Eilne Tartu klubi näitas taas, et tulemus tuleb välja võidelda tahtejõuga ja vastaseid hüpnotiseerides – kui neile ikka mõttes piisavalt palju sugereerida et “tee viga, tee viga”, siis see vahel täitsa toimibki. Aga lisaks vastaste mõttelisele töötlemisele andis ka mängutehnikat päris hästi timmida.


Tol hetkel tabasin end (ma arvan, et umbes kaheksandat korda) mõttelt, et 3NT gämblingut peaks hakkama mängima suvalise mastiga – mu meelest tuleb alati nelja kalliga avades lõpuks välja, et kas 3NT-s on täpselt samad tihid ladvast või siis tehaks neljas kallis ära löök. Manasin siis parasjagu mõttes, et “käi ärtut-käi ärtut”, kui vastane mind üllatas veel paremini, selmet tõmmata ära ka kuningas ja anda partnerile löök, käis ta väikese risti oma kuninga alt! See mitte ainult ei müünud kahte tihi (nüüd on mul 9 asemel 11 latva) vaid koguni kolm, set kui ma oma trumbid lõpuni karpisin, tekkis viimast trumpi tõmmates lauale selline seis:


ja nüüd paneb trump kõigepealt sundi Osti, kes peab säilitama ruutu ässa. Seejärel on ruutukuningas oma töö teinud ja võib minna, ning käes olev risti kaks paneb sundi Westi. Nojah, reaalses elus muidugi mõlemad vastased hoidsid ässasid käes ja ma kasseerisin lihtsalt laua padad sisse.

Veel hullemate tagajärgedega oli järgmine jaotus – kui esimeses tegi inimene endale keskmisest (või nats paremast) põhja, siis seekord oli deltaks maksi ja põhja vahel


Peale partneri 3♠ pakkumist oli mul pehmelt öeldes nõme seis – üks variant oleks kohe 4♥ panna, aga see tundus allaandmisena, seepärast üritasin end kuidagi kuude pongestada. 5♥ vastus ei olnud just eriline moos – nüüd oleks ka ärtut partner mängima jäänud ja sestap proovisin ruutu kuninga kaitsmise huvides mängu 5NT-ga enda kätte keerata. Leo võttis seda kuninga küsimisena – ilmselt ta seda peakski reaalselt olema, kui pole muid kokkuleppeid – ja näitas ♣K olemasolu. Kui ma juba nii olin pakkunud, siis jätkasin protsessi veel 6NT-ga – äkki vastastel on odavad ässad, nad ei võta kahte tihi pealt ära (üks partneri keycardidest on 99% ♠K) ja saame viis pada ja seitse ärtut kotti ajada. Ruutu avakäik ja selgus, et tuleb taas loota kaitseveale. Lauast äss peale, ärtu soldat letti, see kaeti ässaga ja teisest käest ruutu väike paaris kliber ristisignaaliks. Veidi manamist (kuna vastane mängib kiires tempos, siis mitte eriti kaua) ja ilmuski nagu nöörist tõmmatult lauda uus ruutu, sellele järgnes kiire kleim. Ma arvan, et signaaliks oleks pidanud panema ♣3-e – see kaart oli vist ka täiesti olemas.

17. jaotuses langesin inimeste ohvriks, kes kasutavad konventsioone, mida nad meeles ei suuda pidada. Mu isiklik arvamus ühtib selles kohas suhteliselt Bobby Wolffi omaga – sellistel tuleks konventsioonide kasutamine üldse ära keelata. Isegi kui seeläbi hea tulemus saada, rikub see mängu mõnu (seekord saime keskmise). Lugu siis selline, et avab Leo nõrga NT-ga, vastane paneb vahele 2♣, mis tõlkes lubab mõlemat kallismasti ja mul on käes:

ma olin küll enamvähem kindel, et vastased on jälle midagi ära unustanud ja pakkujal on risti, aga see selleks – ma olin suhtkoht võimetu midagi ette võtma. Ja pealegi on alati tõesti olemas variant, et vastasel ikkagi need kallismastid on – Kuma GP viimases voorus avas vastane avanguga, mis lubas ruutut või kalleid ja mul olid 5-4 kallid – täpselt nagu temalgi. Panin siis kontra (väärtused), vastane pani 2♥ ja jõudis kaks passi minuni. Nüüd leidsin, et asi on eriti p...s – Leol on ilmselt ka pikk ärtu, et ta selles kohas välja ei võtnud (tegelikult oli tal küll ärtu lühike, aga täismiinimumleht – sellega me ka väga härgama ei hakka) – aga noh, kuna meil geimi ei pruugi olla, siis kaitseme seda ja loodame et tuleb 150 või 200 osamängu vastu. Peale avakäiku selgus, et 2♣ oligi naturaalne, aga defineerida seda lehte kallismastidena ei olnudki nii möödas – nimelt ilmus lauda:


Veel hullem lugu on, et 2♥ tuleb peaaegu välja (võib-olla tuleb päriselt ka), aga õnneks kuidagi triivis siiski üheta.

Lõppes turniir ka kahe huvitava jaoga:

Kuna Leo lubas oma kontraga 2♠ peale kehva padamasti, siis tegin järelduse, et mõni muu mast peab tal hea olema ja minu lehte ning pakkumist arvestades on see ilmselt ruutu. Kuna ma ei olnud kindel 4♥ saatuses (minu poolest võib see vabalt välja tulla), siis otsustasin pakkuda 5♦ - heal päeval tuleb seegi välja ja eriti heal päeval tulevad välja mõlemad lepingud. Kui selgub, et hindasin Leo kaarti valesti, mis seals' ikka – seda ennegi juhtunud ja maksipaarikal ei tekita sel viisil saadud põhi sügavamaid traumasid (matšis oleks küll nats piinlik 800 eest õhutõrjesse ronida).

Tehti pada avakäik ja esmapilgul tundus, et asi on väga roosiline – kui õnnestuks piirduda ühe pada- ja ühe ristikadujaga, tuleks see viis ruutu väljagi. Järgnes padaäss, padalöök, ristiga üle ja uus padalöök – seega läks kaheta. Aga hea uudis on see, et vähemalt olime õiges tõkkes oma pooleks jõuga.



Miks Leo niimoodi pakkus, seda ma ei oska aimata (ma ilmselt ei oleks kahe ärtu nahaga 2♥ vaid 2♠ pannud), aga ses suhtes töötas asi hästi, et nagu mäng oli käinud, oli mul juba üheksa tihi kotis ja praegusel hetkel lauast pada käies ei ole kaitsel enam võimalik mind takistada saamast veel kahte tihi oma ♥Ä9-ga – kui lüüa vahele, siis viskan krohvi ja jään kahvliga ootele, kui visata krohvi, löön üheksaga.

Selles suhtes on jagu hea, et siin on esindatud kaks vana õpetussõna -
A) Trumbis ära käi duublist suuremat! Trumbikäik oli hea (ja pakkumise valguses igati loogiline), aga kui avakäiguks oleks tulnud väike trump, mitte kümme, siis ei oleks seda trumpcoup'i seisu tekkinud.
B) Võrdsetest kaartidest mängi see, mida niigi kõik teavad, et sinu käes on! Kui ma lõin teist pada ja sellele kukkus emand, siis oli mul 100% teada, et üks pada löök on veel ohutu. Kui “kukuks” äss, siis ma selles nii kindel olla ei saaks. Ja kuna ma löön, siis partnerit selline äravise kuidagi ei eksitaks. Ma ei tea, kas antud jao puhul oleks vahet, aga ma ei pidanud hakama alternatiividele mõtlemagi, kuna emanda vise dikteeris automaatse mänguplaani.