Monday, June 30, 2014

Raske on olla lätlane...

Vahepeal on Horvaatias EM-il taas paar päeva mööda läinud. Seenioride jaoks on mängud lõppenud juba paar päeva tagasi, nende lõppkohaks jäi 16. (24st võistkonnast).

Nagu arvata või loota võiski, pääses lahtine koondis alagrupist edasi. Reglemendi järgi läksid finaalturniirile kaasa kõik mängud nende alagrupivastastega, kes samuti finaali kvalifitseerusid, ning lisaks 2VP-d iga koha eest. Selles osas oli alagrupi viimane voor üsna närvesööv – ja kõik lõppes paraku Eesti jaoks kõige ebasobivamal moel:

Ise kaotasime Kreekale (kes küll edasi ei pääsenud) ja meist läks mööda Iirimaa (ning ka Venemaa jäi meie ette).

Võistluses üheksanda koha pärast Horvaatia ja Islandi vahel hoidsime pöialt Islandile, kelle edasipääsu korral oleks meile kaasa tulnud 10,91 punkti (Horvaatia edasipääs 1,45). Lisafaktoriks oli, et Horvaatia mängis tugeva Rootsi, Island aga keskpärase Hispaania vastu. Peale kolme jagu oli seis meie jaoks ideaalne – Island juhtis 19:0, Horvaatia oli 0:23 taga. Edasist oli aga meie läbi meie prisma üsna õnnetu vaadata (ja Islandi ning Rootsi vaatevinklist oli asi veel hullem). Kui 16-jaotuseline matš oli lõppenud, oli Island kaotanud 21:35 ja Horvaatia võitnud 50:34. See tähendab, et Horvaatia oli kindlalt finaalis ja meie jaoks oli 9,46 punkti kaotsi läinud. 

Lätlaste saatus oli aga veel hullem. Nende jaoks hakkas EM pihta väga hästi ja nad olid pikka aega oma alagrupis kolmandal-neljandal kohal, vahepeal isegi teisel. See tekitas entusiasmi nii võistkonnas endas kui ka lätlaste bridžikommuunis ning kui eelviimase päeva lõpetas võit ühe põhilise kvalifitseerumiskonkurendi Itaalia üle, tundus, et elu on väga ilus, oma grupis oldi viiendal kohal, 21 punkti kümnendast ees (matšist on võimalik saada maksimaalselt 20 punkti). Ilmselt aimavad/teavad järgnevat juba kõik, aga sellest hoolimata panen selle kirja: viimasel päeval kohtus Läti riikidega, kelle lipul tunnustatakse vaid kahte värvi – punast ja valget. Kõigepealt tulid rängad kaotused keskmikult Šveitsilt ja tugevalt Inglismaalt – kahe vooru peale laekus 2,4 punkti 40st võimalikust. Viimases voorus oli vaja võita Poolat (samuti tugev bridžimaa), kuid paraku tuli napp kaotus ja viimase finaalikoha napsas Itaalia.
Seda kõike oli ülekandes niivõrd põnev vaadata, et suutsime selle tõttu üsna mitu minutit jalgpalli MMi veerandfinaalmängust maha magada - ja ütleme ausalt, jalgpall oligi igavam.

Hoolimata finaali pääsemisest pole Eestil sellest väga suurt õnne olnud: kaasa võetud punktide järgi alustasime 18 võistkonna seas 16. kohalt, edasi on tulnud kuues voorus võite-kaotusi vaheldumisi ja kui neljandas voorus saadud võit Türgi üle tõstis meid ajutiselt 14. kohale, siis järgmises voorus saadud 0:20 Bulgaariast kukutas meid tagasi algpositsioonile. Enne viimast võistluspäeva oleme 17. kohal, tõenäoliselt me 18. kohale ei kuku, Horvaatia on piisavalt kaugel ning šansse on hea mänguga paar kohta tõusta.

Naiste koondis jätkab „omal tasemel“ mängimist: vahepeal on üheksast matšist tulnud 3 võitu ja kuus kaotust ning enne viimast mängupäeva, mil meid ootavad ees Iisrael ja Holland, oleme 23 võistkonna seas 17. kohal. Tõe huvides tuleb tunnistada, et langeda on märksa lihtsam kui tõusta – meie ees on napilt Šotimaa, aga 15. kohal oleva Norrani on vahe suurem kui 21. kohal paikneva Horvaatiaga, ning ega meie vastased ka kergete killast ei ole. Sellest hoolimata võib võistkonna esimesega laias laastus rahule jääda – sõltumata sellest, mis viimases kahes voorus juhtuma hakkab, on võrreldes eelmise EMiga tehtud mängupildis sammuke edasi.

Naiste koondis koos taustajõududega meie elukohaks oleva villa basseinikese ääres poseerimas

No comments: