Mis imelik värk on, et kui õhtusöögi peamise osa moodustavad kartulid (kilohinda ei teagi, aga ilmselt suurusjärgus 10-15 krooni) ja sibulad (ühe korraliku mugula hind suurusjärgus 2 krooni), on toidupoes arve ikkagi ca 500?

Vabariigi aastapäev oli lahe - hommikul läksin uimase peaga Võsule katust rookima. Kahjuks keeldus fotokas kaastööst (ilmselt oli tal aku tühjaks jooksnud), nii et pilte sellest ei ole, aga asi oli ikka päris jõhker. Kuna suvilarajoonis oli lähim lahtiaetud tee umbkaudu 150-200 meetri kaugusel, tuli kõigepealt munadeni lumes sumbata, et üldse majani pääseda ja seejärel ootas meid katusel ca 40 000 liitrit lund (kõlab ju jõhkramalt kui ca 40 kuupmeetrit?). Õnneks oli meil Urmasega tööjõudlus parasjagu suur ja lume allalükkamiseks läks kahekesi kõigest ca poolteist tundi (Sventsik oli nädalavahetusel mind lõbustanud looga, kuidas ta oma maja juures kuus tundi lund katuselt ära oli organiseerinud). Paraku mul ei õnnestunud oma kindaid üles leida ja kasutasin mingeid õhukesi töökindaid, seega õnnestus mul ilmselt esmakordselt elus villid saada sellisesse kohta nagu sõrmeotsad (peopesad olid muidugi kah rõvedalt rakkus, aga see on tavaline). Kuna jõudsime tagasi täiesti inimlikul ajal, sain õhtul minna ilusasti Kotkasse kaarte mängima.

Seal anti mulle taas kaks korda järjest kätte leht, kus mul oli 11 kaarti kahes mastis - kõigepealt:

ÄT8xx
ÄT9xxx
S
x

ja seejärel:

ÄKTxxxxx
K
K
KEx

Veidral kombel oli mõlemal korral sama nii lõppleping - 4 pada - kui ka tihide arv (10). Teises jaotuses oli muidugi veel võimalik demonstreerida, mis vahe on kuningal ja ässal kui esimesse kolme tihisse olin sunnitud mängima kolm kuningat ja ühtegi neist endale küll ei saanud.

Parafraseerides Tättet:

"Ei ma taha, aga vahel kohe lihtsalt ajab närvi!"

Eilses klubis saime 27-st jaotusest seitsmes kas põhja või põhja jagamise - ja enamasti ei teinudki selle jaoks midagi väga rumalat:

Jaotus 8: PPV avab 1♦, selle peale pakume meie 1♠ - 1NT, 2♠. Avakäiguks ♦E ja vaatab mulle vastu seis:

♠ xx
♥ Äxx
♦ STxx
♣ ÄSxx

♠ ÄESxxx
♥ KEx
♦ 98x
♣ x

no selge, kui vastaste pada jagub 3-2 kuningaga lõikes, on trumbitas 10 tihi, nüüd alustas kaitse nelja ruuturingiga. Ma küll olin lõpuni asja kallal ja ei löönud neljandat ruutut pildiga vahele (ehk lüüakse tagant neljasesse kilakasse füüsilise trumbitihiga), aga ei olnud mulle seda õnne antud. +140 ja 4 punkti (ma ei kujuta ette, kas veel kolm inimest tegid sama avakäigu, ühe punkti saime selle eest, et vaba voor oli sees).

Jaotus 9: mul on käes:

♠KTxx
♥ÄKTxx
♦xxx
♣K

Avan 1♥, VPV paneb 2♦ ja jõuab kaks passi minuni. Kuna me oleme odavas tsoonis, on selge, et 2♦ ma mänguks jätta ei taha ja seepärast alustan kontraga, mille partner läbi passib. PPV jookseb kahte patta ja seda kontreerin juba mina. Loomulikult selgub, et PPV-l on seitsmene pada ja lauda pannakse hunnik jõudu igal pool mujal va. ruutus, kus PPV-l on renoo. -670, päris põhja ei saanud, kuna keegi oli võitnud 3♠ kontraga.

Jaotus 11
Avame meie Wilkosziga, järgmine käsi pakub lehega
♠ Sx
♥ K
♦ xxxxx
♣ ÄExxx
tuima näoga 3♣ peale ja leiab partnerilt viiese toe. -130 ja põhja jagamine. (Siin jaos jääb muidugi suur osa süüst Leo kanda, kes edasi ei võidelnud, aga ka 5♣ +50 ei oleks meile palju andnud).

Jaotus 14
meie kaardid on sellised:
♠Exxx
♥KESxx
♦ESxx
♣-

♠xx
♥98xx
♦ÄKx
♣KSxx
ja pakkumine käib nii:
1♥ - (1♠) – 2♦ (ärtutoega hea lihttõste või kutse)
2♥ (pole huvi) - 3♥ (väga tõsine huvi asja vastu)
Pass (ei tea, kuidas lehed ikkagi klapivad, aga kaart on ässavaba)

Vastastel muidugi trump jagus 2-2 ja duubelpada käes ei ole piisavalt kõrget trumpi, et mu üheksast üle lüüa (ning Leol oli ristirenoo, nii et selle ässa võisid nad seebiks lugeda), seega 10 tihiga mingeid probleeme ei olnud. Selle geimi pakkusid saalis küll eranditult kõik teised ära.

Jagu 20
jäin mängima 3NT-d:
♠ ET
♥ ÄSxxx
♦ ESx
♣ Sxx

♠ÄKxx
♥KE
♦Äxx
♣K9xx

sain ♠9 käigu, see läks kümnele ja soldatile. Teisel tihil käisin ruutu vastu laua pilte ja sain tihi ning nüüd võtsin ära kaks ärtut, läksin padaemandaga lauda ja mängisin ärtud lõpuni, visates käest kolm ristit. VPV-l oli ilmseid muresid äravisetega ja ta loobus kõigepealt kahest ristist (millest teine oli 10) ja padast. Tegin siis järelduse, et tal oli algselt käes:

♠98xx(x)
♥xx
♦Kxx(x)
♣ÄTx

mis tähendab, et kui ma käin ristit oma nüüdseks singel kuningale, peab ta ässaga võtma ja mulle pada käima, mispeale viskan ta uuesti padaga sisse ja ta peab mulle ♦K alt käima. Vale puha, tal oli hoopis:

♠98x
♥xx
♦Kxxx
♣ÄETx

sain 10 tihi ja jagasin ühe kaaslasega põhja, ülejäänud olid suutnud mingil moel 11 saada.

Jagu 23:
avab PPV 2♣ (kallid), vastased näitavad pigem klappi ärtus ja ma jään mängima 3NT:

♠ÄTx
♥-
♦ÄKxxxx
♣ÄKSx

♠Ex
♥ÄTxx
♦STx
♣T9xx

avakäiguks pada, millele panin lauast väikese ja saan emandaga tihi – so far so good. Seejärel lõikan ruutut – loomulikult duubelemandale näppu, vastased mängivad ärtu lahti ja lõikan ristit – jälle duubelemandale näppu. Kaheta ja tänu vabale voorule barankast pääsesin.

Jagu 26:
♠KSx
♥Txx
♦Ä
♣ÄKxxxx

♠ÄTx
♥KE98xx
♦xx
♣Ex

Jõuame kuude ärtusse, mis on üsna hea leping, paraku ei anna VPV trumbikombinatsioon - ♥ÄSx – mulle isegi mitte šanssi võitmiseks. Ühte paari oli tabanud sama saatus.

Vahel kohe veab, või mis?

Tele2-s on ikka parajad suslikud - saadan mina neile pühapäeval küsimuse, et kas mul on nendega mõni tähtajaline leping jooksmas ja tahan saata vastust meilile. Nüüd selle asemel, et saata mulle ühesõnaline vastus "ei", tüübid hoopis helistavad mulle ja hakkavad huvi tundma, et kas ma tahan lepingut lõpetada ja mida nad mulle pakkuda saavad. Huvitav, kes neil keelas varem mulle midagi pakkuda?

Kasuta veel ühistransporti - eile üritasin seda teha üle tea-mis-aja, kuna logistiliselt sobis kõige paremini kojuminek bussiga. Ja loomulikult läks poole tee peal bussi uks katki. Õnneks oli tal teine uks veel, nii et sõit siiski jätkus ja ma sain koju mitte rohkem kui 10-minutilise viivitusega. Huvitav kas see on mingi minu õnn või siis lihtsalt ühistransport mind ei salli?

Ma olen alati arvanud, et üks suuremaid Eesti hädasid on selles, et enamasti on valida dilemma Ansip vs Savisaar vahel.

Tänasest ajakirjandusest võib lugeda, et meie peaminister Andrus "Lapsesuu" Ansip on jälle "hakkama saanud". Nimelt jutt rahaeraldisest ETBLile ja meie peaministri kommentaar "tema küll aru ei saa, miks bridžile poolt miljonit vaja on, kas kaardipaki ostmiseks". Huvitav, et ta ei kommenteerinud 2,5 miljoni eraldamist korvpallile, et nüüd saavad poisid osta endale hunniku palle ja võib-olla mõne lahjema neegri pealekaubagi.

Uudis on saanud Delfis hunniku kommentaare (ma ei loe küll Delfit, aga mulle anti link) - nii et lisaks rahale saame valitsuse poolt lisaks ka tasuta reklaami (there ain't such thing as a bad publicity), väga lahe. Igatahes juhatuselt väga kõva töö.

Eile Kotkas juhtus päris lahedaid asju, jaod olid nagu otse masinast tõmmatud - vähemalt kaks korda eksisteeris 6-6 jaotus (mille esinemise tõenäosus on 0,072%)ja mitte mõni lahja lehega, vaid ikka päris võimas.

Ükskord oli selline kollektsioon:

-
ÄETxxx
Ä
KESTxx

ja hiljem

KETxxx
ÄESTxx
x
-

Tulemused olid ka omapärased - nimelt esimest ja teist kohta lahutas 1 IMP saali vastu ja viimast-eelviimast täpselt samamoodi - üsna mikroskoopilised erinevused.

Kes kurat Drogba Aafrikast tagasi lasi???

Ja kass võttiski täna hommikul seda koomiksilugu väga tõsiselt ja nügis nii kaua, kuni ma enam magajat teeselda ei viitsinud....

Hommikul tööle minnes tabas mind huvitav üllatus - autoga ei olnud kuidagi võimalik ligi pääseda. Nimelt ühel pool hoovis laiutavast lumekuhilast ei olnud lumetõrjet tehtud ja seal oli paras supp jalus ja teisele poole olid end kaks autot - kuldne Volkswagen (mängiga 025 AUA) ja hõbedane SAAB (210 TFR)end nii osavalt parkinud, et kuidagi mööda ei pääsenud. Käisin siis naabermajas asja uurimas, et mis pornograafia toimub ja keegi mõtles välja, et üks neist peaks olema ETVA IT-peeru oma. Otsisin tolle siis maja pealt üles ja tüüp teatas, et omanik käskis tal niimoodi parkida ja pole tema mure, et meie läbi ei saa ja ta ei kavatsegi autot liigutada. No lahe on, all Plekkneri tüüpidega olukorda arutades purjetas meie juurde mingi keskealine tädi, kes täiesti tuntavalt näis olukorda nautivat (ETVA boss, nime ma ei mäleta) ja hakkas välja kooruma ka see, milles tema probleem seisneb. Nimelt olevat ta lasknud lund sahata, aga meie majapoole omanik polevat lumekoristamise eest maksma vaevunud ja seega lasi ta enda majapoole ala serva täis parkida - mingu me siis teist kaudu või vaadaku ise kuidas läbi saame, sest mingit servituudilepingut tal ei olevat, seega ei pea ta tagama läbipääsu ja kui ta tahab, võib ta oma alale aia ümber ehitada ning meie enda mure on, kuidas me läbi hakkame pääsema. Mu meelest kõlab see küll kahtlaselt (huvitav, kui teisel pool teed oleva ehitise omanik samuti aia kavatseb ehitada, kas hoovi lõppu peaks nende arust helikopteriga saama?), aga ei viitsinud mina temaga sõnasõtta asuda. Lumelükkamise hind pidi olema suurusjärgus paarsada krooni - summa on nii mõttetu, et aru ma ei või, miks kuradi pärast Mändmets seda maksta pole viitsinud ja miks kuradi pärast tädi selle peale põrsast mängib. Täieline lasteaed.

Garfield on välja karanud nagu elust enesest:

Eile oli mälumängupäev. Soojenduseks oli Varal Maakilva teine eelvoor. Kuna Rein Ets on võtnud südameasjaks seal osaleda, siis pole mulgi tavaliselt pääsu ja tuli endagi kondid kohale ajada. Küsimused olid "nagu ikka" (st. mitte midagi eriti epohhiloovat, aga mitte ka liiga tüütud)ja saal oli suht kõle, nii et mingit eriliselt toredat elamust sealt ei saanud. Lisaks sellele oli ka mängujuht veidi svipsis ja kulutas jupp aega mingite mõttetute heietamiste peale (seda ta muidugi teeb ka suht kainena) ja diktsioon oli kah kohati natuke pehmem kui hea oleks, lisaks sellele lasi ta teise poolaja alguse rahulikult 10 minutit üle ja võib-olla oleks veelgi rohkem lasknud, kui ma poleks vahepeal pead ukse vahelt välja pistnud (ukse taga tegi ta häirimatult suitsu) ja küsinud, et kas mängu ka saab. Mängu ajal tabeliseisu hindamine ei kulgenud loomulikult kah just ladusalt, seda eriti esimeses pooles ja vahel oli näha, et mõnest küsimusest aru saamisega on ka jupp tegemist (ajas omavahel sassi kaks erinevat Agricolat). Ja siis veel tore pärl peale seda, kui me olime teisest blokist maksimaalsed 10 punkti kokku saanud: "Tundub, et Karlova läks peale esimese bloki ebaõnnestumist vihale ja otsustas PIDURI põhja vajutada!".

Peale mängu liikusime meile, kus ma olin istumise kõrvale kah ühe mälumängu ette valmistanud, mis siis vabas õhkkonnas napsu ja snäkkide kõrvalt läbimängimiseks läks. Küsimused olid tehtud keskeltläbi rasked ja kõige edukamalt neist läbi hammustanud Tiit sai napilt alla 50% pihta - minu meelest ikka väga hästi saadud, ta on vastikult kõva praegu (minusugustel pole mõtet mälu mängidagi). Õhtu jätkus pärast veel napsude ja Carcassonne'iga (meile olid just pärale jõudnud uued laiendid) ja tuleb tunnistada, et tore oli. Peaks sagedamini külasid hankima :)

Nüüd on ilmad "soojad" (ainult närused -15) ja sajab lund ning autot juhtides on taas mängus probleem nimega "libedus", millega ma sain täna kodust tööle tulles kaks korda lähemalt tutvuda, sest hoolimata valitud tagasihoidlikust sõidukiirusest, kippus auto end vägisi saaniks ümberdefineerima. Kui ma sellest saan veel aru, et kuskil 35 km/h vasakpöörde sooritamiseks mahapidurdamisele ei allu (õnneks hakkasin hoogu maha võtma üsna kaugelt ja libisesin ilusti õige kohani), siis see, et ringi peal sõites on juba teine käik ja 20 km/h auto jaoks liiast, tundub küll kahtlasena. Õnneks oli siis kiirus selline nagu kirjas ja teeäärsed lumevallid jäid piisavalt kaugele. Vägisi sunnib asi mõtlema sellele, et peaks libedakoolituse (ehk siis Riinu väljendit kasutades "põdrapõike") ära tegema - seda enam, et see on kohustuslik.

Rõve pühapäev oli, bridži mängides läks jälle kõik sinnasamusesse. Eesti paaride MV-l tuli vastu võtta tavapärane neljas koht, kusjuures pronksi kaotasime viimase jaotusega.

Tegelikult algas kõik kihva keerama juba laupäeva õhtu viimastest minutitest - nimelt olin ma ilusti magama jäänud, kui otsustas üks inimene mulle kolmveerand 12 SMSi saata. Loomulikult äratas piiksumine mu üles ja kuna ma olin juba paar tundi tukkuda saanud, tähendas see seda, et uuesti uinuda oli suhteliselt ebamugav ja kogu öö magasin üsna kehvasti, nii et hommikul kell kuus leidsin, et on aeg minna kööki ja raamatut lugeda. Oleks see SMS siis midagi asjalikku olnud, aga kaugel sellest, saatja küll hommikul väitis, et ta oli kaine, aga mina seda küll ei usu... Mõtlesin, et peaks kell kuus vasturünnaku tegema, aga sellest siiski loobusin, peab vist tõesti hakkama telefoni ööseks välja lülitama.

Turniir kulges üldiselt üsna viisakalt, kuni kuskil kolmveerandi peal tulid sisse järjest neli halba jagu - esimeses näitas Leo üles optimistlikkust, tehes 1 ruutu avanud käest kolmjalaga kolm pakkumist (minu ainuke aktsioon oli kontra pealt põgenemine) ja sai -200 osamängu vastu; kohe järgmises pakkusin väga ebadistsiplineeritult ja sain -300 osamängu vastu (mis pealegi taha läheb), seejärel tegin pakkumises kolm vale otsust, mis viis meid veidi pingutatud geimi mis kallis tsoonis kolmeta läks ja lõpuks ei diagnoosinud Leo, et minult ei ole suurt midagi loota, tegi kehva avakäigu ja jäi lõpuks sisseviskesundi. Kõik ei olnud sugugi veel kadunud, vahepeal järgnes ikkagi 7 normaalselt jagu, sekka mõni heagi, aga viimases jaotuses saime põhja põhikonkurentide vastu ja kukkusime kolmandalt kohalt neljandaks. Fakk....

Õhtul pidime ühe inimese Tallinnast paari pambuga peale võtma ja ära vedama - selgus, et neid pampe on umbes kaheksa!!! Aru ma ei või, miks inimesed ei või öelda, mis nad tegelikult tahavad. Mitte et seal erilist vahet oleks olnud, kuna meil rohkem kedagi autos ei olnud, aga kui meil veel üks inimene peal olnuks (nagu vahepeal tähtede seis näitama kippus), siis kuhu kurat me need pambud oleksime pannud? Nööriga auto järel lohisema või? Ma üldiselt ei ole väga vastutulematu inimene, aga kuidagi pinda käib selline osutatavate teenete eskaleerimine, et algul üritatakse mingi pisiasjaga "käsi sisse" saada ja seejärel selgub, et mahud on hoopis teised või tuleb veel midagi teha, see tekitab tõsise ohutunde, et kui sult järgmine kord midagi tahetakse, siis ei pruugi asi sellega lõppeda ja parem on juba kohe "ei" ära öelda. Eriti kui selline asi langeb kokku hetkega, kui sa niigi halvas tujus oled ja tahad kedagi ära kägistada (ma ei teinud küll vähem vigu kui partner, pigem rohkem, aga kirstu naelutas kinni siiski tema!).

Vutiennustuses oli haruldaselt saagikas mänguvoor - kui seni oli meie miniliiga parimaks voorutulemuseks 78, siis selles voorus sai meil sellega 9.-10. koha ja keskmine tulemus 20 mängija peale oli 74! Vooru võitis Lauri Kann, kes skooris 119 punkti ja oli sellega maailmas 27. kohal selles voorus. Well done!

Uue aasta esimesel päeval vaatasime aastavahetusest juhmistunud pilguga Shrek III, ja seal oli üks lõbus paroodiastseen Lumivalgekesest. See pani mind juurdlema, et mis loost see "sõjahüüd" maha oli viksitud - lugu tundus pagana tuttav, aga kuidagi õiget vastust ette ei tiksunud (väga rumal minust, oleksin võinud juures passivalt Ökulilt küsida, küllap tema oleks teadnud). Täna leidsin asja Youtube'ist üles ja peab tunnistama, et kuradi hea lugu on!

Eile üritasin (kolmandat korda elus) uisutamas käia. Idee poolest oli see üsna tore ettevõtmine (püsisin püsti küll ja liikusin isegi edasi, kui tuul õigest suunast puhus), aga kahjuks selgus umbes veerand tunni järel, et uisud hakkavad koledalt jalgadele. Nimelt olid nad seest mingi plastmasskattega, mis hakkas mingi hetk tallavõlvile vastikult valu tegema ja mul oli puhtfüüsiliselt valus püstigi seista. Eks järgmine kord olen targem ja võtan kahed villased sokid, et jalg oleks korralikult ära polsterdatud (külma pärast ma neid ei vaja).

Inglise vutiliiga kiusab mu õlletiimi - esiteks pandi topis väljakule (nüüd on vist uut vaja) ja teiseks selgus, et minu poolt kapteniks pandud tüüp hankis vahetult enne mängu endale vigastuse hankinud ja topeltpunktidest võin ma vaid und näha. Õnneks aga pole Jürto Kivipallur hoolimata mu vihjest enda kaptenit ringi vahetanud ja tal on selleks endiselt Uruk-Hai, kes hoopis Aafrika rahvuste karikal möllab, ning seega ainsas olulises konkurentsis ma talle ei kaota.

Nagu paadunumad lugejad võivad märgata, on "Päeva Jaotused" siit plogist kadunud. Leidsin, et kui ma neid siia postitan, siis ilmselt saab neid nii palju, et kogu muu jutt, nii vähe kui seda ka ei ole, kaob nende vahele ära - ja ma tean, et mu plogi loeb vähemalt paar inimest kes bridži ei mängi ja lisaks sellele veel vähemalt mõned, kes tunnevad ainult käike. Sestap otsustasin, et teen jaotuste jaoks lihtsalt uue plogi www.paevajaotus.blogspot.com - nii et need, kes ei viitsi pikemat sorti jaotusteanalüüsidest läbi närida, pääsevad sellest. Esimesed kolm postitust on juba sinna kopeeritud, eks varsti tuleb veel midagi

Nädalavahetus möödus taas bridžilainel – toimus Tartu Uusaastaturniir, mida isegi Leo kaasa viitsib mängida, ajendatult geograafilistest tingimustest. Asi hakkas pihta reede õhtul paarikaga, laupäeva hommikul oli teine paariturniir ja laupäeva õhtul – pühapäeval toimus võistkondlik.

Reede õhtuse turniiri iseloomustamiseks ilmselt kõlbab hästi laupäeva hommikul Sveni ja Sula vahel aset leidnud vestlus, mis kõlas umbes nii (Sveni versiooni kohaselt):

Sven: „Mis sa siin istud nii tusase näoga?“
Sula: „Mis sa siin ikka rõõmustad kui kõik on kehvasti.“
Sven: „Kohe kõik? Vastased kiusavad?“
Sula: „Ei, üks asi on hästi kah. Luks-Naberil läks paarikas p…sse!“

Kohe näha, et vanad sõbrad, ütleb selle peale Eesti filmiklassika.

Aga jah, lõpetasime esimese paarika umbes 45%. Teisel sessioonil võtsime (kurjad inimesed nagu me oleme) invaliidilt sellegi rõõmuallika – võitsime selle 70,93%-ga ja kokku tõusime viiendaks, ca 2% üldesikohast. Võidu korjasid Šarkanas-Jankunaite, Mell-Ollil jäi neist puudu vähem kui 0,2%.

Minu mälu järgi on see mul kolmas kord GP-paarikalt 70% saada, Leoga sain 2003 Rakveres 70,88% (kusjuures teisele kohale platseerunud Puuk ja Sven said samuti üle 70&%) ja eelmisel aastal Võsul Maega 71,47%, äkki Leol tuleb meelde, kas kunagi on see veel õnnestunud. Huvitaval kombel on kõik need suured protsendid saadud võistluse viimasel sessioonil, vastupidavus maksab!

Selge see, et ilma vastaste kaastööta sellist protsenti ei saa, aga ise mängisime ka hästi. Jagudest hakkan jupphaaval edaspidi kirjutama (peaks äkki tekitama rubriigi „päeva jagu“, võtma turniiri jaotused ja paari kaupa üles panema, iseasi et ilmselt mitte iga päev), aga üks vastasmängija sai hakkama väga omapärase komplimendiga. Jagu ise oli suhteliselt mõttetu, mõlemal meil oli 3-4-3-3 jaotus, 11 punkti vastu 19, tegime paar releed, maandusime 3NT-s, pakkumisele ja väljamängule kulus umbes kolm minutit ja kui tolm oli hajunud (10 tihi, ca 65% meile), arvas vastane: „See mäng tuleb teil alati nii sundimatult välja!“

Võistkondlikul turniiril õnnestus platseeruda teisele kohale, ei oskagi öelda, kas ma selle üle nüüd õnnelik olen või mitte, sest sai küll patserdatud, aga võimalused esikohaks võttis iroonilisel kombel jaotus, kus ma mängisin hästi, kuid vastane teises lauas valis küll kehvema, kuid õnnestuva plaani (see „kehvem“ on minu ja Puugi hinnang, eks võite ise kunagi arvamust avaldada, kui jagu üles tuleb). Esikoha sai siis Monte Carlo (Kolk-Pleksepp, Gonca-Jullis), kolmas oli Norsu (Hein-Mirme, Jakobson-Aava).
Autasustamisel sai lõplikult selgeks, et Vantsi (Jakobson) näol on tegemist Aafrika, mitte India elevandiga – medali pael jäi kõrvade taha kinni.

Nüüdseks siis juba aasta aega lubadega erilisi katastroofe põhjustamata... pole paha :)

Esmaspäeval klubis selgus, et vorm on endiselt hale - mitte ühtegi K-S dilemmat ei osanud õigesti panna (tõsi küll, emandad leidsin siiski üles, nii et asi pole lootusetu). Kui bridžis pakkumist ei oleks, siis ei saaks me üldse mingit tulemust. Suurim õnnestumine oli see, kui pakkusime ära 6♥ lehtedega:

♠Äxx
♥ÄKxx
♦xxxx
♣Äx

♠Exx
♥ET9xx
♦Ä
♣KSTxx

Loomulikult võib tagantjärgi konstrueerida palju järgnevusi, mis kõik Rooma viivad, aga ega seda mõnus pakkuda ei olnud...

Võtsin ka kokku oma eelmise aasta esinemised Tartu klubis.
Mängisin kaasa 29 paarikat maksile, 9 neist võitsin, keskmiseks protsendiks jäi 56,65. Partnerite kaupa jagunes asi nõnda:

Maarja Oras.......59,58 (2)
Leo Luks..........58,51 (20)
Hendrik Nigul.....53,7 (1)
Mihkel Oras.......53,06 (2)
Erika Pärn........49,55 (1)
Oliver Loper......49,44 (2)
Meelis Kuldkepp...45,09 (1)

üle 65% sain aasta jooksul kaks korda - mõlemad Leoga - 69,44 ja 68,29

Vastastest tuli mul kõige rohkem jagusid mängida Lauri Kannu vastu (59), edasi tulid selles arvestuses
Toomas Vaher 53
Andres Kuusk 48
Teno Lutter 43
Aivar Poolakese ja Aare Klaos 39

kõige "sõbralikumad" vastased olid
Ants Urb 86,46% (6 jagu)
Mihkel Oras 80% (2)
Raul Laasner/Riinu Ots 75% (4)

ja vähemsõbralikumad
Taavi Emajõe/Tamor Bakhoff 25% (2)
Ines Piibeleht 30% (2)

Kui võtta rohkem mängitud vastased (panin siin piiriks üle 10 jaotuse), siis on sõbralikumad
Rain Tomson/Aivar Roogsoo 71,11 (15)
Ants Teder 69,93 (23)
Vahtramäed (eesnimesid ei tea) 69,39 (13)
Lauri Kaldamäe 63,81 (20)
Taavi Toomere 63,62 (13)

ja ebasõbralikumad
Jaan Tali/Tõnu Kibena 36,11 (18)
Teno Lutter 48,6 (43)
Valter Raudmets 49,66 (26)
Tanel Teinemaa 50 (38)
Marko Tenn 50,12 (18)

IMP-sarjas osalesin 7 turniiril (kõik Leoga), 3 neist võitsin, keskmiseks saagiks turniiri kohta tuli 32,7 IMPi.

siin olid sõbralikumad vastased:
Allar Padari/Jaan Saks +64 (22 jagu/2,91 IMPi jao kohta)
Kati Koido/Vallo Kask +29 (12 / 2,42)
Kaarel Piip +28 (14 / 2,00)
Taavi Emajõe/Tamor Bakhoff +27 (7 / 3,86)
Aare Klaos/Kalev Kalma +23 (5 / 4,6)

ja ebasõbralikumad
Hillar Sula/Kalle Ojassalu -23 (11 / -2,09)
Ahti Hütt/Raivi Kurusk -14 (3 / -4,67)
Matti Toomere/Sulev Ulp -9 (5 / -1,80)
Maarja Oras/Andres Kuusk -9 (11 / -0,82)
Oliver Rosenbaum/Simon Vigonski -8 (2 /-4,00)
Ants Teder/Evi Tuvikene -8 (3 / - 2,67)

selline aasta siis oli :)

Jõulud on edukalt üle elatud, järgmine aasta jälle...

26. detsembril sai osaletud Valga jõuluturniiril bridžis ja selgus, et meistripallide saamiseks võib vahel ikka tõesti väga kehvasti mängida. Kõigest hoolimata saime ühel sessioonil 2. koha ja kokkuvõttes olime neljandad, mis tõi kaasa seninägematu auhinna - 4. koha karika! Olafil ja Lempsil läks veel paremini - neil on nüüd kodus olemas 5. koha karikas.

Vutiennustuses on asjad läinud kahetiselt. Õlletiimi konkurentsis Maega on aset leidnud ajalooline paratamatus ja ma olen tast mööda saanud (võttis aega 12 vooru) - muidugi on tal veel šansse end rehabiliteerida ja hooaja lõpuks taas ette jõuda, aga esialgu olen ma oma töö hästi ära teinud. Põhitiimil jälle on läinud viimased voorud üle kivide ja kändude. Viimane suurem kaubitsemine lõppes sellega, et soetatud neljast tüübist on Anelka ja Wright-Phillips vigased, Carvalho ei saa pooled korrad platsile ja kui saab, siis lekib Chelsea kaitse täiega (samas kui ei saa, hoiavad ilusti nulli ära) ja Aršavin ka midagi eriti head korda ei saada, samas kui maha müüdud tüüpidest Vermaelen on hoidnud kaks korda taga nulli, Fabregas ja Rodallega löönud paar väravat ja ainult Dempsey pole midagi korda saatnud. Kui hooaja alguses läksid mu vahetused väga hästi täkke, siis praegused on olnud paras katastroof - aga loodame siiski parimat. Igatahes olen ma esisaja lõpust viimase kahe-kolme vooruga kuhugi kuuesajandaks kukkunud. No ja kui läheb nagu tavaliselt, siis järgmine aasta olen targem.

Vahel töötavad igasugused tootenimed tõelise antireklaamina. Eile trehvasin poodi ja leidsin sealt toote "Lahja Kohupiimakook". Iseenesest väga tore ju inimesi teavitada et rasva vähem jne - aga kui see istub riiulil kõrvuti tootega, mille nimi on "Hea Kohupiimakook", siis tuleb tunnistada, et läks vähe kehvasti.