Laiskus võtab maad - sestap ei ole viitsinud nädal aega plogida ja asjad, millest ma esmaspäeval kirjutada tahtsin on juba meelest ära läinud. Ilmselt tuleks takkajärgi folk kokku võtta ja ära lõpetada: laupäeval-pühapäeval tuttavaid kokku lugeda ei viitsinud, reedel jõudsin 50 peale välja. Pääris palju minu arust. Neli päeva folki on vist minusuguse jaoks liiga palju, optimismust jätkus kuni laupäeva õhtuni, aga pühapäeval oli küll selline tunne, et nüüd aitab, tahaks koju. Aga õnnestus ka see ilma suurema nututa õhtuni üle elada, lõppeks ilm oli ilus ja üht-teist huvitavat endiselt leidus.

Esmaspil klubis mängisin üle jupi aja Valloga, mängida oli täitsa tore, aga saal natuke kiusas (lisaks veel natuke isetegevust ka kehvade tulemuste saamisel) ja saime mingi 54%. Huvitavaid jaotusi oli selle eest päris palju, nt. kohe esimeses jaos jäi vastane umbes pooleks jõuga meie 5♥ vastu mängima 5♠ (millele Vallo kontragi peale pani), pakkumine siis selline:
Vallo............Lauri
1♥.......4♠........5♥....5♠
DBL.....pass............

ja tuleb teha avakäik lehest:
xx
ÄSTx
Exxx
Sxx

kui käia midagi punast, siis piirab selle 11 tihi peale (kummaski mastis 1 tihi), kui aga musta, siis saab võtta 12 tihi. Käisin trumpi ja vastaste kaardid on sellised:

Äx......KESxxxxx
x.......Kx
xxxxx...x
Kxxxx...Äx

ning see käik tekitas väljamängijale väikese pseudoprobleemi - kas mängida sellele, et risti on 3-3 või siis käia vastu ärtu kuningat ja võita, kui äss on ees (või ässa käes on singel trump ja me ülekäiku ei leia). Loomulikult jõuaks järele proovida mõlemad variandid, et siis risti ära lüüa ja kui ei jagunud, käia vastu ärtut, kuid väljamängija otsustas, et käib kohe. Läks taha.

paar jagu tõkestas vastane meil slämmi ära: avas 2♠ ja me jäime lehtedega:
ÄK......EST
ÄKE98x..xx
Äxx.....KSxx
Äx......xxxx

4♥ lepingusse. Meie õnneks muidugi oli trump 5-0 ja ruutu emand lõikest väljas, nii et seegi tuli täpselt välja. Samas hiljem tuli mu elu üks müstilisemaid makse:

käes leht:
-
Kxxx
Kxxx
ÄKETx

ja ees pakkumine:
1♠...DBL...2♠

kuna kohe kuus midagi ära lapata tundus kahtlane idee, siis otsustasin pakkuda aeglasemalt. Millegipärast alustasin 3♠ pakkumisega (oleksin võinud ka teha 2NT Lebensohli ja seejärel panna 3♠ = 4♥ GF, pada pidurita) ja vaadata, mis siis edasi saama hakkab. Iseenesest ei juhtunud midagi halba ka niimoodi pakkudes: vastaselt kontra - pass - pass ja panin reki, millele Vallo pakkus 4♦. Nüüd leidsin, et niikuinii pakkuda ei oska ja panin 6♥. Pärast Olliga arutades jõudsime järeldusele, et äkki ma oleksin võib-olla võinud pakkuda 4♦ peale 4NT (♦ RKCB), sest padaässa partneril olla ei saa (pass 3♠ kontra peale) ja kui saan kaks ässa ja emanda, siis lootma ruutu 3-2le ja sellele, et ristis midagi üle mõistuse halvasti ei ole, ning panna 7♦. Samas on selle plaani juures natuke palju agasid - ennekõike eeldab see siiski, et kui partneril ka ♥E-t ei ole, siis peab risti tulema viie tihiga kotti, nii et ilmselt oli parim lihtsalt 6♥ ära vajutada (maksika värk, matshis võib ju ka 6♦ panna). Nojah, see selleks, lauda kallati unelmate kaart:
xx
ÄExx
ÄExx
Sxx

ja 13 tihi võtmine ei olnud probleem. Selgus, et ülejäänud viiest paarist olid kolm jäänud pidama nelja (huvitav küll kuidas, minu peamine mure oli see, et ma ei oska seitset panna), üks oli võtnud 12 tihi (jälle huvitav küll kuidas, ärtu ju jagus - võib-olla siis ruutu ei jagunud või tehti kiirustatud nõudlus) ja üks mängis 3NT (seda ma tean küll kuidas - minu leht anti Hillar Otto kätte, kes partneri väljavõtukontra peale 3NT vajutas). Kuna vastane avakäigul ei eksinud, läks see leping kaheta.

ühes jaos omas kolmandal käel kallis tsoonis lehte:
STxx
xx
xxx
ÄKEx

ja vaatasin, et mis sellega teha. Pass oleks küll normaalne ja keegi mulle halvasti ei ütleks, aga noh, temperament ei luba. 1♠ jaoks on pada mast liiga kehv, sestap peaks äkki 1♦ avama. Samas jälle tahaks väga risti masti peidust välja tuua (kasvõi selleks, et vastased hakkaksid midagi 3NT pärast põdema, kui neil juhtub midagi u. Sx vastu Txxx olema). Avasin siis 2♣. Mitte et ma nüüd arvaksin, et see väga hea avapakkumine oleks (ilmselt pakkumispaneelides saaks pass rohkem hääli, kui ei ole võimalik avada naturaalse 1♣-ga), aga seekord töötas väga hästi: järgmine käsi omas viiest ruutut ja pakkus üle, teine toetas ja oligi 4-4 ärtuklapp päevakorralt maas.

Selle nädala bridgealane suursündmus toimus aga Võsul. Nimelt tuli Eesti individuaalseks meistriks inimene, kes u. viis aastat tagasi esines bridgeliidu foorumis avaldusega, et enne taob kodus kolm päeva pihku, kui veelkord individuaali mängima läheb. Ühesõnaga siis Leo Luks. Nali nimelt selles, et toona korraldati individuaalsed meistrikad eraldi nädalalõpul aga kuna eriti kõvemate mängijate huvi jäi asja vastu leigeks, siis toodi see Võsu Festivali raamesse. Võsul on aga oma "juustusari" - igal üritusel jagatakse kohapunkte, mingi kogus mängijaid saab (või sai?) auhinnaks juustu ja võitja reisi Narva-Jõesuu SPAsse. Kuna Luks sätib endale pidevalt eesmärgiks see sari ära võita, siis on ta enam-vähem sunnitud talitama oma paremate instinktide vastaselt ja individuaalist osa võtma. Seekord läks siis sedapsi. Veel parema saavutusega (või kuidas nüüd võttagi) sai hakkama Margus Tuvikene - nimelt korjas ta juba neljanda pronksi (kolmanda järjest) - mu meelest see on ikka eriti kõva sõna. Õnne igatahes, ikka tore kui "omadel" hästi läheb (ja teiseks tulnud Vahur Kurig ei kuulu ka inimeste sekka, kellele ma halba sooviks).

muudest asjadest ka, nimelt prügi sorteerimisest. Mulle isiklikult jääb küll mulje, et see on suhteliselt saadanast, eriti laiskade kuid kohusetundlike inimeste (kellede ritta kuulun minagi) puhul. Nimelt kipub prügi koju ladestuma. Kui varem sai kõik ühte prügikasti topitud ja siis välja viidud (no sa ei võta ometi prügikotti välja ja ei pane toanurka seisma - haiseb ju!), siis nüüd ei viitsi iga asja pärast pakendi- või paberikonteineri poole liduda ja nii siis kogunebki (ja ei haise). Otsustasin siis tegutseda kodu kaunistamisega ja esiteks ära vedada pudelid: kaks kilekotitäit läks konteinerisse ja nendest mis üle jäi, sain ikkagi 52 krooni! seejärel pakendid (2 kotitäit) ja paberid (3 kastitäit and still counting...). Iseenesest on see päris hea rohelise mõtlemise harjutamine - ära osta asju, millel on pakend, sa pead sellest ju kuidagi lahti saama. Ja sellest tingitult pesin ära teekannu, kuhu hallitus oli juba pesa sisse teinud - teed juues tekib tühi kest alles jupp maad hiljem ja ma tõesti ei suutnud meenutada, millal ma viimati kodus seda jõin. Võimalik, et see on ka üks peamisi põhjusi, miks neid igatsugu pudeleid ja pakke ikkagi NII palju tekkinud oli.