Sportimine on saatanast. Reede õhtul Melli sünnipäeva tähistades tekkis võrkpalli keskel mõte, et võiks oda visata (seal oli mingi relv täiesti olemas) ja juba esimese viskega suutsin ennast vigastada - nimelt pidurdasin (paljajalu muru peal) nii õnnetult, et suur varvas paindus jala alla. Laupäeval lonkasin ringi nagu haavatud pühvel ja jalalaba oli ka suureks ja lillaks paisunud, traumapunktis selgus õnneks, et luud on vist terved (ühes kohas selline väike kahtlane koht, et äkki on killuke lahti), aga mingeid liigesekapsleid või kõõlusekapsleid või mida iganes olin korralikult räsinud ja et kaval oleks jalaga teha nii vähe kui võimalik, kanda lahedaid jalanõusid ja tulla 10 päeva pärast uuesti näitama... No tore on...

Vaatasin seda sõudmist kus Jaanson-Endrekson medali said - ühel inglasel oli üsna sobiv nimi paarisaerulise sõudja jaoks - Rowbotham. Tekkis kohe mõte, et äkki ta peaks veidi nimelõppu korrigeerima - Rowbotharms oleks veidi parem (row = sõudma, both = mõlemad, arms = käed (või relvad - kui aeru relvaks sobib nimetada).