Sel nädalavahetusel osalesime Pärnus Eesti paaride karikavõistlusel. Mängiti kokku 102 jagu ja nagu arvata võib, siis üht-teist nendes ikka juhtus kah. Ise mängisime rutiinselt (eriti mina), kuid sellest hoolimata suhteliselt hästi. Siin siis väike kokkuvõtte (osad jaod on pööratud, et fookus Südi peale satuks).
Veidral kombel keeldus meie slämmimasin töötamast – vist jälle kuskil kuuri all seismisest roostesse läinud. Mõnikord ei osanud lihtsalt võitvat otsust valida ja mõnikord sai talitatud kehvasti ja süsteemiga pudrutatud, kuid õnneks ei läinud asi nii hullusti kui Paus.

Kui Selles jaos ei seisnud meie ebaõnn mitte selles, et me halvasti oleks pakkunud, vaid selles, et meil olid liiga head lehed, siis järgmine juhtum oli juba kriminaalne.

Eelmises näites toimunu veel värskelt meeles, tegin siin südame kõvaks ja küsisin ikkagi, mis mastis Leol kuningas on. Veel enam – küsisin ka emanda täpse asukoha järgi. Kahjuks selgus, et süsteem oli liiga hea ja vältisime ca 50%st suurt slämmi (pisikeste ekstrašanssidega sunni näol), mille enamus mu käest kinnisilmi täis lajatas.

Selles jaos aga juhtus siis minu jaoks selline omapärane lugu, et Leo tegi geimistopperi ja kui ma selle vastu olin võtnud, siis keevitas joonelt slämmi täis. Temal muidugi oli pakkumise ajal mõte muudel radadel.


Korra jätsime pakkumata väga hea slämmi, kuid tänu halvale istumisele teenisime kaheksa plussi. Tõeliselt geniaalse väljamänguga sai siin aga hakkama Olavi Oja.


Ja mõnikord tundub, et kui partner avab 1♣, siis oleks vaja hädasti mingit punast nuppu, mis laseks sul endal kapteniks hakata, seekord jäi pakkumata seitse (mis küll ei ole päris laydown, kuid tuleb välja).


Leo rääkis, et eelmise nädalavahetuse guljašiturniir sundis teda kaitsele mõtlema – nüüd oli paar korda näha, et see tuli päris abiks. Siintegi Ines küll kõik, mis tema võimuses, aga Leo ei läinud õnge.


Samuti oskas Leo kasutada ära teadmist, et kui vastane mängib nelja kallist, on selle taha võtmiseks vaja nelja tihi.

Selles jaos panin Leo keerulisse seisu, mille ta õigesti lahendas. Muidugi, et selline seis peale tekiks, pidi kõigepealt väljamängija eksima.


Minul kaitses väga kriitilisi otsuseid vastu võtta ei tulnud, aga ühe inetu soperdusega sain ikkagi hakkama

See oli ilmselt mu suurim patserdus sel turniiril – muud piirdusid reeglina kas üle- või alttihide laialijaotamise või ebaõnnestunud avakäikudega. Ühe korra võtsin võistlevas pakkumises vastu vale otsuse.


Muidugi, võrreldes järgmise pakkumisimega oli mu äpardus harukordselt leebe. Ma tean küll, et mõnede paaride kohta on öeldud, et kui need slämmi pakuvad, siis tõmba oma äss ära ja partner signaliseerib, kus temal äss on, aga siin oli tegemist juba ilmselt meditsiinilist sekkumist nõudva avantüüriga.


Kuigi Leo oli kaitses tubli, siis väljamängus käis ta ühe geimi lohakuse tõttu taha.

Endal ka midagi eriti head väljamängus toimuma ei õnnestunud panna, ainult ühel korral õnnestus kaitse habemega naljade abil õnge võtta.

Selgus ka konventsionaalsete kaitsepakkumiste ohtlikkus: vastased saavad mitu korda oma lehte kirjeldada.


Kaks jagu tekitasid mus tunde, et mul ei ole häid pakkumisalternatiive. Leidsin, et odava tsooni lõbud, pakkugem tagasihoidlikult (kui Leo edasi ei paku, siis suure tõenäosusega geimi ei ole). Leol oligi 11 punkti ja duubelruutu, kuid leping tuli siiski ületihiga välja, geimidest pole haisugi.

Siin oli mul ees kolm passi ja käes selline mitteapetiitne kollektsioon.

Leidsin, et ma ei taha nii hõreda ristiga avada 2♣, samuti ei paelunud mind ka mõte 1♦-st – kallid on nadid. Sestap passisin. Mul oli küll õigus, et punktid olid pooleks ja vastasel 15 kaarti kallistes, kuid paraku istus kogu jagu meile hästi (vastaste S, E ja K olid lõikes ja lõigata sai nuppe vaid õigesti) ja laekus 4 miinust. Need miinused mind eriti ei morjenda (juhuslik ebaõnn), aga ma hakkasin mõtlema, et äkki peaks neljandalt käelt mängima mingit sarnast asja nagu: 1♣ tugev (ca 15+), 1♦ 4+ ärtu, 1♥ 4+♠, 1♠ 4-4 kallid, 1NT ca 11-14 ilma neljase kallismastita. See aitaks vähemalt natukenegi avapakkumisega tõkestada.

Niimoodi kabetades siis olime enne viimast vooru kuuendal kohal. Viimane voor aga on väärt omaette peatükki, toimunu oli tõeliselt jõhker. Kõigepealt pressisime me esimeses jaotuses ära slämmi (loomulikult jälle süsteemi sassi ajades)

Selle jao peale kulus suhteliselt palju aega, aga järgmine jagu oli veel hullem.

Kolmandas jõudis slämmi juba vastane ja neljandas sattusid nad konksu otsa ja hakkasid visklema - ei läinud paremaks.

Nagu arvata oli, läks sellegi jaotuse peale hiiglama pikalt aega, ning kui võtsime uue jaotuse kätte, karjus parasjagu kohtunik, et aega on veel 6 minutit. Selle peale küsis Leo, et kas vastased nõustuvad, et nemad on pigem mõtlemisega tegelenud ja selle peale teatas tüüp, et tal on pohhui, aga on ta jee sellega nõus, Luks mõtles esimese jao kah (vastikud ja tüütud inimesed need lätlased, ma ütlen!), aga ajatrahvid olid ees ootamas, sest Leo avas 1♣ ja mul oli käes 12 silma 7-4 jaotusega.

Selle jao peale läks tegelikult aega ca 2 minutit, aga ega viimaseski jaos midagi lihtsat ei oodanud (kõigepealt ei õnnestunud kuskilt jaotustki saada, kuna poisid olid selle ära koristanud)

Ühesõnaga oli meile viimasest voorust 25 näkku kirjutatud, aga me olime ajalimiidi ületanud, saatsin siis Leo kohtuniku jutule asjaolusid selgitama (sest kuuest jaotusest neljas ei olnud meie roll muu kui kaartide panemine, viiendas toimus kiirtuli ja ainult ühes kulutasime me veidi rohkem aega kui idée poolest oli ette nähtud). Känd suhtus meie probleemi mõistlikult ja VP-sid lahutama ei hakanud, ning kuna esimesest neljast lauast oli kahel lõppenud mäng meie jaoks soodsa tulemusega, tõusime kuuendalt kohalt kolmandaks – võrdsete punktide juures Olafi-Puugiga sai määravaks see, et meil oli IMPe rohkem teenitud!

Võib-olla tundub kohtuniku otsus meid trahvimata jätta Puugi-Olafi suhtes ülekohtusena, kuid täna hommikul (õigemini öösel, sest uni läks mul juba enne viit ära) jaotusi üle vaadates leidsin, et tegelikult oli see hämmastavalt õiglane. Nimelt oli 14. voorus meil ühes jaos kirjas vale tulemus (st. üks tulemus oli kirjutatud kahe jaotuse juurde) ja selle tagajärjel oli meil +90 asemel kirja läinud -200, mida me turniirisaalis tähele ei pannud. Selle vahe oli 3VP-d (14 asemel 17), nii et tegelikult oli meie 3. koht täiesti ausalt välja teenitud. Kurioosseks muudab aga selle vea sissejäämise asi, et see juhtus vastase vastu, kes oma tulemused kõik kirja paneb ja kelle seisund ETBLis eeldab, et kui ta sellise asja avastab, siis peaks ta kindlasti reageerima ja selle parandamise ette võtma. No OK, tegelikult mul otseseid pretensioone ei ole, sest kuigi selline asi ei kandideeri küll Fair Play auhinnale, võiks ju ka ise tulemusi üle kontrollida. Lõppkokkuvõttes esikolmiku kohad sellest ei muutunud ja omakasu on suur jõud (eeldusel, ET inimene seda üldse tähele pani, sest ka näiteks Luks kirjutab tulemused üles, aga tema neid kontrollima ei jõudnud)…


Ja tagasiteel selgus, et inimloomuse väiklus on piiritu. Nimelt on meil Tartu klubis üks mängija, kelle nime ma konfidentsiaalsuse huvides ei nimeta, kes tõenäoliselt põeb sügavakujulist paranoiat ja kahtlustab kõiki ja kõike valemängus või vähemalt illegaalse informatsiooni kasutamises. Eelmises klubis oli üks jagu, kus seisab 70%-line suur slämm (kas trump on 2-2 või siis kõrvalmastis kuningas lõikes), mille pakkusid ära kaks paari. Ülalnimetatud tegelane oli väljendanud kahtlust, et äkki vähemalt üks neist paaridest kuulis ära, et seitse seisab ja sellepärast pakkus, peaks asja lähemalt uurima. Nii et siit moraal – Tartu klubis pakkuge ainult selliseid suuri slämme, mille tõenäosus on vähemalt 75%, muidu langete ka teie kahtluse alla!

Lehed selles jaos olid järgnevad:

ÄKES____xxx
ÄSxx_____Ex
ÄKxx____ESTxx
Ä_______STx

ja noh, minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt on väga keeruline seitset MITTE pakkuda – üks võimalus oleks näiteks:

1♣ - 1♦
1♥ (F) – 2♦ (5-7, 5+♦)
7♦

Kui partneril on viiene ruutu ja kolmene risti, siis kõige hullemal juhul on see trump 2-2st + tal võib olla ka ärtu pilt (ruutus on tal maks. 3 punkti), mis annab päris palju juurde, kui partneril on kuuene ruutu, siis on leping praktiliselt ladvast – kui ka tal ei ole singelristit. Niikuinii kõiki nuppe ju teada ei saa.