Üks päev folgil seljataga, kolm ees. Vähemalt ilmaprognoosid on igati julgustavad, et saaks rahulikult kulgeda mööda Viljandit, juua õlut ja kuulata muusikat, ilma et peaks pinevalt kalkuleerima, kuidas kuiva nahaga kohale saaks. Eelmine aasta tundus, et mul on seal hunnik tuttavaid, see aasta mõtlesin, et olen kaval - loen nad kokku. Esimese õhtu saldo oli siis 22 tuttavat inimest + 1 uus tutvus. Nimelt ajasin Piibuga juttu ja kõrvale istus üks tuttava näoga tütarlaps maha - alustasin siis temagagi juttu, aga selgus, et ma ilmselt ajan ta kellegagi sassi - ühtegi pidepunkti leida küll ei õnnestunud, va. ainult et kuskil oleme kokku trehvanud. Piip muidugi avaldas mu jutusobitamise peale kahtlust, et kui tal ei oleks põhjust teistpidi arvata, võiks ta kihla vedada et ma lihtsalt lõin neiule külge. See selleks, vähemalt nüüd ma juba tean, kellega tegu :)