juhised algajale bridžimängijale, kellele üritatakse head nõu anda
1) kui sulle väidetakse, et sa eksisid siis nõustu sellega!
2) kui sulle tundub et sul on siiski õigus, siis alusta oma argumenteerimist umbes järgmise lausega (võimalikult ara hääletooniga) - "aga kas võib olla et..." vms. igatahes jättes sisse võimaluse et sul siiski ei ole õigus (mis on väga tõenäoline). Täiesti mittesobimatud lausealgused on "aga ma arvasin...", "aga kui tal...", "aga mis siis kui...", "ma mõtlesin et..." jms. Kui esimene variant toob sulle tõenäoliselt kaasa motiveeritud seletuse, "miks ei või olla" või siis heal juhul möönmise et "teoreetiliselt võibolla isegi võib", siis ülejäänute puhul on reaktsioonid "kuidas sa saad nii arvata, sest...", "tal ei saa seda olla - ..." jne. ja viimane soovituse mitte mõelda lollusi.
3) kui sa siiski arvad et sul kõigest hoolimata võib olla õigus, siis küsi kelleltki teiselt sama asi üle
4) kui sulle midagi seletatakse ja sa ise ka saad aru, et sul õigus ei ole, siis kuula tähelepanelikult ja kui midagi uduseks jääb, siis esita täiendav küsimus
5) kui sulle midagi seletatakse ja sa oled seda juba kuulnud (kas seletamise käigus või varem) ja sa ei soovi seda enam kuulata, kuna sa oled asjast aru saanud, siis pea lõuad ja kannata ära, võttes seda väikse lisakaristusena patserdamise eest
6) närvi minna ja vastu vaidlema ei tasu hakata - lõppeb tavaliselt sellega et soovitusele "mine uputa end ära!" karjud sa pisarsilmi vastu "ja lähengi!" (Tärgla '2000)

kuidas ära tunda, milline on hea nõu - vaata küsijale otsa ja kui sa teda muidu ei usalda, küsi selliselt kelles kindel oled