Vastuseks oma urinale naabrite aadressil sain Jaanus Maelt ühe teemasse puutuva kirjatüki:
Kui sul aeg-ajalt on tõsiselt halb päev ja sa pead seda kellegi peal välja
elama, siis tee seda mõne võõra peal!
Ükskord istusin oma laua taga, kui mulle meenus telefonikõne, mille olin
unustanud teha. Ma leidsin numbri ja valisin selle. Meeshääl vastas:
"Hallo!" Ma ütlesin viisakalt: "Mina olen Tiit. Kas ma saaksin rääkida Marek
Piegusega?!" Vastuseks karjus meeshääl mulle kõrva: "Hangi omale õige
number, kurat!" ja lõi telefonitoru hargile. Ma ei suutnud uskuda, et keegi
saab olla nii häbematu.

Kui ma valisin Mareki korrektset numbrit, et talle helistada, avastasin, et
olin kogemata kaks viimast numbrit segamini ajanud.

Peale temaga kõne lõpetamist otsustasin uuesti helistada valele numbrile.
Kui sama tüüp telefonile vastas, karjusin ma: "Sa oled sitapea!" ja panin
toru ära. Ma kirjutasin ta numbri üles ja kirjutasin sinna kõrvale sitapea.
Ja kleepisin selle lauaplaadile. Iga paari nädala tagant, kui ma maksin
arveid, või mul oli eriti s*** päev, helistasin ma talle ja karjusin: "Sa
oled sitapea!"

Kui hakati pakkuma ,,numbrinäidu" teenust, mõtlesin, et mu teraapiline
sitapeale helistamine peab saama lõpu, sest võin vahele jääda. Igaks juhuks
otsustasin kontrollida, kas jobu sellest teab. Ma helistasin tema numbrile
ja ütlesin: "Tere! Mina olen Toomas Tool Elionist. Helistan, et teada sada,
kas te olete juba tuttav meie uue ,,numbrinäidu" teenusega?"
Ta karjus: "EI!" ja lõi telefoni hargile. Ma helistasin talle kiiresti
tagasi ja ütlesin: "See on sellepärast, et sa oled sitapea!" ja katkestasin
kõne.

Ühel päeval kui olin Selveri juures ja valmistusin parkima, lõikas mingi
tüüp musta BMW-ga mul tee ära ja parkis end kohale, mida ma kannatlikult
oodanud olin. Ma tuututasin signaaliga ja vehkisin kätega - tema lihtsalt
näitas mulle keskmist sõrme. Aga tema auto küljeaknal ilutses
silt: MÜÜA, koos tema telefoninumbriga. Ma kirjutasin selle üles...

Paar päeva hiljem, kohe peale seda, kui olin esimesele sitapeale helistanud
(mul oli ta number kiirvalimise all) ja ta korralikult läbi sõimanud,
arvasin, et ma helistan sellele BMW sitapeale ka. Ma küsisin:
"Kas teie olete see, kellel on must BMW müüa??" Ta vastas: "Jah, olen küll!"
Ma küsisin: "Kas ma saaksin seda ka näha?" Ta ütles: "Jah, ma elan Vanapapli
14, Veskimöldres. See on helebee? majake ja autod on kohe ette pargitud."
Siis küsisin: "Mis su nimi on?" Ta ütles: "Mu nimi on Madis Muul." "Millal
on hea aeg, sind leida, Madis?" "Ma olen kodus igal õhtul, peale kella 17"
"Kuule Madis, kas ma saan sulle midagi öelda?"
"Jah?" "Madis, sa oled sitapea!" Siis panin ma toru ära ja salvestasin ka
tema numbri kiirvalikusse.
Edaspidi, kui mul oli probleeme, oli mul kaks sitapead, kellele helistada.

Ühel päeval olin kogu maailma peale tige ja otsisin oma vihale väljundit.
Siis tuli mul idee. Helistan esimesele sitapeale. Ta ütles:
"Hallo" Ma ütlesin: "Sa oled sitapea!" kuid ei pannud toru ära. Ta
küsis: "Oled sa veel seal?" Ma vastasin: "Jah" Ta karjus: "Lõpeta mulle
helistamine!" Ma ütlesin: "Eks sunni mind!" Ta küsis: "Kes sa oled?" Ma
vastasin: "Mu nimi on Madis Muul" Ta ütles: "Jah?? Kus sa elad?" Ma
vastasin: "Sitapea, ma elan Vanapapli 14, Veskimöldres, bee?is majakeses.
Mul on must bemm maja ette pargitud, et sa teaksid." Ta
ütles: "Ma tulen kohe sinna, Madis-poiss. Ja sul on parem juba testament ära
teha!" Ma ütlesin: "Jah, ma juba tõsiselt kardan, sitapea!" ja panin toru
ära.

Siis helistasin ma teisele sitapeale. Ta ütles: "Hallo?" Ma ütlesin:
"Hallo, sitapea!" Ta karjus: "Kui ma peaksin teada saama, kes sa oled..." Ma
ütlesin: "Mis siis saab?" Ta ütles: "Ma kütan su p...
kuumaks!" Ma vastasin: "Sul on see võimalus, sitapea! Ma tulen kohe sinu
juurde!" Siis panin ma toru ära ja helistasin politseisse. Ütlesin, et elan
Vanapapli 14, Veskimöldres ja et ma olen teel koju, et tappa oma
elukaaslasest pedesõber.

Siis helistasin ma Kanal 2 Reporterisse, et kohe läheb mölluks lahti
aadressil Vanapapli 14. Vennad lubasid kärmelt kaameratega kohale kimada.
Seejärel läksin oma autosse ja sõitsin Veskimöldre poole.

Ma jõudsin sinna täpselt õigel ajal, et näha kuidas kaks sitapead just
kohale jõudnud politseiauto ees teineteist tümitasid. Ning loomulikult ei
puudunud ka telemehed oma kaameratega...

Kohe tundsin ennast PALJU paremini. Viha taltsutamine toimib tõepoolest,
tuleb ta lihtsalt enda seest välja lasta!

tegelikult mul tuli pähe mõte, et kui paljud inimesed teavad midagi Marek Piegusest. Eile õhtul küsisin Kotka Keldris selle kohta - selgus et kahekümnest inimesest ca 5-6 teadsid (või reageerisid)