Tundub, et Madeira jaotused sel aastal uudistekünnist ei ületa - ei tunne endas mingit viitsimist neid uuesti läbi kaevama hakata,kuigi patserdamiste sekka eksis sisse ka tõeliselt ilusaid jaotusin, näiteks see, kuidas meil Leoga õnnestus küll anda avatihil väljamängija singelkuningale, kuid selle-eest panna ta mängu lõpuks progresseeruvasse pseudosundi. Kurat see kõlab nii hästi, et selle jao ma äkki siiski kunagi üles otsin.

Nädalavahetusel mängisime GP-finaali ja ma pean ütlema, et nii kehvasti kui seal, mängisin ma viimati ilmselt siis kui ma olin veel U-20. Lisaks sellele olid kõik valed otsused vääääga kallid - näiteks otsustasin peale pakkumist

2♣__p__2♦__DBL
3♣__?

umbes sellise lehega:

♠xx
♥ESx
♦Äxxxx
♣xxx

pakkuda kallis tsoonis 4♦, mis üheta keris. Partneril on aga:

♠ÄSxx
♥Kxx
♦KSTx
♣xx

ja halb uudis on see, et vastastel ei tule välja kolm ristit (mida vist praktiliselt kogu saal mängis) ja 4♦ üheta annab baranka (parim tulemus vastaste liini oli 1NT täpselt = 90 pts). Veel hullem, 3♦ täpselt (kui meil seda mängida lastakse) annab meile 100%, sest meie liini parim tulemus oli 100!

ja selliseid asju oli veel. Laupäeva lõunaks olime igatahes uhkelt tagant kolmandad, kuid siis hakkasime vaikselt ja visalt ülespoole rühkima ja õhtu saabudes olime tõusnud teiseks. Pühapäeval jälle kukkusime lõunaks kuskil kuuendaks, kuid lõpuga tõusime taas teiseks - seda ennekõike konkurentide ebaõnnestumiste tõttu. Uskumatu lugu, arvestades minu poolt näidatud mängu taset...

huvitav, et ka Pärnu karikal oli sama efekt - hommikul olid kõik küünte ja hammastega kallal, aga pigem teenisime viimastest voorudest. Ju siis üldine bridžialane vastupidavus on nii hea, et laseb lõpus taset (olgugi kehva) üleval hoida, samal ajal kui teised hakkavad veel hullemini mängima.

Esmaspäeval Tartu võistkondlikel meistrikatel mängisime jälle vahelduse mõttes hästi. Veider lugu oli see, et meie lauas pakuti 5 slämmi - meie 2 ja vastased 3 - ning mitte ükski neist ei tulnud välja.

Esimeses pingutasid vastased natuke üle lehtedega:

♠ÄKxx
♥ÄS9x
♦ÄSxx
♣x


♠Exx
♥Ex
♦KEx
♣ÄKxxx

ülemine käsi avas 1♣ ja pärast hakkas alumine käsi kapteniks, küsis järgi ässad ja kuningad ning hoolimata ühe puudumisest pani 7NT. Leping suurem asi ei olnud ja meie õnneks ei istunud asjad piisavalt hästi, nii et läks üheta. Teisest küljest olid asjad piisavalt head selleks, et 6NT välja tuleks, mis ka teises toas juhtunud

Teises jaos pakkusime lihtsalt:
♠ESx
♥Kxxxxx
♦Ex
♣Kx


♠Ä
♥ESx
♦ÄKSTxxx
♣ÄS

ülemisest käest avades:
1♥___4NT
5♣___6♥

kahjuks selgus, et kuigi ärtu on 2-2, on ruutu 3-1; avakäigu teeb ruutusingliga käsi ja ♥Ä on ta partneri käes ning ruutu löök tuleb sisse. Nagu jagu oli, tuli mängida hoopis kuut ruutut (mis läheks taha, kui ärtu oleks 3-1 ja ärtu äss oleks kolmeses käes). Õnneks teises toas juhtus sama.

Teises matshis ronisid kõigepealt slämmi vastased:

♠ÄSxxxxx___♠KEx
♥Kxxx______♥Exx
♦ÄK________♦Sxxx
♣-_________♣xxx

1♠___2♣___2♠___3♣
6♠

otsustasime Leoga tõkkesse mitte minna ja see osutus heaks valikuks, kuna ärtus tekkis meile kaks tihi. Teises toas kontreeriti juba 5♠ ära!


Ja meie selle matshi slämm oli selline:
♠xx
♥ÄS8x
♦ÄExx
♣KSx

♠ÄKES
♥K9xx
♦Sxx
♣Äx

jõudsime nende kaartidega 6♥-sse, selgus et meil on trumbikaduja (kuigi vastane käis neljanda emanda alt avakäigu, ei olnud kuskilt võtta inspiratsiooni, et see õigesti kinni püüda pärast seda) ja ♦K ei lõikunud. Oleks saanud küll võita, mängides sellele, et neljase trumbi käes on täpselt selline kaart:

♠xxxx
♥Exxx
♦Kx
♣xxx

siis saaks peale kaht trumbiringi mängida nii, et elimineerida risti, tõmmata ära neli pada ja visata vastane trumpemandaga sisse, aga noh, ruutu lõikus tundus lihtsama variandina.

Teises lauas aga juhtus hämmastav-kummastav asi - nimelt kui meie võistkonnakaaslane oli trumpemandaga tihi saanud, pani ta ise ♦K lauale! Nii see välja tuligi....

Kolmandas matshis me targu slämmi ei roninud, küll aga tegi seda vastane. Ma andsin küll Luksile shansi meie füüsiline trumbitihi magama panna, aga ta ei kasutanud seda (ja kui ta oleks seda teinud, poleks ka midagi hullu juhtunud, sest üheta läheks leping niikuinii).

Mul oli käes selline leht:
♠Sx
♥xx
♦xx
♣ÄS987xx

ja pakkumine käis (mina teiselt käelt teadagi)
1♣__3♣__DBL__p
3♠______4♠
4NT_____5♦
5♥______5NT
6♠

leidsin, et iga äss on arvel, ja panin siis oma ainsa avakäigul lauale, lauda ilmus mu taga selline kaart (kontra on selle lehega suht nadi pakkumine, ise pakuksin 3NT aga aktsepteerin ka varitsuspassi (tsoonsus on võrdne)):

________♠xxx
________♥xx
________♦ÄSxx
________♣KTxx

ja minu kergenduseks oli nii partneril kui väljamängijal masti. Uurisin siis natuke pakkumist ja selgus, et vastane küsin nelja ässa ja laud arvas, et 5♥ küsib kuningaid (väljamängija kinnitas mu kahtlusi, et tegelikult ta küsis oma arust trumpemandat). Kuna käik märgid näitasid, et ♠E on Luksi käes (ja kui tal seda ei olegi, pole niikuinii kiiret), siis käisin uue risti, sest kui väljamängijal on kuues ÄK padas, edutab löök emandaga mu ♠S-le tihi. Luks lõigi emandaga ja pärast sai veel ♦E-ga tihi kätte, leping kaheta. Nali oli aga selles, et Luksi ♠E oli kolmas ja kui ta lööks väiksega (mida mõni vähem mängumees teha võiks) kaoks meie trumbitihi. Slämmis pole madalalt löömisel muidugi vähimatki pointi - kui emand tihi saab, on leping niikuinii taga, sestap pole mõtet lüües koonerdada.