Huvitav, kas esmaspäevane bridžiklubi tõesti mõjub organismile laastavalt - minu mäletamist mööda on 90% kordadest, mil haigus mu maha võtab olnud teisipäevadel. Nüüd siis taas - esmaspäeval viimase vooru ajal tundsin et nüüd on seljaga sandisti ja teisipäeval oli voodist püsti saamisega jupp tegemist. Ning kui edasiliikumine sai toimuda ainult tugevalt longates, siis tundus et parim lahendus on kohe tagasi pöörata ja terve päev voodis veeta. Nii juhtunudki. Täna siis tuli jälle mängu "rõõm väikestest asjadest" - ikka märksa parem on kui suudad end voodist külmkapini liigutada, sealt midagi välja võtta ja tagasi voodisse loovida. Eile igastahes hästi ei suutnud, nii et progress missugune!
Eile loetud mõtteterade paremik:
"Teised planeedid on küll eluks kõlbmatud, kuid ega meilgi siin kerge ole!"
"Teadaanne rahvale: tunneli lõpus paistnud valgus on kulude kokkuhoidmiseks kinni keeratud!"