Käisin laupäeval Eesti Maakilval mälu mängimas. Peale pikka pausi (viimati vist tegelesin sarnase üritusega kuskil aprillikuus Eesti meistrikatel) tekkis tunne, et võiks mängida küll ja isegi tahtmine mängule minna. Paraku mäng ise oli selline, et see tahtmine on nüüd päris pikaks ajaks kaugele ära kadunud - no nii igavat ja mõttetut asja pole kaua näinud. Küsimused jagunesid peaasjalikult kolmeks: kas liiga kerged, ebahuvitavad või mõttetud ning paar huvitavamat asja, mis sekka sattusid, seda kompotti oluliselt paremaks ei suutnud teha. Spordiblokk oli ses suhtes ikka legendaarne, et see sisaldas kolme küsimust, mida on nõrkemiseni ära küsitud, neljandas oli antud hobuse nimi ja küsiti et mis alal see olümpiavõitjaks tuli (Cornishman V - no ei ole võimalik et selline nimi inimesele pannakse ja peale seda oli kogu ülejäänud küsimus suht mõttetu)ja viies oli Saalomoni Saarte rannajalgpallikoondise kohta - antagu mulle andeks, aga rõõmu sellest küll tunda ei oska. Kui tavaliselt pakub rahulolu kui paar rasket punkti võistkonnale ära tuua, siis seekord ei tõstnud isegi see eriti tuju. Kõigele lisaks kestis 40 küsimusega mäng kaks ja pool tundi (vahepeal oli küll 25 minutit vaheaega), tabelit seina peale ei näidatud ja küsimuselehti oli võistkonna peale üks, seegi väga uduste piltidega. MASENDAV!

See-eest pühapäevane päevakava nägi välja nagu ilus unenägu: äratus hommikul kell üheksa, paar tundi mängida arvuti ja kassiga ja seejärel kõht ahjus küpsetatud kalafileed täis. Järgnes paar tundi uinakut, poeskäik koogimaterjalide järgi ja paar tundi lebotamist (segatud väikese assisteerimisega koogimeistrile - kook tuli nii hea, et keele viis alla), ning väike arvutimäng. Seejärel külla, kus oli olemas äärmiselt inimsõbralik ja nurruv kass, pakuti head teed ja anti veel paremini süüa (ahjuliha kartulitega ja ülalnimetatud kook + veel üks kook) ja sai mitu head tundi rahulikult oleskleda. Siis koju tagasi ja enne magamaminekut veel paar tundi mõttespordiga (sudokud ja nende sugulased). Kui kunagi rikkaks saan ja tööl ei pea käima, siis hakkavad kõik mu päevad umbes sellised välja nägema - tõsine paradiis maa peal.