju, mida sa niigi üldjoontes tead ja mille vastu huvi tunned või siis neid, kus vaatab vastu hunnik asju, millest heal juhul oled nime kuulnud ja mis eriti korda ei lähe (nagu Eesti lähiajaloo eksam). Eksamil selgus, et see on kaheosaline - test+suuline. Test läks hästi nagu tavaliselt ja suulises suutsin ka eriliste probleemideta esitatavatele küsimustele vastata (seal rõhus rohkem konteksti mõistmisele kui faktidele). Siis võeti vaatluse alla mu essee "Venemaad on võimalik valitseda ainult despotistlikult (Montesquieu)", mille ma kunagi õhtu ja ööga olin valmis visanud. Ja nüüd ma tundsin end kui kõrvust tõstetud - hakkas Mati Laur seda kiitma - et väga hea struktuuriga, muidu ka hea ja loogiline ja mõnusalt kirjutatud, ainus mille kallal võib norida, on see, et Vene varauusajast (mis oli ju kursuse teema) ei ole väga kirjutatud. Aga siis möönis ta, et ise ta selle Montesquieu sinna sisse pani ja ega ma midagi otseselt valesti ei teinud, kui ennekõike Montesquieu'st kirjutasin. Ühesõnaga, laekus "A". Pärast lugesin töö juures ise ka huvi pärast oma töö uuesti läbi (üleliia palju ma sellest ei mäletanud) - oleks võinud parem olla, aga jäin ise kah täitsa rahule :) (kui keegi tahab, siis võin selle E-mailile saata :P). Ja Eesti keele eksamil panin ühe ülesandega (kuhu olid kõikvõimalikud kokku-lahkukirjutamise erandid koondatud) üpris puusse, kuid kuna ülejäänu suutsin suht veatult ära teha (ilmselt oli metsikult abiks talvel tõlgitud raamat), siis jäin kah parasjagu "A" piiridesse. Nii et temaatiliste mälumängude hooaja võib täitsa kordaläinuks lugeda - 3x"A" ja 1x"B" (Eesti lähiajaloo eest)

Vastumeelsus igasuguse kirjatöö vastu on juba nii suur, et isegi plogida ei viitsi korralikult. Kuigi igasuguseid asju järjest juhtub - nagu näiteks eelmine nädalalõpp mälumängu MM. Kuigi ma olen seal 2 korda kümne hulka tulnud, siis viimasel ajal on pühendumus ja motivatsioon mälumänguga tegelemiseks kuhugi kaartide vahele ära kadunud ja ainuke põhjus, miks ma sinna mängima läksin, oli mitmelt poolt tehtud ajuloputus (ka. Eesti-poolse korraldaja Arko oma). No kui kutsutakse tuleb ju minna - eriti kui midagi geniaalsemat teha ei ole. Tulemus ei olnudki katastroofiline (vähemalt Eesti mastaabis), aga mäng oli selline, et tahaks peaga vastu seina taguda - sai õigeid vastuseid maha tõmmatud, kahest valesid valitud, lihtsalt küsimus läbi lugemata jäetud. Kõige markantsemad näited:

Küsiti maalikunstnikku, kelle töö järgi nimetati impressionism. No problemo, Monet kirja. Hiljem vastuseid läbi lapates tekkis mõte "aga mida tegi Seurat!?". Siis sai Monet maha tõmmatud, Seurat asemele pandud. Siis suutsin välja mõelda, mida Seurat tegi - punktikesi (puäntillism), seega siis Seurat maha, kuid miskipärast kirjutasin Monet asemel kirja Manet! Nii see punkt kaduma läkski...

Küsiti mingit hispaaniapärast muusikastiili. Kohe tuli meelde, väga tore - see on ju see, mida Madli (Maarja kõige väiksem õde) teeb. Ainult et... mis krt. selle nimi oli... kunagi lõmpsisin selle ja kankaani sarnasuse üle, mille peale mulle tehti puust ja punaselt ette et see EI OLE kankaan, aga mis ta ikkagi täpselt on, ei tulnud kuidagi pähe... Panin siis samba kirja (hea õnne peale, teades et mõtlen midagi muud, aga ehk läheb pihta). Kui tuli vastuseks "flamenko", siis tuli meelde küll, et seda sõna on ju kuuldud...

Küsiti verevarustuse puudumisest tingitud kärbumist - no krt. vanal kolleegil oli see ju saeti varbaid maha, aga pähe tuli ainult "skorbuut" - see aga on hoopis see kui hambad võib varna panna, sest nad kukuvad välja. Õige vastus - gangreen - jälle kuidagi pähe ei tulnud...

Küsiti parsist tippdirigenti - elementaarne, et see on Zubin Mehta (N korda küsitud asi). Aga... mul miskipärast jäi küsimus kahe silma vahele ja alles vastuseid nähes fikseerisin, et selline küsimus oli ka olnud...

ja selliseid asju oli päris palju.
Õnneks PÄRIS lootusetu seis siiski ei ole. Ülikoolis hakkasid pihta temaatilised mälumängud, mida ka sessiks kutsutakse - noh teate isegi, et küsimused antakse etteantud teemal. Kohe peale MM-i oli kavas Eesti lähiajalugu (1945 ->). Konspektidega seis nagu tavaliselt, nadivõitu, kuid kursavend Art mainis, et ilmselt piisab Eesti Ajalugu VI osa läbi lugemisest (või õigemini vastavate lehekülgede lugemisest). Ainuke häda, et raamatukogud olid sellest tühjaks laenutatud.Estri järgi oli terve Tartu linna peal üksainus välja laenutamata eksemplar ja see asus Karlova-Ropka harukontoris. Mis siis ikka, laupäeva hommikul 5 minutit peale raamatukogu avamist haarasin tööl telefonitoru ja helistasin sinna ning reserveerisin endale ära. Huhh... Eksam ise oli karm - paljud asjad olid sellised, et kui täpselt ei tea siis pole šanssigi kobistada (õigemini on, aga väga vähe). Näiteks - kes kujutab ette, mille akronüüm on TKÜN? Õige vastus on Töökollektiivide Ühendnõukogu. Aga hui ma sinna lähedalegi jõudsin oma dešifreerimisoskusega. Aga ses suhtes jopastas, et pikk küsimus sattus minu teadmiste profiili sisse (Nõukoguliku majandussüsteemi üles ehitamine ENSV-s ja selle tulemid) ning kõige parem meel oli kahe täiesti mõttetu nõukogude parteitegelase pärast, kelle nime ma enne raamatu kättevõtmist polnud näinudki (vähemalt teadlikult mitte).
A) kes oli NLKP Eesti Büroo esimene juht - vastus Šatalin. Õnnekombel olin selle täpselt 5 minutit enne eksamit ära fikseerinud ja igaks juhuks meelde jätnud.
B) millega on ENSV ajalukku läinud V.Kossov - sama 5 minuti sees ujus see nimi mu silmade eest läbi lauses "seoses L.Beria ümberkorraldustega läks Kossov 1953 tagasi Venemaale ja teda asendas...". Aga oleks ma siis mäletanud, et kes ta oli või vähemalt sedagi, et kes teda asendada võis. Kuna Beria ümberkorraldused puudutasid rahvusliku kaadri edutamist, siis panin hea õnne peale kirja, et Kossov oli enne seda EKP 2. sekretär (need olid reeglina Moskvast lähetatud emissarid, kuid Eestis oli 1953-1971 selle ala peal kohalik tüüp - tegelikult isegi 2). Läks pihta. Pärast selgus et eksamilt laekus B, mina olen igastahes üdini rahul!

Spordiuudiseid lugedes torkas mulle silma, et Eestiga mängimiseks valmistuv Inglismaa koondis leidis endale sobiva sparringupartneri, kelle vastu oma vormi testida - Brasiilia. Päris uhke tunne kohe.
Teine mõte, mis mul seoses Inglismaaga pähe tuli, oli potentsiaalne nimi meesstripparite pundile: Pikatilli Tsirkus

eile oli siis selline päev, kus ees ootasid proovieksam eesti keele väljendusoskuses ja eksam allikaõpetuses. Proovieksamiga lahenes kõik lihtsalt - õigekirja ma valdan (vähemalt siis, kui ma tean, et vigu teha ei tohi). Eksamile minnes aga oli kõige raskem osa õige audika üles leidmine (ma ju üheski loengus ei käinud ja mul polnud õrna aimugi, kus neid peeti). Eksam pidi toimuma Ülikooli 16-212, aga otsisin end peahoones lolliks - no ei ole sellise numbriga audikat. Igaks juhuks võtsin veel sammukene tuvastusprotsessis tagasi ja selgitasin välja, et peahoone ei olegi Ülikooli 16 vaid hoopis Ülikooli 18. No tore on, tuli minna Marksu majja. Seal fassaad tellingut täis, üritasin tagant siseneda, kuid sattusin pedagoogikaosakonda... need ka numbrist midagi ei teadnud, aga andsid mulle kasuliku vihje - tellingute sees olevat auk ja selle taga uks (ma ei tea miks, aga see tuletas mulle Buratinot meelde) ja uksest saab teisele korrusele folkloristide juurde, seal äkki on õige ruum olemas. Oligi :)
eksami endaga selgus hulk häid ja halbu asju
- hea asi: see oli valikvastustega test
- halb asi: mõned asjad panin puusse (ma arvan et 31-st 25 punkti +/- 2 saan)
- hea asi: tegemist oli hoopis arvestusega
- halb asi: aines pidi tegema kirjatöö
- hea asi: õppejõud mind pikalt ei saatnud, vaid lubas et ma võin selle töö ka hiljem ära teha
- halb asi: ma ei saanud juhistest täpselt aru
- hea asi: leidsin õppejõu E-maili, küsin talt järgi, mida tegema peaks
- kõige halvem asi: nüüd tuleb see asi valmis kirjutada....

õhtul otsustasime ära realiseerida mu Apollo raamatupoe kinkekaardid 350 kr. väärtuses. Tulemuseks ca 2500 lk. fantasyt (tõsi küll 60 krooni tuli juurde maksta)... Maarja arvas, et nüüd on suvi sisustatud, aga mul olid ses suhtes väiksed kahtlused. Aga avades oma hotmaili mailboxi nägin, et Veer on saatnud mulle hunniku faile ühest teisest fantasy-sarjast, nii et nüüd on vist tõesti suvega muretu...

Võiks arvata, et inimene õpib oma vigadest, aga kus sa sellega - jälle on kõik võimalikud (ja võimatud) asjad jäetud viimase minuti peale. .. Teisipäeval ootas ees eksam, teemaks Idamaade kõrgkultuuride tunnusjooned. Loengud olid sellised lõbusad (nii palju kui ma neis käisin) ja sageli käis mingi õppejõudude poolne lora, kirjanduse loetelu oli aga 1,5 lk pealkirju. Esmaspäeval siis jalutasin enne klubi raamatukogust läbi ja laenutasin neli paksu raamatut (ok, mõni oli natuke õhem). Aga peale pättonit kodo jõudes tundsin, et väsimus kipub maha murdma ja võtsin vastu olulise otsuse - parem minna eksamile puhanult, mis siis et selle asemel mõni asi õppimata võib jääda. Lisafaktorid sellise otsuse tegemisel olid, et eksam pidi tulema valikvastustega testi vormis ja teema mind huvitas. Arvasin, et minu teadmistel põhineva kobistamisoskuse juures ei teki probleeme aine läbimisega. Teisipäeval siis tööl õppisin nii, et neljast raamatust kaks lehitsesin läbi, ühest vaatasin pildid läbi ja lugesin sissejuhatuse ja neljandast lugesin umbes pool diagonaalis ja teise poole jätsin lugemata (oleks vajalikku teemat rohkem olnud, oleksin ka kõik diagonaalis lugenud), lisaks lugesin konspekti läbi (koguni 2 korda). Ja kui eksamile läksin, selgus et valmistumise taktika sai hea valitud: eksami tegemisele läks ca 10 minutit, õigesti panin 40-st 39. Eksami lihtsust näitab see, et andsin järgmine päev küsimused Vallole, kes eriettevalmistuseta pani 40-st u.29 pihta (ma ise oleks vast midagi sarnast saanud)... tõsi küll, teada on et keskmise plekimüüja IQ ületab keskmise üliõpilase oma tunduvalt.
Reedeks oli vaja ühes teises aines teha arvamus-retsensioon (mis iganes see olema peaks) ühe mälestusteraamatu kohta. Raamatukogus oli see täiesti olemas, aga loomulikult ei olnud mul aega seda lugeda enne neljapäeva. Ja neljapäeval olin ma Tallinnas, turniiril, mis algas kümnest hommikul (st. hommikul kell 6 oli Tartus äratus) ja jõudsin koju millalgi 11 tuuri. Turniiri ajal õnnestus raamat peaaegu läbi lugeda, kuid kui ma koju jõudsin, siis talitasin jällegi põhimõttel "hommik on õhtust targem" ja vaatasin hoopis "Minu Lenineid"... hommikul kell 5 äratus, 8.30-ks oli asi valmis kirjutatud ja siis tuli alarmeerida Indrekut, et ta selle välja prindiks ja Eesti ajaloo õppetooli viiks... ja juba kell 10 helistati mulle ajaloo osakonnast ja küsiti, et kellele see täpselt postkasti toppida tuleb. Näis siis, kas õppejõud satub vaimustusse. Ja nüüd on mul teisipäeval tulemas proovieksam ühes ja eksam teises aines ja ma just olen saanud 3 konspekti selle kohta (abipalve kursa listi saatmise tulemus), aga arvake ära, kas ma seda täna-homme õppima hakkan. Kes arvas et ei hakka, saab punkti!
bridgealaselt on ka eriti tegus nädal olnud - ainult teisipäev jäi vahele. Esmaspäeval sai pättoniks hangitud varumeesteks Kõivupuu-Dalberg, kes mängisid muidu suht normaalselt, aga Lemps sai mõnede lahedate liigutustega hakkama, eriti viimases matsis. Tal võis olla päris suur kergendus märkelehti avada, kui asjaolud olid järgnevad:

partner avab odavas kalli vastu 2NT, vastased jõuavad nelja patta ja Lemps kontreerib selle ära lehega, mille ainuke väärtus oli kuues ärtu ÄK. 12 tihi ja 1190, märkelehte avades transformeerub see +240-ks, sest me Maarjaga võitsime kuus pada (1430)

mängib Lemps 4 pada, kus on 10 tihi täiesti varrest (need võtaks ära ka kuu aega algajate kursusel käinud inimene) ja 11 tuleb ilmselt suuremate jõupingutusteta. Kuidagi mängib ta selle taha ja avab märkelehe, kus tuvastab oma suureks kergenduseks, et teises toas on kuus pada üheta läinud (tegelikult lasime selle välja, aga 4 tihi enne lõppu tõmbus Tuul näost kaameks kui märkas, et risti kuningas on endiselt käes, aga käik juba päästmatult lauas kinni)

annab Lemps 3NT-s 12 tihi, õnneks selgub et meie olime saanud samad 12 tihi (kahe avakäiguga pole shanssigi ja soodsa avakäiguga tuleb sooritada lõikus mastis kus on ÄKETxx vastu xx-i, neljas soldat on lõikes) ja seda kuues.

Kolmapäeval korraldati HTG bridgeturniir. Kuna ma olin läbiviijana niikuinii ripakil, siis leiti mulle üks kohalik tegelane partneriks ja pandi mängima. Seda hoolimata sellest, et ta talle helistanud Kripsule mainis, et "ärge mulle mingit osavat andke, ma olen päris udune praegu". Kästi tal siis kohale tulla, mainimata et minuga mängima peab. Lootus nimelt selles, et ma oma intelligentsi ülejäägi korvan tolerantsusega... mängida oli lõbus, ega ta küll üleliia osav ei olnud (või siis pigem üldse mitte), aga vähemalt ta ei kartnud ja väristanud kätt, oma patsrid tegi ruttu ära ja mul ei tekkinud kordagi tunnet, et mind nüri noaga veristataks, muidu tavaliselt kobamatega on see häda, et nad patserdavad niikuinii, aga nad mõtlevad nii kaua, et sa jõuad vaimusilmas juba näha, et mis juhtud ja siis sada korda ära surra selle jooksul. Kokku laekus koguni teine koht, esikoht jäi ka ainult kolme väikse punkti kaugusele.

Neljapäevast edasi siis Tallinna Festivalil. Kutsutute turniir lõppes kaheksanda kohaga. Oli üks õpetlik jaotus, miks ei tohi 1 risti peale ässa ja kuningat (olgugi et ainult 7pp) negatiiviks lugeda. Avas Vants 1C, Luksilt 2S vahele ja nüüd Jürka passis viienda ärtu kunni, risti ässa ja pada singliga! Minult 4S ja Vantsilt tala (mis iganes see neil ka ei oleks) ja nüüd olidki pakkumisega ummikus - Jürka otsustas pakkuda 5H, Vantsil oli hirmus elajas leht (mina oleks kuus ära venitanud), aga ikkagi otsustas passida... Nii nad olidki ainsaks paariks, kes isegi kuute ei jõudnud, 20 paari 23-st olid isegi seitsmes (mis on varrest).
Reede oli võistkondlik, mis mitte kuidagi ei sujunud ja kui me olime 8-st matsist 102 VP-d saanud, siis arvasin ma, et pole mõtet laupäeva hommikul 30 koha peale pressima hakata ja suutsin selles ka võistkonda veenda, sai laupäeva hommiku vabaks.
Täna oli siis paarikas, kus ma suutsin ühes jaos 135 väikest punkti magama panna (jaotuse maks on 140, nii et suutsin täismaksist sisuliselt täistala teha). Ja seda sulaselgest ahnusest, mis on absoluutselt mulle mitteomane (tavaliselt üritan ikka parimat võimalikku lepingut mängida). Jagu selline:
Äxx........xx
ÄKx........EST98
Äxx.........x
xxxx........ÄKES9

pakkumine
1C (3+) 2H (FG)
2NT 3C
3H 4NT
5D 5H
6H ?

ma küll ei aimanud, et partneril on koguni kolmene ÄK ärtus vaid arvestasin duubliga, aga see on suht ükskõik, arvestades minu mastikvaliteeti. Lugesin kokku, et ärtus on sama palju tihisid kui NT-s ja pakkusin.... 7NT... Kuna kuskilt ühtki tihi juurde pole saada, läks see üheta. Matsis oleksin tuima näoga 7C pakkunud, sest kui ta peale mu kahte ärtut ei suutnud pakkuda pada ega toetada ärtut on see tal raudselt neljane ja mul on 13 tihi sisuliselt lugeda: 12 vart ja 13 tuleb löögiga (tema käest saab 2 pada ärtudele ära visata, neljast pada tal olla ju ei tohiks). Samas võiks kasvõi saalis ringi vaadata, et suvaline seitse oleks hea tulemus. Nagu pärast selgus, oleks seitse ristit meile kõik punktid andnud, aga mina oma ahnuses keerasin vindi üle. Mis parata, järgmine kord olen targem...

Loen paari viimase päeva ajalehtedest tralli rate.ee ümber ja tunnen siirast heameelt, et ma ei ole 5-10 aastat noorem. Seda seepärast, et võibolla tegeleksin ka mina oma vaimu nüristamisega antud keskkonnas. Ökuli pool olles (togisin Championship Manageri) tekkis ekraanile järsku MSNi aken, kus öeldi u. "kliki siia lingile, pane talle punkte, normaalne tüdruk. Võid midagi kirjutada ka tema kohta, ta lubas sulle vastu kirjutada". No selge, Ökuli vennatütar oli MSNi sisse jätnud ja käis vinge rate punktiturg. Ning ilmselt oli jutt inimestest, kes üksteist absoluutselt ei teadnud. Mul tekib pidevalt küsimus "huvitav, kas mina väiksena ka sama rumal olin?" ja tavaliselt saab see mult endalt vastuse "kindlasti mitte!". Ja ega ei olnudki, kuid teisest küljest oli mul ka vähem võimalusi nüristumiseks - võimalusi netti ära kaduda oli märksa vähem, inimesed suhtlesid ka niisama, mitte ei käinud kaubamajades ja rates töllerdamas. Tore, et ma ei pea oma tutvusringkonnalt punkte ootama ja omakorda neid punktidega hindama (sama teema, miks mulle ei meeldi iluuisutamine, võistlustants, sportvõimlemine ja eurovisioon - kuidas omistada oma subjektiivse hinnangu alusel asjale objektiivne väärtus (punktid)). Ning kuna kõik su sõbrad eeldavad sult maksimumi, siis ei olegi põhimõtteliselt võimalik neile midagi muud panna (solvuvad saadanad) ja tekib selline tore pealiskaudne "oi mul on nii palju parimaid sõpru" efekt. Täna hommikul lugesin Kaugverilt mõttetera (ma ei tea, kas see on ta isiklik või laenatud) - "tõtt on võimalik rääkida ainult olukorras, kus inimestevahelised suhted on kaotanud kogu tähenduse". Kedagi tegelikult ei huvita tõene arvamus (isegi kui nad seda küsivad) vaid hoopis kiitus, reklaam ja enda parem positsioneerimine selle valguses. Teine tore mõttetera, mille netist leidsin, käis otse rate.ee kohta - noor inimene ei saa valida, kus ta elab või millises koolis käib. Samuti pole tal tavaliselt veel saavutusi, mille üle uhke olla. Aga rates on tal võimalik oma isiklikku profiili kultiveerida ja kui see ebaõnnestub, siis selle ära kustutada ja uue luua. Nii vist ongi - maailm on väike, müra on palju ja ometi (ka tühised ja nürid inimesed, või ennekõike just nemad) tahavad olla Keegi. Masendav, või mis teie arvate?

Nädalavahetusel oli Eesti segapaaride MV ja ma kirjutasin sellest partnerile kokkuvõtte. Kokkuvõte oli päris aukartustäratava mahuga - 38 lk, esita või ülikooli lõputööks. Mis siis selgunud - vastased olid ikka väga kurjad, isegi veatu mänguga kahe sekka poleks tulnud. Tõsi küll, lolluste tegemajätmine oleks kolmanda koha andnud, aga arvestades et see saadi 53%-ga, siis ilmselt sama teema oli igal paaril. Mängi siis sellistega... kui keegi tahab kokkuvõtet näha, et võib-olla midagi kõrva taha panna ja õppida, eks küsigu Maarja käest :)

Inimesed üllatavad järjekindlalt värvipimedusega. See, et kuldne ja pronksikarva plekk neil mõlemad sama nime kannavad (oleneb inimesest, et kumba) on veel mõistetav (no ei pea inimesed teadma, mismoodi vastavat värvi nimetatakse), aga hämmastav on see, et karjakaupa on tegelasi kes pruuni "punaseks" nimetavad (vastupidist on ka kord-paar olnud). Täna siis sain uue variandi - andsin kundele pleki kätte, tema vedas autosse ja oli paari minuti pärast tagasi - ma olevat talle pruuni andnud, kui tema tahtis hoopis musta. Vaatan mina plekki ühe nurga alt ja teise nurga alt ja mitte aru ei saa, minu meelest on see must mis must. Tema raiub aga oma joru, et see on pruun plekk... Lõpuks suutsin ta ära veenda, pannes tegeliku pruuni värvi pleki sinna kõrvale, siis vabandas ca minuti jagu. Hea et mul on nii hea veenmisoskus :)

Õppejõududel tuleks ära keelata üliõpilaste ehmatamine....

Taust selline: esmaspäeval oli ühe kirjatöö esitamise tähtaeg (niigi nädal hilisemaks lükatud)...kirjutasin siis mitu ööd ja õhtut (päeva ajal oli muudki teha) ja saatsin lõuna paiku õppejõule ära. Täna avan meilboxi, seal vaatab vastu õppejõu vastus sama subjectiga. Peast käisid läbi mõtted, et ju siis olen hiljaks jäänud või talle miski muu ei meeldi... teen kirja lahti: "Tere, sain Teie kirjatöö kätte.Heade soovidega Mati Laur". Huhh.... näis kas pärast seda kui õppejõud selle läbi on lugenud ma samuti nii roosa ja rahulolev olen

Nädalavahetusel toimusid Eesti võistkondlikud meistrikad mälumängus. Olude sunnil tuli minulgi sinna mängima minna. Ambitsioone eriti ei olnud ja eesmärk oli asja rahulikult võtta, kuid üllataval kombel olime peale 1. blokki (ajalugu-poliitika) koguni teisel kohal. Seda hoolimata sellest, et üks kehvasti sõnastatud küsimus ei lasknud meil õiget vastust kirja panna. Edasi läks raskemaks ja vahepeal olime kuskil 8. koha peal, kuid viimase blokiga tegime korraliku tõusu. Ja nii oligi enne viimast küsimust laual seis, kus olime kolmandad, üks konkurent 1 ja teine 2 silma maas (õige vastus annab 2 silma, poolik vastus 1). Viimane küsimus oli mingi albaania-bulgaaria taustaga õllelaadse joogi kohta. Teadsin küll, et see oli see, millega Anu Välba lubas rindu suurendama hakata (st. joob iga hommik klaasikese ja siis kaevad, kas rinnapartii kasvab, üritus jäi küll katki - tea kas maitses tõesti nii kehvasti), aga noh, ei tule see nimi kuidagi meelde. Teistel täpselt sama lugu. Panime siis kirja "bila", õigeks vastuseks oli "boza". No ebaõnn... aga kui siis selgus, et ka konkurendid olid eksinud, oli rõõm küll suur. Mingi õiglus peab siin ilmas ikkagi valitsema, sest ainuüksi kohtunikutegevuse tõttu jäime me ilma vähemalt kuuest punktist (eksitav küsimus, eksitav küsimus+normaalse 1-punktise vastuse eest baranka, normaalse 1-punktise vastuse eest baranka ja suuline märkus küsimuse kohta, mis tegi võimatuks õige vastuse kirja panemise). huhh....
Samal ajal toimusid Saaremaal juunioride meistrikad bridges. Ühest küljest on heameel, et tartlased esinesid hästi - Eesti juunioride esiotsas olid pikalt kõik inimesed Tartu taustaga - kas praegused tartlased või siis siitkandist pärit, teisest küljest aga päris ees olid lätlased. No aru ma ei või, milleeniumivahetusel ei olnud läti juuniorid nüüd küll mingid tegijad ja ega see uus põlvkond ka nii kõva ei ole et tabeli esiotsa puhtaks tegema peaks. Pigem ikka tõde selles, et meie omad on nats pehmekesed... Jääb õnnis lootus, et mõni neist kunagi ikka mängima ka õpib.
Tartu klubis õnnestus eile teha pretsedenditu tegu - viimaseks jääda (44%-ga). Selleks tegelikult ei olegi palju vaja - paar jagu mängida partneriga eri stiilis, paar sitta otsust ja kamaluga ebaõnne. Aga nüüd on see siis tehtud, järgmist korda on oodata järgmisel aastatuhandel.

Huvitav, kas alkokeeld osutus siis niivõrd tõhusaks abinõuks, et sündmused paari päevaga maha rahunevad? Kuigi kui vaadata kinnipeetute arvu - siis mitmesaja ekstremisti ja ässitaja elimineerimisel võiks ju riiukukkede arv võrdelises sõltuvuses niisamagi kahaneda.

asju, mis on silma jäänud:
üldiselt välismeedias pigem vandaale taunivad sõnavõtud, va. Schröder - aga tema teadagi on otsapidi gaasikraani otsas, mida nad Venemaalt Saksasse tõmbavad
meeldiv toetusavaldus aserite kogukonnalt Eestis - hädas näed, kes on su sõber. Peaks tänutäheks mõnikord mõnda aserite söögikohta külastama... kas keegi oleks veel käpp tulema?
Poola Katõni komisjoni avaldus, et Poolas peaks samuti nõukaaja mälestusmärgid maha võtma, kuna Tallinna sündmused näitavad, et need on ainult ettekääne millele iganes
Politseile tõeliselt kasulik PR - austus nende vastu peaks tõusma nii neil, kes näevad neid seadusliku korra kaitsjatena kui neil, kelle pea ei võta kinni muud, kui seda mis sinna kinni pekstakse. Kui pidi olema karjakaupa soovijaid politseid abistama, siis vähemalt ehk tuvastatakse, et selle asutuse erastamine Falckile ei pruugi hea mõte olla
Ansip vs Savisaar 1:0. Ansip vähemalt julges midagi ette võtta, Savisaar aga üritab end igati Eesti võimust distantseerida. Nõustun Oja Petsiga - Savisaar on silmakirjalik ja valelik, peaasi et saaks Tallinna pumba juures penskaritele 30 seeklit välja kaubelda ja valimistel neilt ja venelastelt hääled sisse kasseerida. Ikka kohe väga on vaja saata venelastele "signaale", et tema ongi nende messias, selle asemel et asi resoluutselt kontrolli alla saada ja pärast praavitama hakata. Rannamäe mainis telekas, et on näinud kahte rahvamäsu ja teine neist, Göteborgis, kus politsei oli väga leebe ja mõistev, oli läinud absoluutselt kontrolli alt välja.
eestlaste keelekasutuses on sõna "venelane" praktiliselt asendunud sõnaga "tibla"

Loodame, et terve mõistus võidule pääseb ja laamendajad maha rahunevad. Lõpetuseks kaks lugu mis mulle kogu selle jamaga seoses meelde tulid:

1) Integratsiooniraha oleks mõistlik laiali jagada bridgeliidule. Miks? Sest juhtunud ca 5 (võibolla ka 10) aastat tagasi lugu Vilniuse turniiril, kus üksteise kallal saagisid Trishkin, Karpov ja Levenko ning tegid seda sulaselges eesti keeles

2) 1917 oktoober (uue kalendri järgi november), telefonikõne:
- Smolnõi kuuleb!
- Aljoo Smolnõi, kas teil õlut on?
- Ei, õlut meil ei ole...
- Aga kus on?
-Talvepalees on!
- Uraaaa!!!

Lugedes uudiseid Tõnismäel toimunud märulist (hea et mul telekat ega raadiot ei ole, sai vähemalt öösel rahulikult magada) tekkis mul tunne, et väga raske on mitte muutuda ksenofoobiks. Loomulikult ma armastan teha rassistlikke nalju ja mulle ei meeldi globaalne küla ja rasside-rahvaste segapudruks muutumine, kuid samas olen ma väga tolerantne kõiksugu rahvsute suhtes: ma tunnistan igaühe õigust olla soomlane, venelane, juut, lätlane, neeger või kes iganes - aga täpselt niikaua, kuni see on ta rahvus, mitte ei muutu "elukutseks". Lihtsalt valus on vaadata, kuidas koguneb kari sisserändajaid, kes soovivad muuta väljakujunenud kordi ja tavasid lihtsalt põhjendusega, et neid (immigrante) on juba palju tekkinud. See oleks nagu ma läheksin kellegi poole külla, aga mulle meeldiks seal nii, et sätin ennast sisse ja seejärel kutsun veel paar sõpra endaga sinna ja hakkan asju omal moel korraldama. No ei tohiks ju asjad nii käia, aga paraku mõnedel seda va ülbust jagub. Maarja juhtis tähelepanu, et vandaalid nägid välja nagu tavalised noored inimesed - noh, needsamad, kes kaubanduskeskustes jõlguvad ja muidu igavlevad ja aega surnuks löövad. Ja grupimõistuse omapära on see, et pigem sarnaneb selle intelligentsitase grupi madalama otsa kui keskmisega, nii et pole ime, et igavlev vene pööbel sai alkoholist ja ilusast soojast ilmast tiivad selga ja hakkas lammutama, mis vähegi ette jäi. Taktikaliselt oleks kuju demonteerimiseks ilmselt sobivam aeg olnud varasem (kehvem ilm, mis ei lase massidel hästi koguneda, sest isiklik mugavus on ju ka teadagi tähtis) ja esmaspäev (töö-koolinädal ees, ei saa mitu päeva järjest linna peal laaberdada), aga vähemalt ära ta veeti, hea seegi. Parem üks kord asi teravaks lasta kui pidevalt mingi vene terrori ja väljapressimise käes kannatada. Venelastele oleks paras keset Punast Väljakut püstitada mälestusmärk Batu-khaani vägedele, kes peksid Saksa ja Leedu vägesid ja ei lasknud neil Vene vürstiriigikesi vallutama tulla (OK, see on pisike liialdus, kuid point peaks selge olema), saavad siis kah aru, kui mõnus on vaadata, kuidas kari mongoleid seal ümber oma tantsu tantsimas käib.
Huvitav, kas vantidel endil, kes lammutamas käisid ka pärast seda piinlik on? Sügavalt kahtlen, pole see rahvus...

Eile mängisin üle pika aja taas individuaalturniiri. Seda mitte küll päris vabatahtlikult - Padari helistas ja ütles, et ühte kätt on vaja - kuid mitte ka üleliia vastumeelselt. Lõppeks ilm oli ju ilus (tähtis faktor kodust väljumise ja õhtuse koju navigeerumise juures) ja vaba õhtupoolik ja väike bridgenälg... Kuna esmaspäevase etapi vahele jätsin, siis ei pidanud ka tulemuse pärast põdema ja sain keskenduda õllejoomisele ja kaartide tihisse pildumisele.
Rahvast oli vähe nagu alati - no ei ole kellelgi (peale Sula) erilist huvi seda bridgemängu vormi harrastada. Iseenesest nõustun ühe noore kommentaaridega, kes ei tahtnud varukäeks minna, et:
A) oleks siis kõik omad inimesed nagu Kotkas, aga mingite suvaliste pässidega ka mängida ei taha
B) kannatagu nad nüüd ise, et nii lolli turniiri teha otsustasid

Igastahes Padarile ma mainisin, et järgmine aasta võib selle turniiri ilmselt lihtsalt eriliste südametunnistuspiinadeta ära jätta, mis siis et "teised klubid ju teevad individuaale".

Klubi algas hästi - sain kätte ühe vana võla, mille ma olin maha kandnud (õigemini olin ma selle maha kandnud juba sel hetkel, kui ma selle välja andsin), ühesõnaga ootamatu tuhande raha tekkimisega.

Mängu tase oli individuaalile omane, ühesõnaga kehv. Oleks ma mingit tulemust jahtima läinud, siis oleks võinud kohati päris kurjaks ja kohati päris õnnelikuks saada. Kohe esimeses jaos kontreerisin ära vastaste Staymani ja mu partner (hilisem medalivõitja) arvas, et see on väljavõtuks. Nii ta pakkuski 3♥, sai kontra ja minult singelemanda toetuseks. Tulemus oli -800. Teises jaotuses ei suutnud ta keskmängus käia masti, mida ma olin pakkunud, vaid ründas "laua nõrka". Vahe oli umbes 2 tihi.
Teises voorus kõigepealt partner avas kolme padaga ja parandas minu 3NT nelja patta. Toetuseks oli mul renoo (muud mastid olid head) ja kuna käivitus löögiveski, siis käis ta kolmeta. Seejärel patserdas ta taha 2♥ (no suutis leida võimaluse paljude trumpide loovutamiseks) ja viimaks ei jaganud ära tekkivat positsiooni (kui avakäiguks tuli kõrvalmastikuningas ja seejärel lõppes avakäijal peagi ka trump, siis on ohutu tolle kõrvalmastiga kätte tulla) ja kaotas tempo ning tihi või paar. Õnneks polnud oluline.
Seejärel pressisime partneriga (hilisema võitjaga) ära 21-punktise geimi, järgmises jaotuses mängis ta mingi null-shansi peale ja kaotas tihi (tala ja maksi vahe, sest mängisime NT-d pada asemel) ja viimases toimus vastase ja partneri poolt suurepärane ruutumasti lahendamine. Mäng oli NT ja mast jagunes tal:
KE543 - ÄT82
alustas kümne(?!) käimisekga kunni alla, et "mast lahti blokeerida - iseenesest õige mõte, et 10- ja 8 tuleb deblokeerida, kui meil mast 3-1 olema peaks, kuigi tal on kõrvalmastis sisek pikemasse kätte olemas. Aga kui nüüd Süd krohvi viskas, siis oli kadunud variant neljas soldat Nordilt maha saagida, ühesõnaga - tehniliselt õige on alustada kaheksaga. Seejärel käis ta KE alt väikese ja Nord ei vaevunud S97-st suurt vahele panema. Seda aga väljamängija tähele ei pannud (või lihtsalt ei hoolinud sellest) ja ta mängis ässa! Istu ja imesta...
Järgmises voorus orgunnisin ise osamänguvõitluses -800 (kehvasti mängisin kah, aga ka 200 oleks saast olnud). Siis tulid vaba voor ja üks normaalne voor ning alles seitsmendas voorus üllatas vastane jälle sellega, et ronis pada klapi ja nelja ässa pealt slämmi (kokkumänginud paar kusjuures). Ei tulnud välja, isegi mitte üheta ei läinud. Teises jaos seisab neil 5 mõlemas odavas, aga meil 3♥. 3♥ mängisimegi.... Põhjus oli selles, et inimene ei taibanud, et Ranna-Ruutus saab mõlemat odavat näidata risti pakkumisega ja pakkus kõigepealt ruutut. Eks ta on siis järgmine kord (loodetavasti) targem. Viimasest kahest ma ka erilisi ekstsesse ei mäleta (ilmselt õlled tegid oma töö) ja kokku laekuski üllatavalt kõrge % - tervelt 54. Mine tea, äkki peaks Võsul Eesti individuaalil ka kätt harjutama minema (reaalselt võttes niikuinii ei lähe).

Käisin nädalavahetusel sõbralikus lõunamaises vennasvabariigis Lätis kaarte mängimas. Loomulikult oli esimeseks asjaks, mis mind seal vastu võttis kohalik ilm - vastik ja kõle ja taevast sadas alla mingit ollust, mis oma konsistentsilt oli kuskil lörtsi ja vihma vahepeal. Mängukohta jõudmiseks oli esimeseks probleemiks õige trammi leidmine. Tänu Aivarilt saadud juhtnööridele teadsin ma, et õige sõiduvahend liigub numbri 4 all ja tõepoolest õnnestus mul väikse vaevaga lokaliseerida selle peatus. Siis aga tekkis probleem: mängukoht asus üle jõe, kuid tramm tuli sealt suunast - samas aga teisel trammiteel (kus minu loogika kohaselt trammid peaksid teistpidi liikuma) olid peatuse sildile märgitud mingid muud numbrid, igatahes nelja seal küll ei olnud. Ja et minu häda veel suuremaks teha, siis tuli teisest suunast ka kohe vajalik tramm. Otsustasin siis teha kiirreageerimist - hüppasin trammile, kavatsedes sõita paar peatust edasi, lootuses et peagi tuleb vastu ka vajalik peatus. Nojah, ja siis tegi tramm lihtsalt ringi ümber bussijaama ja hakkas õiges suunas liikuma. Esimene tõke edukalt ületatud. Edasised juhtnöörid sisaldasid, et pean trammiga üle raudteesilla sõitma ja siis keerab see vasakule ja umbes teine peatus peale seda on õige. Sõitsin trammiga üle raudteesilla, tramm keeras paremale. See sundis tähelepanu tõstma ja silmad lahti hoidma, kuid kui ta peale järgmist peatust vasakule keeras (ja peatuste nimed ei sarnaned kuidagi sellega, mida mulle oli öeldud), tundus, et kõik on kontrolli all. Ainukeseks ohuks olid maamärgid (lage roheline plats, suured inetud hooned ja Maxima poeketi reklaam - ma olin seal korra varem käinud ja mulle meenus, et midagi sarnast oli mängukoha juures küll). Aga mis seals' ikka, ega reklaam pole veel pood ja inetuid hooneid on Riias küll, küll mõne lageda platsi ka leiab. Sõitsin siis 2 peatust edasi, aga tramm hakkas keerama mingi Lasnamäge meenutava asumi poole (Imanta). See tekitas mus kahtlust, et juhtnöörid võisid olla veidi sussaaninlikud ja seepärast tulin igaks juhuks ülejärgmises peatuses maha ja helistasin Aivarile, et aru pärida. Väga palju ma targemaks ei saanud, aga tundus, et tagasi tulemine ei saa viga olla. Istusin siis trammile, sõitsin ühe peatuse (kuna järgmiseks peatuse nimeks öeldi midagi muud, siis ma pelgasin, et mingi jõnks tuleb jälle sisse või jääb selles suunas üks peatus vahele. Pühapäeval tagasi tulles muidugi selgus, et peatus oli ikkagi õige, lihtsalt Läti tava on panna eri suundades peatustele erinevad nimed) ja viskasin teise peatusevahe jala (seda khm... ollust sadas ikka veel pidevalt) ja tundsin end Kolumbusena, kes on avastanud Ameerika, kui ma lõpuks mängukoha tuvastasin.
Mäng kui selline oli mõnus, sai suhteliselt normaalselt mängitud, peamiseks probleemiks oli süsteemi kramplik meelespidamine - 1♣ ja 1♦ avapakkumised olid omavahel ära vahetatud, 1♣ peale mängisime ülekandeid ja 1♦ peale kontrollivastuseid. Ühe korra oleks äärepealt unustanud ja 1♣ avanud, viimsel hetkel korrigeerisin 1♦ peale. Takkajärgi tark olles oleks vist parem olnud see ära unustada, sest slämm läks ju taha (kõrvalmast 6-1, 5-2-ga on variandid ja 4-3 puhul on leping suht ladvast). Ühe slämmi käisin lollisti taha, aga sellest allpool.

Tagasiteel üritasid mingid 2 mustlast mult raha välja meelitada - jutt selline, et nemad autoga ja bulgaariast ja väga sõbrad jne. ja kas ma ei leiaks neile midagi bentsu jaoks. Et neist lahti saada, kahisin järgijäänud 1- ja 2-santiimised mündid (kokku 5 santiimi) ja mainisin tuima näoga, et mul pole üldse mingisugust muud raha järgi jäänud. Näha oli, et uskuma nad ei jäänud, aga mis neil ikka parata.

Aga nüüd slämmist. Mängisin Südist 6NT lehega:
♠ ÄKET
♥ ÄEx
♦ KExx
♣ Äx

♠ xxx
♥ STx
♦ ÄSx
♣ Kxxx

avakäiguks väike ärtu, tagant võeti kuningaga ja käidi ärtu tagasi. Seejärel võtsin ära ärtu, kaks pada, neli ruutut (avakäigu tegija viskas ära 2 ristit) ja kaks ristit ning käisin pada, millele eest tuli väike. Nüüd siis hakkasin leiutama, et mida padaga pihta hakata: avakäijal oli ruutu duubel ja neljane risti, mis tähendab, et ärtu-pada on mingit pidi 4-3. Arvasin, et pigem siis ikka käis neljasest ärtust välja, muidu oleks ta äkki võinud ristit käia ja mängisin tipust, see oli teadagi vale. Aga kus siis viga sai tehtud: enne kolmanda ärtu võtmist pidin mängima neli ringi ruutut, et anda talle võimalus kolmas ärtu ära visata. Kui ta seda teeb, siis on võimalik jaotus kokku lugeda. Loomulikult ta peaks olema võimeline mu tihid kokku lugema (ma olin näidanud kolme kontrolli) ja taipama, et ärtut peab ta iga hinna eest hoidma, kuid iseasi on, kas ta seda ka teeb. Ühesõnaga siit 2 moraali:
A) kui hakkad tihisid karpima, võta kõigepealt ära see mast, kuhu vastased PEAVAD äraviskeid tegema
B) kui oled kaitses, loe kokku väljamängija tihid ja see, mitu äraviset sa tegema pead. Ühtegi masti, kus väljamängijal on tõmme (tõmbed) ei tasu renooks visata, sest siis pead sa niikuinii sooritama äraviske kõrgele kaardile tolles mastis ja lisaboonusena lased väljamängijal jaotuse kokku lugeda

Ülejärgmises jaotuses jõudsin jälle slämmi, kus oli üheksane trumbimast ilma emand-kümneta. Tõmbasin ässa, tagant kukkus kümme. Seepeale tundsin, et jälle on kindlasti asi nii vastikult korraldatud, et tuleks lõigata, kuid otsustasin endale kindlaks jääda ja tõmbasin emanda tagant maha. Huhh....

aga vähemalt matsi me võitsime, 16 jagu lõppesid skooriga 74:47, hiljem tuvastasin, et mina olin neist 16-st jaotusest 11-s väljamängijaks jäänud

Eile lõppesid Tartu paaride meistrikad kuna heitlus esikohale oli pingeline, tuli viimane etapp ära võita (ja nii suure protsendiga kui võimalik). Ja teist sarja järjest läks see edukalt korda - kui Talvesarja viimasel etapil laekus 66%, siis eile tuli isegi 67% ning üldvõiduks piisas (oleks piisanud vist isegi 58-st). Abiks oli muidugi see, et eile enamus vastaste imelikke tegusi sai väärilise palga, mitte nii nagu tavaliselt, et nad oleks sellega ära pääsenud või koguni teeninud.
aga jah - istu ja imesta loomariigi kirevuse üle:

1. jaotus:
Luks lahendab lõppseisus masti:
Sx - ATxxx

käib väikse, paneb lauast kümne ja see saab tihi - vaenlane ei viitsinud KE-st vahele panna

3. jaotus

Luks avab Wilkosziga, vaenlane paneb 4NT (odavate valikuks). Leht on tal:
♠ -
♥ Äx
♦ KT9xxxx
♣ Äxxx

partner "üllatuslikult" valib 5♣ ja siis mängivadki seda, minul on KESx vastas.

4. jaotus

vastane avab 1♦, saab 2♥ vastuse (FG) ja nüüd küsib ässasid ja kuningaid, ning saades 2 ässa ja 1 kuninga maandub viies ärtus. Leht on tal:
♠Exx
♥ÄSx
♦Exxx
♣ÄES

istus keskeltläbi kehvasti ja partner ka ülihästi ei mänginud, käis kaheta (10 tihi ikka on, kui natukenegi tihide võtmisele keskenduda)

5. jaotus

vastane valib klapi asemel ebaklapi ja teeb lisaks kõigele muule revoki (see viimane küll midagi ei maksnud)

6. jaotus

kõntsaga tõstetakse partneri mittesundiv 2♥ kolme. Tulemus kaheta (kallis tsoonis)... kui turniiriseis oleks kehvem olnud, oleksin sellele isegi kontra andnud

7. jaotus

Luks lahendab masti
ÄKx STx

käib lauast soldati, väike-väike-väike. Jao lõpul selgub, et vastane oli kaval ja peetas emandat.

9. jaotus

1♠ avapakkumisele on vastas:
♠ -
♥ Kxxxx
♦ Exxxx
♣ Kxx
vaenlane kaotab kallis tsoonis balansi ja jõuab 3NT-sse. Mõned olid selle küll ka kuidagi välja lasknud, aga meie vastu keris kolmeta.

10. jaotus

vastane avab, teine küsib ässasid ja kuningaid ja paneb 5NT (kuna 2 kuningat on puudu - tegelikult oli partner kuningaid valesti vastanud ja puudu oli neid koguni kolm). Kuna ma vale kuninga alt avakäiku ei teinud, siis oli ainult 12 tihi (2 lõikust istuvad), kui käiksin vale kunni alt, tuleks 13.

13. jaotus

vastane ei vaevu masti 13-ni lugema ja vaatab, et kümne tõmbele üheksa küll kukkus, aga kaheksat mitte (ma olin selle varem signaaliks mingile pildile visanud). Järelikult mast ei tee... :P

14. jaotus

1NT vastu tehakse avakäik lehest:
♠ S9x
♥ Äx
♦ Sxx
♣ Äxxxx

avakäiguks risti äss ja hüvasti sidemed...

15. jaotus
nelja kaardi lõppseisus on vastasel võimalik võtta tihi, samas mastis Luks lauda kinni visata ja saada oma lõikesse jäänud pildiga tihi. Aga loomulikult sai selle tihi laud, järgmises tihis visati ta ise seal mastis sisse ja tuli käia lõikesse

16. jaotus

1♣ - 1♦ järel ei suuda vastane lehega:
♠ ÄKx
♥ KTx
♦ ÄKSxx
♣ Äx
teha muud pakkumist kui 3♦. Partner toetas ja tuligi 3NT asemel 5♦ mängida. Kuigi väljamängija sooritas minu vastu õnnestunud hiina lõikuse (ristis oli tal Ex ja ta käis emanda välja, mida ma viienda tühja kunniga ei katnud), siis rõõmu oli sellest vähe, kui leping lõpuks kaheta keris (üheta mäng oli ka triviaalne - muud mastid olid elimineeritud ja kui ma nüüd ärtut käisin, ei tohtinud kunni peale panna - seda enam et äraviset ei olnud)

17. jaotus
vastane läks kõntsa lehega härjaks kätte, küsis ässa, küsis kuningat ja pani 5♥. Mõtlesime välja (vähemalt) 2 mänguplaani, kuidas 11 tihi saada, aga väljamängija valis sellise, mis andis 10. Kusjuures tegu ei olnud eriti normaalse plaaniga.

18. jaotus
otsustas vastane ahneks (VÄGA ahneks) minna ja tegi mingi lõikuse (kuna avakäigumast pidas tal hästi)... paraku tegi Luks kaitses õige lülituse ja varre 3NT läkski taha (kui see välja oleks tulnud, siis oleks meil üsna nutune skoor olnud)

20. jaotus
oleme kallis tsoonis 4♥ ära pressinud, nüüd üks otsustas et kui partner on paar korda pada pakkunud, siis tuleb tõkkesse minna 4-3-3-3 jaoga (pada ei olnud neljane). Partner muidugi oli kuuenda tühja KS-ga härgamas käinud (kallis tsoonis!) ja nüüd ei suutnud meie pakkumisest välja lugeda, et Luksil peab olema kolmas padaemand... muidu oleks tõke isegi kasulik olnud (kuigi väga kehv tulemus sellegi poolest), nüüd punkte ei laekunud

21. jaotus
läks vaenlastel vahelduseks pihta - 12 silma ja viiese kalliga avanguks pass ja pärast ka mittesundiv (isegi mitte kutsuv) pakkumine... sai pakutud vastavalt tihivõtmisvõimetele ja 2♥ tuli täpselt, saal teadagi neljas ja taga

22. jaotus tegime ise vahelduse mõttes kala - mu kõrgelt austatud partner suutis mulle esimese äraviskega anda signaali masti, mida ta kindlasti ei tahtnud... peale seda ei uskunud, et tal üldse mõni pildikaart käes oleks, aga näe, oli ja 3NT tuli pahadel ulgudes välja

nii et ei saa öelda, et vastased hiilanud ei oleks, õnneks Allah oli üks kord ka armuline ja karistas enamuse käkke ära.