Eile lasin end Laural Harry Potteri filmi vaatama meelitada. Selliste filmide puhul tekib mul alati küsimus:"Aga kuidas siis filme tehti, kui eriefekte polnud?" - kaadrid olid nii muljetavaldavad, et kogu film tervikuna jättis positiivse mulje, kuigi lugu ennast nagu polnudki (võrreldes raamatuga parasjagu nuditud). Asi lõppes sellega, et laenutasin Lauralt viimase raamatu ja nüüd ootab see lugemisjärge... Aga enne tuleb Hobbi järjekordne triloogia läbi närida. Neile, kes lugenud pole, soovitan soojalt - kvaliteet on kõrgem kui Potteri lugudel, ainult et kohati teeb kirjanik "Balzac'ki" - mingeid kirjeldusi riietusest ja söögist on natuke paljuvõitu ja lugu läheb käima üsna aeglaselt... aga kui hoog on sees, siis jääkski lugema. Ja noh, eesti keeli teda väga ilmunud pole (ma ei tea, kas üldse midagi peale "Salamõrtsuka õpilase" (ühe triloogia esimene raamat) ja inglise keeli on teda raskem lugeda kui Potterit, mis on kirjutatud ju väga lihtsas keeles. Sellel ilmselt põhinebki Potteri edukus - iga oinas saab rahus lugeda, väidetavalt olevat ka Agatha Christie suure populaarsuse taga paljuski fakt, et ta kirjutas väga lihtsas keeles. Aga noh, seda salata ei saa, et Potter on ka täitsa mõnus lugemine, seda enam et teda võib juba kohustusliku kirjanduse nimekirja kanda - kuus raamatut loetud, ei saa ju seitsmendat lugemata jätta. Keegi võiks Zelazny Amberi-sarja lõpuni ära tõlkida....

kuidas müüa sama plekihunnikut neljale kundele:
möödunud nädalal juhtunudki selline veider lugu, et tuli üks tüüp ja tahtis saada paarkümmend tahvlit. Tõstsime Valloga selle valmis, aga tüüpi ei kuskil, küll aga tuli üks teine tegelane, kellel oli vaja umbes täpselt sama kogust sama pikki tahvleid. Mis siis ikka, panime talle koorma peale ja hakkasime uuesti sorteerima. Poole sorteerimise peal tuli teine tegelane, kellel oli vaja umbes täpselt sellist kogust, nagu meil parasjagu valmis oli... seega siis koorem peale ja uut sorteerima. Sai see valmis, aga kundet endiselt kuskil polnud ja oh üllatust - tuli veel üks tegelane kellel oli jälle vaja umbes-täpselt seda kogust, mis meil olemas oligi, nii et sai taas manöövrit korratud. Lõpuks ilmus välja ka algne kunde, sorteerisin talle paki valmis (Vallo oli juba suvitama sõitnud)... viis paki minema, aga pärast selgus et talle see plekk ikkagi ei sobi, aga lubas ühte teist võtta... näis mitu korda toda plekki müüa õnnestub

Eelmine nädal siis tõestati ära, et minu silme ees kaartidega vehkimine pole hea mõte. Nimelt tegi Joosep Mutt lõputööd, mille jaoks ta korraldas järgneva katse: näitas inimesele paarikümne millisekundi (see on kuradima väike aeg) jooksul pilti ja inimene pidi kaheksa näo seast valima, millist neist ta näinud oli. Mingi aja jooksul katset varieeriti, nii et näidati mitut pilti ja küsiti, et milline nägu tuli viimasena. Ja vahepeal tehti mõned pildid hägusemaks jms. Ma küll ei tea, mida ta täpselt tõestama pidi, aga märksa huvitavam oli asja juures võistlusmoment - kuidas ma tunnen nägusid ära võrreldes teiste katsejänestega (huvitav, et eesti keeli seda sõna kasutatakse, ma arvasin, et enamus katseid tehakse hiirte peal) - seda, et udusemaks töödeldud pilti on raskem ära tunda, võin ma ka ilma igasugust teadust tegemata öelda. Väidetavalt oli mu tulemus olnud viiest testi teinust parim. Ja ometigi oli tegemist kaheksa näoga, mida keegi ei olnud varem näinud, seega alustasime võrdsest positsioonist. Kaarte aga olen ma oma elus nii palju näinud, et tegemist on juba "vanade tuttavatega" ja seega ma peaksin olema võimeline neid kiiremini identifitseerima, lisades veel juurde suhteliselt hea perifeerse nägemise, on selge, et ma sageli ei pea kaarte vaatamagi, vaid lihtsalt korraks nägema ja sellest piisab nende äratabamiseks. Vähemalt Mutil läks hästi - sai oma diplomi kätte, näis kas mul ka kunagi õnnestub...

Kuigi ma pole vahepeal pikka aega midagi ploginud, on kuuldused minu surmast enneaegsed – otse vastupidi, olen elus terve ja hea tuju juures. Pika pausi ajal viibisin Eesti tüdrukute koondise kaptenina Itaalias, juunioride EMil. Eks nüüd siis kirjutan kilde olustikust ja mängudest, nii palju kui mulle praegu veel meenub, kui tüdrukuil midagi huvitavat meenub või teistmoodi tundub, siis eks nad võivad täiendada ja ma viin parandused sisse.
10.juuni hommikul oli start Tartust. Vaatasime, et kui 9.30 bussiga minema hakata, siis jõuab parasjagu 1h30m enne lennuki väljumist lennujaama ja läksime Maarja ja Pihlaga selleks ajaks bussijaama. Selgunud tõsiasi, et see buss on küll täiesti olemas, kuid liigub ainult reedeti ja pühapäeviti. Noh, pole ka eriline katastroof, 10.00 buss oli sõiduplaanis täiesti olemas. Kõrval aga üks vuntsiga papi küsis, et kas oleme huvitatud, et ta meid sama raha eest ära viiks. Nõustusime siis sellega, tulemus oli 2 tundi vanas ja väsinud Honda Civicus (ruumi küll oli õnneks piisavalt), mis ei lagunenudki tee peal ära ja jõudsime lennujaama piisava varuga. Edasine logistika laabus tänu Triinu eeltööle suhtkoht ladusalt, Malpensa lennujaamast (kas ainult minule seostub see nimi sõnapaariga “halvasti mõtlema”?) bussiga Milaano keskvaksalisse ja rongiga kiiresti ning mugavalt (2h) Milaanost Veneetsiasse. Ainuke kriitiline moment tekkis kohas nimega Madonna di Piave (või midagi muud sarnast), kuhu me Veneetsiast rongiga saabunud olime ja kust me pidime Jesolosse edasi navigeerima. Samal ajal, kui me veel veidi ähmis olekuga plaani pidasime, et kust infi hankima minna, sõitis ette buss suure ja särava kirjaga Lido di Jesolo. Ja bussijuhid olid abiks pileti ostmisel, ise oleks võinud end itaaliakeelse piletiautomaadi juures ilmselt lolliks mõelda. Edasi saime õppetunni Itaalia vahemaade hindamise süsteemis – kui bussijaamast pidi meie hotelli olema paarsada meetrit, siis minu tagasihoidlikul hinnangul oli see u. 2 km. Ja kui õhtul küsisime mere ja mängupaiga kauguste kohta, siis anti vastused 40 ja 100m, reaalsed vahemaad olid vast paarsada ja 500 m. Aga noh, see selleks, ükski neist kaugustest polnud ka ülejõukäiv, va. see kõige esimesem, sest reis oli tolleks ajaks kestnud juba ca 13 tundi ja pampudega ning väsinult seda 1,5 km läbida ei olnud just kõige mõnusam. Hotell oli selline tore pereettevõte, kus pidevalt kõlas “pappa” ja “mamma” - kogu pere vehkis seal tööd teha, noorem põlvkond rääkis isegi inglise keelt (umbes minu moodi – keeleõpetajais ilmselt tekitaks õudu, aga vajalikud asjad saab aetud). Perepoeg, kes meiega peamiselt jantis, tundus meeldiva hajameelse ja sõbraliku tüübina ning kogu pere suhtus meisse väga sõbralikult, isegi ema, kes midagi peale itaalia keele ei rääkinud. Kohale jõudes tekkis selline veider vahejuhtum, et meid oodati sinna alles järgmiseks päevaks (ilmselt oli kuskil tekkinud infosulg, arvatavasti korraldusbüroo ja hotelli vahel). Suurt numbrit sellest ei tekkinud, pandi meid ööseks tubadesse “kolmandal” korrusel (mis meie keeli tähendab neljandat) ja otsustati järgmine päev asja lähemalt uurida. Kõrgus oli jälle üks igavene tüütus, sest kuigi lift ideoloogiliselt eksisteeris, oli tegu sellise laheda kapi moodi asjaga, kus tuli ise uksi (2 komplekti) avada ja sulgeda, et ka teised saaksid seda kasutada. Hotellituba ise oli selline aus ühika moodi asi, aga paraku selgus, et konditsioneeri seda küll ei olnud. Ja siis hakkas juba tema soodne asukoht vastu töötama – kuna ta oli linnakese (ilmselt Itaalia vaste Võsule aga mastaapidelt oluliselt suurem) peatänava (väidetavalt euroopa pikim kõnnitee, 15 km) ääres, siis oli meil öösiti valikuvõimalus – kas panna aken ja kannatada palavust ja õhupuudust või siis jätta lahti ja üritada magada läbi tänavamelu. Välistemperatuur oli ka öösiti vähemalt +23 (umbkaudu, aus hinnang temperatuurile oleks “vastikult kuum”), aga vähemalt meri oli isegi minu jaoks talutavalt soe – vette minnes ei olnud mingit probleemi, ükskõik kas öösel kell 12 või hommikul kell pool kaheksa. Sestap siis võistkonnale algaski enamvähem iga päev ujumisega enne hommikusööki. Järgmisel hommikul registreerisime end sisse, millegipärast tundus papile, et meil peaks olema kaks meest ja kolm naist – huvitav kelle dokkumendist ta vale soo välja oli lugenud, kuid kui ta oli kaks korda üle küsinud, siis jäi ta lõpuks uskuma, et meid on üks ja neli. Oluliste kohtadega tutvumas käies olid esimesteks tuttavaiks, keda ma nägin, loomulikult “lätlased” Tihas ja Mell, kes kurtsid oma kurba saatust seoses rongiliiklusega – nad olid sõitnud Ryanairiga Rooma ning sealt edasi rongiga Veneetsiasse, ühesõnaga umbes nagu meie, ainsa vahega, et kui meie rongisõit kestis 2 tundi, siis nende oma 7,5. Edasi randa ja siis kokkupuude itaalia köögiga. Perepoeg tuli küsima, et mida me süüa tahame, üldiselt olime nõus kõigega, mida ta välja pakkus, leppisime siis midagi kokku. Siis selgus, et lõunasöök on neil kahekäiguline – 2 praadi (ei mingit suppi, üheks päevaks kauplesid neiud tiramisu teise prae asemel) ja õhtusöök oli ka veel eraldi, tavaliselt tarbisime pitsat (mul ei õnnestunud kordagi seda valides alt minna). Veider lugu oli, et enamasti toodi pitsa mulle pildiga taldrikul ja tüdrukuile täiesti valgeil taldrikutel. Lõpuks leidsime sellele seletuse – tüdrukuile pole mõtet pildiga taldrikut tuua, kuna nad niikuinii tervet pitsat ära ei söö ja seega pilti ei näe. Aga jah, näljasurma ohtu ei olnud, mina sain tavaliselt 1,5 portsu, kuna Maarja on suht vähese söömaga. Kuna kuumus ja närvipinge olid üsna suured, siis sellest hoolimata võtsin ma reisiga 3-4 kilo alla (tõlkes: teksad, mis enne kippusid ilma püksirihmata natuke rebadele vajuma, tahavad praegu lihtsalt jalast jooksu pista). Palavus roiutas nii läbi, et kui esialgu oli plaanis vabal päeval Veneetsiasse turistitama minna, siis reaalses elus juhtus see, et päev sai konkreetselt maha molutatud ja taastutud.
Tagasi tulemisel jooksis logistika suhteliselt ilusasti, aga omad närvikõdimomendid olid sealgi. Näiteks buss Jesolo-Veneetsia sõitis pool tundi kauem kui sõiduplaanis ette nähtud, aga sellest hoolimata jõudsime veerandtunnise varuga Venezia Mestre rongijaama. Halvem uudis oli, et kiirrong oli välja müüdud, aga õnneks läks 20 minuti pärast järgmine rong, mis sõitis küll tund aega kauem. Seega jõudsime me Milano keskvaksalisse 2.30 enne lennuki väljumist, kuid lennujaam asub teadagi paar-kolmkümmend kilomeetrit linnast väljas. Õnneks buss startis suhteliselt kohe ja sõitis 1.30 asemel (millega ta tuli) 1.05-ga, nii et lennujaama jõudsime 1.20 enne väljumist. Ja siis juba aega oli, seda enam, et lennuki väljalend viibis pool tundi. Veidral kombel jõudis ta Tallinnasse pool tundi enne ettenähtud aega, järgmine päev tuli meile Tartu Lennujaamast üks tüüp plekki ostma ja siis ma küsisin talt, et kuidas see on võimalik, mille peale ta kostis, et tõenäoliselt oli tegu soodsa tuulega, siis see asi täitsa toimib. Aga elusalt ja tervelt me tagasi jõudsime.
Allpool kiirülevaade turniiri käigust:
Esimeseks vastaseks oli meil Taani, kus võistkonnas oli neli tüdrukut, vanim neist 15-aastane. Samas 2 neist olid tuntud bridgemängijate võsud ja väidetavalt oli mõni neist mängima hakanud 8-aastaselt. Õnneks olid nad turniiri alguse puhul vist piisavalt närvis (Maarjalt küsis üks, et kas see on ta esimene “tõeline” suurvõistlus ja teatas, et juba see suur saal ajab ta närveerima) ja tulemuseks oli meie 25:5 võit. Suurima panuse andis viimane jagu, kus mõlemas toas jõuti 6NT-sse.
♠102..............♠ÄK865
♥ÄK862........♥E
♦E1072..........♦ÄK9
♣93...............♣ÄKS10
pada jagub 4-2 (Nordil neljane) ja risti emand on lõikest väljas, kuid ruutu soldat on Südi käes duublis ja leping peaks välja tulema. Triinu sai avakäigu ♣E alt ja tal ei olnud 12 tihi võtmisega raskusi. Muidu, kui neutraalse avakäiguga tõmmata ära ♦ÄK, siis soldat kukub ja väljamängija võib lihtsalt ♥E deblokeerida ja risti välja pakkuda, saades 2 pada, 3 ärtut, 4 ruutut ja 3 ristit, kuid Taani neiu pakkus kõigepealt väikse pada välja. Saades uuesti käigule risti ässaga, tõmbas ta 2 pada, veendudes selle kehvas jagumises ja seejärel võttis ära oma tihid punastes mastides. Viimast punast kaarti tõmmates oli seis seega selline:
♠ -......8
♥x......-
♦10....-
♣9.....KS
Nord pidi pada hoidma ja nüüd võis oma töö teinud ♠8 juba minema visata, jättes kätte ♣KS. Kuna Pihel Südis pidi hoidma oma neljandat ärtut, siis oli ta sunnituda tagant ♣E singliks viskama. Nüüd lauast risti ja kui Nordilt selle peale väike risti tuli, oli selge, et tal on käes veel 1 pada ja Südil ♣E ja ♥S (sest viimane ärtu ei olnud Nordil), kuid väljamängija viimase jaotuse puhul ei osanud seisu välja lugeda ja lõikas – kaheta.
Selle matši ajal juhtus minuga veider seik – läksin kinnisesse tuppa (meie omad olid seal NS) skooreriks, aga selgus et seda ei pea tegema, bridgemate'i süsteemi sisestatud tulemusest piisab. Kuskil teise jao lõpupoole tõstis kohtunik kõva kisa. Selgus, et ma olin maha maganud sellise teabe, et kinnisesse tuppa ei tohi üldse minna (captains' meetingul seda oli vist tõesti mainitud, aga mul oli see kõrvust mööda läinud). Kupatati siis mind üles vugraphi, lahtisesse tuppa ma ei saanud minna, kuna ma olin paari jagu juba näinud. Seal oli meeldiv, sai jälgida üle kantavat lauda ja samal ajal jooksid kõrvalekraanil muude matšide tulemused ja lepingud ning tulemuseks oli see, et ma nii enda kui tüdrukute närvide säästmise huvides veetsingi matšid vugraphis, kuna ka sealt sai piisava ülevaate toimuvast. Trahvi me selle vooru eest küll saime, aga see ei olnud mitte minu tõttu, vaid seepärast, et ühes toas läks natuke ajast üle. Kokku saadi selles voorus trahve kolmes matšis, hiljem läks vist kogu turniir kõigile trahvivabalt.
Teises matšis tuli vastaseks Iisrael. Kohe esimeses jaos läksid Jane-Triinu õhutõrjesse 4♥ vastu, kolmandas Pihel-Maarja läksid slämmi poole teele ja käisid 5♥ taha (avakäik singlist ja löök tuli sisse) ning vastane ronis pooleks punktidega geimi ja peale viite jagu oli seis 0:33. Edasi läks elu natuke paremaks (mh. Jane-Triinu ronisid kah pooleks punktidega geimi) ja tulemuseks jäi viik. Viimases jaotuses seisis jälle slämm:
♠ ÄS962......♠-
♥Ä86...........♥K97432
♦ÄT963.......♦S
♣-................♣ÄK9753
Maarja ja Pihel pakkusid rahulikult:1♠ - 2♥
3♥ (tugevam kui 4♥) ja slämmi ei olnud raske jõuda. Pihel lõi 2 väikest ristit lauda ja kui trump jagunes 2-2, siis tuli leping välja. Risti oli 5-2 vastas ja selle orki lendas Tšehhi väljamängija, kes matšis Läti vastu lõi ära ainult ühe risti ja üritas siis tihisid nõuelda. Kuna juuditüdrukud said ületihi, siis läks meil 1 IMP kadudesse.
3 matš, vastaseks Inglismaa
kolmandas jaotuses tekkis huvitav point (tegelikult isegi 2) – tugeva 1♣ avangu vastas oli:♠E
♥KE64
♦T983
♣ÄE64
Jane vastas sellega 3♠ (1-4-4-4) ja peale Triinu signoffi 3NT-s läks ise slämmi poole teele, küsides 4NT-ga ässasid ja kui üks oli puudu, siis pani 6NT. Esiteks võiks selles kohas pigem mängida Gerberit (4♣ küsib ässa) ja 4NT jätta kutseks (nagu selle lehega paras olekski tegelikult).Teiseks võiks slämmi minnes pakkuda 6♣ - avaja teab vastaja jaotust ja valib parima slämmi (vähemalt teoreetiliselt, kunagi eelmise aastatuhande lõpus jättis Luks mu 4-2ga 6♦ lepingusse). Praegu oli veidi paremaks lepinguks 6♣, aga ka see läheb taha, nii et midagi suurt hullu ei juhtunud.
Neljandas jaos jõudsid Maarja-Pihel ainsana kahe saali peale padalepingusse (ja said ühtedena vähestest positiivse tulemuse oma liini):
♠KE85........♠ST93
♥ÄKET......♥S432
♦S52...........♦4
♣T6............♣E874
Maarja avas 1NT, Pihel tegi Staymani ja Maarja vastas 2NT (süsteemselt lubab mõlemat kallist ja maksimumi, mina seda lehte maksiks poleks küll hinnanud, aga see selleks). Nüüd tegi Pihel 3♥-ga ülekande oma paremasse kallisse ja 3♠ jäigi lepinguks, selle peaks saama taha ajada, aga kaitse seda ei suutnud.
12. jaotuses jõudsid Jane-Triinu 6♠ lepingusse:
♠ÄE8752.......♠KS93
♥3..................♥ÄK6
♦S854............♦Ä72
♣K8..............♣ÄT7
ja avakäiguks tuli ülevalt ♦E. Triinu uuris vaenlaste konventsioonikaarti ja tuvastas, et KE-st peaksid nad kuninga käima ja seepärast käis hiljem ruutut vastu soldatit. Ebaõnn. Tegelikult saab lepingu aga sunniga ära võita, kuna avakäijal on ruutus KET9 ja ristis ES9532. Avakäik tuleb peetada ja seejärel võtta ära kõik oma tihid (ruutus võib viisakuse pärast Viini löögi teha, aga kui seisu õigesti välja loed, siis pole praegu oluline). Viimast pada tõmmates on sul lauas ♣ÄT7 ja käes ♦S ja ♣K8, ning vaenlane ei saa säilitada pidurit mõlemas odavmastis. Inglased jõudsid koguni 7♠ lepingusse ja sellel ei olnud teadagi mingit šanssi.
Neljas matš oli Itaalia vastu ja tegemist oli täieliku korvpalliga – 20-s jaotuses jagati välja 140 IMPi. Juba esimeses jaos suutsid Jane-Triinu välja lasta 3♥ lepingu, kus saali tüüptulemus oli 2♥ -1 ja järgnes mõlemapoolne väljaviskamine, mis paraku andis Itaaliale paarkümmend IMPi rohkem kui meile. Õnne ka väga ei olnud: kõige karmim oli jaotus, kus tuli mängida viite (parem nelja) või seitset – 12 punkti 15 vastas ja kaheksane trumbimast ilma ET9-ta ja avakäigust pekstakse üks kõrvalmastidest lahti. Lõige istub ja seisab 7. Itaallased jõudsid kuidagi kuute, meie omad piirdusid geimiga. Ja kaks korda jäi lepingut mängima teine käsi, mis võimaldas vaenlastel teha parim avakäik. Väga inetu lugu juhtus eelviimases jaos, kus Jane-Triinu lasid pakkumise täiesti ujuma:
♠ -..............♠KET9753
♥K5...........♥ÄE9
♦ÄKS943...♦86
♣S9852......♣3

1♦......(DBL)......1♠
3♣......................4♠
nüüd sai see vist kontra, igatahes hakkas Jane midagi põdema, otsustas oma lehte veel korra pakkuda (nagu 3♣ pakkumisest poleks juba piisanud, igastahes ühtegi pada see küll ei lubanud) ja pani 4♠-st minema. Lõpplepinguks oli 5♦ kontraga ja -800, 4♠ on piiripealne, kas tuleb välja või mitte (lahtise kaardiga peaks saama taha võtta, ütleb GIB). Teises toas olid vastased omadega slämmi roninud, kuigi nii Pihlal kui Maarjal on väikseid põhjuseid kontreerida (ühes käes 2 ässa, teises käes Sxxx padas ja tunne, et jagu peaks kehvasti istuma), ei saa neid ka üleliia süüdistada, et kontreerimata jäi. Ja kuna leping läks kaheta, siis oleks ikkagi -7 tulnud (nüüd -12).
Viies matš – Läti. Tuli ebameeldiv kaotus, turniiri lõpuks selgus, et tegemist oli lätlaste ainsa võiduga. Kohe esimeses jaotuses karistati ära distsipliinipuudus: Triinu oli avanud 1♦ ja pärast ei julgenud ära kannatada partneri trahvikontrat kolmele padale (♠3/♥S9/♦KT96532/♣ÄE2). Ega see kolme pada kaitsmine väga moos ei olegi, aga üheta ta läheb (partneril on ♠ÄES9), kuid 4♦ läks 300 eest. Järgmises jaotuses eksiti mõlemas toas: Maarja ei peetanud 3NT vastu pademandat Exxx-st, kui käidi laua singelsoldati poole (käsi oli pada pakkunud) ja tuli ületihi. Lahtise kaardiga saab selle lepingu küll kuidagi võita (ütleb GIBi analüüs), aga vugraphis läks Lorencs selle kaheta. Hullem lugu aga juhtus teises toas, kus vaenlane otsustas sooritada lehega ♠E975/♥S5/♦ÄES♣ÄS98 ülepakkumise 1NT (kallis odava vastu). Järgnenud põgenemises ei suutnud aga Jane-Triinu 2♥ ära kontreerida (ühel neist on ♥E842) ja laekus kõigest 300. 10-s jaotuses aga ei taibanud Maarja plusse teenida. Ta tegi lehest ♠ÄT5/♥97/♦Ä9842/♣754 avakäiguks ♥9, sellele järgnes väike-väike- kümme ja nüüd väljamängija käis pada. Kui Maarja oleks tihi saades uue ärtu käinud (kas ruutu ässa võttes või võtmata jättes), siis oleks ta löögi kätte saanud ja leping oleks taha läinud. Eksinud oli ka muidugi väljamängija – enne pada mängimist (tal on seal KESxxxx), pidi mängima 3 ringi ristit (E vastu ÄKSxxx-i) ja ristidele 2 kadujat minema viskama. Matš oleks võinud vägagi nutuselt lõppeda, aga õnneks jäid Läti tüdrukud ainsana kahe saali peale geimi lehtedega:
♠Ä5..............♠KE87
♥ÄKEST8....♥97654
♦E85.............♦Ä2
♣S7..............♣ÄE
kus peale tugeva 1♣ avapakkumist hakkas vastaja lõpuks oma ärtu kvaliteeti põdema ja pani pidurid peale.
Kuuendaks vooruks Poola vastu pandi tüdrukud vugraphi mängima. Üldiselt said nad omadega suht hästi hakkama, kuigi tuli 7:23 kaotus, siis suuri miinuseid tuli ainult kahes jaotuses, aga eriti Jane-Triinu mängust oli näha, et närvid pidid väga püsti olema: pakkumises stiilinäited:
2.jaotus: 2♣ avapakkumise vastas on Janel ♠974/♥E74/♦ÄKT982/♣3 ja ta pakkus 2♦ (relee) ning passis 2♥ vastuse läbi. Oli hea (kuigi kuna ♦ES kukuvad, siis tuleb ka 3NT välja).
3.jaotus: pakuvad 1♦ - 1♥; 1♠ - 2♣; 2♠ - p... 2♣ oli selles kohas checkback ja 2♠ lubas maksi ja kolmest tuge ärtule. Läbipassimise põhjuseks oli see, et checkbacki tegijal on 7pp ja viiene ärtu ning kolmene pada, mis oli 2♣ pakkumise põhjuseks, seda ma küll ei tea.
6. jaotus: 1♥ - 1♠; 2♣ - 2♦; 2♠ - p... 2♦ on neljanda masti sund, aga leht jälle oli hoopiski midagi muud: 4-1-4-4 jaotus ja 9pp. Ei juhtunud jälle midagi halba.
12.jaotus: avab Jane Multiga ja Triinu pakub lehega ♠T85/♥972/♦ÄK87/♣ÄT2 3♦ (süsteemselt “kutse nelja kallisse”), Jane panigi 4♠ ja läks kaheta, teises toas poolatarid mängisid 3♠ lepingut.
...............♠-
...............♥ÄT3
...............♦EST64
...............♣K7653
♠KES763.............♠T85
♥854....................♥972
♦53......................♦ÄK87
♣E8.......................ÄT2
.................♠Ä942
.................♥KES6
.................♦92
................♣S94
Maarja tegi ♦E avakäigu, mille väljamängija võttis, käis trumbi käe suunas ja tagasi laua kümne alla, mille Pihel võttis ja lülitus ärtusse ning peale kolme ärturingi käis kaitse uue ruutu. Väljamängija võttis selle lauda ja trumpas ruutu kätte (et võtta ära potentsiaalne ähvardus Südi käest), tõmbas trumbid lõpuni ja Nord jäi odavmastides sundi ning leping tuli välja.
15.jaotus: algab pakkumine 1♣ - 2♦; 2♠ ja nüüd Triinu 8pp ja 3253 jaotusega ei pakkunud mitte 4♠ vaid 3♠ (nagu lubaks lisajõudu), kuid õnneks Jane 4♣ cue-bidi peale ei hakanud oma kontrolle pakkuma vaid pidurdus 4♠-s.
17.jaotus: algab pakkumine (1♠) - DBL – (p) – 1NT, (p) – ja nüüd pakkus Triinu 14pp ja ühtlase jaoga miskipärast 2NT. Kommentaar vugraphi kommentaatorilt: “she had the world's most obvious pass”.
Eks juhtus asju ka teises toas, nt. kaitses 1NT vastu käis Pihel välja ♣T9xxx-st ja Maarjal oli KE8x. Väljamängija peetas avatihi ja mängis muid maste ning asi lõppes sellega, et kui Maarja käis mingi kallismasti läbi (ta oleks võinud kõrge risti ära võtta vahepeal, oleks lihtsam olnud), siis Pihlal tekkis illusioon, et neljane risti on väljamängijal ja ta loopis ärtukadujate asemel ära hoopis ristitegijad (oleks ühegi alles hoidnud, oleks kaitse ikkagi 7 tihi kätte saanud). Kõige valusam aga oli 16. jaotus, kus Maarja ei osanud õigesti lahendada trumbimasti ÄET87 vastu K954. Kõrvalmastides võeti 3 tihi ära ja käidi pada trumbi edutamiseks. Maarja trumpas kõrgelt ja oleks pidanud järeldama, et kui 1♦ (poolakas) avanud käes on neljane pada ja vähemalt neljane ruutu, siis oleks normaalne paigutada sinna ärtusingel – kui tal on täpselt neljane ruutu, on tal 4144 jaotus ja kui on pikem, on ikkagi 4153 kaunis tõenäoline. Kahjuks proovis ta ärtut tõmmata ja kolmas soldat edutuski alttihiks, kui teine tuba oli osamängus peatunud.
Ühest jaost kirjutati ka New York Timesi bridžiküljel, link on siin: http://www.nytimes.com/2007/07/14/crosswords/bridge/14card.html?ex=1185336000&en=6344a3f581634a51&ei=5070
midagi head seal küll ei ole, aga vähemalt ei saanud nad “Best Disaster” auhinda, nagu õnnestus minul ja Leol 2000 juunioride EMil.
7.matš oli turniiril viimaseks jäänud Türgi vastu ja tuli jälle väike kaotus – mõned halvad otsused meilt, mõned head vastastelt, sekka veidi patserdamist. Taas päästis suuremast kaotusest vastase rumalus: seitsmendas jaotuses otsustas vaenlane, et masti, kus on ÄKSxxxx vastu Txx-i (seega siis 10-ne) on 3NT-s parim lahendadada lõikega esimesel ringil (sidemeid kontrolltõmbeks ja lõikuseks teisel ringil oli hulgim ja üks mast oli juba lahti löödud avakäigust). “Ei vedanud” ja täiesti teenimatud 13 IMPi laekusid.
8.matš – Saksamaa. Vahelduseks tuli üks matš ka päris hästi välja, kuid veatust mängust rääkida ikkagi ei saa. Avakäiguprobleem selline: vastane pakub 3♣ - 3NT ja sul on:♠ÄKS
♥ÄE732
♦S62
♣85
kuna sul vastaste tihimastis midagi ei ole, siis oleks normaalne tõmmata ♠Ä ja vaadata, mis edasi saab, Pihel aga valis käigu ärtu alt ja lasi lepingu välja. Hullem on see, et endal seisab 4 kummaski kallis, hea uudis aga see, et teises toas jõudsid vastased 6♥ ja ära ei läinud mitte 14 vaid ainult 7 IMPi.
9.matš – Rootsi. Vahepeal oli ülekanne umbes ja seetõttu hakkasin ma vaatama seisust -27. Edasi läks jälle paremaks, aga päris viigini jõuda ei õnnestunud. Hull lugu juhtus neljandas jaotuses, kus Jane-Triinu lasid välja 6♥ (ei suutnud taibata, et väljamängijal on ♦ singel), Pihel mängis aga taha 4♠ (suht normaalse plaaniga mängis) ja tegi lõpus veel vale nõudluse, mistõttu läks kaheta (aga see ei lugenud eriti midagi).
10.matš – Holland. Nüüd tuli väsimus ja hakkas haamriga virutama – enne viimast nelja jagu oli laual veel 12:18, siis aga läks ära 38 IMPi ja tulemuseks jäi 4:25. Esimestes jagudes ei olnud ülearu õnne – Holland võitis ära ühe pika odavmasti pealt pressitud 3NT ja pooleks punktidega kalli geimi, samas kui Jane-Triinul läks taha täpselt 50%-ne slämm, mida teine tuba ei pakkunud, lõpp aga oli üsna ebameeldiv – kõigepealt ei suutnud Pihel ära arvata, kuidas üheksast masti ilma emandata lahendada (pakkumises oli taas olemas vihje, et ühel käel on lühike risti, kuid Pihel mängis tipust), siis kontreeris Maarja pooleks jõuga osamängu ilma igasuguse põhjuseta, siis ei hindas Maarja pakkumise seisu valesti ja pakkus järgnevuses (1♣) - DBL – (p) – 2♦ (7-10, 5+) - (p) – 2NT, arvates, et see sunnib geimi ja viimases jaos käis Jane geimi taha.
11.matš – Norra. Enne viimast matši mainisin tüdrukutele, et hea on mängida, võimalused on tõusta kuuendale kohale ning isegi 0:25 kaotus ühtegi kohta ei langeta. Kahjuks aga fokuseerisid Jane-Triinu pigem viimasele lausepoolele, tulemuseks oli kaotus 1:25 (Pihel-Maarja mängisid saali vastu oma laua umbes viiki). Untsu läks nii kaitse kui pakkumine, kõige markantsem näide on viiendas jaotuses: Precisioni 2♣ avangu vastas oli
♠K9765
♥93
♦ÄE876
♣K
2♦ releele tuli vastuseks 3♣ (min, kuuene) ja nüüd otsustas Jane selle mõnevõrra mõistetavalt passida. Kahjuks oli siiski klapp olemas ja neli pada tõrjumatu leping. Pihlal – Maarjal tekkis pakkumises ka üks tõrge:
♠Ä432......♠-
♥KE5.......♥Ä98
♦ÄKS7.....♦ET94
♣53..........♣KT9874
..................1♦
1♠..............2♣ (mõlemad odavad)
2♥(4SF)....3♣
3♦....
ja nüüd tekkis lahkarvamus neljanda masti sunni interpreteerimisel – vastaja arvas, et see forsseeris geimi, avaja aga arvas, et mitte ja passis läbi. Õige peaks olema et neljas mast sunnib geimi, eriti kui oleks olnud võimalik teha kohene kutse 3♦-ga.
Vastastel oli taas õnne ka paari täis pressitud asja pealt ja nii see suur kest tuligi.
Kokkuvõttes siis tulemuseks 134,5 VP-d (12,2 matšist) ja 9-s koht 12 võistkonna seas. Tegemist tüüpilise Eesti võistkonna esinemisega – tabelis umbes kahe kolmandiku peal, viimastele kohtadele kaotamine ja viimases voorus kest umbes omasuguselt võistkonnalt (ise olen selliste asjadega paar-kolm korda hakkama saanud). Butleris Maarja-Pihel -0,18 (-36 IMPi) ja Jane-Triinu -0,6 (-120 IMPi). Rehkendasin ka rubriikide kaupa, kust meil sisse ja välja tiksus IMPe (ei pruugi olla 100% tõde, seda enam et vaatasin võrdlust ühe laua, mitte kogu saali vastu, samuti ei võta arvesse seda, et “kus oleks võinud...”).
Väljamäng (kus lepingu saatus sõltus pigem väljamängijast) +46
Kaitse (kus lepingu saatus sõltus pigem kaitsjatest) -75
Ületihid (või alternatiivne geim, pudipadi ühesõnaga) +5
Alttihid (kus mõlemas toas taha mindi) +11
pakkumine, sisaldab nii õnnestunud kui ebaõnnestunud otsuseid, nt. “geim pakkumata” sisaldab nii positiivseid deltasid teise toa osamängu vastu kui negatiivseid, kus mindi teise toa osamängus taha.
Slämmipakkumine:
Slämm pakkumata (teises toas pakutud) -13
Slämm pakutud (teises toas pakkumata) 0
Slämmikutses taha minemine -11
Geimipakkumine:
Geim pakkumata -95
Geim pakutud +4
Vale geim -47
Õige geim +22
Tõkestamine (nii õigustatud, kui mitteõigustatud) +18
Tõkestamata jätmine (teine tuba tõkestas) -22
Õhutõrje -11
Osamänguvõitlus +59
Segases seisus võitlus (kui polnud selge, kellel mida seisab) -6
Kontreerimine -12
Kontreerimata jätmine -6
Vastase kontra osamängule +12
Pakkumises ujumine -30
ühesõnaga – peamiseks kirstunaelaks osutus geiminivool pakkumine – kas jäeti geimid pakkumata või siis sageli pressiti vales kohas. Suur miinus kaitse eest oli tingitud peamiselt sellest, et ei suudetud vastaste piiripealseid geime taha võtta – vastastel tuli välja väga palju selliseid lepinguid, mis kohe mitte kuidagi ei oleks tohtinud tulla. Arvata oli, et osamänguvõitlus võib olla selle võistkonna kõige tugevam külg (seepärast, et mul endal see nii on ja ilmselt suudan ma seda ka kõige paremini õpetada), aga ikkagi pluss sellest rubriigist oli meeldivalt suur. Pluss väljamängu eest oli tore, aga kõige rohkem üllatas mind plussi jäämine kategooriates “ületihid” ja “alttihid” - olin ma ju ometi soovitanud sellistele asjadele mitte mõelda, vaid lepingud kindla peale täis mängida ja vastaste omad taha ajada (aga jah, see viimane osa jäi kuidagi nõrgaks). Peamised miinused paaride kaupa olid minu arust: Jane-Triinul ebakindlus pakkumises – isegi kui oli teada, mida peaks tegema ei olnud 100% kindlust et seda ka tehakse, sageli tuli mingi pakkumine veel, põhjendusega, et “aga äkki võib geim olla” ja ebaklapiga hakati tihti omavahel võitlema, sageli jõuti pooleks jõu ja hea klapita kolmandale kõrgusele (3NT-sse isegi), ühesõnaga põhjendamatu optimism, et “äkki saab parem”, kui reaalne elu näitab, et tavaliselt ei saa. Ja kaitse oli sageli pimedas kobamine. Maarjale ja Pihlale ei olegi midagi väga konkreetselt ette heita - üldiselt pakkusid nad kindlalt, st. et teadsid, mida nad teevad, aga puudu võis jääda agressiivsusest ja võimest vastaseid eksima sundida. Rutiinne bridž on küll hea asi, kuid kui enda mängutase ei ole vaenlaste omast parem ja sisse tuleb vigu (ja nendest sellel tasemel ei pääse kuidagi), siis tuleb vastane ka eksima sundida, pelgalt rutiini pealt neid üle ei mängi. Kohati tundus puudu jäävat ka individuaalsest tehnikast ja jaotuse lugemise/paigutamise oskusest, aga see on vähemalt asi, mis ajapikku areneb.

loll asi see maksipaarikas: võtsin eile kätte tagasihoidliku kaardi (ja kallis odava vastu pealegi)

Sxxx
STxxx
xx
xx

ja pakkumine algas:
mina
1♦........p.........1NT.......2♥ (♥+♠)
p..........p.........3♦..........kontra (tahab edasi võidelda)
p.........3♥........p...........p.........
4♦

nüüd vaatasin, et asi on puha pees, vastikud vaenlased võitlesid neljandale kõrgusele. 4♦ neil praktiliselt kindlasti tuleb välja, 4♥ läheb meil ilmselt üheta (meil on hea topeltklapp ja partneril peaks üht-teist olema). Kuna vastas on vanad pässid, siis äkki kontrat ei saa ja noh, alati on šanss, et 4♦ on niikuinii sitt tulemus. Pakkusin siis 4♥, see sai kontra. Ebaõnn. Mäng käis nii, et partner oli ilmselt demoraliseeritud ja ei jaganud ära, et vastastel 5♦ seisab (tegelikult seisab isegi 6♦) ja ei keskendunud piisavalt oma ülesandele tihisid võtta. Kõigepealt jättis tähelepanuta, et mingi ♣8 on juba tegijaks saanud, kuna kõrgemad nupud on maha läinud ja siis 11. tihil peab ta sooritama käest äraviske, ning on fikseeritud, et eeskäes on 2 pada (piduriga), seega pole mõtet pada käes hoida. Oleks siis sellest lähtudes risti kätte jäänud, oleks selgunud, et see võtab tihi. Aga ei, läks leping kaheta -500, mis on geimi vastu ka kehv. Pärast selgus, et maksma läks see ühe väikese punkti (üks 200 oli märkelehel). Mis aga veel hullem, me saime üle keskmise tulemuse, sest kõik, kes olid jõudnud viide ruutusse, said sinna peale kontra, ning 5♦ kontra ja ületihiga = 650

vähemalt ravis bridgeklubi mu terveks - kui veidi enne klubi näitas kraadiklaas 37,5, siis vahetult pärast seda kodo jõudes oli 37,0 ja edasi läks juba täitsa normaalseks :)

Erika MSNi-nime kommentaar "Alkoholistid on siirad vähemalt" - kõlab nagu üks võimalikke tõlkeid sententsist "in vino veritas".

Eile mängisin üle väga tüki aja pinksi (kui välja jätta paar togimist ruumides, kus kätt välja sirutades tabad juba seina). Rõõmuga veendusin, et hoolimata pikast pausist, ei mängi ma kehvemini kui varem. Huvitaval kombel ka mitte grammigi võrra paremini. Ja tõe huvides tuleks vist möönda, et ega ma tegelikult pinksi mängida ei oska...

Vahel on tore, kui tuttavaid, ega internetti pole - saab tõsiselt akusid laadida. Nii õnnestuski laupäeval Võsul püstitada vist isiklik magamisrekord - hommikul 12-ni (ca 12-13 tundi) ja peale väikest jalutuskäiku veel paar-kolm tundi (ja järgmine õhtu oli öörahu ka 11 paiku). Tea kust selline unevõlg tekkis...
Tiit kurtis oma blogis http://busykiskjablogi.blogspot.com/, kui palju ta täpselt mälumängu MMil lolluste tõttu lauda jättis, mõtlesin, et peaks ka reha tegema. Õnneks mina selleks võistluseks ekstra ei valmistunud, nii et üleliia piinlik pole (aga natuke siiski). Niisiis, daamid ja härrad - asjad, mida ma oleks pidanud ära laksima või vähemalt kahest õige valima, aga mida ma mitte ei teinud (küsimusi-vastuseid näeb http://www.kilb.ee/ pealt)
1. blokk - meelelahutus
1. Mingi neegrinägu, raske lapsepõlv ja malmist mänguasjad, isa lasi maha, pilt ka juures jne. Tagantjärgi pilti vaadates selgus, et tegelikult olen seda nägu näinud küll - Marvin Gaye (tuntuim lugu vist "Sexual Healing)
2. Kreeka pill - jätsin tühjaks, aga Zorbase muusikat on küll nii palju kuuldud, et bouzouki oleks võinud kirja panna - too neil igas teises laulus sees...
3. Flamenko - varem siinsamas plogis lahatud asi - no kui on mõistusel prunt ees, siis on...
4. 2002 jalgpalli MMi tunnusmuusika - Vangelis - jälle tuntud värk, aga ma kohe vägisi tahtsin sinna Jarré panna (ta vist tegi mingile muule MMile?)
5. film pealkirjaga "Kuidas Grinch jõulud varastas"... ilmselt ei loetud vastust "Grinch" piisavaks (vähemalt punktiseisus see ei kajastu), aga noh, filmi ma pole ju näinud ja pikka vastust ei viitsinud hakata välja mõtlema
6. Ristiisa helilooja - no krt. pikki aastaid oli mul peas 2 itaalia päritolu filmimuusika tegijat - Henri Mancini (Roosa Panter) ja Nino Rota. See viimane on muidugi õige aga... no ei tulnud nimi meelde, ainus, mis peas keerles oli Toto Rina (see vist oli mafiooso)
7. Jälle tasub takkajärgi targalt oiata - Erasure tegi ABBA kavereid tõesti, "Lay all your love on me" oli suht tuntud, aga ei tulnud pähe
8. Zubin Mehta personaalküsimust on ka lahatud siin plogis, aga ma tõesti ei pannud küsimust tähelegi enne kui see ekraanile ilmus

2. blokk Sport
1. 2004 olümpial tegi ainsa kergeraksu maailmarekordi muidugi Isinbajeva, aga mul miskipärast kummitas Menendez (kes tegi järgmine aasta MMil ainsa maailmarekordi). Raisk. Üldse on miskipärast nii, et uuemad sündmused ei kipu pähe ladestuma, mälu sai sisse töötatud ilmselt aastatel 1986-1996, peale seda ei ole enam eriti huvi tundnud - eks neid võistlusi on ka palju saanud
2. mingid võõrad nimed, sambo nende seas, mis on ühe olümpiaala eri vormid - õige vastus on maadlus, ma panin kirja judo (ei tea, kas punkt anti...), aga noh, sambo olevat küll judo eellasest džudžitsust tuletatud...
3. kanuusõidu vorm, mis jagab nime talialaga. No ei suutnud uskuda, et midagi nii lihtsat kui süstaslaalom küsitakse. Mõtlesin ja mõtlesin ja panin mogul kirja. Paraku ülehindasin küsijaid.
4. pikim kergejõustiku suurvõistlustel olev distants - no käimine ei tulnud üldse pähe (täpselt nagu Tiidulgi), maratoni pikkus kirja ja tüng
5. arvutimäng, kus tunni ajaga vaja printsess vabastada. Mängu tean väga hästi, olen isegi mänginud, panin siis kirja "Prince". Selgus, et ta täisnimi on hoopis "Prince of Persia" - aga seda teadmist polnud võtta paraku

Kultuur
1. Monet (kah plogis juba lahatud lugu)
2. Nepaali budistliku hõimu vaprad liikmed... selgus, et tahavad šerpasid, aga kust krt see vaprus neil mängu tuleb - nad elavad ju niikuinii seal mägedes ja neile makstakse head pappi, et nad koormaid veaksid. Loogiline pakkumine tundus gurkhad, aga see polnud see...
3. Inglise filosoof, tabula rasa - täiesti politoloogias õpitud asi, aga no ei tulnud Locke pähe, kirja läks Hume
4. Inkade päikesejumal - no jälle õpitud asi, et Inti-Raimi, aga kus nüüd mina, tuli meelde, et inka, Päikesepoeg kandis tiitlit "sapa", mis läks ka kirja
5. William Thorntoni poolt 1793 projekteeritud hoone - alguses läks isegi kirja õige vastus - Washingtoni Kapitoolium, kuid siis sai kahjuks loogika appi võetud ja rehkendatud, et Valge Maja oleks loogilisem pakkumine. Ei olnud.

Loodus-Teadus
1. Maailma suuruselt neljas saar, mis koduks 5% maailma liikidest, millest omakorda 80% endeemsed. Läks Vastusteraamatu kirjutamise nahka - esimene asi, mis pähe tuli oli Uus-Ginea, mis läks ka kohe kirja ja rohkem seda küsimust ei vaadanud. No krt. oleks võinud ikkagi suuremaid saari ülalt alla lugema hakata, siis oleks õige vastus triviaalne olnud
2. Samasoojusjoon = Isomeer - jälle õige vastus kirja, siis hakkasin midagi põdema ja "parandasin" isotoobiks.
3. Maslow vajaduste hierarhia teooria - jälle õpitud asi (isegi mitmel pool), aga ainus, mis pähe tuli, oli see, et tegu oli vene nimega juudiga. Nimi ise oli kuskile kaugele ära topitud
4. Mandlipuu oleks võinud selle järgi ikka ära panna, et seemet süüakse, paraku tuli pähe dattel. Loll pea on ikka ihule nuhtluseks - ei saa end vabandada ka sellega, et datlit näinud pole, mulle nad väga maitsevad
5. Tšillipipra "tulisuse" testimise skaala nimi - jälle N korda nähtud asi viimase poole aasta jooksul ja ei tulnud nimi - Scoville - meelde. Nüüd on vähemalt kindlalt pähe raiutud mõtteseos - "nagu Squaw Valley" (seal oli 1960 taliolümpia)
6. Loomariigi suurim kiskja - küsija (tõlkija) sigadus - selgus, et küsiti kašelotti, aga noh, eesti keeli tähendab kiskja midagi muud ja minu kirjutatud jääkaru oleks 100% õige. Lahe lugu on see, et Kertu-Hendriku pool lehitsesin mingit loodusraamatut, kus kõrvuti lehekülgedel (!) oli kirjas, et suurim kiskja = jääkaru, suurim lihasööja = kašelott

Elustiil
1. Tzatziki kaste - krt, kas isegi mingi dipikaste pole selle nimega? Sibula pakkumine oli küll ikka eriline "geniaalsus", selle asemel et kurk kirja panan
2. autorikša on tuk-tuk, aga mul meenus vaid see, et ta koosneb kahest silbist ja sees on U-täht... läks kirja lu-lu
3. Jaapani ravitehnika Reiki -seda küsitakse küll iga aasta ja ma ei viitsi ikka meelde jätte, mis see on
4. Nike'i jalanõu, mis kõlab nagu rahvuslik lennukompanii... kiire seos - lennuk = Boeing, jalatsi nimeks sai siis Boing, selle asemel et normaalse inimesena Air Jordan kirja panna
5. Gangreen kah plogis juba lahatud asi

Kirjandus-Film
1. Raamat pealkirjaga «Hegemoonia või ellujäämine: Ameerika globaalse ülemvõimu otsinguil» autoriga tuli mängu sama hea "Maslow-efekt" - nüüd ma mäletasin, et see oli juudi nimega juut (aasta alguses oli sellest raamatust palju jutte ajalehtedes), aga nimi jälle ei tulnud kuskilt. Nüüd siis tean - Chomsky
2. Satiiriline luuletus, algse tähendusega "hauatähis" - teadagi epigramm, aga mina panin kirja... krt. seda enam mäletab, mida ma sinna panin, paskvilli võib-olla...
3. araabi nimede osa, mis tähendab "isa" - võiks ju teada, et see on Abu, aga ei, ikka panin kirja al- (mis näitab vist pärinemist mingist kohast?)
4. raamatus "1984" sündmuste tegevuskohaks oleva riigi nimi - no tuletasin ja tuletasin ja tuletasin välja Meremaa... vastus oli lähedal, samas ometi nii kaugel - Okeaania

Maailm
1. Maailma suurim merepiirita riik. Esimene mõte - Kasahstan. Teine mõte, oot, Sudaan oli vist suurem. Sudaan kirja, pärast selgus paar halba tõsiasja - A) Sudaanil on merepiir, B) Kasahstan on suurem kui Sudaan
2. Araabiakeelne termin "mustade maa" - kuna Sudaan sai eelmisse kirja pannud, siis siia enam ei kirjutanud (kuigi ma kahtlustasin, et see võiks olla), vaid panin kirja Etioopia. Vastuseid nähes tekkis tunne, et heameelega taoks peaga vastu lauda
3. Königsteini mägi - sai jälle valitud kahest riigist vale, Namiibia asemel siis LAV
4. Bermuda kolmnurga kolmas ots Florida ja Bermuda kõrval... nagu ei olekski vastusteraamatusse sellest kirjutanud... Kirja panin Kuuba (aimates, et see on vist vale), õige vastus - Puerto Rico - ei tulnud pähegi
5. See, et Sikkim oli kuni 1975 iseseisev - no krt. Vallo küsis seda ju meie tehtud mängus Tartu MV-l, aga oli peast nagu peoga pühitud
6. 1897 leitud soolajärv - no kus kurat see veel olla saab, kui mitte Austraalias - suured kõrbed ja soolajärved.... aga ei, keegi ikka kohe pidi sinna Kongo kirja panema (nats palju sademeid selle jaoks)
7. Esimest korda Rolandi laulus mainitud küllusemaa - Kalifornia. Valisin kahest vale, kirja läks Teksas.

Ajalugu
1. Rootsi eksminister, relvastikukontrollija... Mäletasin, et mingi lühike nimi oli, panin kirja Kragh, õige vastus teadagi Blix. Huvitav, kas Kragh oli mingi pangavurle?
2. Aafrika diktaator, tiitlitega "Suur Issi" ja "Briti Impeeriumi Alistaja", kuulutas end eluaegseks presidendiks. Briti impeeriumi värki mäletan seoses Bokassaga, see läks kirja. Pärast oli takkajärgi tarkust küll, kui mõtlema hakata - too kuulutas end keisriks, mitte presidendiks ja Amin oli tuntud ju nime all Amin-Dada. Raisk
3. 17. sajandil hollandis buum... mõte oli nii vürtside peal, et kirja läks nelk. Tegelikult olen lugenud küll, et tulpide pärast läksid lolliks madalmaalased
4. Ilmselt suurest väsimusest ei viitsinud küsimust läbi lugeda ja ära fikseerida, et küsiti Loodeväila läbijat (Amundsen). Panin poole küsimuse pealt kirja Nansen ja nii jäänudki.

seega siis kaod blokiti:
8 - 5 - 5 - 6 - 5 - 4 - 7 - 4, nii et ideaalne mäng oleks mulle andnud rea:
9-21-16-18-14-11-11-21 asemel
17-26-21-24-19-15-18-25
ning 7 parima bloki tulemus oleks olnud 150. Kah mitte midagi põrutavalt head, aga maailma esikümne lõppu (ja noh, MIDAGI oleks ma lauda jätnud ka paremal päeval). Aga kokku jäi vastamata 44 küsimust, mida on päris palju, Tiit oma 35-ga on poisike :)

tuli meelde üks Saatpalu laul, kus oli toredaid kilde, u. nagu "rajooni pornoleht" ja "mitmekülgselt andetu"... hakkasin siis mõtlema, et kas kahepalgelisus kvalifitseerub mitmekülgsuse alla?

Täna sai sess läbi. Õigemini küll peaaegu läbi, sest üks kirjatöö tahab veel esitamist (tegemist), kuid eksameid enam tulemas ei ole. Viimaseks eksamiks sai Vene varauusaeg. Kuna tegemist oli teemaga, mida ma ka loomulikust intelligentsist natuke valdan, siis eriti ennast õppimisega ei vaevanud ja võtsin õpiku kätte alles eksamieelse päeva õhtul (tegelikult oli see mul tööl ka kaasas, aga ma lihtsalt ei viitsinud õppida ja vabadel hetkedel klikkisin hoopis Minesweeperit. Rekord on juba nii vastikult kõva, et ei õnnestunud kuidagi üle teha). Lugesin selle korra läbi ja paar korda hakkasin üsna kõva häälega irvitama - "Moskva edu aluseks oli vankumatu kollaboratsionism (tatari võimudega)"; "mida sina Meile kuningaks kroonimisest räägid?" (Ivan III Saksa keisrile) ja minu isiklik lemmik: "Kaardivägi ei olnud rahul oma uue, Preisi eeskujul kujundatud vormiga, mille tõttu said nad sõna otseses mõttes igal sammul tunda Peeter III võimu pitsitusi". Hommikul sai tööl igaks juhuks kirja pandud kiire kronoloogia ja nagu tavaliselt - see aitas metsikult hästi õppida. Luukere olemas, siis sinna peale liha (vahu) ma ikka ju välja mõtlen, kuid nüüd õnnestus väga hästi sündmused loogilisse struktuuri paigutada ja aastaarvud meelde jätta. Ikka kilomeeter on vahet, kas sa õpid asju, mida sa niigi üldjoontes tead ja mille vastu huvi tunned või siis neid, kus vaatab vastu hunnik asju, millest heal juhul oled nime kuulnud ja mis eriti korda ei lähe (nagu Eesti lähiajaloo eksam). Eksamil selgus, et see on kaheosaline - test+suuline. Test läks hästi nagu tavaliselt ja suulises suutsin ka eriliste probleemideta esitatavatele küsimustele vastata (seal rõhus rohkem konteksti mõistmisele kui faktidele). Siis võeti vaatluse alla mu essee "Venemaad on võimalik valitseda ainult despotistlikult (Montesquieu)", mille ma kunagi õhtu ja ööga olin valmis visanud. Ja nüüd ma tundsin end kui kõrvust tõstetud - hakkas Mati Laur seda kiitma - et väga hea struktuuriga, muidu ka hea ja loogiline ja mõnusalt kirjutatud, ainus mille kallal võib norida, on see, et Vene varauusajast (mis oli ju kursuse teema) ei ole väga kirjutatud. Aga siis möönis ta, et ise ta selle Montesquieu sinna sisse pani ja ega ma midagi otseselt valesti ei teinud, kui ennekõike Montesquieu'st kirjutasin. Ühesõnaga, laekus "A". Pärast lugesin töö juures ise ka huvi pärast oma töö uuesti läbi (üleliia palju ma sellest ei mäletanud) - oleks võinud parem olla, aga jäin ise kah täitsa rahule :) (kui keegi tahab, siis võin selle E-mailile saata :P). Ja Eesti keele eksamil panin ühe ülesandega (kuhu olid kõikvõimalikud kokku-lahkukirjutamise erandid koondatud) üpris puusse, kuid kuna ülejäänu suutsin suht veatult ära teha (ilmselt oli metsikult abiks talvel tõlgitud raamat), siis jäin kah parasjagu "A" piiridesse. Nii et temaatiliste mälumängude hooaja võib täitsa kordaläinuks lugeda - 3x"A" ja 1x"B" (Eesti lähiajaloo eest)

Vastumeelsus igasuguse kirjatöö vastu on juba nii suur, et isegi plogida ei viitsi korralikult. Kuigi igasuguseid asju järjest juhtub - nagu näiteks eelmine nädalalõpp mälumängu MM. Kuigi ma olen seal 2 korda kümne hulka tulnud, siis viimasel ajal on pühendumus ja motivatsioon mälumänguga tegelemiseks kuhugi kaartide vahele ära kadunud ja ainuke põhjus, miks ma sinna mängima läksin, oli mitmelt poolt tehtud ajuloputus (ka. Eesti-poolse korraldaja Arko oma). No kui kutsutakse tuleb ju minna - eriti kui midagi geniaalsemat teha ei ole. Tulemus ei olnudki katastroofiline (vähemalt Eesti mastaabis), aga mäng oli selline, et tahaks peaga vastu seina taguda - sai õigeid vastuseid maha tõmmatud, kahest valesid valitud, lihtsalt küsimus läbi lugemata jäetud. Kõige markantsemad näited:

Küsiti maalikunstnikku, kelle töö järgi nimetati impressionism. No problemo, Monet kirja. Hiljem vastuseid läbi lapates tekkis mõte "aga mida tegi Seurat!?". Siis sai Monet maha tõmmatud, Seurat asemele pandud. Siis suutsin välja mõelda, mida Seurat tegi - punktikesi (puäntillism), seega siis Seurat maha, kuid miskipärast kirjutasin Monet asemel kirja Manet! Nii see punkt kaduma läkski...

Küsiti mingit hispaaniapärast muusikastiili. Kohe tuli meelde, väga tore - see on ju see, mida Madli (Maarja kõige väiksem õde) teeb. Ainult et... mis krt. selle nimi oli... kunagi lõmpsisin selle ja kankaani sarnasuse üle, mille peale mulle tehti puust ja punaselt ette et see EI OLE kankaan, aga mis ta ikkagi täpselt on, ei tulnud kuidagi pähe... Panin siis samba kirja (hea õnne peale, teades et mõtlen midagi muud, aga ehk läheb pihta). Kui tuli vastuseks "flamenko", siis tuli meelde küll, et seda sõna on ju kuuldud...

Küsiti verevarustuse puudumisest tingitud kärbumist - no krt. vanal kolleegil oli see ju saeti varbaid maha, aga pähe tuli ainult "skorbuut" - see aga on hoopis see kui hambad võib varna panna, sest nad kukuvad välja. Õige vastus - gangreen - jälle kuidagi pähe ei tulnud...

Küsiti parsist tippdirigenti - elementaarne, et see on Zubin Mehta (N korda küsitud asi). Aga... mul miskipärast jäi küsimus kahe silma vahele ja alles vastuseid nähes fikseerisin, et selline küsimus oli ka olnud...

ja selliseid asju oli päris palju.
Õnneks PÄRIS lootusetu seis siiski ei ole. Ülikoolis hakkasid pihta temaatilised mälumängud, mida ka sessiks kutsutakse - noh teate isegi, et küsimused antakse etteantud teemal. Kohe peale MM-i oli kavas Eesti lähiajalugu (1945 ->). Konspektidega seis nagu tavaliselt, nadivõitu, kuid kursavend Art mainis, et ilmselt piisab Eesti Ajalugu VI osa läbi lugemisest (või õigemini vastavate lehekülgede lugemisest). Ainuke häda, et raamatukogud olid sellest tühjaks laenutatud.Estri järgi oli terve Tartu linna peal üksainus välja laenutamata eksemplar ja see asus Karlova-Ropka harukontoris. Mis siis ikka, laupäeva hommikul 5 minutit peale raamatukogu avamist haarasin tööl telefonitoru ja helistasin sinna ning reserveerisin endale ära. Huhh... Eksam ise oli karm - paljud asjad olid sellised, et kui täpselt ei tea siis pole šanssigi kobistada (õigemini on, aga väga vähe). Näiteks - kes kujutab ette, mille akronüüm on TKÜN? Õige vastus on Töökollektiivide Ühendnõukogu. Aga hui ma sinna lähedalegi jõudsin oma dešifreerimisoskusega. Aga ses suhtes jopastas, et pikk küsimus sattus minu teadmiste profiili sisse (Nõukoguliku majandussüsteemi üles ehitamine ENSV-s ja selle tulemid) ning kõige parem meel oli kahe täiesti mõttetu nõukogude parteitegelase pärast, kelle nime ma enne raamatu kättevõtmist polnud näinudki (vähemalt teadlikult mitte).
A) kes oli NLKP Eesti Büroo esimene juht - vastus Šatalin. Õnnekombel olin selle täpselt 5 minutit enne eksamit ära fikseerinud ja igaks juhuks meelde jätnud.
B) millega on ENSV ajalukku läinud V.Kossov - sama 5 minuti sees ujus see nimi mu silmade eest läbi lauses "seoses L.Beria ümberkorraldustega läks Kossov 1953 tagasi Venemaale ja teda asendas...". Aga oleks ma siis mäletanud, et kes ta oli või vähemalt sedagi, et kes teda asendada võis. Kuna Beria ümberkorraldused puudutasid rahvusliku kaadri edutamist, siis panin hea õnne peale kirja, et Kossov oli enne seda EKP 2. sekretär (need olid reeglina Moskvast lähetatud emissarid, kuid Eestis oli 1953-1971 selle ala peal kohalik tüüp - tegelikult isegi 2). Läks pihta. Pärast selgus et eksamilt laekus B, mina olen igastahes üdini rahul!

Spordiuudiseid lugedes torkas mulle silma, et Eestiga mängimiseks valmistuv Inglismaa koondis leidis endale sobiva sparringupartneri, kelle vastu oma vormi testida - Brasiilia. Päris uhke tunne kohe.
Teine mõte, mis mul seoses Inglismaaga pähe tuli, oli potentsiaalne nimi meesstripparite pundile: Pikatilli Tsirkus

eile oli siis selline päev, kus ees ootasid proovieksam eesti keele väljendusoskuses ja eksam allikaõpetuses. Proovieksamiga lahenes kõik lihtsalt - õigekirja ma valdan (vähemalt siis, kui ma tean, et vigu teha ei tohi). Eksamile minnes aga oli kõige raskem osa õige audika üles leidmine (ma ju üheski loengus ei käinud ja mul polnud õrna aimugi, kus neid peeti). Eksam pidi toimuma Ülikooli 16-212, aga otsisin end peahoones lolliks - no ei ole sellise numbriga audikat. Igaks juhuks võtsin veel sammukene tuvastusprotsessis tagasi ja selgitasin välja, et peahoone ei olegi Ülikooli 16 vaid hoopis Ülikooli 18. No tore on, tuli minna Marksu majja. Seal fassaad tellingut täis, üritasin tagant siseneda, kuid sattusin pedagoogikaosakonda... need ka numbrist midagi ei teadnud, aga andsid mulle kasuliku vihje - tellingute sees olevat auk ja selle taga uks (ma ei tea miks, aga see tuletas mulle Buratinot meelde) ja uksest saab teisele korrusele folkloristide juurde, seal äkki on õige ruum olemas. Oligi :)
eksami endaga selgus hulk häid ja halbu asju
- hea asi: see oli valikvastustega test
- halb asi: mõned asjad panin puusse (ma arvan et 31-st 25 punkti +/- 2 saan)
- hea asi: tegemist oli hoopis arvestusega
- halb asi: aines pidi tegema kirjatöö
- hea asi: õppejõud mind pikalt ei saatnud, vaid lubas et ma võin selle töö ka hiljem ära teha
- halb asi: ma ei saanud juhistest täpselt aru
- hea asi: leidsin õppejõu E-maili, küsin talt järgi, mida tegema peaks
- kõige halvem asi: nüüd tuleb see asi valmis kirjutada....

õhtul otsustasime ära realiseerida mu Apollo raamatupoe kinkekaardid 350 kr. väärtuses. Tulemuseks ca 2500 lk. fantasyt (tõsi küll 60 krooni tuli juurde maksta)... Maarja arvas, et nüüd on suvi sisustatud, aga mul olid ses suhtes väiksed kahtlused. Aga avades oma hotmaili mailboxi nägin, et Veer on saatnud mulle hunniku faile ühest teisest fantasy-sarjast, nii et nüüd on vist tõesti suvega muretu...

Võiks arvata, et inimene õpib oma vigadest, aga kus sa sellega - jälle on kõik võimalikud (ja võimatud) asjad jäetud viimase minuti peale. .. Teisipäeval ootas ees eksam, teemaks Idamaade kõrgkultuuride tunnusjooned. Loengud olid sellised lõbusad (nii palju kui ma neis käisin) ja sageli käis mingi õppejõudude poolne lora, kirjanduse loetelu oli aga 1,5 lk pealkirju. Esmaspäeval siis jalutasin enne klubi raamatukogust läbi ja laenutasin neli paksu raamatut (ok, mõni oli natuke õhem). Aga peale pättonit kodo jõudes tundsin, et väsimus kipub maha murdma ja võtsin vastu olulise otsuse - parem minna eksamile puhanult, mis siis et selle asemel mõni asi õppimata võib jääda. Lisafaktorid sellise otsuse tegemisel olid, et eksam pidi tulema valikvastustega testi vormis ja teema mind huvitas. Arvasin, et minu teadmistel põhineva kobistamisoskuse juures ei teki probleeme aine läbimisega. Teisipäeval siis tööl õppisin nii, et neljast raamatust kaks lehitsesin läbi, ühest vaatasin pildid läbi ja lugesin sissejuhatuse ja neljandast lugesin umbes pool diagonaalis ja teise poole jätsin lugemata (oleks vajalikku teemat rohkem olnud, oleksin ka kõik diagonaalis lugenud), lisaks lugesin konspekti läbi (koguni 2 korda). Ja kui eksamile läksin, selgus et valmistumise taktika sai hea valitud: eksami tegemisele läks ca 10 minutit, õigesti panin 40-st 39. Eksami lihtsust näitab see, et andsin järgmine päev küsimused Vallole, kes eriettevalmistuseta pani 40-st u.29 pihta (ma ise oleks vast midagi sarnast saanud)... tõsi küll, teada on et keskmise plekimüüja IQ ületab keskmise üliõpilase oma tunduvalt.
Reedeks oli vaja ühes teises aines teha arvamus-retsensioon (mis iganes see olema peaks) ühe mälestusteraamatu kohta. Raamatukogus oli see täiesti olemas, aga loomulikult ei olnud mul aega seda lugeda enne neljapäeva. Ja neljapäeval olin ma Tallinnas, turniiril, mis algas kümnest hommikul (st. hommikul kell 6 oli Tartus äratus) ja jõudsin koju millalgi 11 tuuri. Turniiri ajal õnnestus raamat peaaegu läbi lugeda, kuid kui ma koju jõudsin, siis talitasin jällegi põhimõttel "hommik on õhtust targem" ja vaatasin hoopis "Minu Lenineid"... hommikul kell 5 äratus, 8.30-ks oli asi valmis kirjutatud ja siis tuli alarmeerida Indrekut, et ta selle välja prindiks ja Eesti ajaloo õppetooli viiks... ja juba kell 10 helistati mulle ajaloo osakonnast ja küsiti, et kellele see täpselt postkasti toppida tuleb. Näis siis, kas õppejõud satub vaimustusse. Ja nüüd on mul teisipäeval tulemas proovieksam ühes ja eksam teises aines ja ma just olen saanud 3 konspekti selle kohta (abipalve kursa listi saatmise tulemus), aga arvake ära, kas ma seda täna-homme õppima hakkan. Kes arvas et ei hakka, saab punkti!
bridgealaselt on ka eriti tegus nädal olnud - ainult teisipäev jäi vahele. Esmaspäeval sai pättoniks hangitud varumeesteks Kõivupuu-Dalberg, kes mängisid muidu suht normaalselt, aga Lemps sai mõnede lahedate liigutustega hakkama, eriti viimases matsis. Tal võis olla päris suur kergendus märkelehti avada, kui asjaolud olid järgnevad:

partner avab odavas kalli vastu 2NT, vastased jõuavad nelja patta ja Lemps kontreerib selle ära lehega, mille ainuke väärtus oli kuues ärtu ÄK. 12 tihi ja 1190, märkelehte avades transformeerub see +240-ks, sest me Maarjaga võitsime kuus pada (1430)

mängib Lemps 4 pada, kus on 10 tihi täiesti varrest (need võtaks ära ka kuu aega algajate kursusel käinud inimene) ja 11 tuleb ilmselt suuremate jõupingutusteta. Kuidagi mängib ta selle taha ja avab märkelehe, kus tuvastab oma suureks kergenduseks, et teises toas on kuus pada üheta läinud (tegelikult lasime selle välja, aga 4 tihi enne lõppu tõmbus Tuul näost kaameks kui märkas, et risti kuningas on endiselt käes, aga käik juba päästmatult lauas kinni)

annab Lemps 3NT-s 12 tihi, õnneks selgub et meie olime saanud samad 12 tihi (kahe avakäiguga pole shanssigi ja soodsa avakäiguga tuleb sooritada lõikus mastis kus on ÄKETxx vastu xx-i, neljas soldat on lõikes) ja seda kuues.

Kolmapäeval korraldati HTG bridgeturniir. Kuna ma olin läbiviijana niikuinii ripakil, siis leiti mulle üks kohalik tegelane partneriks ja pandi mängima. Seda hoolimata sellest, et ta talle helistanud Kripsule mainis, et "ärge mulle mingit osavat andke, ma olen päris udune praegu". Kästi tal siis kohale tulla, mainimata et minuga mängima peab. Lootus nimelt selles, et ma oma intelligentsi ülejäägi korvan tolerantsusega... mängida oli lõbus, ega ta küll üleliia osav ei olnud (või siis pigem üldse mitte), aga vähemalt ta ei kartnud ja väristanud kätt, oma patsrid tegi ruttu ära ja mul ei tekkinud kordagi tunnet, et mind nüri noaga veristataks, muidu tavaliselt kobamatega on see häda, et nad patserdavad niikuinii, aga nad mõtlevad nii kaua, et sa jõuad vaimusilmas juba näha, et mis juhtud ja siis sada korda ära surra selle jooksul. Kokku laekus koguni teine koht, esikoht jäi ka ainult kolme väikse punkti kaugusele.

Neljapäevast edasi siis Tallinna Festivalil. Kutsutute turniir lõppes kaheksanda kohaga. Oli üks õpetlik jaotus, miks ei tohi 1 risti peale ässa ja kuningat (olgugi et ainult 7pp) negatiiviks lugeda. Avas Vants 1C, Luksilt 2S vahele ja nüüd Jürka passis viienda ärtu kunni, risti ässa ja pada singliga! Minult 4S ja Vantsilt tala (mis iganes see neil ka ei oleks) ja nüüd olidki pakkumisega ummikus - Jürka otsustas pakkuda 5H, Vantsil oli hirmus elajas leht (mina oleks kuus ära venitanud), aga ikkagi otsustas passida... Nii nad olidki ainsaks paariks, kes isegi kuute ei jõudnud, 20 paari 23-st olid isegi seitsmes (mis on varrest).
Reede oli võistkondlik, mis mitte kuidagi ei sujunud ja kui me olime 8-st matsist 102 VP-d saanud, siis arvasin ma, et pole mõtet laupäeva hommikul 30 koha peale pressima hakata ja suutsin selles ka võistkonda veenda, sai laupäeva hommiku vabaks.
Täna oli siis paarikas, kus ma suutsin ühes jaos 135 väikest punkti magama panna (jaotuse maks on 140, nii et suutsin täismaksist sisuliselt täistala teha). Ja seda sulaselgest ahnusest, mis on absoluutselt mulle mitteomane (tavaliselt üritan ikka parimat võimalikku lepingut mängida). Jagu selline:
Äxx........xx
ÄKx........EST98
Äxx.........x
xxxx........ÄKES9

pakkumine
1C (3+) 2H (FG)
2NT 3C
3H 4NT
5D 5H
6H ?

ma küll ei aimanud, et partneril on koguni kolmene ÄK ärtus vaid arvestasin duubliga, aga see on suht ükskõik, arvestades minu mastikvaliteeti. Lugesin kokku, et ärtus on sama palju tihisid kui NT-s ja pakkusin.... 7NT... Kuna kuskilt ühtki tihi juurde pole saada, läks see üheta. Matsis oleksin tuima näoga 7C pakkunud, sest kui ta peale mu kahte ärtut ei suutnud pakkuda pada ega toetada ärtut on see tal raudselt neljane ja mul on 13 tihi sisuliselt lugeda: 12 vart ja 13 tuleb löögiga (tema käest saab 2 pada ärtudele ära visata, neljast pada tal olla ju ei tohiks). Samas võiks kasvõi saalis ringi vaadata, et suvaline seitse oleks hea tulemus. Nagu pärast selgus, oleks seitse ristit meile kõik punktid andnud, aga mina oma ahnuses keerasin vindi üle. Mis parata, järgmine kord olen targem...

Loen paari viimase päeva ajalehtedest tralli rate.ee ümber ja tunnen siirast heameelt, et ma ei ole 5-10 aastat noorem. Seda seepärast, et võibolla tegeleksin ka mina oma vaimu nüristamisega antud keskkonnas. Ökuli pool olles (togisin Championship Manageri) tekkis ekraanile järsku MSNi aken, kus öeldi u. "kliki siia lingile, pane talle punkte, normaalne tüdruk. Võid midagi kirjutada ka tema kohta, ta lubas sulle vastu kirjutada". No selge, Ökuli vennatütar oli MSNi sisse jätnud ja käis vinge rate punktiturg. Ning ilmselt oli jutt inimestest, kes üksteist absoluutselt ei teadnud. Mul tekib pidevalt küsimus "huvitav, kas mina väiksena ka sama rumal olin?" ja tavaliselt saab see mult endalt vastuse "kindlasti mitte!". Ja ega ei olnudki, kuid teisest küljest oli mul ka vähem võimalusi nüristumiseks - võimalusi netti ära kaduda oli märksa vähem, inimesed suhtlesid ka niisama, mitte ei käinud kaubamajades ja rates töllerdamas. Tore, et ma ei pea oma tutvusringkonnalt punkte ootama ja omakorda neid punktidega hindama (sama teema, miks mulle ei meeldi iluuisutamine, võistlustants, sportvõimlemine ja eurovisioon - kuidas omistada oma subjektiivse hinnangu alusel asjale objektiivne väärtus (punktid)). Ning kuna kõik su sõbrad eeldavad sult maksimumi, siis ei olegi põhimõtteliselt võimalik neile midagi muud panna (solvuvad saadanad) ja tekib selline tore pealiskaudne "oi mul on nii palju parimaid sõpru" efekt. Täna hommikul lugesin Kaugverilt mõttetera (ma ei tea, kas see on ta isiklik või laenatud) - "tõtt on võimalik rääkida ainult olukorras, kus inimestevahelised suhted on kaotanud kogu tähenduse". Kedagi tegelikult ei huvita tõene arvamus (isegi kui nad seda küsivad) vaid hoopis kiitus, reklaam ja enda parem positsioneerimine selle valguses. Teine tore mõttetera, mille netist leidsin, käis otse rate.ee kohta - noor inimene ei saa valida, kus ta elab või millises koolis käib. Samuti pole tal tavaliselt veel saavutusi, mille üle uhke olla. Aga rates on tal võimalik oma isiklikku profiili kultiveerida ja kui see ebaõnnestub, siis selle ära kustutada ja uue luua. Nii vist ongi - maailm on väike, müra on palju ja ometi (ka tühised ja nürid inimesed, või ennekõike just nemad) tahavad olla Keegi. Masendav, või mis teie arvate?

Nädalavahetusel oli Eesti segapaaride MV ja ma kirjutasin sellest partnerile kokkuvõtte. Kokkuvõte oli päris aukartustäratava mahuga - 38 lk, esita või ülikooli lõputööks. Mis siis selgunud - vastased olid ikka väga kurjad, isegi veatu mänguga kahe sekka poleks tulnud. Tõsi küll, lolluste tegemajätmine oleks kolmanda koha andnud, aga arvestades et see saadi 53%-ga, siis ilmselt sama teema oli igal paaril. Mängi siis sellistega... kui keegi tahab kokkuvõtet näha, et võib-olla midagi kõrva taha panna ja õppida, eks küsigu Maarja käest :)

Inimesed üllatavad järjekindlalt värvipimedusega. See, et kuldne ja pronksikarva plekk neil mõlemad sama nime kannavad (oleneb inimesest, et kumba) on veel mõistetav (no ei pea inimesed teadma, mismoodi vastavat värvi nimetatakse), aga hämmastav on see, et karjakaupa on tegelasi kes pruuni "punaseks" nimetavad (vastupidist on ka kord-paar olnud). Täna siis sain uue variandi - andsin kundele pleki kätte, tema vedas autosse ja oli paari minuti pärast tagasi - ma olevat talle pruuni andnud, kui tema tahtis hoopis musta. Vaatan mina plekki ühe nurga alt ja teise nurga alt ja mitte aru ei saa, minu meelest on see must mis must. Tema raiub aga oma joru, et see on pruun plekk... Lõpuks suutsin ta ära veenda, pannes tegeliku pruuni värvi pleki sinna kõrvale, siis vabandas ca minuti jagu. Hea et mul on nii hea veenmisoskus :)

Õppejõududel tuleks ära keelata üliõpilaste ehmatamine....

Taust selline: esmaspäeval oli ühe kirjatöö esitamise tähtaeg (niigi nädal hilisemaks lükatud)...kirjutasin siis mitu ööd ja õhtut (päeva ajal oli muudki teha) ja saatsin lõuna paiku õppejõule ära. Täna avan meilboxi, seal vaatab vastu õppejõu vastus sama subjectiga. Peast käisid läbi mõtted, et ju siis olen hiljaks jäänud või talle miski muu ei meeldi... teen kirja lahti: "Tere, sain Teie kirjatöö kätte.Heade soovidega Mati Laur". Huhh.... näis kas pärast seda kui õppejõud selle läbi on lugenud ma samuti nii roosa ja rahulolev olen

Nädalavahetusel toimusid Eesti võistkondlikud meistrikad mälumängus. Olude sunnil tuli minulgi sinna mängima minna. Ambitsioone eriti ei olnud ja eesmärk oli asja rahulikult võtta, kuid üllataval kombel olime peale 1. blokki (ajalugu-poliitika) koguni teisel kohal. Seda hoolimata sellest, et üks kehvasti sõnastatud küsimus ei lasknud meil õiget vastust kirja panna. Edasi läks raskemaks ja vahepeal olime kuskil 8. koha peal, kuid viimase blokiga tegime korraliku tõusu. Ja nii oligi enne viimast küsimust laual seis, kus olime kolmandad, üks konkurent 1 ja teine 2 silma maas (õige vastus annab 2 silma, poolik vastus 1). Viimane küsimus oli mingi albaania-bulgaaria taustaga õllelaadse joogi kohta. Teadsin küll, et see oli see, millega Anu Välba lubas rindu suurendama hakata (st. joob iga hommik klaasikese ja siis kaevad, kas rinnapartii kasvab, üritus jäi küll katki - tea kas maitses tõesti nii kehvasti), aga noh, ei tule see nimi kuidagi meelde. Teistel täpselt sama lugu. Panime siis kirja "bila", õigeks vastuseks oli "boza". No ebaõnn... aga kui siis selgus, et ka konkurendid olid eksinud, oli rõõm küll suur. Mingi õiglus peab siin ilmas ikkagi valitsema, sest ainuüksi kohtunikutegevuse tõttu jäime me ilma vähemalt kuuest punktist (eksitav küsimus, eksitav küsimus+normaalse 1-punktise vastuse eest baranka, normaalse 1-punktise vastuse eest baranka ja suuline märkus küsimuse kohta, mis tegi võimatuks õige vastuse kirja panemise). huhh....
Samal ajal toimusid Saaremaal juunioride meistrikad bridges. Ühest küljest on heameel, et tartlased esinesid hästi - Eesti juunioride esiotsas olid pikalt kõik inimesed Tartu taustaga - kas praegused tartlased või siis siitkandist pärit, teisest küljest aga päris ees olid lätlased. No aru ma ei või, milleeniumivahetusel ei olnud läti juuniorid nüüd küll mingid tegijad ja ega see uus põlvkond ka nii kõva ei ole et tabeli esiotsa puhtaks tegema peaks. Pigem ikka tõde selles, et meie omad on nats pehmekesed... Jääb õnnis lootus, et mõni neist kunagi ikka mängima ka õpib.
Tartu klubis õnnestus eile teha pretsedenditu tegu - viimaseks jääda (44%-ga). Selleks tegelikult ei olegi palju vaja - paar jagu mängida partneriga eri stiilis, paar sitta otsust ja kamaluga ebaõnne. Aga nüüd on see siis tehtud, järgmist korda on oodata järgmisel aastatuhandel.

Huvitav, kas alkokeeld osutus siis niivõrd tõhusaks abinõuks, et sündmused paari päevaga maha rahunevad? Kuigi kui vaadata kinnipeetute arvu - siis mitmesaja ekstremisti ja ässitaja elimineerimisel võiks ju riiukukkede arv võrdelises sõltuvuses niisamagi kahaneda.

asju, mis on silma jäänud:
üldiselt välismeedias pigem vandaale taunivad sõnavõtud, va. Schröder - aga tema teadagi on otsapidi gaasikraani otsas, mida nad Venemaalt Saksasse tõmbavad
meeldiv toetusavaldus aserite kogukonnalt Eestis - hädas näed, kes on su sõber. Peaks tänutäheks mõnikord mõnda aserite söögikohta külastama... kas keegi oleks veel käpp tulema?
Poola Katõni komisjoni avaldus, et Poolas peaks samuti nõukaaja mälestusmärgid maha võtma, kuna Tallinna sündmused näitavad, et need on ainult ettekääne millele iganes
Politseile tõeliselt kasulik PR - austus nende vastu peaks tõusma nii neil, kes näevad neid seadusliku korra kaitsjatena kui neil, kelle pea ei võta kinni muud, kui seda mis sinna kinni pekstakse. Kui pidi olema karjakaupa soovijaid politseid abistama, siis vähemalt ehk tuvastatakse, et selle asutuse erastamine Falckile ei pruugi hea mõte olla
Ansip vs Savisaar 1:0. Ansip vähemalt julges midagi ette võtta, Savisaar aga üritab end igati Eesti võimust distantseerida. Nõustun Oja Petsiga - Savisaar on silmakirjalik ja valelik, peaasi et saaks Tallinna pumba juures penskaritele 30 seeklit välja kaubelda ja valimistel neilt ja venelastelt hääled sisse kasseerida. Ikka kohe väga on vaja saata venelastele "signaale", et tema ongi nende messias, selle asemel et asi resoluutselt kontrolli alla saada ja pärast praavitama hakata. Rannamäe mainis telekas, et on näinud kahte rahvamäsu ja teine neist, Göteborgis, kus politsei oli väga leebe ja mõistev, oli läinud absoluutselt kontrolli alt välja.
eestlaste keelekasutuses on sõna "venelane" praktiliselt asendunud sõnaga "tibla"

Loodame, et terve mõistus võidule pääseb ja laamendajad maha rahunevad. Lõpetuseks kaks lugu mis mulle kogu selle jamaga seoses meelde tulid:

1) Integratsiooniraha oleks mõistlik laiali jagada bridgeliidule. Miks? Sest juhtunud ca 5 (võibolla ka 10) aastat tagasi lugu Vilniuse turniiril, kus üksteise kallal saagisid Trishkin, Karpov ja Levenko ning tegid seda sulaselges eesti keeles

2) 1917 oktoober (uue kalendri järgi november), telefonikõne:
- Smolnõi kuuleb!
- Aljoo Smolnõi, kas teil õlut on?
- Ei, õlut meil ei ole...
- Aga kus on?
-Talvepalees on!
- Uraaaa!!!