Budapest 2016 - 25. juuni

Lõpuks sai turniir läbi. Viimane päev möödus sündmustevaeselt: kõvematele (Bulgaaria ja Iirimaa) kaotasime, nõrgemaid (Šveits) võitsime.

See-eest nägin ära sellise üllatava asja, nagu meeldivad ja sõbralikud Bulgaaria bridžimängijad – see paar, kes meie vastu mängis oli väga toreda käitumisega. Kuigi nad mängisid natuke paremini, kui meile meeldinuks. Üldse tuleb tunnistada, et sel turniiril oli õhkkond vähemalt meie lauas väga hea, ei mäleta ühtegi ebameeldivat screenmate’i. Teiste jutust ma sain aru, et serblased olid tropid olnud, aga nende vastu me ei mänginud.

Ühe oma sümpaatse screenmate'i püüdsin ka pildile. Tegemist on Julian Pottage'iga, kes mängis Walesi koondises. Ta on mitmete bridžiraamatute autor (enamasti keskenduvad väljamängutehnika ülesannetele) ning tema kirjutatud on ka "Bridžimängija Piibel", mille eestikeelse tõlke tegi teadagi kes... 

Kokkuvõttes saime 19 võitu ja 17 kaotust ning lõpptabelis olime 368.44 punktiga (keskmine olnuks 370) 21. kohal 37-st. Mis üldiselt on natuke kehvem kui viimastel kordadel, kus me oleme olnud teise kümne teise pooles, kuid mitte midagi häbiväärset – eriti kui arvestada asjaolu, et viimasel ajal on kõik koondise paarid asju natuke kergemalt võtnud. Kui tulla tagasi turniiri alguses kasutatud termini „baasmäng“ juurde, siis sellega tundub kõik korras olevat. Lihtsalt teravusest (ja mis siin salata, päris tippudega võrreldes ka „heast“ rutiinist ja oskustest) jääb hetkel puudu. Nii et võib end headeks bridžimängijateks edasi pidada. Huvitav oli see, et tegelikult oli Eesti võistkonna vastu mängimine päris heaks lakmustestiks teiste võistkondade tugevuse hindamisel. Kui välja jätta Võidupühale sattunud matš sakslaste vastu, siis parim võistkond, keda me võita suutsime, oli 14. kohale jäänud Island. Samas meist tahapoole jäänud 16-st võistkonnast kaotasime vaid kolmele: Türgile, Venemaale ja Rumeeniale. 

Naiste-seenioride omavaheline korrespondentsvõistlus lõppes naiste napi võiduga: mõlemal võistkonnal oli 23 vooru, naiste koht oli 21/23 - 175,15 VP-d, seenioridel 23/24 161,36 VP-d. Kusjuures veidral kombel said ka seeniorid omamoodi vaba vooru – nende vastu jäi üks rumeenlane lauda tulema ja meie omadele märgiti protokolli 13:0 võit. Huvitav küsimus STK-le, kas sellise võidu eest ka meistripalle peaks andma?

Mõlemad tulemused on „nagu ikka“ – üldiselt ongi naised ja seeniorid kuhugi sabaotsa platseerunud. 

Naiste puhul muidugi on positiivne, et nad olid võistluses rohkem „sees“ kui varasematel aastatel, 22-st matšist saadi kuus võitu ja kaks viiki, ma usun, et järgmine kord näeme korralikku progressi – kui õnnestub lauda saada kolm „töötavat“ paari. Seenioride puhul on aga üllatav see, et tegemist on siiski Eesti mõistes täitsa korralike mängumeestega, kellelt võiks eeldada paremat esinemist – ilmselgelt viitab see, et Eesti püramiidi tipp on natuke kitsavõitu ja järsem kui kohalike tulemuste pealt oodata võib. Selles suhtes ootan huviga, mis hakkab saama Wroclawi bridžiolümpial, kui koondises on kaks paari selle taseme debütandid. Ma küll aiman, et ega midagi head ei saa, aga kindlasti loodan parimat.