Möödunud nädalal tekkinud idee ajel käisin eile üle pika aja taas hambaarsti juures. Kuna eelmine selline visiit jäi veel Nõukogude korra viljastavatesse tingimustesse, siis oli endal päris suur huvi, et mida nad sealt leiavad ja kui katastroofiline pilt paistab. Endal oli niipalju infot, et kaks hammast on mul suht juureni ära lagunenud ja ega ka ülejäänute suhtes erilisi illusioone ei heietanud (mul ei ole just parimad eluviisid hammaste säilumiseks). Vaadati siis mu arsenal üle ja leiti, et olukord on küll sitt, aga mitte lootusetu - või isegi mitte eriti sitt. Arstipoolne kommentaar - hambad on küll kaua hooldamata, aga vähemalt on mulle looduse poolt neid päris hea partii antud (mis on veider, sest mu vanematel on mõlemal suht kehvad hambad). Lisaks lünkadele leiti vaid neli väiksemat augukest ja põhiprobleemiks ei olevat üldse mitte need, vaid hambakivi, mida pidi päris rohkelt leiduma. Mu meelest ei kõla see 20 aasta peale üldse mitte katastroofiliselt, seda enam, et olin end mõttes ette valmistanud märksa hullemaks... Nüüdseks on siis kivi maha hööveldatud ja üks auk paigatud, eks paista, millal ülejäänutega valmis saab. :)