Sunday, November 23, 2008

Nädalavahetuseks tellis Olaf mu Pärnusse kaarte mängima - nimelt toimus KõVamehe sarja viimane etapp ja Olaf kakles Norsu liikmetega üldvõidu nimel. Asjaolud kujunesid selliseks, et mängisin Lempsiga (kellega ma olen küll paar korda elus paaris mänginud, aga viimane selline juhtum jääb üsna mitme aasta taha), Olafi partneriks oli Sven. Mäng kulges üpris normaalselt - reeglina oli hea teineteisemõistmine ja kuigi sekka sattus ka patserdusi, garanteeris teise toa hea mäng, et pika aja järel õnnestus lõpuks üks võistkondlik "külaturniir" ära võita. Ma ei tea, mis meie pundi viga on, aga kuidagi ei edene selliste võistkondlike mängimine - võib-olla on meil motivatsiooniga probleeme ja teistel siis vastavalt on stiimul kõrgem, et meile pasunasse anda. Kaheksast matšist me ühtegi ei kaotanud ja saime keskmiseks ligi 20VP-d, äärepealt oleks sellest võinud väheks jääda, sest selline kooslus nagu Erika-Indrek, Hendrik-Taavi (Toomere) said ainult 2VP-d vähem (omavaheline oli lõppenud meie võiduga, nii et väike turvavaru jäi). See jääb nüüd küll viimaseks korraks, kui ma kellelegi, kes võistkonda neljandat kätt otsib, telefoninumbreid edastan - saab rahulikumalt mängida (OK, väike nali)...
„Pärleid“ turniirilt: vastane sooritab 1NT ülepakkumise (ilmselt mingi 15-18), partner kutsub geimi. Selle peale tüüp 18pp-ga passib! Otsus oli õige, sest õige kaitsega (mille me ka tegime) läheb 3NT taha. Aga asjal oli ka negatiivseid külgi – esiteks mängis ta suht rumalalt 2NT taha ja teises toas võitis Olavi 3NT ära!
Norsu sai Erika vastu ühest jaost 21 miinust: ühes toas pakuti ära 6♠, teises toas jõuti vabatahtlikult 7♥-sse, kontraga -1100…
Lempsi puhul esines paar korda naljakaid pakkumisi
1♦ - 1♠
2♣ (lubab mõlemat odavmasti)
ja nüüd peab ta leidma taaspakkumise lehega
♠ÄES9
♥xxx
♦ETx
♣KSx
ja selle asemel et pakkuda 2♥ (neljanda masti sund, aga ta ei olnud selles 100% kindel) või midagi jõulisemat valis ta lihtsalt lihteelistuse 2♦ näol. Õnneks oli mul käes 14 väga head punkti:
♠x
♥ÄTx
♦KS98x
♣ÄETx
ja ma tegin veel 2NT, mille ta võis südamerahuga kolme tõsta. Vastane millegipärast ärtukäiku ei teinud vaid küttis pada lauale ja võtsin oma 10 tihi ära (padalõikest loobusin). Ärtu oli neil muidu 4-3, nii et taha ei oleks see leping läinud.
Kui eelmise jaoga midagi halba ei juhtunud, siis teine oli juba märksa karmim lugu (üks kahest jaotusest, mille me esimese turniiripoole jooksul kaotasime): Lempsil on käes (kallis odava vastu):
♠ESxxx
♥Kxxx
♦Exx
♣x
passib sellega teiselt käelt ja vastane avab 1♦, partnerilt tuleb 1♠ ja teiselt vastaselt pass. Nüüd pakkus ta sellega soojenduseks 3♠ (täpne tähendus teadmata) ja avaja pani 4♦. Peale kahte passi ilmus lauale 4♠! Kontraga kaheta, -500 +170 vastu (kusjuures ma pidin veel hästi mängima, et asi 500-ga lõppeks). Minu leht oli:
♠ÄKTx
♥xxx
♦xx
♣ESxx
võib-olla ei tohiks neljase mastiga ülepakkumist teha, kuid ma kahtlustan, et järgmine kord samas seisus pakun ikkagi.

Ise ma puterdasin peamiselt kaitses, paar näidet:
vastane avab 3NT Gamblinguga ja teine pakub 4♣, mis jääb mänguks. Minu leht on selline:
♠ÄEx
♥Äxxx
♦Kxx
♣xx
Avakäiguks trump ja lauda tuleb:
♠Sxx
♥Exx
♦-
♣ÄKE98xx
lauast trumpüheksa, mis võtab tihi ja järgneb väike ärtu soldati alla. Lahenduse panen postituse lõppu.

Teine oli lihtsalt seletamatu kokkujooks: vastane avab 1NT (tugev) ja jääb seda mängima. Mul on käes:

♠ST8xxx
♥Sx
♦K9x
♣xx
käin padasoldati ja lauda tuleb:

♠Exx
♥T9xx
♦Txx
♣ESx
________♠ST8xxx
________♥Sx
________♦K9x
________♣xx
Lempsilt tuleb ♠9 (julgustame väikestega), väljamängija võtab kuningaga tihi ja käib ristit laua suunas, Lemps võtab selle kuningaga ja käib tagasi uue risti, mille väljamängija võtab ässaga kätte ja jätkab ruutuässa-ruutuemandaga. Panin sinna kuninga peale ja Lempsilt pudenes soldat (♦9 minu käes tähendas seda, et laua kümmet ei saanud deblokeerida). Ühesõnaga tekkisid tavapärased küsimused:
A) mis toimub?
B) mida teha edasi?
Ruutu on väljamängijal viiene ja risti duubel (muidu ta ei mängiks ruutut nii naljakalt, vaid võtaks teise risti lauda ja lõikaks), seega jääb kuus kaarti kallismastidesse. Kiire pildipunktide lugemine näitab, et tal on kindlasti 4 ristis ja 6 ruutus ja vähemalt 2 padas. Väike rehkendus peaks ütleb, et ülejäänud neljast pildist (♠Ä, ♥ÄKE) on tema käes tõenäoliselt ainult üks või siis ♥KE – muidu tuleks tal kokku 18 punkti, kuid päriselt seda varianti, et tal on Ä ja E välistada ei saa. Nüüd tegin „mugava“ oletuse, et väljamängijal on kallismastid 3-3, seega on tal padaäss (ja Lempsil singel) ja partneril ♥ÄK, ning käisin väikse ärtu (kohe seletan, miks see on oluliselt kehvem kui ärtu soldati käik). Lemps võttis selle ässaga, käis risti puhtaks, kuid siis sai väljamängija ära võtta blokeeriva ruutu, tulla ärtu kuningaga kätte ja lepingu ületihiga võita – selgus et Lempsil oli padaäss ja väljamängijal 2452 jagu. Tegelikult oleksin ma pidanud selle probleemi õigesti lahendama, vajalik info selleks oli täiesti olemas (ja seda infot oli palju)

A) väljamängija võinuks avatihi ♠E-ga lauda võtta, mitte ei oleks pidanud hakkama ristiga lolli mängima
B)kui tal on padaäss, siis Lempsil on ilmselt ärtu ÄKE ja ta võiks sealt vähemalt ühe tõmmata, enne kui ristisid kokku käima hakkab
ühesõnaga, tuleb valida üks järgnevaist kaitseplaanidest: kas mängida sellele, et väljamängijal on ärtus äss või kuningas-emand või lihtsalt kuningas. Esimesel juhul on ebaselge, kas seda lepingut üldse taha saab ajada, sest ärtulülituse võib väljamängija peetada ja kui uus ärtu käia (et tappa sisekut ruutude juurde) seda operatsiooni korrata, saades nii vajaliku siseku kui ärtutihid. Teisel juhul tuleb käia pada partneri ässa alla, ta saab risti puhtaks lüüa ja väljamängija saab küll ära võtta laua risti, ruutu ja pada, kuid läheb üheta, sest ärtu ässaga sisse saades kasseerib Lemps ristid sisse. Kolmandal juhul töötab hästi ♥S käik – partner saab ÄE-st peetada ja kui ta selle tihi võtab, siis võib ta ruutudega hüvasti jätta. Kui ta aga otsustab peetada, siis jõuab patta lülida – samas võib ka kohe pada käia, efekt on täpselt sama (ainult ei lase väljamängijal eksida).
Nagu siis selgub, tuleb antud kohal lihtsalt loota et väljamängijal ei ole ärtuässa ja tuima näoga pada käia.
Pärast turniiri naasesime Tartusse, kus värske suur meister Luks oma järjekordset sünnipäeva (küll nädalase hilinemisega) pidas. Juua oli, rahvast kah, aga kuidagi sattus nii, et kisa oli palju, villa vähe – töö toimus kuidagi sektsioonides… Ja lahkudes sain hakkama sellise manöövriga, et Kassitoomel astusin kiilasjääle, mis oli kaetud värske lumega. Kukkumine ei olnudki nagu midagi erilist, kuid selle juures lõin oma parema käe nii õnnetult ära, et küünarnukist sõrmede poole oli ta nagu tuld täis. Kooberdasin siis koju ja hommikuks ei olnud miskit muutunud – kätt pöörata ei saanud, sõrmi liigutada kuidagi sai (aga küünarnukist hakkas seda tehes kiskuma). Visiit traumapunkti andis tulemuseks teadmise, et luud on terved, seega pääsesin „kõigest“ põrutusega – aga hoiatati, et valu üleminekuks võib halval juhul nädal aega minna. Ma ei ole oma elus ühtegi luud murdnud, aga ma veidi pelgan, et varsti ilmselt saab seegi arve avatud, kui ma nii jätkan – teel Konsumist koju (ca 300 meetrit), suutsin ka kaks korda kukkuda (vana hea lumekattega kiilasjää + halvenenud tasakaal, kuna paremat kätt ei saa stabilisaatorina kasutada). Talv on küll ilus, aga praegu paneb ta mu küll tuld ja tõrva sülgama.
Pühapäevane päev on siis möödunud sellise tähe all, et leiutada tegevusi, mida haige käega teha annab (oleks see vasak käsi olnud, poleks hullu midagi)… Sõelale jäid ennekõike vasaku käega arvuti mängimine (õnneks championship manageris ei ole vaja hiirega hullult tõmmelda) ja youtube’s ühe laulu eri versioonide vaatamine – Pärnus nimelt tuletas pilk telekasse mulle meelde ühe väga hea vana laulu – Sparksi „The town ain’t big enough for both of us“.

ahjaa – kaitseülesande lahendus: ♥S tuleb teadagi ära võtta ja kuna on võimalik, et väljamängija on ärtut mängides lahti mänginud äravisked, siis tuleb rünnata pada. Seega järgmiseks lauda padaäss. Kui partner julgustab, siis jätkab padaga, kui keelab, siis tuleb ära kasutada info, mille hooletu väljamängija sulle jagas: tal on ristis S10. Kui ta tahaks kiiresti teha äraviskeid ruutule, siis ei oleks ta hakanud ärtut käima, vaid oleks trumbiga kätte tulnud. Kui tal ärtu teeb, siis pole selle lepingu vastu midagi parata - ♠K on ka tema käes ja leping ei lähe taha. Seega tuleb eeldada, et ta ärtu ei tee ja võib südamerahuga trumpi käia. Antud jaos oleks see töötanud väga hästi, sest väljamängijal oli ärtu singel. Mina kütsin asja korralikult läbi mõtlemata aga „tuima näoga“ ärtut ja ruineerisin oma hea avakäigu, sest tekkisid kaks lööki kätte.

1 comment:

nigulh said...

See 6♠ Norsu vastu oli ka minuselge ahnus (et mitte öelda sulaselge).

Minul
♠K8x
♥AKQxxxx
♦x
♣Ax

Partneril
♠Q7xxx
♥-
♦AJxxx
♣Jxx

Pakkumine
1♣-1♠
2♠-3♦
3♥-4♦
4T-5♦ (üks võtmekaart)
5♥-5T (trumpemand, 0 kuningat)
6♥-6♠

On üsna selge, et slämmis tuleb risti avakäik ning on oht kiirelt 2 tihi kaotada (♠A on puudu). Siiski on shansid, et partneril on ristis Q (ja mina mängin), või on partneril ruutus vähemalt AQ, et saaks minu risti minema visata. Äärmisel juhul saab ka partner oma ristid kiirelt ärtudele visata. Seetõttu otsustasin ikkagi slämmi poole tüürida.

Tegelikult käis vastane hoopis ♠109x-st trumpi, partneril oli ♠AJ, kes võttis lätsuga ning käivitas ♣K.

Oligi olemas, partner lõi ärtu tegema (oli vastastel 4-2), tõmbas trumbi (lõpetades lauas) ja nautis 12 tihi.

Teises toas algas pakkumine ka 1♣-1♠, siis aga küsiti kohe ässa ja trumpemandat, tugevam käsi pani 6♥, mis parandati 7♦ ning lõpetuseks ikkagi 7♥, mida õnnistati punasega.

Ja +21 IMPi on minu uus isiklik rekord. Eelmine pärineb Võsult, kus +3400-1020 andsid 20 IMPi :)

Hendrik