Hollandi vastu oli muidu hea matsh, aga ühes kohas ei osanud õiget lahendust leida:
PPV avas ärtu poolblokiga (võis olla ka blokk või Multi) ja jäin mängima 4♠.
T8xx
Äxx
KExx
xx

ÄKExx
Sxx
Ä9
KST

avakäiguks väike ärtu, sellele panin ässa ja tõmbasin trumpi, millele blokkija pani rohelist. Palju õnne ühesõnaga. Tõmbasin veel teise trumbi ja nüüd mängisin ruutu äss-ruutu üheksa (eest soldat) kunni alla ning ruutu emandale viskasin ühe ärtu ära ja jõudsin selleni, et tuli otsustada, kummas käes on neljane ruutu. Kui see on VPV-l, siis pean mängima neljanda ruutu ja viskama sinna ära oma teise ärtukaduja, ning vastane on sisse visatud, kui see on PPV-l, siis pean lihtsalt ristit lõikama. Kui ma käin neljanda ruutu ja PPV paneb masti, siis võin küll kõrgelt trumbata ja käia väikse pada laua suunas, nii et vastane peab mu lauda laskma, kuid siis võivad nad mu ristilõikuse kätte kinni peetada ja ma käin lepingu taha isegi siis kui ristiemand on lõikes. Hakkasin siis juurdlema, millest vastane soldani pani ja arvasin, et tal on ilmselt Sxx ja ta üritab mulle luulusid peale manada, et kui mul juhtus olema kolmene ruutu, siis imiteerib, et tal ei ole neid kolm, vms. Käisin siis ristit ja selgus, et ta oli suutnud nii mängida kombinatsioonist S762. Vastikud inimesed.

9. vooru kaotasime tshehhidele mu laisa pakkumise tõttu viimases jaos - panin 3NT täis, samas kui kahe masti pealt tuleb välja ka 6♦,♠ ja NT (sõltuvalt mängivast käest), muidu oli jälle enam-vähem matsh.

10. voor poolakate vastu olid meil samad tüübid, kes alagrupiski, mängisid jälle oma imesüsteemi. Mulle hakkas see idee isegi meeldima, et avapakkumised on "2-alla-ülekanded", vähemalt jääb kogu teine korrus vabaks, odavmastiavangud tõkestavad vastast paremini ja kallismastiavangutega saab madalamalt pihta hakata. See selleks, aga teisel korral ei olnud nende vastu mängides küll mingeid probleeme, et aru ei saaks mis toimub ja seega ei olnud ka ebamugav mängida.

11. voor Iisraeli vastu tuli jälle korralik matsh välja, aga nagu needus, lauale ilmus järjekordne kolmeimpine kaotus (esimene 14:16). Üldse ma ei saa aru, milles asi oli, aga see turniir oli nende IMPi-piiridega metsik ebaõnn - väga sageli jäi seis selliseks, et oleks olnud vaja ühte veel, et punkt juurde saada.

12. vooru Norraga me puhkasime ja käisime hoopis Pau lossis turistitamas. Loss ise vana ja iidne, oli omal ajal Henri IV residentsiks, enne veel kui ta Prantsusmaa kuningaks sai. Mingil ajal XVIII sajandil koondati sinna hulk vanu gobelääne, nii et lossiseinad olid tõsiselt lahedate punutistega kaetud, välisvalgus oli ära lõigatud ja pilti võis teha, kuid ainult ilma välguta (mitte et mul vahet oleks olnud, fotokat mul ju põle). Sisse sai tasuta, aga ainult giidi saatel, kes siis poole tunni jooksul vedas meid mööda lossi ringi. Jutt oli küll prantsuskeelne, kuid kätte anti ka paber materjalidega, nii et väga hullu polnud.

13. voor Läti vastu oli väga verine andmine. Teises jaos näen, kuidas vastased pakuvad 1♥ - 3♥ (kutsuv) ja leht on mul (kallis odava vastu):
ÄKSxxxx
xx
-
ÄExx

leidsin siis, et mis seals' ikka, ja panin 4♠, see sai kontra. Lauda pandi
Exx
xx
STxxx
Kxx

ja kuna avakäiguks tuli ruutu, tuli kaks ületihi.

Neljandas jaos panime ainsana turniiril 19 pildipunktiga 6♥
KT..........Äxxxx
ÄExxxx......Kxxx
xxxx........-
x...........Kxxx

2♥....3♦....4♦....5♦

nüüd leidsin, et "minge te ka teate kuhu, minu leht enam parem olla ei saa!" ja kuna ma leidsin, et seitset niikuinii pakkuda ei oska, siis panin 6♥ ära. Luksi selline pooleldi blufina mõeldud cue töötas ühesõnaga ideaalselt.

paar jagu hiljem avati ette 1♥ ja kontreerisin (kõik odavas) lehega:
ETxx
x
ÄSxxx
Exx

Luksil oli käes
Äxx
ÄEx
x
ÄKSxxx

ja tekkis ka temal seitsmehuvi, aga kuna ta leidis samuti, et kõike teada saada pole võimalik, pani lihtsalt 6♣, mis tuli välja. Teisest toast tuli geim.
Paaris jaos andsime välja ja asi kippus viiki laabuma, aga eelviimases jaos õnnestus tänu wilkoszi avangule vastane 2♠-s trammi alla võtta, samas kui teine tuba mängis padageimi meie liinis (kontraga).

järgmise kahe matshi kohta mul erilised mälestused puuduvad (ühte ei mänginud ja teises midagi erilist ei juhtunud - patserdasime lihtsalt natuke), aga õhtul Venemaa vastu tegin asja, mis Gromovil harja üsna punaseks ajas. Jõudsid venelased 6NT-sse kaartidega:
KESx
ÄS8xx
x
xxx

Äxx
Kxx
KEST
ÄKx

tegin pealtnäha väga sõbraliku avakäigu - ärtu. Lauast väike, Luksilt 10 ja Holomejev võttis selle kuningaga ja käis ruutu kuninga, sellele panin ässa ja käisin uue ärtu, sellele pani ta ässa ja siis kui Luks krohvi viskas, kostis tema ja nende skooreri (keegi Zmudzinski nimeline poolakas) poolt ohe... lõpuks mingit skviisi lauale ei tekkinud ja leping keriski üheta. Teises toas olid Vasja ja Sven maandunud 5♥-s, see sai kontra, sest minu käes on leht:
-
E975
Äxxxx
E975

ja tuli rekiga välja, kuigi kaitse oma padalöögi leidis.

viimases matshis rootslastega toimus tõsine ekspertiis ruutu kuningate arvel. Pakkumine käib:
Cullin...Lauri...Upmark...Leo
1♣.......1♦......pass.....2♥
3♣.......3♥......DBL......pass
3NT......pass...

1♣ oli kõva, 1♦ kallid või odavad, 2♥ pvp, DBL väljavõtuks (5-7 vms.)
käes on mul kaart:
KExxx
ÄExx
KT8
x

ja kuna ma ei tahtnud kumbagi kallist käia, siis otsustasin, et proovin Luksi pikale mastile - ruutule - pihta saada (2♥ lubas, et ta on emba-kumba odavat nõus kolmandal korrusel mängima, seega võiks tal viiene olla). Lõppeks võib ju olla, et kallismastikäik annab väljamängijale üheksanda tihi (kui tal on nt. kuuene risti, ruutu äss, ärtu K ja pada ÄS mingites kätes), võib-olla on üldse küsimus selles, et ruututihid lahti raiuda (Luksile mingi Exxxx). Et masti mitte blokki lasta, siis otsustasin, et alustan püha üritust kuningaga (võib-olla on vaja luua Luksi kätte sisek). Lauda kallati:
xxx
xx
ES9x
Exxx

ja nägin, kuidas Luks mõttesse vajub. Ja siis selguski, et mu kuningat tabas äss, nagu välk selgest taevast (väljamängija viskas krohvi) ja järgnes ümberlülitus ärtusse - kuna meie ärtu oli ainult kaheksane, mitte üheksane, siis ei õnnestunud seda lepingut enam kuidagi alt ajada, muidu ma käin lihtsalt teise tihisse padamuti ja seejärel kütan partnerile ruutu kaheksaga (madalama masti signaal) üle, et ta ärtu läbi käiks.

Veidi hiljem üritas omamoodi hiilata vastane. Lepinguks jäi 5♥, Luks oli pakkunud tugeva ühe risti peale (kallis tsoonis) vahele 2♦ (NAT). Kaardid sellised:

ÄExx.....Kx
ÄKSxxx...ET9x
Kx.......S9xx
x........KEx

Luks alustas (diagrammil Nordist, laua taga oli ta Süd) risti ässa tõmbest ja lülitus ruutu ässa. Nüüd väljamängija arvas, et küllap tal kuuene ruutu on, mis jätab minu kätte singli ja viskas sinna alla kuninga. Loomulikult oli meil ruutu 5-2, aga Leo andis paraku alla ja ei jätkanud ruutu emandaga vaid käis midagi rohelist (nagu meil mingit tihilootust oleks - vastane oli slämmijärgnevuses ja 11 tihi on talle väga kerge kokku lugeda), nii et oma "ekspertiisist" pääses rootslane kerge ehmatusega. Ta nägu oli küll üsna lõbus vaadata, kui ma talle peale jagu oma teist ruutut näitasin, aga kahju, et seda nägu siis näha ei saanud, kui Luks oleks vaevunud ikkagi oma muti lauda panema :(

Muidu oli ka tegemist väga kurja ja verise matshiga, 20 jagu lõppesid IMPidega 79-64 pahadele, ei ole küll asja täpsemalt üle vaadanud, aga kahtlustan, et tegu võis olla kogu turniiri resultatiivseima mänguga.

Õhtul siis lõpubanketil pakuti hulgas head ja paremat ja juua, nii et oli väga tore üritus, kui välja jätta see osa, et kõned olid pikad. Enne tseremooniat olid nurgas medali võitnud riikide lipud, siis ma suutsin tuvastada, et midagi ei klapi. Pika peale mõtlesin välja, et Saksamaa lipp on varda otsas tagurpidi :). Nii et meie ei ole ainsad, kes sellise häda all kannatavad, kui sellist asja juba sakslastele tehakse (äkki tegid prantslased seda meelega?), siis meie puhul ei maksa üleliia imestada. Kuskil poolte kõnede ajal märkas seda vist keegi teine ka, selle peale läks kiireks sebimiseks, lipp viidi välja ja tõmmati teistpidi vardasse tagasi, nii et kui sakslaste kord (Ok, sakslane on vist väga tinglik mõiste võistkonna kohta, kus olid Vladov (BUL?), Elinescu (ROM), Piekarek (POL) ja Smirnov (RUS)) poodiumile ronida, siis oli lipp juba õiget pidi. Nägin lähedalt ka ära, kuidas pelotat mängitakse, krt ma ütlen, et need on hulllud. Õnneks oli turvavõrk vahel...

Siis tagasi oma residentsi Madiranis (ei tea, kas olen seda maininud, aga selgus, et tegemist pidi olema vinge veinipiirkonnaga) ja järgmine päev ärasõit. Piret vedas meid kuskil lõunasel ajal Pausse ja võtsime plaani, et jätame pagasi rongijaama ja ise läheme linna peale jalutama. Selgus kaks halba asja. Esiteks see, et pagasit hoiule ei võeta (pommioht) ja teiseks see, et oli pühapäevane päev, ning igasugused asjad olid suhteliselt suletud. Lõpetasime siis sellega, et keerasime end mängukoha juurde murule pikali maha, lugesime ja tukkusime kuni õhtuni. Kuna aeg hakkas tiksuma juba niikaugele, et jalgpalli EM finaal hakkas paistma, siis tekkis mõte, et peaks mõne vaatamiskoha leiutama. Selle peale sättisime sammud kasiinosse ja küsisime, et kas vutti näeb. Selle peale juhatati meid baari, kus hea uudisena oli jalgpalli ajal häppi hauer. Veel parem uudis oli see, et peale meie ei olnud seal ühtegi kundet, nii et võisime rahulikult end diivanile pikali visata ja Heinekeni juua (0,5 liitrit 2,5 EURi - ei olegi nii tappev). Ja Hispaania võidu üle ka kuidagi kurta ei osanud. Seejärel siis rongile ja öö läbi loksumist Pariisi poole - tingimused sellised, et ei saa ei elada ega surra - st. ühest küljest oli nii tappev väsimus, et lugeda ei jaksanud, teiselt poolt ei õnnestunud kuidagi ka korralikult magama jääda. Pariisis jälle häda - kell kuus hommikul kohal ja teha pole mitte la persetki (või kui, siis võtta shuttle ja lennujaama sõita ning seal mõni nurk leida, kus magama keerata). Võtsime siis kohvrid ratastega sappa ja hakkasime jalutama mööda linna (õnneks oli Gare Montparnasse suhteliselt kesklinna löögiulatuses) - Eiffeli torn-Aleksandri sild-Concorde'i väljak-Louvre (ei, sisse me ei vaadanud, ilmselt hommikul kell 8 oleks shansud ka suht väiksed olnud)-Conciergerie-Notre Dame ja siis tagasi jaama. Mulje jäi selline, et sinna linna peaks kunagi veel minema (soovitatavalt ilma paarikümne kilose kohvrita taga lohisemas - seda enam, et mingi asi suutis kohvripõhja augu hammustada). Lennujaamas selgus, et Leedu Õhk on veel mõttetum kompanii kui Eesti Õhk - tekkis jälle mingi tund-poolteist hilinemist. Ja aru ma ei saa, kust on pärit legend, et Lääne-Euroopas on hea tööviljakus (või siis pole Prantsusmaa Lääne-Euroopas) - ma kahtlustan, et keskmine aeg, mis kulutati reisija (või grupi) peale check-in lauas oli julgelt üle kümne minuti (ei tea, äkki sellepärast lükatigi lend edasi?). Õnneks jälle läks edasi sama lennuk ja ei pidanud Vilniuses varuööbimist leiutama hakkama, sitt uudis oli aga see, et kui me pool kümme Tallinnas olime, siis oli vaja kuidagi poolteist tundi surnuks lüüa - üheksa ja üheteistkümne vahel busse liikumas küll ei olnud. Aga ära sai see kannatatud ja lõpuks väsinult kui õnnelikuna koju jõutud.

Kokkuvõttes siis võib öelda, et käik oli nagu tüüpiline Eesti koondise esinemine: peamiseks eesmärgiks oli saada finaalturniirile (millega me hakkama saime), seal saime oma eeldatava koha (OK, oleksime võinud ka mõne koha võrra paremini esineda, aga see selleks - vähemalt ei saa me erinevalt korvpalluritest-võrkpalluritest palka, et iga päev bridgega tegeleda). Ise olen rahul (kuigi mitte mänguga) ja järgmine kord paremini...