Eile siis toimusid Tartu võistkondlike meistrikate play-offid. Kuna meie punt oli võitnud ära ringsüsteemis toimunud eelvooru, saime me endale valida poolfinaalvastase (ja lisaks sellele väikese algedu). Valida oli selliste komplektide vahel:

VETERANID (Sula-Ojassalu, Raudmets-Lindepuu) +7
AIRE (Taube-Poolakese, Saks-Padari) +15
MARY JANE (Kuusk-Oras, Tempel-Klaos) +20

Kuigi loogika ütleb, et tuleks võtta kõige lihtsam vastane (antud juhul siis Mary Jane, kelle ees oli meil kõige suurem edumaa), siis mõnikord tulevad mängu ka muud kaalutlused. Antud hetkel oli selleks võistkonna maskoti au. Nimelt oli Jaan Saks eelvooru ajal võtnud sõna meie maskoti Vana Soku (mütsil kantav väike põdrapea) aadressil ja improviseerinud Tartu klubi juhatuse koosoleku (kuna kõik neli juhatuse liiget olid meie lauas olemas) hääletusega, et keelata turniiri ajal mütsi kanda. Ja kuna me Leoga sellele vastu hääletasime, palus ta Leol lihtsalt mütsi ära võtta kuna teda segavat. Maskott on olnud meiega juba 10 aastat ja seni on ainult ühel inimesel selle kohta ibisemist olnud (oli üks vastik Bulgaaria vanamees, vist Hristov nimeks, kellega me Pau EM'il kaks korda kohtuma pidime. See-eest kolkisime bulgareid mõlemas matšis ca 22:8, medalist jäi neil minu mälu järgi puudu vähem kui 5 VP-d). Nojah, nüüd sai Saks teiseks selliseks ja võtsime „põdra nimel“ vastaseks tema võistkonna (kuigi see ilmselt oli ta võistkonnakaaslaste suhtes natuke ülekohtune, aga mis parata, elu ongi selline).

Leo ja Vana Sokk 2002 Brügges - veel noored ja entusiastlikud


Poolfinaalis mängiti kaks kaheksajaotuselist poolaega. Esimeses pooles suurt midagi ei juhtunud – üks raske geim tuli mõlemas toas välja. Ainuke suurem IMPide liikumine oli jaos, kus me võitsime umbes pooleks punktidega ära 3 ärtut ja teises toas eksiti avakäigul ja lisandus +400 võidetud 3NT eest. Poolajal olime oma 15-sele edule veel 13 lisanud ja kuigi teises pooles andsime 4 ära, jäi meile kokkuvõttes +24. Teises pooles oli mul üks tõsine pakkumisprobleem. Nimelt Leo avas teiselt käelt (odavas odava vastu) 4♥ ja mul oli:

♠ Sxxxx
♥ ÄKx
♦ x
♣ ÄKT9

Mõtisklesin siis asja üle, et kas tasub slämmi minna või mitte.

Kõigepealt – mis peaks partneril olema, et ta nii kehva mastiga 4♥ avab? Selge see, et kõvasti jaotust.

Kas meil võib kaks tihi padas kadumas olla? Loomulikult võib.

Mis siis saab, kui ma 5♣ cue-bidi teen? Partner ei pruugi aru saada, et ma juba tean, et tal pole ärtus ÄK-t ja ei pruugi padasingliga vedu võtta.

Ühesõnaga, leidsin et hui ma seda jagu pakkuda oskan, kuid kui partneril on kuskil lühidus, on see kõige suurema tõenäosusega padas (minu pikim mast) ja küsisin ässa ja panin hea õnne peale ühe ässa vastas slämmi ära.
Partneril oli:

♠ Äx
♥ ESTxxxx
♦ KExx
♣-

ja lepinguga erilisi raskusi polnud. Teises toas avati samuti 4♥ ja jäeti mänguks.


Teisest poolfinaalist tuli meile vastu Veteranid, kes võitsid Mary Jane’i kokku ca 80 IMPiga.

Finaali esimene pool oli väga verine, kaheksast jaost üks jäi viiki ja ühes teenisid vastased ületihiIMPi, kummagi poole kasuks läks 3 suuremat deltat ja kaheksa jao kogusumma oli 40:33.
Paar jagu siis kah:

1. mitte keegi tsoonis:
_________♠KEx
_________♥KES
_________♦Äxxxxx
_________♣x
♠xxx___________♠Ä98x
♥x_____________♥Äxx
♦EST9x_________♦x
♣KSxx__________♣ÄE9xx
________♠STx
________♥T9xxxx
________♦K
________♣xxx
W______N________E________S
-______-________-_______PASS
PASS___1♦______DBL______2♦ (lubab ärtut)
PASS___3♥______DBL______PASS
4♦_____DBL_____PASS…

Kuigi see on üsna ebaselge, kas meil 4♥ taha läheb, ei oleks me seda elu sees pakkunud. See, et vastane suutis neljandal korrusel mängima jääda 5-1 trumpi, sobis meile veel paremini ja kui tolm oli hajunud, jäi järgi 1100 plussi headele. Siit moraal: ära kontreeri väljavõtuks, kui sul kuskil on lühidus – partner niikuinii hakkab seda masti pakkuma! Tõsi küll, West oleks ikkagi võinud mõelda, et miks hüppab 1♦-ga avanud vastane partneri ärtupakkumise peale kolmandale kõrgusele. Kindlasti ei ole tal ühtlane kaart ja kui tal on ebaühtlane kaart, siis on väga suur tõenäosus, et tal on pikk ruutu (st. ainus erand on 4414 jagu). Sestap võiks võib-olla pakkuda neli risti või mõeldav on isegi 4NT – partner, vali odavmast! (partner on lubanud tugevat lehte, ta on avaja taga ja sinul on vastaste mast lühike).

Teises lauas toimunu sobis konteksti ilusti – ka seal mängiti kontreeritud ruutu osamängu. Tõsi küll, kolmandal kõrguse ja teises liinis (6-1 klapiga)! See läks kolmeta ja lisandus +500, seega kokku 17 IMPi. Kiire matemaatika ütleb, et me saime ruutumängus kahe laua peale 14 tihi vastase 12 vastu :)

Teises jaos andsid vastased vastulöögi, pakkudes ära 6♠, kus äss oli puudu ja trumpkunn pidi lõikuma. No ja loomulikult lõikuski. Asja teeb eriti ebameeldivaks see, et nad olid juba 4 pada läbi passinud, kuid me läksime 5 ristisse (kah ca 1100) ja nüüd lajatatigi kuus ära. Asi käis siis nii (meie odavas, vastased kallis):

________♠ Kx
________♥ KExxx
________♦ xxx
________♣ xxx
♠Exxx____________♠ÄSxxxx
♥ÄSxxx___________♥x
♦KSx_____________♦Exx
♣x_______________♣ÄKx
________♠x
________♥xx
________♦Äxxx
________♣ES9xxx

W_____N______E_______S
1♥____p______1♠______3♣
3♠____p______4♠______p
p____5♣______6♠______p…

Ma ei tunne erilisi süümekaid sellise lehega odavas tsoonis tõkestamise suhtes, sestap oli mu 3♣ üsna automaatne pakkumine. Leo pass 3♠-le oli ta hilisema pakkumise kontekstis võib-olla natuke kergemeelne, sest nüüd pidi ta ise vastu võtma otsuse, kas minna viiendale kõrgusele või mitte (kui ta paneb 4♣, jääb see otsus minu teha), aga samas võib ta pakkudes vastase geimi ajada – kuna tema on passinud käsi, siis võib mu tõkkestiil olla üsna rändom, mis tähendab, et vastane ei pruugi geimi jõudagi. Ja kuue pada pakkumine on… noh, sõnastagem, et „väärt 13 IMPi“.

Korra ei olnud me partneriga ühel lainel:
2♦_____2NT
3♠_____4♥

2♦ = saastwilkosz (5-4st)
2NT = relee
3♠ = ♠+♦
4♥ = ? – selles osas meie interpretatsioonid lahknesid – üks arvas, et see on mänguks ja teine arvas, et see on cuebid pada kooskõlastusega (4♦ kooskõlastaks raudselt ruutu ja 4♣ oleks raudselt cuebid pada kooskõlastusega). Nii meil 13 IMPi lahkuski.

Kolmas miinusjagu oli tegelikult päris huvitav

Plussijaotustest ma suurt midagi ei mäleta (vastane suutis kaks korda mängida välja tuleva geimi asemel mingit taha minevat lepingut) ja poolajaga olime siis oma edu kasvatanud 14 IMPi peale (õigemini 13,5 IMPile, kuna viik oleks esikoha andnud vastastele).

Teises pooles pääses maksvusele ilmselt parem vastupidavus – vastastel kippus enam-vähem kõik ebaõnnestuma ja eriti liimist lahti oli neil kaitse, meile lasti välja vist 4-5 lepingut, üks neist geimiks kontreeritud osamäng. Ilu oli seal igatahes vähe, saime veel 34 IMPi juurde ja kindla võidu. Leole, Vallole, Mellile ja mulle oli see kolmas järjestikune (Mell oli vist eelmine aasta varukäsi, kui mu mälu mind ei peta), Hannesele teine ja Tuulele esimene.

Kolmanda koha matšis võitis Mary Jane Airet, nii et Pihla poolt esitatud tellimus – „olgu kaks medalit ette näidata!“ – sai täidetud küll.