Eile oli mälumängupäev. Soojenduseks oli Varal Maakilva teine eelvoor. Kuna Rein Ets on võtnud südameasjaks seal osaleda, siis pole mulgi tavaliselt pääsu ja tuli endagi kondid kohale ajada. Küsimused olid "nagu ikka" (st. mitte midagi eriti epohhiloovat, aga mitte ka liiga tüütud)ja saal oli suht kõle, nii et mingit eriliselt toredat elamust sealt ei saanud. Lisaks sellele oli ka mängujuht veidi svipsis ja kulutas jupp aega mingite mõttetute heietamiste peale (seda ta muidugi teeb ka suht kainena) ja diktsioon oli kah kohati natuke pehmem kui hea oleks, lisaks sellele lasi ta teise poolaja alguse rahulikult 10 minutit üle ja võib-olla oleks veelgi rohkem lasknud, kui ma poleks vahepeal pead ukse vahelt välja pistnud (ukse taga tegi ta häirimatult suitsu) ja küsinud, et kas mängu ka saab. Mängu ajal tabeliseisu hindamine ei kulgenud loomulikult kah just ladusalt, seda eriti esimeses pooles ja vahel oli näha, et mõnest küsimusest aru saamisega on ka jupp tegemist (ajas omavahel sassi kaks erinevat Agricolat). Ja siis veel tore pärl peale seda, kui me olime teisest blokist maksimaalsed 10 punkti kokku saanud: "Tundub, et Karlova läks peale esimese bloki ebaõnnestumist vihale ja otsustas PIDURI põhja vajutada!".

Peale mängu liikusime meile, kus ma olin istumise kõrvale kah ühe mälumängu ette valmistanud, mis siis vabas õhkkonnas napsu ja snäkkide kõrvalt läbimängimiseks läks. Küsimused olid tehtud keskeltläbi rasked ja kõige edukamalt neist läbi hammustanud Tiit sai napilt alla 50% pihta - minu meelest ikka väga hästi saadud, ta on vastikult kõva praegu (minusugustel pole mõtet mälu mängidagi). Õhtu jätkus pärast veel napsude ja Carcassonne'iga (meile olid just pärale jõudnud uued laiendid) ja tuleb tunnistada, et tore oli. Peaks sagedamini külasid hankima :)

Nüüd on ilmad "soojad" (ainult närused -15) ja sajab lund ning autot juhtides on taas mängus probleem nimega "libedus", millega ma sain täna kodust tööle tulles kaks korda lähemalt tutvuda, sest hoolimata valitud tagasihoidlikust sõidukiirusest, kippus auto end vägisi saaniks ümberdefineerima. Kui ma sellest saan veel aru, et kuskil 35 km/h vasakpöörde sooritamiseks mahapidurdamisele ei allu (õnneks hakkasin hoogu maha võtma üsna kaugelt ja libisesin ilusti õige kohani), siis see, et ringi peal sõites on juba teine käik ja 20 km/h auto jaoks liiast, tundub küll kahtlasena. Õnneks oli siis kiirus selline nagu kirjas ja teeäärsed lumevallid jäid piisavalt kaugele. Vägisi sunnib asi mõtlema sellele, et peaks libedakoolituse (ehk siis Riinu väljendit kasutades "põdrapõike") ära tegema - seda enam, et see on kohustuslik.

Rõve pühapäev oli, bridži mängides läks jälle kõik sinnasamusesse. Eesti paaride MV-l tuli vastu võtta tavapärane neljas koht, kusjuures pronksi kaotasime viimase jaotusega.

Tegelikult algas kõik kihva keerama juba laupäeva õhtu viimastest minutitest - nimelt olin ma ilusti magama jäänud, kui otsustas üks inimene mulle kolmveerand 12 SMSi saata. Loomulikult äratas piiksumine mu üles ja kuna ma olin juba paar tundi tukkuda saanud, tähendas see seda, et uuesti uinuda oli suhteliselt ebamugav ja kogu öö magasin üsna kehvasti, nii et hommikul kell kuus leidsin, et on aeg minna kööki ja raamatut lugeda. Oleks see SMS siis midagi asjalikku olnud, aga kaugel sellest, saatja küll hommikul väitis, et ta oli kaine, aga mina seda küll ei usu... Mõtlesin, et peaks kell kuus vasturünnaku tegema, aga sellest siiski loobusin, peab vist tõesti hakkama telefoni ööseks välja lülitama.

Turniir kulges üldiselt üsna viisakalt, kuni kuskil kolmveerandi peal tulid sisse järjest neli halba jagu - esimeses näitas Leo üles optimistlikkust, tehes 1 ruutu avanud käest kolmjalaga kolm pakkumist (minu ainuke aktsioon oli kontra pealt põgenemine) ja sai -200 osamängu vastu; kohe järgmises pakkusin väga ebadistsiplineeritult ja sain -300 osamängu vastu (mis pealegi taha läheb), seejärel tegin pakkumises kolm vale otsust, mis viis meid veidi pingutatud geimi mis kallis tsoonis kolmeta läks ja lõpuks ei diagnoosinud Leo, et minult ei ole suurt midagi loota, tegi kehva avakäigu ja jäi lõpuks sisseviskesundi. Kõik ei olnud sugugi veel kadunud, vahepeal järgnes ikkagi 7 normaalselt jagu, sekka mõni heagi, aga viimases jaotuses saime põhja põhikonkurentide vastu ja kukkusime kolmandalt kohalt neljandaks. Fakk....

Õhtul pidime ühe inimese Tallinnast paari pambuga peale võtma ja ära vedama - selgus, et neid pampe on umbes kaheksa!!! Aru ma ei või, miks inimesed ei või öelda, mis nad tegelikult tahavad. Mitte et seal erilist vahet oleks olnud, kuna meil rohkem kedagi autos ei olnud, aga kui meil veel üks inimene peal olnuks (nagu vahepeal tähtede seis näitama kippus), siis kuhu kurat me need pambud oleksime pannud? Nööriga auto järel lohisema või? Ma üldiselt ei ole väga vastutulematu inimene, aga kuidagi pinda käib selline osutatavate teenete eskaleerimine, et algul üritatakse mingi pisiasjaga "käsi sisse" saada ja seejärel selgub, et mahud on hoopis teised või tuleb veel midagi teha, see tekitab tõsise ohutunde, et kui sult järgmine kord midagi tahetakse, siis ei pruugi asi sellega lõppeda ja parem on juba kohe "ei" ära öelda. Eriti kui selline asi langeb kokku hetkega, kui sa niigi halvas tujus oled ja tahad kedagi ära kägistada (ma ei teinud küll vähem vigu kui partner, pigem rohkem, aga kirstu naelutas kinni siiski tema!).

Vutiennustuses oli haruldaselt saagikas mänguvoor - kui seni oli meie miniliiga parimaks voorutulemuseks 78, siis selles voorus sai meil sellega 9.-10. koha ja keskmine tulemus 20 mängija peale oli 74! Vooru võitis Lauri Kann, kes skooris 119 punkti ja oli sellega maailmas 27. kohal selles voorus. Well done!

Uue aasta esimesel päeval vaatasime aastavahetusest juhmistunud pilguga Shrek III, ja seal oli üks lõbus paroodiastseen Lumivalgekesest. See pani mind juurdlema, et mis loost see "sõjahüüd" maha oli viksitud - lugu tundus pagana tuttav, aga kuidagi õiget vastust ette ei tiksunud (väga rumal minust, oleksin võinud juures passivalt Ökulilt küsida, küllap tema oleks teadnud). Täna leidsin asja Youtube'ist üles ja peab tunnistama, et kuradi hea lugu on!

Eile üritasin (kolmandat korda elus) uisutamas käia. Idee poolest oli see üsna tore ettevõtmine (püsisin püsti küll ja liikusin isegi edasi, kui tuul õigest suunast puhus), aga kahjuks selgus umbes veerand tunni järel, et uisud hakkavad koledalt jalgadele. Nimelt olid nad seest mingi plastmasskattega, mis hakkas mingi hetk tallavõlvile vastikult valu tegema ja mul oli puhtfüüsiliselt valus püstigi seista. Eks järgmine kord olen targem ja võtan kahed villased sokid, et jalg oleks korralikult ära polsterdatud (külma pärast ma neid ei vaja).

Inglise vutiliiga kiusab mu õlletiimi - esiteks pandi topis väljakule (nüüd on vist uut vaja) ja teiseks selgus, et minu poolt kapteniks pandud tüüp hankis vahetult enne mängu endale vigastuse hankinud ja topeltpunktidest võin ma vaid und näha. Õnneks aga pole Jürto Kivipallur hoolimata mu vihjest enda kaptenit ringi vahetanud ja tal on selleks endiselt Uruk-Hai, kes hoopis Aafrika rahvuste karikal möllab, ning seega ainsas olulises konkurentsis ma talle ei kaota.

Nagu paadunumad lugejad võivad märgata, on "Päeva Jaotused" siit plogist kadunud. Leidsin, et kui ma neid siia postitan, siis ilmselt saab neid nii palju, et kogu muu jutt, nii vähe kui seda ka ei ole, kaob nende vahele ära - ja ma tean, et mu plogi loeb vähemalt paar inimest kes bridži ei mängi ja lisaks sellele veel vähemalt mõned, kes tunnevad ainult käike. Sestap otsustasin, et teen jaotuste jaoks lihtsalt uue plogi www.paevajaotus.blogspot.com - nii et need, kes ei viitsi pikemat sorti jaotusteanalüüsidest läbi närida, pääsevad sellest. Esimesed kolm postitust on juba sinna kopeeritud, eks varsti tuleb veel midagi

Nädalavahetus möödus taas bridžilainel – toimus Tartu Uusaastaturniir, mida isegi Leo kaasa viitsib mängida, ajendatult geograafilistest tingimustest. Asi hakkas pihta reede õhtul paarikaga, laupäeva hommikul oli teine paariturniir ja laupäeva õhtul – pühapäeval toimus võistkondlik.

Reede õhtuse turniiri iseloomustamiseks ilmselt kõlbab hästi laupäeva hommikul Sveni ja Sula vahel aset leidnud vestlus, mis kõlas umbes nii (Sveni versiooni kohaselt):

Sven: „Mis sa siin istud nii tusase näoga?“
Sula: „Mis sa siin ikka rõõmustad kui kõik on kehvasti.“
Sven: „Kohe kõik? Vastased kiusavad?“
Sula: „Ei, üks asi on hästi kah. Luks-Naberil läks paarikas p…sse!“

Kohe näha, et vanad sõbrad, ütleb selle peale Eesti filmiklassika.

Aga jah, lõpetasime esimese paarika umbes 45%. Teisel sessioonil võtsime (kurjad inimesed nagu me oleme) invaliidilt sellegi rõõmuallika – võitsime selle 70,93%-ga ja kokku tõusime viiendaks, ca 2% üldesikohast. Võidu korjasid Šarkanas-Jankunaite, Mell-Ollil jäi neist puudu vähem kui 0,2%.

Minu mälu järgi on see mul kolmas kord GP-paarikalt 70% saada, Leoga sain 2003 Rakveres 70,88% (kusjuures teisele kohale platseerunud Puuk ja Sven said samuti üle 70&%) ja eelmisel aastal Võsul Maega 71,47%, äkki Leol tuleb meelde, kas kunagi on see veel õnnestunud. Huvitaval kombel on kõik need suured protsendid saadud võistluse viimasel sessioonil, vastupidavus maksab!

Selge see, et ilma vastaste kaastööta sellist protsenti ei saa, aga ise mängisime ka hästi. Jagudest hakkan jupphaaval edaspidi kirjutama (peaks äkki tekitama rubriigi „päeva jagu“, võtma turniiri jaotused ja paari kaupa üles panema, iseasi et ilmselt mitte iga päev), aga üks vastasmängija sai hakkama väga omapärase komplimendiga. Jagu ise oli suhteliselt mõttetu, mõlemal meil oli 3-4-3-3 jaotus, 11 punkti vastu 19, tegime paar releed, maandusime 3NT-s, pakkumisele ja väljamängule kulus umbes kolm minutit ja kui tolm oli hajunud (10 tihi, ca 65% meile), arvas vastane: „See mäng tuleb teil alati nii sundimatult välja!“

Võistkondlikul turniiril õnnestus platseeruda teisele kohale, ei oskagi öelda, kas ma selle üle nüüd õnnelik olen või mitte, sest sai küll patserdatud, aga võimalused esikohaks võttis iroonilisel kombel jaotus, kus ma mängisin hästi, kuid vastane teises lauas valis küll kehvema, kuid õnnestuva plaani (see „kehvem“ on minu ja Puugi hinnang, eks võite ise kunagi arvamust avaldada, kui jagu üles tuleb). Esikoha sai siis Monte Carlo (Kolk-Pleksepp, Gonca-Jullis), kolmas oli Norsu (Hein-Mirme, Jakobson-Aava).
Autasustamisel sai lõplikult selgeks, et Vantsi (Jakobson) näol on tegemist Aafrika, mitte India elevandiga – medali pael jäi kõrvade taha kinni.

Nüüdseks siis juba aasta aega lubadega erilisi katastroofe põhjustamata... pole paha :)

Esmaspäeval klubis selgus, et vorm on endiselt hale - mitte ühtegi K-S dilemmat ei osanud õigesti panna (tõsi küll, emandad leidsin siiski üles, nii et asi pole lootusetu). Kui bridžis pakkumist ei oleks, siis ei saaks me üldse mingit tulemust. Suurim õnnestumine oli see, kui pakkusime ära 6♥ lehtedega:

♠Äxx
♥ÄKxx
♦xxxx
♣Äx

♠Exx
♥ET9xx
♦Ä
♣KSTxx

Loomulikult võib tagantjärgi konstrueerida palju järgnevusi, mis kõik Rooma viivad, aga ega seda mõnus pakkuda ei olnud...

Võtsin ka kokku oma eelmise aasta esinemised Tartu klubis.
Mängisin kaasa 29 paarikat maksile, 9 neist võitsin, keskmiseks protsendiks jäi 56,65. Partnerite kaupa jagunes asi nõnda:

Maarja Oras.......59,58 (2)
Leo Luks..........58,51 (20)
Hendrik Nigul.....53,7 (1)
Mihkel Oras.......53,06 (2)
Erika Pärn........49,55 (1)
Oliver Loper......49,44 (2)
Meelis Kuldkepp...45,09 (1)

üle 65% sain aasta jooksul kaks korda - mõlemad Leoga - 69,44 ja 68,29

Vastastest tuli mul kõige rohkem jagusid mängida Lauri Kannu vastu (59), edasi tulid selles arvestuses
Toomas Vaher 53
Andres Kuusk 48
Teno Lutter 43
Aivar Poolakese ja Aare Klaos 39

kõige "sõbralikumad" vastased olid
Ants Urb 86,46% (6 jagu)
Mihkel Oras 80% (2)
Raul Laasner/Riinu Ots 75% (4)

ja vähemsõbralikumad
Taavi Emajõe/Tamor Bakhoff 25% (2)
Ines Piibeleht 30% (2)

Kui võtta rohkem mängitud vastased (panin siin piiriks üle 10 jaotuse), siis on sõbralikumad
Rain Tomson/Aivar Roogsoo 71,11 (15)
Ants Teder 69,93 (23)
Vahtramäed (eesnimesid ei tea) 69,39 (13)
Lauri Kaldamäe 63,81 (20)
Taavi Toomere 63,62 (13)

ja ebasõbralikumad
Jaan Tali/Tõnu Kibena 36,11 (18)
Teno Lutter 48,6 (43)
Valter Raudmets 49,66 (26)
Tanel Teinemaa 50 (38)
Marko Tenn 50,12 (18)

IMP-sarjas osalesin 7 turniiril (kõik Leoga), 3 neist võitsin, keskmiseks saagiks turniiri kohta tuli 32,7 IMPi.

siin olid sõbralikumad vastased:
Allar Padari/Jaan Saks +64 (22 jagu/2,91 IMPi jao kohta)
Kati Koido/Vallo Kask +29 (12 / 2,42)
Kaarel Piip +28 (14 / 2,00)
Taavi Emajõe/Tamor Bakhoff +27 (7 / 3,86)
Aare Klaos/Kalev Kalma +23 (5 / 4,6)

ja ebasõbralikumad
Hillar Sula/Kalle Ojassalu -23 (11 / -2,09)
Ahti Hütt/Raivi Kurusk -14 (3 / -4,67)
Matti Toomere/Sulev Ulp -9 (5 / -1,80)
Maarja Oras/Andres Kuusk -9 (11 / -0,82)
Oliver Rosenbaum/Simon Vigonski -8 (2 /-4,00)
Ants Teder/Evi Tuvikene -8 (3 / - 2,67)

selline aasta siis oli :)

Jõulud on edukalt üle elatud, järgmine aasta jälle...

26. detsembril sai osaletud Valga jõuluturniiril bridžis ja selgus, et meistripallide saamiseks võib vahel ikka tõesti väga kehvasti mängida. Kõigest hoolimata saime ühel sessioonil 2. koha ja kokkuvõttes olime neljandad, mis tõi kaasa seninägematu auhinna - 4. koha karika! Olafil ja Lempsil läks veel paremini - neil on nüüd kodus olemas 5. koha karikas.

Vutiennustuses on asjad läinud kahetiselt. Õlletiimi konkurentsis Maega on aset leidnud ajalooline paratamatus ja ma olen tast mööda saanud (võttis aega 12 vooru) - muidugi on tal veel šansse end rehabiliteerida ja hooaja lõpuks taas ette jõuda, aga esialgu olen ma oma töö hästi ära teinud. Põhitiimil jälle on läinud viimased voorud üle kivide ja kändude. Viimane suurem kaubitsemine lõppes sellega, et soetatud neljast tüübist on Anelka ja Wright-Phillips vigased, Carvalho ei saa pooled korrad platsile ja kui saab, siis lekib Chelsea kaitse täiega (samas kui ei saa, hoiavad ilusti nulli ära) ja Aršavin ka midagi eriti head korda ei saada, samas kui maha müüdud tüüpidest Vermaelen on hoidnud kaks korda taga nulli, Fabregas ja Rodallega löönud paar väravat ja ainult Dempsey pole midagi korda saatnud. Kui hooaja alguses läksid mu vahetused väga hästi täkke, siis praegused on olnud paras katastroof - aga loodame siiski parimat. Igatahes olen ma esisaja lõpust viimase kahe-kolme vooruga kuhugi kuuesajandaks kukkunud. No ja kui läheb nagu tavaliselt, siis järgmine aasta olen targem.

Vahel töötavad igasugused tootenimed tõelise antireklaamina. Eile trehvasin poodi ja leidsin sealt toote "Lahja Kohupiimakook". Iseenesest väga tore ju inimesi teavitada et rasva vähem jne - aga kui see istub riiulil kõrvuti tootega, mille nimi on "Hea Kohupiimakook", siis tuleb tunnistada, et läks vähe kehvasti.

Helistas eile tööle inkassofirma. Mitte et tal oleks midagi otseselt meie vastu olnud, vaid pakkus koostööd. Tõsine masuajastu värk, kui võlgade väljanõudjad võivad nii mugavad olla, et oma teenust telefonitsi müüa saavad. Ütlesin talle viisakalt ära, oleks võinud talle ju naljapärast öelda, et meil nende teenuste järgi otsest nõudlust ei ole, kuna sellega tegeleb meie heaks Sõrgkangi-Vova nurga tagant.

Njah, Premieri voor lõppes Kivipalluritele edukamalt kui see mulle meeldinuks - aga pole hullu, loodetavasti on tegemist ajutise tagasilöögiga. Ja kuigi mul endiselt midagi eriliselt head ei juhtunud ka pühapäevase mänguga, tõusin ma vooru lõpuks üldtabelis saja sisse (täpne koht oli vist 93.). Ja täna on juba uus voor, eks näis mis saa (kuigi mu sisetunne ütleb, et midagi head siit loota ei ole, kuna ei õnnestunud vahetusi normaalsesse rütmi saada ja sellesse vooru lähen ma vastu 9 tüübi peale lootes. Loodame parimat...

Eile bridgeklubis toimus segapaarikas. Mingi lollakas haigusevimm ronis sisse ja ma hakkasin tegema ikka eriti huvitavaid asju.

Kohe esimeses jaotuses oli võtta rutiinne 500, aga ma suutsin üheainsa liigutusega selles 100 tekitada (Maarja andis mulle ka natuke uduse signaali, aga ikkagi ise loll - hästi loll). Teises voorus üritasin osamängu taha mängida (vastane ei tahtnud), kolmandas voorus puterdasin taha geimi, mille vastane oli mulle täis lasknud (tahavõtmine eeldaks superkaitset) - veel hullem, ma ei pannudki tähele, et mul oli võimalik see täis mängida enne, kui Vallo mulle seda hiljem ütles. Ja oleks see siis midagi keerulist olnud, lihtsalt üks käik vahepeal ära teha. Vahepeal läks paar vooru ilma minupoolse panuseta, aga kuuendas voorus suutis vastane nii kaua mõelda, et ma füüsiliselt tundsin, kuidas mul palavik tõuseb ja lisaks suutsin ka üsna kärsituks muutuda selle käigus. Sealtmaalt edasi tahtsin ainult ühte asja - et turniir ruttu läbi saaks ja seitsmendas voorus juhtuski selline lugu, et üks jaotusekarp oli kuhjas pööratult ning ma rebisin hoolega valed kaardid endale (ja hui ma viitsisin neid üle lugeda) - ning peale lõppu ei suutnud kuidagi enam tulemust kokku arvestada. Kaheksandas voorus üritasin valest käest avada, aga kuna seda keegi vist tähele ei pannud, moondasin liigutuse sujuvalt pakkumiskaartide "kohendamiseks" ja kui viimases voorus avas partner 1 ruutu, otsustasin vastase 1 ärtu vahelepakkumisele panna väljavõtukontra lehega: Txx / STx / ÄExxx / Tx - lõppes hästi, me ei jäänudki 3-3 pada mängima!

Ühesõnaga, nagu kõik arvata võivad, tabas mind päris suur kergendus, kui turniir lõpuks läbi sai (kusjuures päris hea tulemusega) ja ma pääsesin koju oma sõitvat katust remontima. Veidral kombel palavikku eriti ei olnudki (selline 36,95-37,0), aga enesetunne oli ikka vastik mis vastik.

Õnneks põen ma tavaliselt haigused kiirtempos läbi (Jaanuaris ütlesin Leole ühe turniiri üles, kui mind eelmine õhtu kell kaheksa oli tabanud mingi asi, mis meenutas väga ägedat kõhugrippi - midagi sees ei seisnud ja palavik oli metsik. Järgmisel hommikul ma juba kahetsesin seda, sest ööga oli haigus taandunud ja tekkis tunne, et oleks võinud ikkagi turnale minna) ja täna hommikul ongi elu juba märksa ilusam, ainult metsik väsimustunne on peal, nii et veedan päeva ikkagi kodus voodis koos mee, küüslaugu ja ravijookidega. Eks õhtu ole hommikust targem.

Üks mänguline nädal on möödumas - seekord juhtus nii, et igal päeval õnnestus mingi seltskondlik toksimine ette võtta - esmaspäeval ja kolmapäeval bridžiklubi, teisipäeval mõned jaod Pihla-Indrekuga BBO-s, neljapäeval Katan Elina-Melliga, reedel mõned jaod Irene-Taneliga ja õhtul pool bismarcki Mairi-Mariega ja laupäeval Katan Tommiga... Tundub, et pühapäev võib kergelt vahele jääda, aga mine seda tea, päev alles noor veel.

Eilne Premier League'i mängupäev algas minu jaoks ideaalselt - esimeses mängus kohtusid omavahel Stoke City ja Wigan - kumbki mitte just esimese suurusjärgu klubi, aga mul juhtus kummastki võistkonnast üks kaitsja olema (vastavalt Ryan Shawcross ja Maynor Figueroa). Arvasin, et tulemas on üks nüri mäng ja tõenäoline skoor on 0:0 ja jätsin siis tüübid platsile. Kui arvuti käima lükkasin, tuvastasin, et seis on 2:2, mis mulle esialgu väga ei meeldinud, kuid asjaoludega lähemalt tutvudes selgus, et kumbki mu kaitsjatest on skoorinud. Figueroa värav oli muidugi väga omapärane.

Et asi veel magusamaks saaks, siis oli mul punkte oodata ka Stoke väravavahi pealt. Kuigi sisselastud väravad annavad miinusi, suutis tüüp ikkagi +4 välja võidelda, tõrjudes penalti. Ja eriti toredaks muudab asja see, et penaltil eksis tüüp (Hugo Rodallega), kelle ma just mõlemast oma tiimist välja olin vahetanud! Seega oli mul peale esimese mängu lõppu 22 punkti koos ja ma olin sellega tõusnud hetkeks maailma pingereas 83. kohale (ca 100 000-st).

Kui veel ka Blackburn suutis nulli hoida (mul on sealtki kaitsja - Christopher Samba) tundus elu ikka väga ilus olevat, kuid kahjuks pea kõik mu "suured nimed" on mind seni alt vedanud - mitte midagi head Rooneylt, Vidicilt ega Dempseylt (viimane küll ei ole suur nimi, aga ta on kadestamisväärselt hästi skoorinud), Anelka tõsi küll ikkagi ühe värava ära kõksas. Nii olen ma siis enne tänast Liverpool-Arsenali mängu taas 170 koha peal ja loodan, et Kuyt, Gerrard, Fabregas ja Vermaelen näitavad end oma parimast küljest!

Õlletiim on muidugi seanahka vedanud (lisaks üks taktikaline valearvestus minult) ja annab Maele seni natuke hõlpu (aga mitte liiga palju, 2 punkti olen talle enne viimast mängu ikkagi lähemale saanud). Ja nüüd on siis seis selline, et tema hoiab pöialt Arsenalile (Aršavin ja Fabregas) ja mina Liverpoolile (Gerrard ja Torres), nii et tal on šansid saatust natuke edasi lükata küll.

B-Liiga valikturniiril olin tunnistajaks järgmisele seisule (kiibitsesin diagrammil Südi käes olevat kaarti)

♠ KTxx
♥ KSx
♦ Äxxxx
♣ x

EW tsoonis, mäng IMPidele

W_________N__________E______________S
Pass_____Pass_______1♥ (kuni 16)______2♦
Pass______2♠________3♥_____________?

Pakkumisstiil on selline, et partner võiks suhteliselt suvalise 11 punktiga 1♠ avada (selle uurisin välja peale küsimuse püstitamist), 2♠ avapakkumine võib teoreetiliselt olla viiesest, kahemastilehega tõkkeid ei ole.

Küsimus on siis selles, kas pakkuda 3♠ või 4♠ - võtke hetk maha ja mõelge selle üle.
Jättes kõrvale oma arvamuse 2♦ pakkumise kohta (asjaosalisele on see teada), tuleb öelda, et kuna partner suutis pada pakkuda, siis läks see õnneks. Nüüd on siis reaalselt küsimus selles, et mis on partneri 2♠ pakkumise tähendus ja kas edasi pakkuda 3♠ või 4♠. Laua taga lehte kiibitsedes tundus mulle, et partneril võiks olla avangulähedane leht viiese padaga ja ruututoega, või vähemalt tolerantsiga – muidu ei ole tal mõtet passinud käest vaime välja kutsuma hakata. Tundub, et lehte ei ole jäänud praktiliselt üldse kadujaid: ärtupildid on pakkuja taga, pakkumata mastis on singel ja partneri mastile on neljane tugi, ning enda pikas mastis on äss olemas. Seetõttu näis mulle, et tegemist on maailma kõige lihtsama 4♠ pakkumisega, kuid minu üllatuseks jäi lehe omanik pikalt mõttesse ja piirdus 3♠-ga. Mainisin tööl seda jagu Vallole ja imestasin, et mis siis inimesel üldse peaks käes olema, et geim pakkuda – mille peale Vallo hakkas (nagu tavaliselt) vastu vaidlema ja arvas, et tegemist on väga piiripealse juhtumiga ja võib-olla tuleks pigem 3♠ pakkuda, sest vastastel võivad sees olla ärtu löögid ja tihidest võib puudu jääda. Olles küll nõus mõlema argumendiga, jäin siiski oma arvamuse juurde, sest ärtulöögid tuleb esiteks üles leida (miks peaks tüüp ÄE-st avakäigu tegema?) ja kui neid ei ole, siis on variante mängida kas lahkulöökidele või pikk ruutu tegema panna. Kuna sul on neljane toetus partneri mastile, mida too eluilmaski aimata ei oska, siis ei ole praktiliselt põhjust oodata, et ta suudaks oma lehest veel piisavalt palju lisasid leida, et 3♠ geimi tõsta – ja kui ta need lisad leiaks, siis sama hästi võid sa selle geimi ise täis pakkuda.

Kuna omavahel vaielda ei ole huvitav, siis improviseerisin oma tutvusringkonnast tagasihoidliku pakkumispaneeli, et selgitada välja, mida arvavad teised sellest probleemist.

Panelistideks said: Leo Luks, Aivar Tihane, Olavi Oja, Sven Sester, Vassili Levenko, Tiit Laanemäe, Maksim Karpov, Tanel Kõivupuu, Lasse Utter, Kauko Koistinen, Karlis Rubins. Kirjeldasin neile olukorda ja palusin kommentaari.

Vox Populi:

Enamus arvas, et partneril oli mingi leht, millega miskipärast ei kõlvanud hästi avada ei 1♠ ega 2♠ - tõsi küll, arvamused lahknesid mõnevõrra selles, mida sellise kaardi vastas pihta hakata:

Luks (3♠): Partneril on mingi keskmine leht, millega 2♠ ei avanud (8-10 viiese mastiga: liiga hea tõkkeks, liiga nõrk avanguks – LN), võimalik et kehv pada ruututoega (ilmselt ei saa tal kehv pada olla, sest ta peab arvestama, et partner võib avakäigule jääda – LN). Mine tea, kes selle ärtulöögi võib kargu pealt ära saada, sestap pakuks 3♠ - ega seegi mingi nõrk pakkumine ei ole.

Kõivupuu (4♠): Partneril mingi 8-10 silma ilmselt peab olema, et ta vabast positsioonist passinud käest veel suu lahti teeb. Kallis tsoonis ei oleks üldse küsimust, aga ma arvan, et ka odavas tuleb 4♠ ikkagi ära pakkuda, kuigi halval päeval võib see kergesti taha minna.

Koistinen (4♠): Partneril võiks olla umbes 8-11 punkti ja viis pada, sest teiselt käelt reeglina viiese mastiga poolblokiga ei avata (selle kohta ma ei oska antud paari stiili kommenteerida – LN). Maksikal piisaks kolmest padast, kuid IMPidele mängus pakuksin ma 4♠ ja eeldaks, et see seisab pooltel kordadel.

Tihane (3♠): Paremat 11 silma on raske ette kujutada, aga küsimus on keeruline, kasvõi sellest aspektist lähtudes, kas sa tahad vastase 4♥ kontreerida või mitte. Ma eeldan, et partneril on mingid väärtused (saastlehe ja mustade mastidega pole mõtet halba ilma välja kutsuda) ja pakuksin 3♠, eeldades et partner võib ärtulühiduse ja topeltklapiga ka 4♠ öelda vastase 4♥ peale (ilmselt siis ka niisama – LN), ise olen valmis vastase 4♥ ära kontreerima. Kadujaid küll eriti ei ole, aga ma ei ole kindel, et 4♠ üle 50% oleks.

Oja (3♠): Idiootlik 2♦ ülepakkumine läks sedapuhku õnneks ja võib osamängu eest võidelda küll. Partner ei avanud ei 1♠ ega 2♠ ja tundub, et 2♠ võib viidata ruutude puudumisele ja vastastel on tõenäoliselt ärtu löök sees või ajavad nad trumbid kokku. Sõltub muidugi avapakkumisstiilist, mõne tagasihoidlikuma partneriga võib 4♠ täiesti kõne alla tulla.

Karpov (4♠): Arvan, et 2♠ näitas avangu lähedast lehte ja geimijõud on koos. 3♠ võid sa pakkuda ka tunduvalt kehvema lehega, et võidelda osalepingu eest, 4♣ (splinteri – LN) jaoks pole piisavalt lehte.

Laanemäe (4♠): Nordil ei ole avangut ega poolblokki, aga sellest hoolimata leiutas kutsuva pakkumise. Varianti, et ta pakkus 2♠ lehega, mis poolblokiga avamist välja ei kannata, ma arutlusvääriliseks ei pea. Võimalik, et tal on isegi avangu lähedane leht viiese paja ja neljase ärtuga- aga siis peaks 4♠ välja tulema, kui vaenlane ei alusta ärtu ässa ja ärtu löögiga, aga ÄE-st ei taheta enamasti avakäiku teha (Kui partneril selline leht on, võiks ju vastasel äkki kontraga karva lahti võtta – LN). Näib, et ma tahan Südist ikkagi 4♠ pakkuda.

Utter (4♠): Partneril võib tõepoolest olla neljane ärtu, mis tähendab, et vastane saab kaks ärtulööki ja geim läheb taha, aga kaardid on nii head, et ma ei julge pakkuda kõigest 3♠, seega pakun geimi täis. Kui partner pada bluffis, eks ta läheb sealt viide ruutusse ära.

Levenko (4♠): Tundub, et partneril on must kahemastileht – näiteks ♠ÄExxx/♥xx/♦x/♣xxxxx – või isegi midagi paremat. Selle vastas tahaks mängida 4♠.

Sester (4♠): Oletan, et tegemist võib olla pika pajaga, millega ei sobinud poolblokki teha (näiteks nõrgem käsi). Kui Nordil on näiteks kuues äss padas ja suurt midagi muud, siis võib meil vabalt geim seista, hoolimata võimalikust Westi varitsuspassist ja kui tal seda ässa ei ole, võib geim seista hoopis vastastel. Mõlemat pidi võib 4♠ ära pakkuda.

Rubins (4♠): Mina pakun 4♠. Ennekõike seepärast, et kõik mu nupud on head ja me mängime IMPidele (sarnase põhjendusega oleksin isegi välja tulnud – LN)

Kokkuvõttes siis 8 panelisti oleksid pakkunud geimi ja 3 piirdunud osamänguga (seega siis hinne paneelist 4♠ = 10, 3♠ = 4). Veidral kombel kõik osamängu valinud osutusid mu võistkonnakaaslasteks – tundub, et mul võib tekkida tegemist oma pakkumisvalikute seletamisega.

Vox Dei:

Partneri leht oli umbes selline:

♠ ESxxx
♥ x
♦ Sx
♣ Äxxxx

ja lepingus tuli 10 tihi. Kuna teine tuba jõudis geimi, läks ära 6 IMPi.

Kõik head asjad saavad otsa… nii juhtus ka minu bridžikursustega Põhjalas, et nad said lihtlabaselt läbi sel neljapäeval. Mulle täitsa meeldis neid pidada, kohal käis tore kontingent ja ma loodan, et mõned neist ikkagi jõuavad edasi Kotkasse. Ja noh, kui asjad lähevad nii nagu plaanitud, hakkavad mul kevadsemestril reede õhtuti uued algajate kursused Rahvaülikoolis. Ja kui kellelgi ideid on, kus neid veel teha võiks, andku aga teada – kui tingimustes kokkuleppele jõuame, võin igasuguseid asju korraldada.

Algajate bridžikäte kingitus

Reedel sai tähistatud Ökuli 50ndat sünnipäeva. Kui Tanel natuke imestas kui kuulis, et ta veel nii noor on, siis võite ise ette kujutada minu hämmastust, kui esimest korda Ökulas kaarte mängides (1997 sügisel) tuli jutuks, et ta võib paari aasta pärast presidendiks kandideerida – ta nimelt nägi toona umbkaudu samasugune välja kui praegu. Sünnipäeva formaat oli minu jaoks sobiv (suhteliselt vähe inimesi ja sobivas koguses möla ja alkoholi) ja magama sain alles öösel peale kella kolme. Hommikul ärkasin kell üksteist suurest külmast – mis tundub väga veider, sest ma mäletan selgelt, et magama minnes olin ma palavuse kätte ära suremas… äkki ma desinfintseerisin sünnipäevatamise käigus mõne palavikulooma välja?

Nädalavahetusel olin abiks B-Liiga valikturniiri korraldamise juures. Ja ma pean ütlema, et kuigi võiks arvata, et noored ei oska olla ja käituda, on bridžimängu juures asi suisa vastupidine, ebaadekvaatselt peavad ennast üleval pigem hoopis vanainimesed. Teise vooru üsna alguses juhtus selline lugu, kus papil oli käes järgmine kaart (kõik kallis)

♠KS98xxx
♥ÄT9
♦xxx
♣-

Avatakse ette 1♦, tema hüppab 2♠, vastane kontreerib ja partner passib.
Nüüd pakub avaja 3♥, tema pakub peale 3♠, kontreerijalt 4♥ ja partner kügeleb natuke aega (ca pool minutit), enne kui passib. Ja loomulikult saab meie loo kangelane sellest piisavalt palju innustust, et teha „inspireeritud“ 4♠ pakkumine! Lauda pannakse

♠ET
♥xx
♦ÄKxx
♣xxxxx

ja leping tuleb kontreeritult välja (ruutu jagub kaitsel 3-3). Vastased kutsuvad kohtuniku ja loomulikult võtan ma selle 4♠ pakkumise maha ja määran teisele poolele kolm impi. Nüüd saavad papid maru kurjaks, kõigepealt vastaste peale, et nood söandasid kohtuniku kutsuda ja seejärel minu peale, et ma „nii automaatse“ pakkumise maha julgesin võtta. Järgnesid kommentaarid, et
„vastased võiksid enne mängima õppida, kui kobisema hakkavad“,
„sellist kohtunikutööd pole enne veel nähtud, kuigi turniire on mängitud küll, oma 50 aastat ja Nõukogude Liidu meistriks tuldud“,
„me võime ka ära minna, ega me ei pea siin mingite nagadega kraaklema“,
„teate, teie vastu on vastik mängida ja ma ei tahaks seda teha“,
„kas nüüd ei peaks mõtlemine keelatud olema! (kui vastane mõttesse jäi mingi koha peal)“ jms.
Kui ma mainisin, et esiteks kui neile kohtuniku otsus ei meeldi, siis selle jaoks on olemas apellatsioonižürii (koosseisus Oja, Heinlo, Laanemäe, kes kõik olid nõus, et kui apellatsioon tuleb, siis võin ma selle neile läbivaatamiseks saata) ning mina ei ole Vamps, kes võtab otsuse apelleerimist isikliku väljakutsena ja vastaste solvamine tuleks lõpetada, siis leiti täiesti süüdimatult, et „Aga meid ju solvati esimesena sellega, et kohtunik kutsuti!“ ja ibisemine jätkus ka hiljem teemal, et „see kohtuniku otsus oli „omade poiste“ kasuks“ (kumbki ei olnud Tartu võistkond ja eriliselt tihedaid sidemeid ma nende vastastega ei oma).
Otsustasin neid siiski mitte diskvalifitseerida (ja kui esimene viha oli mööda läinud, siis peale seda pidasid papid end korralikult üleval), aga nii ma seda asja siiski jätta ei kavatse, sest selline käitumine vastaste ja kohtuniku suunas ongi üks asi, mis muudab õhkkonna Eesti turniiridel haigeks ja sunnib inimesi mõtlema, kas tasub üldse turniirile tulla. Viimane pärl, mida ma kuulsin oli, et üks mängija ei kavatse regulaarselt esmaspäevases klubis käima hakata enne seda, kui üks tuntud kohalik bridžimängija (kelle nime ma praegu ei maini) ära sureb. Nagu kunagi hämaral ajal saadud Liidu meistritiitel tähendaks seda, et võib laua taga vabalt mõttepausitada, vastaseid oinasteks ja vastikuteks inimesteks tembeldada ja omada immuniteeti kohtuniku otsuste suhtes.
Ahjaa, hea nali oli ka see, et kui ma neile märkelehele -3 IMPi kirjutasin (+5 asemel mis nad muidu oleks saanud) läks papi põlema ja urises, et hoidku ma nende märkelehest eemale, kirjutagu ma „oma tabelisse“ mida tahan, aga nende märkelehte ma sodida ei tohi, sest need on „nende tulemused“.

Hiljem oli mul võimalik kuulda, kuidas „vana kala“ üritab kõrvallauas noori hoole ja pühendumusega psühhida. Küll üritas ta vastaseid alertima õpetada, et nad kasutaksid selleks vastavat pakkumiskaarti, mitte ei koputaks – kuigi ma ei tea, kas kuskil üldse on kirja pandud nõuded Eesti turniiridel alertimise suhtes, minu arust on alati piisanud sellest, kui vastane aru saab, et alerditud on), küll väitis, et vastased mängivad eriti kunstlikku süsteemi (1♦ avapakkumine 15-17 BAL, 1NT 12-14 BAL, ebaühtlase ja ruutuga 2♦), siis et nad seletavad ebapiisavalt (1♣ kaitsepakkumised, mis on „suvalise jõuga“) ja nad tahaks konventsioonikaarti näha. Selle viimase asja peale nad kutsusid mu laua juurde ja kui ma küsisin, et kas neil endal on konventsioonikaart, leiti, et kuna nad mängivad Ranna-Ruutut, siis polevat seda ju vajagi! Ja kui ma teatasin, et ma ei näe midagi kriminaalset selles, et kaitsepakkumised tugeva avangu vastas on suvalise jõuga, veel enamgi, ma ise mängin samamoodi, siis järgnes mu suunas küll umbusklik pilk, aga ilmselt jäi asju uskuma. See tuletab mulle meelde kunagist lugu Tartu klubist, kui kutsuti kohtunik sellise asja peale:
1NT – 2♠,
mis lubas kas ühtlast lehte või siis ristit. Kohtuniku kutsuja oli maruvihane ja arvas, et tegu on mingi näputamissüsteemiga, eriti kui vastased jätkasid pakkumist:
2NT – 3♣,
sest „ülekannet ei saa ju teha nii, et nõrk käsi mängima jääb ja kust nad teavad, et vastajal on risti!“. Jälle pidin muiet tagasi hoides seletama, et väga hästi saab ka nii mängida, ma isegi mängin ja jälle oli näha, et ega mind hästi uskuda ei taheta, aga otseselt mind valetamises ka ei söandata süüdistada…
Endal on mul sama faas läbi elatud (ja see on üks põhjuseid, miks me Leoga süsteemikaarti kaasas kanname – et sellega tüütuid kärbseid lüüa), jäin huviga ootama, mis sealt lauast tuleb. Tuligi umbes samamoodi, kui meie algusaegadel – noored hoidsid pea külmana, psühhijad kruttisid iseennast üles ja matš lõppes 25:3.

Üldse oli kahe B-Liigasse saanud võistkonna keskmine vanus ca 23 aastat, nii et värsket verd tuleb kõvasti. Tore igastahes :)

Eile siis toimusid Tartu võistkondlike meistrikate play-offid. Kuna meie punt oli võitnud ära ringsüsteemis toimunud eelvooru, saime me endale valida poolfinaalvastase (ja lisaks sellele väikese algedu). Valida oli selliste komplektide vahel:

VETERANID (Sula-Ojassalu, Raudmets-Lindepuu) +7
AIRE (Taube-Poolakese, Saks-Padari) +15
MARY JANE (Kuusk-Oras, Tempel-Klaos) +20

Kuigi loogika ütleb, et tuleks võtta kõige lihtsam vastane (antud juhul siis Mary Jane, kelle ees oli meil kõige suurem edumaa), siis mõnikord tulevad mängu ka muud kaalutlused. Antud hetkel oli selleks võistkonna maskoti au. Nimelt oli Jaan Saks eelvooru ajal võtnud sõna meie maskoti Vana Soku (mütsil kantav väike põdrapea) aadressil ja improviseerinud Tartu klubi juhatuse koosoleku (kuna kõik neli juhatuse liiget olid meie lauas olemas) hääletusega, et keelata turniiri ajal mütsi kanda. Ja kuna me Leoga sellele vastu hääletasime, palus ta Leol lihtsalt mütsi ära võtta kuna teda segavat. Maskott on olnud meiega juba 10 aastat ja seni on ainult ühel inimesel selle kohta ibisemist olnud (oli üks vastik Bulgaaria vanamees, vist Hristov nimeks, kellega me Pau EM'il kaks korda kohtuma pidime. See-eest kolkisime bulgareid mõlemas matšis ca 22:8, medalist jäi neil minu mälu järgi puudu vähem kui 5 VP-d). Nojah, nüüd sai Saks teiseks selliseks ja võtsime „põdra nimel“ vastaseks tema võistkonna (kuigi see ilmselt oli ta võistkonnakaaslaste suhtes natuke ülekohtune, aga mis parata, elu ongi selline).

Leo ja Vana Sokk 2002 Brügges - veel noored ja entusiastlikud


Poolfinaalis mängiti kaks kaheksajaotuselist poolaega. Esimeses pooles suurt midagi ei juhtunud – üks raske geim tuli mõlemas toas välja. Ainuke suurem IMPide liikumine oli jaos, kus me võitsime umbes pooleks punktidega ära 3 ärtut ja teises toas eksiti avakäigul ja lisandus +400 võidetud 3NT eest. Poolajal olime oma 15-sele edule veel 13 lisanud ja kuigi teises pooles andsime 4 ära, jäi meile kokkuvõttes +24. Teises pooles oli mul üks tõsine pakkumisprobleem. Nimelt Leo avas teiselt käelt (odavas odava vastu) 4♥ ja mul oli:

♠ Sxxxx
♥ ÄKx
♦ x
♣ ÄKT9

Mõtisklesin siis asja üle, et kas tasub slämmi minna või mitte.

Kõigepealt – mis peaks partneril olema, et ta nii kehva mastiga 4♥ avab? Selge see, et kõvasti jaotust.

Kas meil võib kaks tihi padas kadumas olla? Loomulikult võib.

Mis siis saab, kui ma 5♣ cue-bidi teen? Partner ei pruugi aru saada, et ma juba tean, et tal pole ärtus ÄK-t ja ei pruugi padasingliga vedu võtta.

Ühesõnaga, leidsin et hui ma seda jagu pakkuda oskan, kuid kui partneril on kuskil lühidus, on see kõige suurema tõenäosusega padas (minu pikim mast) ja küsisin ässa ja panin hea õnne peale ühe ässa vastas slämmi ära.
Partneril oli:

♠ Äx
♥ ESTxxxx
♦ KExx
♣-

ja lepinguga erilisi raskusi polnud. Teises toas avati samuti 4♥ ja jäeti mänguks.


Teisest poolfinaalist tuli meile vastu Veteranid, kes võitsid Mary Jane’i kokku ca 80 IMPiga.

Finaali esimene pool oli väga verine, kaheksast jaost üks jäi viiki ja ühes teenisid vastased ületihiIMPi, kummagi poole kasuks läks 3 suuremat deltat ja kaheksa jao kogusumma oli 40:33.
Paar jagu siis kah:

1. mitte keegi tsoonis:
_________♠KEx
_________♥KES
_________♦Äxxxxx
_________♣x
♠xxx___________♠Ä98x
♥x_____________♥Äxx
♦EST9x_________♦x
♣KSxx__________♣ÄE9xx
________♠STx
________♥T9xxxx
________♦K
________♣xxx
W______N________E________S
-______-________-_______PASS
PASS___1♦______DBL______2♦ (lubab ärtut)
PASS___3♥______DBL______PASS
4♦_____DBL_____PASS…

Kuigi see on üsna ebaselge, kas meil 4♥ taha läheb, ei oleks me seda elu sees pakkunud. See, et vastane suutis neljandal korrusel mängima jääda 5-1 trumpi, sobis meile veel paremini ja kui tolm oli hajunud, jäi järgi 1100 plussi headele. Siit moraal: ära kontreeri väljavõtuks, kui sul kuskil on lühidus – partner niikuinii hakkab seda masti pakkuma! Tõsi küll, West oleks ikkagi võinud mõelda, et miks hüppab 1♦-ga avanud vastane partneri ärtupakkumise peale kolmandale kõrgusele. Kindlasti ei ole tal ühtlane kaart ja kui tal on ebaühtlane kaart, siis on väga suur tõenäosus, et tal on pikk ruutu (st. ainus erand on 4414 jagu). Sestap võiks võib-olla pakkuda neli risti või mõeldav on isegi 4NT – partner, vali odavmast! (partner on lubanud tugevat lehte, ta on avaja taga ja sinul on vastaste mast lühike).

Teises lauas toimunu sobis konteksti ilusti – ka seal mängiti kontreeritud ruutu osamängu. Tõsi küll, kolmandal kõrguse ja teises liinis (6-1 klapiga)! See läks kolmeta ja lisandus +500, seega kokku 17 IMPi. Kiire matemaatika ütleb, et me saime ruutumängus kahe laua peale 14 tihi vastase 12 vastu :)

Teises jaos andsid vastased vastulöögi, pakkudes ära 6♠, kus äss oli puudu ja trumpkunn pidi lõikuma. No ja loomulikult lõikuski. Asja teeb eriti ebameeldivaks see, et nad olid juba 4 pada läbi passinud, kuid me läksime 5 ristisse (kah ca 1100) ja nüüd lajatatigi kuus ära. Asi käis siis nii (meie odavas, vastased kallis):

________♠ Kx
________♥ KExxx
________♦ xxx
________♣ xxx
♠Exxx____________♠ÄSxxxx
♥ÄSxxx___________♥x
♦KSx_____________♦Exx
♣x_______________♣ÄKx
________♠x
________♥xx
________♦Äxxx
________♣ES9xxx

W_____N______E_______S
1♥____p______1♠______3♣
3♠____p______4♠______p
p____5♣______6♠______p…

Ma ei tunne erilisi süümekaid sellise lehega odavas tsoonis tõkestamise suhtes, sestap oli mu 3♣ üsna automaatne pakkumine. Leo pass 3♠-le oli ta hilisema pakkumise kontekstis võib-olla natuke kergemeelne, sest nüüd pidi ta ise vastu võtma otsuse, kas minna viiendale kõrgusele või mitte (kui ta paneb 4♣, jääb see otsus minu teha), aga samas võib ta pakkudes vastase geimi ajada – kuna tema on passinud käsi, siis võib mu tõkkestiil olla üsna rändom, mis tähendab, et vastane ei pruugi geimi jõudagi. Ja kuue pada pakkumine on… noh, sõnastagem, et „väärt 13 IMPi“.

Korra ei olnud me partneriga ühel lainel:
2♦_____2NT
3♠_____4♥

2♦ = saastwilkosz (5-4st)
2NT = relee
3♠ = ♠+♦
4♥ = ? – selles osas meie interpretatsioonid lahknesid – üks arvas, et see on mänguks ja teine arvas, et see on cuebid pada kooskõlastusega (4♦ kooskõlastaks raudselt ruutu ja 4♣ oleks raudselt cuebid pada kooskõlastusega). Nii meil 13 IMPi lahkuski.

Kolmas miinusjagu oli tegelikult päris huvitav

Plussijaotustest ma suurt midagi ei mäleta (vastane suutis kaks korda mängida välja tuleva geimi asemel mingit taha minevat lepingut) ja poolajaga olime siis oma edu kasvatanud 14 IMPi peale (õigemini 13,5 IMPile, kuna viik oleks esikoha andnud vastastele).

Teises pooles pääses maksvusele ilmselt parem vastupidavus – vastastel kippus enam-vähem kõik ebaõnnestuma ja eriti liimist lahti oli neil kaitse, meile lasti välja vist 4-5 lepingut, üks neist geimiks kontreeritud osamäng. Ilu oli seal igatahes vähe, saime veel 34 IMPi juurde ja kindla võidu. Leole, Vallole, Mellile ja mulle oli see kolmas järjestikune (Mell oli vist eelmine aasta varukäsi, kui mu mälu mind ei peta), Hannesele teine ja Tuulele esimene.

Kolmanda koha matšis võitis Mary Jane Airet, nii et Pihla poolt esitatud tellimus – „olgu kaks medalit ette näidata!“ – sai täidetud küll.

Eile õhtul nägin telekast reklaami, kus väideti, et Eestil läheb hästi, ollakse Euroopas teisel kohal alkoholismis (asjaga lähemalt tutvudes selgub, et tšehhide järel - hui ma usun, et sommid ja eriti vandid vähem joovad). See selleks, tegemist ilmselt pidi olema alkoholi antireklaamiga ja hoiatusega, et isegi intelligentne väike veinike (pildiks olid täiesti normaalsed inimesed ja mõistlik seltskondlik tinistamine) akumuleerub suurteks kogusteks. Nojah, mul tekkis selle peale küll veinituju, aga kuna ei viitsinud pudelit lahti korkida, siis asendasin selle klaasikese punase vermuti ja jääga. Päris hea oli, aga reklaamikampaania korraldajatele võib mainida, et nad põrusid täiega!

Täna klubist tulles (õnnestus võistkondlikult Tartu meistriks tulla) tuvastasime, et meie auto esiklaasil on mingi paber. Selle peale tuli meelde küll, et piinlik lugu, parkimiskell ununes meil tõepoolest panemata (teadagi esimest korda). Ja just siis, kui end ühe korra lõdvaks lased, karistataksegi ära! Nutt ja hala ja vandumine ning viskasime pilgu peale, mis nad meilt siis tahtma hakkavad. Autopesula reklaam oli hoopis, huhh... hästi ajastatud tüüpide poolt muidugi!

Ja issanda loomaaed on kirju, täna klubis said siis old-timerid hakkama selliste asjadega, et siga ka ei näksi. Kõigepealt avan mina 2 ärtut (mitte mingit alerti ei ole), tüüp siis küsib, et mis see on - loomulikult tal on viiene ärtu ÄKTxx mul taga. Peale jao lõppu tegi siis Leo talle üsna teenitud (st. kurjas) toonis märkuse, et kuna meil on süssikaart laual, siis paluks sellega tutvuda ja mitte küsida naturaalsete pakkumiste tähendust, kui endal pikk mast taga on.

Kohe järgmises (hiljemalt ülejärgmises) jaos tõusis rambivalgusesse partner: nimelt on ta sooritanud 1 pada ülepakkumise mastiga, kus oli neli kilakat (kõige kõrgem kaart oli maksimaalselt seitse). Jõudsin 3NT-sse, partner tegigi pada ässa avakäigu ja enne kui ma olen lauast kaardi mänginud (seal on K9 duublis ja mul on EST8x) lendab pada neli ilmatuma lätsuga vastu lauda (ja seda saadab nina alla pomisemine). Tegin kah märkuse, et mida ma sellest kõigest arvan, edasise matshi pidasid inimesed end suht normaalselt ülal.