Pohhuismil põhineva optimismi eelised - kuna sellisel asjal nagu "halb õnn" on kahtlemata omad ambitsioonid, siis ta lihtsalt ei ilmuta end inimestele, kellel on suhteliselt ükskõik pisiasjade suhtes... järelikult kuna midagi ei saa untsu minnagi, siis midagi ka ei lähe - tulemuseks rõõmsam meel ja terved närvid...
kuigi kui ikka järjest hakkavad pisiasjad vastu töötama, siis ajab harja punaseks küll - näiteks esmaspäevane bridžiklubi, kus selgus et bridžiklubi varustus on kuhugi kadunud. Lihtsalt pole ja kõik. Ja kui ma siis autojuhi laenasin, et tudengiklubi varustus ära tuua et kindlasti klubi toimuks, siis tee peal (kui mul olid asjad juba käes) helistati et saadi Ülikooli Kohviku juhataja kätte ja tolle ruumis olid. Noh, positiivne on see, et kui ma EI OLEKS asjadele järgi läinud, siis ka kindlasti poleks varustust üles leitud. Ja klubi lõppes hoolimata esialgsest pooletunnisest viivitusest ikka samal ajal mis varem. Mis omakorda tekitab kurja plaani et järgmine kord hakkan inimesi kiirustama, saab pool tundi varem õhtale :)