Kui palju võtab aega, et lahti saada üks suhteliselt turske tabalukk? Eile sai asi praktikas järele proovitud ja rõõmustage, rattalukkude omanikud – tavaline ketaslõikur (rellakas) kulutas selleks 5-10 sekundit. Omaette anekdootlik on ka põhjus, miks see katsetus ette sai võetud – nimelt hakkasin lukku lahti keerama ja mingi hetk tuvastasin, et minu käes on ainult võtme pea, sest see osa, mis luku sisse käib, on sinna ka jäänud.

Õhtul sai tegeletud juba tõsisema spordiga – nimelt oli mul viimane õppesõidutund ja sisuliselt kohe peale seda ARKi sõidueksam. Õppesõidul patserdasin veidike (ennekõike küsimus, et kas ja kuidas jalakäijaid üle tee lasta – nt. kui kaks last räägivad teisel pool vöötrada jupp aega juttu, kas peaks ikka seisma jääma või siis võib ka vaikselt üle hiilida nagu ma tegin), aga liigutasin autot suht normaalselt. Kõige markantsem nali juhtus siis, kui harjutasin käsipiduriga mäkketõusu (minu nõudmisel, kuna ma olin paarilt inimeselt kuulnud, et nad seda tahtvat ARKis ja mina küll ei mäletanud, kuidas see käib, kuigi mulle septembrikuus platsil oli seda tutvustatud). Peale kohalt minekut mainis õpetaja (mitte see, kellega ma tavaliselt sõitsin, vaid ta oli enda asemel ühe platsiinstruktori kohale läkitanud), et käsipidur on peale jäänud – minu ajus sai sõnapaarist “käsipidur peale” käsklus ja nii ma ta siis liikuvale masinale korralikult peale tõmbasingi. Peale õppesõitu korjati järgmine õpilane Betooni raudteeülesõidukoha juurest peale ja lasti ta mul ARKi ära visata ning peale veerandtunnist passimist hõikas keegi mu nime ja algas peale tõsisem osa. Eksaminaator (nime järgi H(arri?) Aas) oli selline vanemat sorti papi, pealtnäha suht tusase näoga – pärast selgus, et ei olnud tegemist inimsööjaga, pigem abivalmis eksemplar. Autos siis mainis, et “noh, sõidame liikluseeskirja, liiklusmärkide ja teekattemärgistuse järgi, mina ütlen kuhu sõita, kuidas sõita, vaatad ise!”. Lisaks kiire instruktaaž autos leiduvate vidinate kohta (nt. tagasikäik käis nii, et muljud käigukangi alla ja tõmbad siis enda poole) ja diisli omapära kohta (“rohkem gaasi, aeglasem käiguvahetus – teise paned sisse 20, kolmanda 40 peal, linnas sõidadki kolmanda-neljandaga”) ning minek. Kõigepealt ARKi juurest paremale välja ja siis vasakpööre Turu tänavale ning mööda seda edasi. Selveri valgusfoori juures anti juhtnöör, et sõidku ma edasi suure silla peale. Selle peale reastasin end suht tihedas liikluses eeskujulikult vasakusse ritta – ja seejärel keerasin vasakpöörderajale liiga vara ära – st. mitte sinna, kust otse sillale saab, vaid tänava jagu varem. Õnneks ei sattunud ma sellest paanikasse ja peale hetkelist kirumist leidsin, et “aga mis siis ikka, siit saab ju ka tegelikult” - mitte ei hakanud kuidagi tagasi pressima. Ma ise kahtlustan et sellega (reastumine ja seisu kiire ümberhindamine) võisin ma pigem hoopis plusse saada. Edasi läks asi naljakaks kätte – kõigepealt tuli minna üle silla ja keerata Pikale tänavale (kõige kaugemale vasakule). Ühest küljest on see mulle alati kõige ebameeldivam suund olnud, kuid teisest küljest justnimelt seetõttu olen ma seda kõige rohkem harjutanud. Ja õppesõidus olin ma kaks tundi varem tulnud justnimelt sedasama teed pidi. Mööda Pikka tänavat edasi, seejärel Pärna tänavale ja vasakpööre Uuele tänavale, kus parkisin. Seal eksaminaator oli mulle isegi veidi abiks – alguses soovitas, et ma ei hakkaks keerama, sest ma olen liiga lähedal (tõe huvides pean mainima, et ma ilmselt ei oleks julgenudki keerata, vaid oleksin nõks tagasi võtnud), seejärel andis ühes kohas, kui tundus, et ma veidi kinni olen, nõu rohkem gaasi anda tagasi minekuks (lumi raisk, ma ise arvasin, et olen juba vastu serva jõudnud). Kuna üldiselt tegin õigeid liigutusi (tegelikult tuleb mul külgboks suht hästi välja), siis jäi ta nähtuga rahule ja jätkasime Raatuse tänavani, kust keerasime kõigepealt kesklinna poole ja siis kohe Pikale tänavale. Ja jõudsime taas mu õppesõidumarsruudile (siis ma olin tulnud lihtsalt otse mööda Pikka tänavat), ning õnneks oli mul värskelt meeles, et pihta hakkab kolmekümne+võrdsete teede ala. Pika tänava lõpust üles mööda Roosi tänavat (nagu õppesõidulgi) ja Roosi-Jaama nurga peal pidin tõusult käsipiduriga ära minema (täpselt samas kohas!), ning seejärel keerama Puiestee tänaval vasakule ja Narva mäest alla Kroonuaia sillale sõitma. Jälle täpipealt sama marsruut, välja arvatud see, et õppesõidul keerasin Staadioni tänavale (nii on mugavam), aga kui eksamil üritasin sama teha, siis eksaminaator käskis ikkagi otse minna, läbi ringi. (Vallo täna hommikul vaatas kuskilt netist, et tema kohta kirjutatakse, et ta armastavatki väga ringe). Ring on selles kohas küll väga tinglik mõiste, parempoolsel real on puhas otsesõit. Aga kui ring, siis ring, parem suunatuli sisse ja tuima näoga edasi. Peale silda otse mööda Kroonuaia tänavat (niikuinii üks levinumaid marsruute, kus õppesõitude ajal sõita lasti, lisaks sellele sõidab Maarja sedakaudu tööle, nii et selle tänavaga erilisi muresid ei ole) ja Jakobi mäkke üles. Seal läks asi õppesõidust lahku – enne keerasin Veski tänavasse ära (nagu tavaliselt), aga eksamil lasti sõita mööda Kreutzwaldit edasi. Ei olnudki seda tänavat varem niipidi sõitnud ja kohe oli tulemas selline tüngakas, mille kohta Vallo mult täna küsida oskas (ju siis tema õpetaja oli taibanud teda hoiatada), aga mina ei olnud kuulnudki. Nimelt Kreutzwaldi tänavat pidi edasi sõites tuleks idee poolest anda suunatuld, sest ta kaldub veidike kõrvale ning otse edasi läheb hoopis Laulupeo tänav. See on aga üks neist asjadest, mida praktiliselt keegi kunagi ei tee. Õnneks ma aimasin halba, kui mulle anti juhtnöör “nüüd mööda peateed edasi” - ja kuna üleval oli tahvel peatee suuna kohta, leidsin et parem karta kui kahetseda ja panin suunatule sisse. Kui olukord oli läbi, küsisin, et kas ikka pidin siin suunda näitama ja sain vastuse, et pidin küll. Edasi siis kuni Tammsaare tänavani ja sealt vasakule raudteeülesõidukohale. Ja nüüd olime jõudnud täpselt sinna, kustkaudu teine õppesõitja mind ARKi ära viis – see küll ei ole päris nii hea kui ise sõita, aga ikkagi oluliselt parem kui mittemidagi. Kõigepealt linnast välja Ilmatsalu ringile ja sealt linna poole tagasi (kiirendamisega 70ni – see oli mu ainuke “maantesõidu” jupp eksamil) ja seejärel juhtnöörid pöörata teisele poole teed asuvasse tanklasse. No tore on, keerasime sinna ja tankisime masina täis (huvitav jah, koolieksami lõpuks lasti mul läbi autopesula sõita:)). Samal ajal kui eksaminaator arvet klaaris, tuvastasin, et olin peale parkimist jätnud peegli tagasi keeramata (parkides olin selle rihtinud tagumist ratast näitama) ja korrigeerisin kibekähku probleemi – täpselt sama vea olin ma muide teinud ka õppesõidul. Kiires korras mõtlesin välja ka vabanduse, juhuks kui eksaminaator hiljem selle teema juurde peaks pöörduma – nimelt olid peeglil küljes ka väikesed lisapeeglid, ma kavatsesin öelda, et vaatasin et taha näeb (nägi kah kusjuures) ja ei mõelnud korralikult läbi, et see on “tema” peegel, mida ma vaatan. Hiljem muidugi sellest probleemi ei tulnud, võimalik, et ta ise ka ei pannud seda tähele. Seejärel mööda linna serva edasi – tundub, et kõlakad, nagu talle meeldiksid ringid, pidasid paika – lisaks siis Anne ja Narva ringidele lisandusid Ilmatsalu, Viljandi, Riia ja Aardla ringid, Aardla ringilt linna sisse tagasi ja suht otse ARKi juurde välja. Viimasel hetkel tegin veel sellise asja, et ARKi juurde sisse keerates suretasin tõkkepuu taga auto välja – võtsin kogemata jala sidurilt – aga see vist õnneks ei lugenud. Eksaminaatorilt siis lõpuks küsimus, et kuidas ma oma sõiduga rahule jäin, millele oskasin kosta ainult et “nii ja naa”. Selle peale järgmine küsimus, et kas ma siis ei jäänud rahule ja tahaksin uuesti tulla, mille peale mina: “üldiselt tegelikult jäin, aga mõnede asjade, eriti pedaalimajanduse pärast oli küll natuke piinlik” - “Olgu, anna oma koolitunnistus siia, löön sellele templi peale ja saad kaks nädalat sellega sõita, load saad umbes järgmine reede kätte!”. Pedaalimajandusega oli jah selline asi, et võõra auto värk, esiteks ei asunud pedaalid nii mugavalt jala all kui õppesõiduautol ja siduri lahtilaskmisel juhtus mõnigi kord see, et ta liiga ruttu üles tuli. Üldkokkuvõttes tuleb tunnistada, et õigus oli neil, kes väitsid, et ARKi eksam on lihtsam kui kooli oma – väga palju stiilipunktide kallal ei norita. Näiteks jalakäija üle tee laskmine – üritasin mingite vanemate naisterahvaste lähenedes enne sebra seisma jääda – eksaminaator arvas, et lasku ma edasi, kui nad endas sprinteriverd ja jooksulusti ei leia, siis olen ma ammu enne neid sealt rajalt läinud ja kui leiavad, siis tabavad nad kah ainult auto tagumist otsa. Peamine oli ikkagi lähtuda märkidest ja näidata välja, et sa ei ole rooli lastuna ohtlik endale ja teistele. Nii et siis sellega on nüüd sedapsi (ainult lõppastme koolitus veel vaja läbi viia) – kokku läks siis täiesti nullist alustades 59 sõidutundi (mis on reaalselt 25 minutit) + 4 koolieksami ja ARKi vahel (muu praktika puudus, ainult paar korda käisin Getziga platsi peal parkimist harjutamas). Aega kulus neli kuud, aga sinna sisse jäid kolm kolme-neljanädalast pausi erinevatel põhjustel. Pole paha vana ja andetu inimese kohta. Nüüd siis tuleb hakata pöialt hoidma Vallole, kel sama asi varsti ees. Üldse on see viimane aeg läinud kuidagi paberite hankimiseks – suvel ülikoolidiplom, nüüd juhiload. Järgmisena peaks vist päevakavva võtma hullupaberid ja tõutunnistuse.