Vaatamata näilisele vee üleküllusele, on Tartu kanti ründamas põud! Piisas mul ainult avaldada Maarja õe elukaaslasele (huvitav, kas vanadel eestlastel oli olemas ka sõna, mis tähendas vabaabikaasa õe vabaabikaasat, u. stiilis "vallaskälimees" vms?) arvamust, et elu ilma kraaniveeta on paras pornograafia (ma tean, mida ma räägin), kui koju minnes tabas ka meid "rõõmus" üllatus, et kraan ei tahtnud vett kätte anda. Ja järgmisel päeval tööle jõudes oli ka sealne veevärk streigirežiimil. No aru ma ei või - õnneks viimased kaks asja lahenesid päeva jooksul.

Tartu paaride MV-l leidub iga aasta keegi, kes otsustab hästi mängida ja meid pingutama sundida, see aasta siis Tali-Kibena. Allpool on siis kirjas jooksev seis enne viimast etappi, mis võtab arvesse viit paremat tulemust ja mida keegi peab tegema, et tabelis tõusta.

1. Luks – Naber 60,33 (6. tulemus 50,93)

2. Tali – Kibena 59,88 (6. tulemus 50,00) – esikohaks peavad saama 2,25% rohkem kui Luks-Naber, minimaalne piisav tulemus 53,18%

3. Toomere – Nigul 56,05 (6. tulemus 44,44) – esikohaks vaja saada 21,4% rohkem kui Luks-Naber, minimaalselt 72,33%, teiseks kohaks 19,15% rohkem kui Tali-Kibena, minimaalselt 69,15%

4. Tempel – Klaos 54,11 (6. tulemus 45,14) – kolmandaks kohaks vaja saada 9,69% rohkem kui Toomere – Nigul, minimaalselt 54,13%.

5. Sula – Ojassalu 53,98 (6. tulemus 49,72) – kolmandaks kohaks vaja minimaalselt 54,77 (+10,33), neljandaks kohaks 0,65 rohkem kui Tempel-Klaos (eeldusel, et nad saavad vähemalt 49,07%)

6. Taube – Poolakese 53,47 kolmandaks vaja minimaalselt 57,31 (+12,87)
7. Kurusk – Hütt 53,45 kolmandaks vaja minimaalselt 57,4 (+12,96)
8. Ulp – Toomere 53,33 kolmandaks vaja minimaalselt 58,01 (+13,57)
9. Kaldamäed 53,04 kolmandaks vaja minimaalselt 59,45 (+15,01)
10. Saks-Padari kolmandaks vaja minimaalselt 62,35 (+17,91)

Vanadus hiilib kontidesse - hankisime eile Maarjaga pudeli veini (+ viinamarjad + sõira), et õhtul mugavalt aega viita ja selgus, et me (ma) ei jõua/viitsigi seda ära juua. Veel hullem - hommikune olukorra hinnang andis tulemuse, et mul (!) oli isegi üks klaas poolikuks jäänud - ja tegu oli mitte üldsegi halva veiniga. 30 ei ole naljaasi, ma ütlen teile!

1. aprill õnnestus peaaegu nii üle elada, et keegi lolle nalju ei teinud. Kuni päris õhtuni välja, kui me pidime Iirimaaga BBO-s matši mängima. Logisin end siis poole üheksaks sisse ja selgus, et asi algab alles tunni aja pärast - Piret küll vabandas sellega, et ta oli ajavööndid sassi ajanud (iirlased on meist kaks tundi taga, mitte üks), aga niikuinii passis ta hoopis ühe silmaga kalendrit. Ja mängu algus venis veel pool tundi, kuna ühel vastastest tekkis probleeme internetiühendusega. Vähemalt matši me võitsime tänu kahele slämmideltale...

Laupäeval õnnestus mälu mängimas käia ja kui seda piisavalt harva teha, tuleb sellestki positiivseid elamusi. Saime Maakilva finaalis teise koha, mis antud kontekstis oli pigem võit kui kaotus - esikoht oli nii pikalt eest ära.

Veider oli see, et kui küsiti Eesti 1920-te jalgpalliväravavahti (ühesõnaga seda, kes mängis koondises enne Tipnerit), siis pongestasin ma end pooleks seda välja mõeldes. Esimene nimi mis pähe tuli oli Kass aga kuna ma teadsin, et selle nimega tüüp oli hoopis ründaja, siis see ei sobinud - võtsin siis tööhüpoteesiks, et see on neljatäheline nimi, mis algab K-ga. Mõtlesin ja mõtlesin, aga välja ei mõelnud ja läks siis hea õnne peale Kass kirja - äkki ikkagi mälu on vingerpussi mänginud. Kui vastus kõlas, siis sai selgeks, et asja sai valetpidi protsessitud - kõlapilt oli õige, aga esimene täht ei klappinud, õige vastus oli Lass...

Ja siis leidsin tänu mälukale üles ka ühe hea loo (õigemini sain autorile ja pealkirjale jälile) - Midge Ure'i "Breathe". Mälukal nimelt küsiti Midge Ure'i, aga ühe teise looga, ning kui youtube'ist tüübi muid lugusid kuulata tahtsin, siis vaataski see mulle vastu :)

Nüüd siis taas tagasi Eestimaa pinnal (ja juba kahetsen, arvestades et aasta kõige tatisemad ilmad on kohale jõudnud).

Kõigepealt peab tegema ühe vigade paranduse eelmisesse postitusse - Wikipediast tuvastasin (ja nagu ma näen, on Ulaf juba ka ärganud ja märkuse teinud), et see, mida nad sealkandis kreegiks nimetavad (Kriek) on hoopis kirss. Aga see ei muuda pointi, et see oli suht hea ja joodav kraam, ning nagu ikka - kõige esimesena kätte sattunud pudel (Mort Subite) oli ka kõige parem, nii et ei olnud erilist põhjust muude markide degustatsiooni teha.

Tagasireis kulges üldiselt sujuvalt (Luksemburgi lennujaam on mõnus väike ja asub kesklinnast 15-20 minutise bussisõidu kaugusel), aga paar naljakat asja juhtus sealgi.

Kõigepealt ei väljunud meie lend Kopenhaagenist Tallinnasse õigel ajal - mis on Estonian Airi puhul ilmselt muidugi pigem reegel kui erand. Lennukis tuvastasin, et stjuardessid on mingist ebamäärasest rahvusest ja millegipärast on seal mingid imelikud kirjad - nt. ohutusvarustusel oli ingliskeelsel selgitusel juures itaaliakeelne tekst ja varuväljapääsule oli lisaks exitile juurde märgitud "izlaz", millest tegin järelduse, et ju meil siis mingi vana poola parsa on lennukiks. Tallinnas lennukist väljudes selgus, et meid toonud lennuki küljele oli uhkelt kirja pandud "Adrian Sun" ja kaunistuseks Horvaatia lipp juures. Tundub, et Eesti Õhuga on lood ikka üsna nadid.

Tallinnast hakkasime koju sõitma ja tee peal tuli pähe mõte, et kui minnes sai külmakapp tühjaks tehtud, siis peaks ometi midagi hamba alla varuma. Halb uudis oli aga see, et kui me Koerusse jõudsime, oli kell veerand üheksa ja nad olid oma Konsumi juba kell kaheksa kinni pannud. Siis pressisime edasi ja jõudsime kuskil kolmveerand üheksaks Jõgevale - kuigi mitte just kõige ärksam paik, siiski tegemist ju maakonnakeskusega. Halb uudis muidugi see, et ega meil kummalgi polnud õrna aimugi, kus seal mõni pood on. Tõmbasime siis jooksvalt Tiidule traati (muide, ma tee peal lahendasin ristsõna, kus esines küsimus "Eesti mälumängur" ja vastuseks oli Naarits) ja too teadis juhatada meid mingi Selveri juurde, mis pidi kümneni lahti olema. Tegelikult oli küll üheksani, aga õnneks me jõudsime sinna ikkagi väikese varuga, nii et proviandi saime ilusti kätte :)

Nüüdseks siis juba ligi nädal aega Luksemburgis Pihlal-Indrekul külas oldud, kahjuks pidi küll Pihel ise eile tagasi Eestisse põikama. Muljed siis üldiselt sellised:

Ilm: positiivselt kevadene, riietuseks piisab üleskeeratud käistega kampsunist.

Linn: vanalinn on selline kena "uusaegne" ja tänavad tihedalt täis ehitatud. Selles osas, kus asuvad eurokraatide töökohad, on peamiselt suured ja imposantsed (kuigi minu arust nats inetud) ehitised ning linnaosa näeb ka muidu üsna ehitusplatsilik välja. Vanas linnas on hunnikus lahedaid sildasid ja müürijuppe ja on ka muidu tore.

Bridžiklubi: õhkkond meenutas natuke Tartu tudengiklubi - vaba ja sõbralik, suhteliselt vähe paare ja keegi ei ibisenud partneri kallal. Keskmine vanus oli küll mõnevõrra suurem, ma pakuks, et ca 60 aastat. Mängutase oli vist enamvähem normaalne, kuigi meil Maarjaga õnnestus midagi eriliselt head tegemata 65% kokku ajada ja 11 paari konkurentsis esikoht kotti ajada.

Linna on üsna künklik ja kuna ma armastan ringi hulkuda, siis olen ilmselt selle nädalaga rohkem kõndinud, kui Eestis kuu ajaga - nii et järgmine kuu te mind omal jalal liikumas ei näe, sest norm on täis!
Kange alkohol on odavam kui Eestis, õlled on täitsa joodavad ja leidsin isegi ühe, mis Maarjale maitseb - Lambic kreegiõlu :)

Ühesõnaga - seni võib eluga rahul olla küll

A-Liiga teine etapp kulges nagu vanadel headel aegadel - kuigi esimeses voorus tuli vastu võeta 10:20 kaotus ja ajatrahv, siis edaspidi mäng paranes ja selleks, et püstitada uus vooru rekord (seni oli see aastast 2006, kui me viimasel etapil saime 152 punkti), pidime me võitma Rakveret 22:8. Kahjuks jäi sellest puudu, saime 18:12 võidu, aga 148,5 punkti seitsme matši peale pole ka väga laita saavutus. Kusjuures patserdamisruumi jäi veel küll, meie paar tegi vist igas matšis ühe sellise 10 IMPi maksma läinud liigutuse - paar lollust (ma näiteks käisin taha 3NT lepingu, kus mul oli üheksa tihi varrest võtta) ja paar kehva otsust, aga muidu võis mänguklassiga rahule jääda. Ja noh, õnne oli ka parajalt - kui me ei pressinud slämme, siis neid ka ei olnud ja teine tuba pressis. Muidugi Maarjal-Antsul oli veel rohkem õnne - kui nende vastu pakuti seitse (tavaliselt üheta), piirdus nende teine tuba targu geimiga :)

Eks näis siis, mis kolmas voor Pärnus kaasa toob, aga praegu on tuju ja võitlusmoraal küll üleval

Hea meel, kui mingi asi töötab - tudengiklubis oli kolmandat korda nelja nädala jooksul 12 paari koos ja peaaegu oleks rohkemgi olnud, kuna Mell küsis 5 minutit enne kuute, et kuidas mul seis on; kuid kuna ma olin juba jaotused laudadele ära jaganud, siis leidsin, et ilmselt on isegi mugavam, kui ta ei tuleks, sest tekiks vaba voor ja peaks hakkama ümberkorraldusi tegema.

Päeva teemaks oli "ebakorrektsed nõudlused" - kohe esimeses voorus käisin taha 10 tihiga 3NT, kuna ma unustasin ühe ässa ära ja õhtu jooksul käidi saalis korra taha ka 7 ärtut, kui tehti nõudlus, kuid kõrvalmast jagunes viiega vastu ja ei tootnud viit tihi (samas lõige teises mastis oleks lepingu välja toonud). Peaks ikkagi klubis kaljajoomise lõpetama...

Laiskuse kiituseks: kui me endale uue teleka hankisime, siis selgus, et see ei võta digi-TV'd välja - ju meil katusel olev antenniront ei olnud selleks piisavalt hea. Mis seals' ikka, vahtisime siis analoogi, teadmisega et varem või hiljem tuleb mingi uus antenn varuda - aga sügisel ei viitsinud ja kes siis ikka talvel katusele möllama ronib. Õnneks vahetati nüüd kanalite sagedused Lõuna-Eestis ringi ja see vabastas mu akrobaatiliste trikkide tegemise sundusest (ja raha kulutamisest) - kiire reha andis eesti kanalite digipildid kätte :)

Kohe esimest asja "uue" pildiga vaadates sai selgeks, et spordireporteritel on vist mingi puue küljes. Nimelt Otepääl toimuvad praegu mingid noorte tiitlivõistlused laskesuusas, kus Eveli Saue esineb suht viisakalt. Ja peale starti siis ronib Kaljuveer reipal ilmel Saue juurde ja hakkab ajama: "Palju õnne, Eveli Saue - teist võistlust järjest neljas koht!"

Mina küll ühegi püssiga ringi sõitva inimese juurde sellise ibaga minna ei julgeks.

Käisime eile mälumängu "külavaheturniiril" mängimas. Küsimused sattusid sellised lihtsakesed, saime 80-st võimalikust 72 punkti kätte. Neljast vastamata küsimusest valisime ühes kahest vale (koerliblika asemel läks kirja päevakoer), ühes käis õige nimi läbi (riigivanem Kukk) ja kahte lihtsalt ei teadnud (dirigent Joost ja paakspuu). Selline veider mäng siis.

See-eest kuulsin tee peal paari kildu olümpiamängude kohta:

- Mida ütleb iluuisutaja, kui hüpe ebaõnnestub?
- "Üks Lutz puha!" (see on üks iluuisutamise hüppeid)

Kui Osolin väidab (Eesti Ekspressis vist) Eesti murdmaasuusatajad oleks võinud olümpial parem hokit mängima panna - tulemus oleks sama, kuid asi oleks märksa lõbusam olnud, siis selles suhtes ta eksib - tulemus oleks koha võrra parem saanud!

(Murdmaamehed said teates viimase, 14. koha, naised targu tiimi välja ei pannud, ega neilgi paremini poleks läinud; samas kui hokis osales ainult 12 võistkonda)

Kotka klubi hakkab vastu kevadet juba päris hästi toimima - kahel nädalal kolmest on 12 paari kokku kogunud (kuigi eile tuli selleks Mairi Annelinnast kohale tellida - aga teise vooru lõpuks olime täiesti graafikus tagasi).

Ja üldse on tore intelligentsete ja toredate inimeste seltskonnas meeldivalt aega viita :)

Harry Potteris ütles üks veider tüdruk täiesti õigesti - kaduma läinud asjad ilmuvad ikka välja, ainult et mõnikord väga veidrates kohtades. Nii ilmusid välja mu kadunud kindad (millede puudumise tõttu tekkinud villid peos ei ole seniajani korralikult ära paranenud) - loomulikult olid nad tööl arvuti taga nurgas maas!

Ja tänastest spordiuudistest võib lugeda, et Itaalias on lood päris lõbusaks läinud:

Chievo Verona peatreenerist Domenico Di Carlost ja Parma ründajast Davide Lanzafamest said esimesed isikud, kes Itaalia jalgpallis diskvalifitseeriti pühaduseteotuse eest.

Di Carlo eemaldati pühapäevases kohtumises Cagliari vastu väljaku äärest peale seda kui kohtunikud kuulsid treeneri suust "pühadust teotavaid väljendeid." Peatreener pean eemale jääma eelseisvast kohtumisest Bari vastu.

Davide Lanzafmet tabas sama saatus samuti pühapäeval 1:0 võidumängus Sampdoria üle. Ka Lanzafme sõnas midagi jumalavastast ning kohtunik näitas talle viivitamatult punast kaarti. Ründaja peab nüüd vahele jätma kohtumise Siena vastu.

Itaalia kohtunikele anti läinud nädalal karm käsk karistada kõiki mängijaid või treenereid, keda nad näevad või kuulevad jumalat teotamas.

Mis imelik värk on, et kui õhtusöögi peamise osa moodustavad kartulid (kilohinda ei teagi, aga ilmselt suurusjärgus 10-15 krooni) ja sibulad (ühe korraliku mugula hind suurusjärgus 2 krooni), on toidupoes arve ikkagi ca 500?

Vabariigi aastapäev oli lahe - hommikul läksin uimase peaga Võsule katust rookima. Kahjuks keeldus fotokas kaastööst (ilmselt oli tal aku tühjaks jooksnud), nii et pilte sellest ei ole, aga asi oli ikka päris jõhker. Kuna suvilarajoonis oli lähim lahtiaetud tee umbkaudu 150-200 meetri kaugusel, tuli kõigepealt munadeni lumes sumbata, et üldse majani pääseda ja seejärel ootas meid katusel ca 40 000 liitrit lund (kõlab ju jõhkramalt kui ca 40 kuupmeetrit?). Õnneks oli meil Urmasega tööjõudlus parasjagu suur ja lume allalükkamiseks läks kahekesi kõigest ca poolteist tundi (Sventsik oli nädalavahetusel mind lõbustanud looga, kuidas ta oma maja juures kuus tundi lund katuselt ära oli organiseerinud). Paraku mul ei õnnestunud oma kindaid üles leida ja kasutasin mingeid õhukesi töökindaid, seega õnnestus mul ilmselt esmakordselt elus villid saada sellisesse kohta nagu sõrmeotsad (peopesad olid muidugi kah rõvedalt rakkus, aga see on tavaline). Kuna jõudsime tagasi täiesti inimlikul ajal, sain õhtul minna ilusasti Kotkasse kaarte mängima.

Seal anti mulle taas kaks korda järjest kätte leht, kus mul oli 11 kaarti kahes mastis - kõigepealt:

ÄT8xx
ÄT9xxx
S
x

ja seejärel:

ÄKTxxxxx
K
K
KEx

Veidral kombel oli mõlemal korral sama nii lõppleping - 4 pada - kui ka tihide arv (10). Teises jaotuses oli muidugi veel võimalik demonstreerida, mis vahe on kuningal ja ässal kui esimesse kolme tihisse olin sunnitud mängima kolm kuningat ja ühtegi neist endale küll ei saanud.

Parafraseerides Tättet:

"Ei ma taha, aga vahel kohe lihtsalt ajab närvi!"

Eilses klubis saime 27-st jaotusest seitsmes kas põhja või põhja jagamise - ja enamasti ei teinudki selle jaoks midagi väga rumalat:

Jaotus 8: PPV avab 1♦, selle peale pakume meie 1♠ - 1NT, 2♠. Avakäiguks ♦E ja vaatab mulle vastu seis:

♠ xx
♥ Äxx
♦ STxx
♣ ÄSxx

♠ ÄESxxx
♥ KEx
♦ 98x
♣ x

no selge, kui vastaste pada jagub 3-2 kuningaga lõikes, on trumbitas 10 tihi, nüüd alustas kaitse nelja ruuturingiga. Ma küll olin lõpuni asja kallal ja ei löönud neljandat ruutut pildiga vahele (ehk lüüakse tagant neljasesse kilakasse füüsilise trumbitihiga), aga ei olnud mulle seda õnne antud. +140 ja 4 punkti (ma ei kujuta ette, kas veel kolm inimest tegid sama avakäigu, ühe punkti saime selle eest, et vaba voor oli sees).

Jaotus 9: mul on käes:

♠KTxx
♥ÄKTxx
♦xxx
♣K

Avan 1♥, VPV paneb 2♦ ja jõuab kaks passi minuni. Kuna me oleme odavas tsoonis, on selge, et 2♦ ma mänguks jätta ei taha ja seepärast alustan kontraga, mille partner läbi passib. PPV jookseb kahte patta ja seda kontreerin juba mina. Loomulikult selgub, et PPV-l on seitsmene pada ja lauda pannakse hunnik jõudu igal pool mujal va. ruutus, kus PPV-l on renoo. -670, päris põhja ei saanud, kuna keegi oli võitnud 3♠ kontraga.

Jaotus 11
Avame meie Wilkosziga, järgmine käsi pakub lehega
♠ Sx
♥ K
♦ xxxxx
♣ ÄExxx
tuima näoga 3♣ peale ja leiab partnerilt viiese toe. -130 ja põhja jagamine. (Siin jaos jääb muidugi suur osa süüst Leo kanda, kes edasi ei võidelnud, aga ka 5♣ +50 ei oleks meile palju andnud).

Jaotus 14
meie kaardid on sellised:
♠Exxx
♥KESxx
♦ESxx
♣-

♠xx
♥98xx
♦ÄKx
♣KSxx
ja pakkumine käib nii:
1♥ - (1♠) – 2♦ (ärtutoega hea lihttõste või kutse)
2♥ (pole huvi) - 3♥ (väga tõsine huvi asja vastu)
Pass (ei tea, kuidas lehed ikkagi klapivad, aga kaart on ässavaba)

Vastastel muidugi trump jagus 2-2 ja duubelpada käes ei ole piisavalt kõrget trumpi, et mu üheksast üle lüüa (ning Leol oli ristirenoo, nii et selle ässa võisid nad seebiks lugeda), seega 10 tihiga mingeid probleeme ei olnud. Selle geimi pakkusid saalis küll eranditult kõik teised ära.

Jagu 20
jäin mängima 3NT-d:
♠ ET
♥ ÄSxxx
♦ ESx
♣ Sxx

♠ÄKxx
♥KE
♦Äxx
♣K9xx

sain ♠9 käigu, see läks kümnele ja soldatile. Teisel tihil käisin ruutu vastu laua pilte ja sain tihi ning nüüd võtsin ära kaks ärtut, läksin padaemandaga lauda ja mängisin ärtud lõpuni, visates käest kolm ristit. VPV-l oli ilmseid muresid äravisetega ja ta loobus kõigepealt kahest ristist (millest teine oli 10) ja padast. Tegin siis järelduse, et tal oli algselt käes:

♠98xx(x)
♥xx
♦Kxx(x)
♣ÄTx

mis tähendab, et kui ma käin ristit oma nüüdseks singel kuningale, peab ta ässaga võtma ja mulle pada käima, mispeale viskan ta uuesti padaga sisse ja ta peab mulle ♦K alt käima. Vale puha, tal oli hoopis:

♠98x
♥xx
♦Kxxx
♣ÄETx

sain 10 tihi ja jagasin ühe kaaslasega põhja, ülejäänud olid suutnud mingil moel 11 saada.

Jagu 23:
avab PPV 2♣ (kallid), vastased näitavad pigem klappi ärtus ja ma jään mängima 3NT:

♠ÄTx
♥-
♦ÄKxxxx
♣ÄKSx

♠Ex
♥ÄTxx
♦STx
♣T9xx

avakäiguks pada, millele panin lauast väikese ja saan emandaga tihi – so far so good. Seejärel lõikan ruutut – loomulikult duubelemandale näppu, vastased mängivad ärtu lahti ja lõikan ristit – jälle duubelemandale näppu. Kaheta ja tänu vabale voorule barankast pääsesin.

Jagu 26:
♠KSx
♥Txx
♦Ä
♣ÄKxxxx

♠ÄTx
♥KE98xx
♦xx
♣Ex

Jõuame kuude ärtusse, mis on üsna hea leping, paraku ei anna VPV trumbikombinatsioon - ♥ÄSx – mulle isegi mitte šanssi võitmiseks. Ühte paari oli tabanud sama saatus.

Vahel kohe veab, või mis?

Tele2-s on ikka parajad suslikud - saadan mina neile pühapäeval küsimuse, et kas mul on nendega mõni tähtajaline leping jooksmas ja tahan saata vastust meilile. Nüüd selle asemel, et saata mulle ühesõnaline vastus "ei", tüübid hoopis helistavad mulle ja hakkavad huvi tundma, et kas ma tahan lepingut lõpetada ja mida nad mulle pakkuda saavad. Huvitav, kes neil keelas varem mulle midagi pakkuda?

Kasuta veel ühistransporti - eile üritasin seda teha üle tea-mis-aja, kuna logistiliselt sobis kõige paremini kojuminek bussiga. Ja loomulikult läks poole tee peal bussi uks katki. Õnneks oli tal teine uks veel, nii et sõit siiski jätkus ja ma sain koju mitte rohkem kui 10-minutilise viivitusega. Huvitav kas see on mingi minu õnn või siis lihtsalt ühistransport mind ei salli?

Ma olen alati arvanud, et üks suuremaid Eesti hädasid on selles, et enamasti on valida dilemma Ansip vs Savisaar vahel.

Tänasest ajakirjandusest võib lugeda, et meie peaminister Andrus "Lapsesuu" Ansip on jälle "hakkama saanud". Nimelt jutt rahaeraldisest ETBLile ja meie peaministri kommentaar "tema küll aru ei saa, miks bridžile poolt miljonit vaja on, kas kaardipaki ostmiseks". Huvitav, et ta ei kommenteerinud 2,5 miljoni eraldamist korvpallile, et nüüd saavad poisid osta endale hunniku palle ja võib-olla mõne lahjema neegri pealekaubagi.

Uudis on saanud Delfis hunniku kommentaare (ma ei loe küll Delfit, aga mulle anti link) - nii et lisaks rahale saame valitsuse poolt lisaks ka tasuta reklaami (there ain't such thing as a bad publicity), väga lahe. Igatahes juhatuselt väga kõva töö.

Eile Kotkas juhtus päris lahedaid asju, jaod olid nagu otse masinast tõmmatud - vähemalt kaks korda eksisteeris 6-6 jaotus (mille esinemise tõenäosus on 0,072%)ja mitte mõni lahja lehega, vaid ikka päris võimas.

Ükskord oli selline kollektsioon:

-
ÄETxxx
Ä
KESTxx

ja hiljem

KETxxx
ÄESTxx
x
-

Tulemused olid ka omapärased - nimelt esimest ja teist kohta lahutas 1 IMP saali vastu ja viimast-eelviimast täpselt samamoodi - üsna mikroskoopilised erinevused.

Kes kurat Drogba Aafrikast tagasi lasi???

Ja kass võttiski täna hommikul seda koomiksilugu väga tõsiselt ja nügis nii kaua, kuni ma enam magajat teeselda ei viitsinud....

Hommikul tööle minnes tabas mind huvitav üllatus - autoga ei olnud kuidagi võimalik ligi pääseda. Nimelt ühel pool hoovis laiutavast lumekuhilast ei olnud lumetõrjet tehtud ja seal oli paras supp jalus ja teisele poole olid end kaks autot - kuldne Volkswagen (mängiga 025 AUA) ja hõbedane SAAB (210 TFR)end nii osavalt parkinud, et kuidagi mööda ei pääsenud. Käisin siis naabermajas asja uurimas, et mis pornograafia toimub ja keegi mõtles välja, et üks neist peaks olema ETVA IT-peeru oma. Otsisin tolle siis maja pealt üles ja tüüp teatas, et omanik käskis tal niimoodi parkida ja pole tema mure, et meie läbi ei saa ja ta ei kavatsegi autot liigutada. No lahe on, all Plekkneri tüüpidega olukorda arutades purjetas meie juurde mingi keskealine tädi, kes täiesti tuntavalt näis olukorda nautivat (ETVA boss, nime ma ei mäleta) ja hakkas välja kooruma ka see, milles tema probleem seisneb. Nimelt olevat ta lasknud lund sahata, aga meie majapoole omanik polevat lumekoristamise eest maksma vaevunud ja seega lasi ta enda majapoole ala serva täis parkida - mingu me siis teist kaudu või vaadaku ise kuidas läbi saame, sest mingit servituudilepingut tal ei olevat, seega ei pea ta tagama läbipääsu ja kui ta tahab, võib ta oma alale aia ümber ehitada ning meie enda mure on, kuidas me läbi hakkame pääsema. Mu meelest kõlab see küll kahtlaselt (huvitav, kui teisel pool teed oleva ehitise omanik samuti aia kavatseb ehitada, kas hoovi lõppu peaks nende arust helikopteriga saama?), aga ei viitsinud mina temaga sõnasõtta asuda. Lumelükkamise hind pidi olema suurusjärgus paarsada krooni - summa on nii mõttetu, et aru ma ei või, miks kuradi pärast Mändmets seda maksta pole viitsinud ja miks kuradi pärast tädi selle peale põrsast mängib. Täieline lasteaed.

Garfield on välja karanud nagu elust enesest: