Käin teist nädalat autokoolis, tundub päris lõbus üritus olevat - loengupidaja meenutab enam-vähem Mr. Beani, aga labasused on välja jäetud. Ja elu on talle ilmselt selgeks teinud igasugused toredad seigad liikluse kohta. Praegu pähe tulevad pärlid on sellised:

"Autos võib linna sees liigeldes telefoniga rääkida händsfrii süsteemi olemasolul. No väga tore, aga vähemalt seda nad ei ole kuskil öelnud, et seda süsteemi ka kasutama peaks, piisab, et see on olemas!"

""Telliskivi" tähendab, et seal alal liigelda küll võib, aga siitpoolt sisse sõita ei tohi. No ja kui te olete jalgrattaga, siis tulge sadulast maha, võtke ratas käekõrvale ja jalutage märgi alt läbi - siis olete te alasse sisenenud jalgsi. Kui märgi alt läbi olete, siis istuge uuesti sadulasse ja sõitke edasi!"

"Kui te panete lapse turvahälli esiistmel turvapadja ette ja juhtub õnnetus, siis käib järgmine pauk (seinal näidatakse videomaterjali) - halb uudis on see, et laps saab surma, aga hea uudis see, et ta sureb momentaanselt ja piinlemiseta"

liiklustestid on see-eest ikka kohati haruldaselt nõmedalt tehtud - lahendasin ühte ja leidsin ühest komplektist kaks sarnast debiilsust: mingi küsimus, millele variandid on:

A) parempoolses reas
B) kahes parempoolsemas reas
C) kõigis kolmes reas

raalin välja, et õige variant on kolmas - selgub, et tuleb ka kahele esimesele ristike juurde teha. No mingi perversse loogika järgi on see muidugi õige, aga...
Ja teine asi oli täpipealt samasugune - eks küsin õhtul loengupidaja käest järgi, kas mul õnnestub sellised asjad vaidlustada või ei, kui ma kunagi selle pärast pange peaksin sattuma...

ahjaa, kui kellelgi kassinime vaja läheb, siis on mul üks välja pakkuda. Eelmisel nädalal soetas Maarja õde kollase kassi, kellele ta nime otsis (enne kui laps sellele midagi ninnunännutavat külge jõuab pookida). Tekkis mul siis geniaalne mõte, et pangu kassile nimeks Tiramisu - vähemalt ninnunännutavate hüüdnimede tekkimine on suhteliselt vastunäidustatud. Minnile see mõte meeldis, aga laps ei olnud nõusse jäänud - huvitav, kuidas nelja-aastane juba halba aimab?