Käisin nädalavahetusel Võsul kaarte mängimas, juhtus nagu ikka hunnik asju, nendest siis kirjutangi:
9. jagu: kujuta ette, et partner avab 1♣ (tugev) ja sul on käes kaart:
♠xxx
♥x
♦ÄKESxxxx
♣x
pakkumine jätkub (vastased vait):
1♣....2♦
2♠....3♦
3NT...?
ja sina pead nüüd tegema pakkumise. Üks variant on küsida kõigepealt ässasid ja siis kuningaid ja liita saadud vastus(ed) oma ruutu tihide arvule. Muudeks variantideks on lapata täis mõni slämm (6♦, 6♠ või 6NT). Matšis oleks loogiline minna 6♦ peale (pikalt kõige ohutum valik), aga maksikal annavad ülejäänud variandid rohkem punkte – ja siis on olemas lootus, et kas pada tuleb kokku või siis partneril on pidajad ja kui tal on vähemalt 1 ruutut, siis sinul tihid. Kahjuks meie vastane otsustas mängida riskivabalt (lepingu võitmise suhtes) ja pani 6♦, mis osutus ainuõigeks valikuks, sest minu käes (avakäijana) oli järgmine kollektsioon:
♠Sx
♥ÄKExxxx
♦xx
♣xx
ja kuues padas saame me ärtu ja padatihi (partneril on mul Exx) ning kuues trumbita saame meie rohkem tihisid kui vaenlane, sest ma korjan seitse esimest ära. 1♣ peale üritasin oma passiga väikest gämblingut korda saata – seda on ennegi juhtunud, et kui tugeva käe järel kinnise mastiga lõuad pidada, siis leiad sa end avakäigul mingi koguse NT-de vastu. Kuni vastase 3NT pakkumiseni tundus kõik minu kirjutatud stsenaariumi järgi minevat, kuid 6♦ pakkumine rikkus kõik ilusa ära – seda enam, et partner ei osanud ärtut käia ja tuli ületihi. Saime ca 10% ja takkajärgi tark olles oleks pidanud oma ärtu ära pakkuma, 6♦ vastu ässa sisse kasseerima ja ligi 40% saama.
16. jaotuses said vastased hakkama täieliku imeelukaga: Jaanus avas 1♣ (naturaalne, vähemalt kolmest kaardist) ja Leo Kuru pakkus 2♣, mida Saarne alertis ja passis läbi, teatades, et partneril on 5-4 kallid. Ta enda leht oli 3-2-3-5 viienda risti kümnega. Seejärel hakkas ta partnerit noomima, et miks ta ei küsinud, mida tähendab 1♣ - tugeva risti peale on 2♣ pakkumine 5-4 kallid, aga vastane mängib ju naturali (mida Saarne teadis meid mängivat). Pass oli küll üsna eetiline tegu tema poolt, aga samas teisest küljest võttes siiski rumal. Kui tugeva risti peale 2♣ näitaks kalleid, miks see siis NATURAALSE peale ristimasti tähendama peaks? Loogiline oleks endiselt ju mõlemad kallid. Tuleb muidugi meelde Maksi räägitud lugu, kuidas Sula naturaalse ühe risti peale pikalt transsi vajus, midagi küsis ja transsi jätkas, mille peale Maks olevat talle maininud, et „paku see oma 2♣ siis ära, niikuinii kõik on juba aru saanud, et sinu käes on ristid!“2♣ oli teadagi haruldaselt sitt leping, kui partneril olid koguni 6-4 kallid.
Viimatikirjeldatuga sarnane asi juhtus 20. jaotuses, kui Jaanuse taktikaline bluff läks vett vedama:
Jaanus.....Lauri
♠Sxx.......♠Ä
♥KEx.......♥T9xxx
♦Kx........♦ÄTxxx
♣ÄKExx.....♣xx

1♣(3+).....1♥
1♠!........1NT
3NT
1♠ peale küsis mu purjakil VPV (mingi R, et mida see tähendab, mille peale ma teda hoolega saagisin ja küsisin, et ega ma seda pakkumist kogemata kombel ei alertinud? Nojah, see selleks, kahjuks ei saanud Jaanus aru, et tüübil on padad käes ja nagu ütleb klassika „you can never fool a palooka“ ja kuna seesama õli jääb 3NT vastu käigule, siis tuleb niikuinii pada avakäik. Nii juhtunudki 
22. jaotuses jäin mängima Südist (tegelikult laua taga olin West) slämmi, diagrammi West oli 2♥ (♥+odavmast) blokkinud.
♠ÄE653
♥Äx
♦KEx
♣Äxx

♠942
♥Kx
♦ÄSTxxxx
♣x


ja sain avakäiguks ♣K. Kirusin kehvi padaklibereid, kuid jätkasin endiselt eliminatsiooni lainetel, seega siis ristilöök, trumbiga lauda (jagus 2-1), uus löök ja trump ära, nüüd ♥Ä-♥K ka pada, lootes, et eest tuleb 7 või 8, millele ma samuti tihi jätaksin, lootes 8-7 duublit või siis singelkaheksat, sest üks padakaduja on mul alati ja kuningat võin lõigata ka hiljem. (Padaäss-pada, lootes duubelkunni tagakäes ei ole ka võimatu, kuid samas on see ebatõenäoline). Vahele tuli aga kümme ja selle ma katsin emandaga. Tegelesin parasjagu mõttetööga teemal „mida ma teen, kui vastane pada tagasi käib“ – st. kas mängin sellele, et tagakäes on neljane pada või siis sellele, et ees on ST duublis (tõenäoliselt oleksin õigesti pannud), kui vastane pani lauda ärtu! Nojah, aitäh ja kummardus publiku poole, 12 tihi kotis. Padas oli ST duublis.
Kui seni oli sessioon kulgenud nii, et partneri peale pahandamiseks oli põhjust üsna napilt, siis eelviimases jaotuses hakkas Jaanus ikkagi kivipalli mängima. Käes oli tal:
♠xxx
♥Exxxx
♦xx
♣Exx
ja peale kahte passi otsustas ta (kallis odava vastu?!) avada 1♥ (see pakkumine on selline, mille jaoks mul küll ühtegi head sõna ei ole, kuid nii imelik kui see ka ei ole, ei olnud see tal selles jaos sugugi mitte kõige kehvem pakkumine!). Järgnes vastaselt 2♣, minult (passinud käest) 4♣ splinter ja teiselt vastaselt 5♣. Nüüd tabas partnerit ilmselt suurest kergendustundest temporaalne ajuhalvatus ja ta passis selle läbi, taipamata, et minul EI OLE VÕIMALIK antud pakkumisjärgnevuses viit ristit passida, seega on tema pass forsseeriv. Mina oma lehega:
♠Kxxx
♥xxxx
♦ÄKxxx
♣-
panin loomulikult 5♦ - quebid (mu leht on liiga hea, et kohe 6♥ pakkuda) ja lõpetasime 5♥-s kontraga -1100. Tegelik tõde selles jaotuses on selline, et kuna Jaanus näeb, et selles jaotuses on võimalikud ainult 2 stsenaariumi – ma kas kontreerin või siis pakun edasi, siis peab ta otsustama, kumba stsenaariumi eelistada. Kuna tsoonsus on täpselt nii pidi, nagu ta on, siis on selge, et meie mängimine lõppeb katastroofiga, samas kui isegi 5♣ kontra ja 13 tihiga on kõigest 750 (= 800 vastu hea). Ja nagu selgub, siis kontra = +100, sest vastaste ruutu on 3-3 ja ma karbin avakäigul kaks ruutut sisse ja annan talle löögi ning me saame baranka asemel 85% sellest jaotusest. Ehk siis nagu ma Jaanuse tütrele mainisin (vastuseks küsimusele „miks sa issit jalaga lüüa tahtsid?“) – „Lisaks sellele, et su issi teeb lollusi (loe: pakub 1♥ selle kaardiga), on ta rumal kah (loe: passib 5♣)!“
Kokku saime esimesest sessioonist isegi ligi 56% ja paariteistkümnenda koha, nii et polnud hädagi, eriti võrreldes teise sessiooniga, kust laekus napilt üle 50%.
Kohe esimeses jaotuses hindas Jaanus oma kaarte väga imelikult: avas 2♠ lehega:
♠KSxxxx
♥S
♦xx
♣KSxx
Minu 2NT releele vastas ta peale pikka transsi 3♦ (min, aga hea pada) ja mu 3♠ ka enam kuhugi ei liigutanud. 10 tihi tuli muidugi möödaminnes ja minu tagasihoidliku hinnangu kohaselt on see leht lähedasem 1♠ avapakkumisele kui 2♠ avangu miinimumile.
Edasi järgnes mitmesugust patserdamist nii meie kui ka vaenlaste poolt kuni 12. jaotuseni, mille kohta tuli Vamps mult küsima, et ega ma tulemust pole valesti sisse löönud. Lugu nimelt selline, et jäin mängima 6NT ja käisin selle seitsmeta lehega:
♠ÄKEx
♥xx
♦ÄK
♣ÄESxx

♠T9x
♥KSx
♦Sxx
♣Kxxx
avakäiguks sain ärtu ja võtsin kolmandast käest mängitud emanda kuningaga üle. Selle järel testisin kõigepealt ruutut, et ega duubel emand ei kuku, ei kukkunud, aga Westilt tuli 10. Nüüd hakkasin rehkendama, et mis toimub. Tundub, et Westil on 2-3 ruutut, pikk ärtu ja ristisid tal väga palju ei ole, seega võiks tal olla pikem pada. Tõmbasin siis ühe pada ära, tulin ristiga kätte ja lõikasin pada – see läks teadagi näppu ja kõik punased võeti ära. Takkajärgi tark olles olin ikkagi ise oinas – keegi ei keelanud mul ära võtta nelja ristit, mille järel selgub, et Westil on neid kolm, mis omakorda tähendab, et pada tuleks tipust mängida ja leping ära võita. Mea culpa, mea ultima culpa. Raisk!
Järgmises jaos rehabiliteerisin ennast veidi: jäin mängima 3NT lehtedega:
♠KT9x
♥S9xx
♦Äx
♣KSx

♠ÄS
♥KT8x
♦xxxx
♣ÄEx
sain ristikäigu, millele teine käsi viskas ära ärtu (on teada, et meil on 4-4 klapp). Nüüd käisin ärtu soldani ja panin vastast tema kergemeelset äraviset kahetsema, sest kui ta mängis väikese ärtu, panin kuninga ja tagant kukkus singelemand. Jess!

18. jaotuses tegin vahelduse mõttes tõeliselt hea väljamängu. Lepinguks jäi 4♠ (Ost oli ärtuga avanud ja West tõkestanud).
♠Äxx
♥-
♦ÄSxxx
♣Äxxxx

♠S9xxxx
♥xxx
♦-
♣KExx
Avakäiguks tuli ärtu äss, mille ma kinni lõin. Seejärel tõmbasin ruutu ässa (sellele ärtu) ja käisin väikese ruutu, millele Ostilt tuli emand ja ma lõin selle kinni. Nüüd oli käes mõtlemise koht: kui pada on 2-2, siis ei ole mul midagi mängidagi vaja: löön lihtsalt viimase ärtu lauda, tõmban trumpässa, tulen ruutu löögiga kätte ja käin trumpi. Nii et kui jagus 2-2, siis saan 12, kui 3-1, siis 11 tihi. Aga samas – kui Westil on padas singelpilt ja Ostil ruutus KEx, siis ma saan võtta 12 tihi. Nii et selle asemel, et lüüa ärtu lauda ja tõmmata padaäss, alustasin padakäiguga ässa alla, Westilt tuligi emand. Ruutulöögile tuli Ostilt kuningas ja kuna ma otsustasin, et ilmselt ei ole Westil KE duublis (tõkestas ikkagi ju), läksingi ristiga lauda (huhh, ei löödud) ja tulin sealt ruutu soldatiga. Ost jäi lõhkise küna ette: kui ta lööb kuningaga, viskan ma minema oma ärtukaduja ja kui kümnega (nagu ta tegigi), löön üle ja trumpan oma viimase ärtu lauda. Kui ta seda ei löö, siis teadagi viskan ärtu minema ja käin trumpi. 6♣ seisab küll ka, aga seda saalis mitte keegi ei pakkunud, mõned olid padageimi kontreerinud ja mõned saanud ärtutõkete eest 800, aga vähemalt ei olnud mitte keegi peale minu padamängus 12 tihi saanud.
Kohe järgmises jaotuses juhtus ka meeldivalt veider asi. Avasin 2♥ ja jäin seda mängima lehega:
♠Sxxxx
♥x
♦Exx
♣ÄKTx

♠xx
♥ETxxxx
♦Äxx
♣Ex
Avakäiguks tuli pada, Ost võttis selle kuningaga ja käis tagasi ruutu soldati. Sellele panin ässa, mängisin kolm ringi ristit ja viskasin oma teise pada minema (Westilt kukkus soldat), seejärel trumpasin pada ja käisin ruutu vastu emandat, millele West pani kuninga ette ja (parema puudumisel) viskas mu ruutuga lauda. Selle peale lõin veel ühe pada kätte ja mulle oli kätte jäänud ainult ♥ETxx. Nüüd panin trumpemanda lauale, mille West võttis ja pidi tunnistama, et oma neljase trumbiga (ÄKS9 ETxxxx taga!) saab ta ainult kolm tihi.
Kolmandat sessiooni alustasin kaardi hindamisega (või siis otsustasin ka natuke kivipalli mängida), nimelt neljandas jaotuses (esimene voor oli meil vaba), võtsin kallis odava vastu kätte lehe:
♠Kxxxx
♥xxx
♦x
♣xxxx
ja vastu vaatas pakkumine: 1♥ - kontra – 3♥. Punkte on mul küll ainult kolm, aga antud pakkumise valguses on see väärt juba pigem üheksat – padas on meil (tõenäoliselt) hea klapp, partneril on ilmselt ärtu singel, minul on ruutu singel, seega padamängus võiks päris hästi tihisid tulla. Pakkusin siis 3♠, lootes et kui partner seda tõsta suudab, siis on neljal padal šansse. Partner tõstiski, aga kuute ja pani lauda
♠ÄESxxx
♥Äx
♦ÄESx
♣x
see, et ärtus oli kaduja, oli küll igavesti halb uudis, aga lepingul oli kõigest hoolimata šansse: ärtu avakäigule äss, trumbiga kätte, ruutu lõige (istus, huhh), ruutu äss ja ruutu löök – kuningas kukkus ja nüüd sai minna trumbiga lauda ja viimasegi ärtu ära visata ning nii veider, kui see ka pole, tekkis ärtu löök hoopis minu kätte.
kohe järgmises jaos tegi vastane jälle seletamatu asja: käes on tal leht:
♠Kx
♥x
♦Äxx
♣ÄS8xxxx
ja pakkumine algab: 1♣ - 1♥ - 1NT. Selle peale ta küsib, et mis see 1♣ oli ja saanud vastuse, et naturaalne, vähemalt kolmesest, pakub 2♣. Järgneb kontra – 2♥ - pass ja nüüd pani ta veel 3♣. See sai (oh üllatust!) samuti kontra ja läks 1100 eest.
Vooru üheteistkümnendas jaos saime näha jälle ühte „imet“- avab Mae teiselt käelt 4♠, järgmine käsi jääb transsi ja lõpuks ohkab ning lausub „no mis teiega ikka teha“ ja paneb passi lauale. Selle peale ta partner, kes oli avanguks passinud, sekkub ise (kallis odava vastu!) ja pakub 4NT lehega:
♠x
♥xxx
♦Sxxxx
♣ÄTxx
nüüd langeb partner jälle transsi ja pakub 5♥, arvates et „küllap see 4NT ässaküsimine oli!“ ja see läheb kontraga neljata. Neil seisab muidu 6♦, reaalne tulemus sellesse lepingusse jõudmise korral oleks olnud muidugi 4♠ kontrata üheta – ei ole võimalik, et kohtunik+apellatsioonižürii sellist infovahetust läbi laseksid.
17. jaotuses elasin ma läbi järjekordsed hirmuhetked seoses kivipalli elementide ilmnemisega bridžilaua taga. Mul oli kolmandal käel:
♠x
♥Sxx
♦ÄSTxxx
♣ÄSx
ja vastane avas teiselt käelt 1♠. Panin 3♦, järgnes pass-pass ja vastane võitles 3♥-ga, mille teine 3♠-sse parandas. Selle peale ärkas senini igikeltsa all suikunud ja kustunuks loetud vulkaan, alias mu partner, kes olles juba kaks korda passinud, leidis et tal on ikkagi midagi käes ja väljendas seda sellega, et pani lauda 3NT! Mõlemad vastased piidlesid seda kahtlustavalt (VÄGA kahtlustavalt, ma ütleksin), aga võimalik, et nad leidsid, et 3NT taha korjamine annab rohkem kui meie potentsiaalne jooksmine 4♦ lepingusse ning passisid. Selgus, et partner omas 12pp ja leping tuli välja (ületihiga). Türi ma ei või!
Edasi kulges mäng ka suhteliselt õnnestunult, nt. 22.-s jaotuses otsustas vastane meie poolt läbi passitud 1NT peale võitlema tulla, leidis partnerilt klapi ja sundis meid 3♠ mängima. Jagu on meil küll 100% peeglis, aga selgus huvitav tõsiasi, et padas on 9 tihi olemas (tähendab, tegelikult saaks kaheksale piirata parima kaitsega), kuid NT-s on seitsmegagi jupp tegemist (st. seal ei olegi seitset tihi).
Eelviimases jaos juhtus selline õnnetu lugu, et mängisin 4♣ lepingut, kusjuures ruutu kõrvalmast oli mul 5-4 ilma emandata. Otsustasin siis seda lõigata tõkestaja partneri käest, loomulikult oli duubel emand tõkestajal ja käisin asja kallis tsoonis kaheta (muidu võidan). Pärast selgus, et see asi läks päris kalliks maksma, selle sessiooni me küll võitsime (71,5%, ma korra olen Luksiga GP turniiril midagi sarnast saanud, aga muidu on sellele lähedalegi üsna keeruline saada), kuid kokkuvõttes õnnestus tõusta neljandaks, kolmandast jäi summas puudu u. 0,6%. Ma nüüd ei olegi näppudel arvestanud, kas sellest liigutusest oleks piisanud või mitte (see oleks tõstnud ka meie vabast voorust saadud punkte), aga väga valus oli ta igatahes. Kuigi nojah, peale kahte sessiooni olime me ju rahulikult 52% peal ja eriliste reaalsete võimalusteta kuhugi tõusta.
Pühapäeval osalesin varukäena võistkondlikul turniiril, seal saime kolmest matšist 49 silma, kusjuures ühe kaotasime 5:25 (vastaseraisk mängis õnnestunult ja ühe geimi lasin avakäigust välja, rohkem midagi teha ei olnud). Kuna päeva alustasime viimasel laual, siis õnneks see väga oluline ei olnud.