Kuigi ma pole vahepeal pikka aega midagi ploginud, on kuuldused minu surmast enneaegsed – otse vastupidi, olen elus terve ja hea tuju juures. Pika pausi ajal viibisin Eesti tüdrukute koondise kaptenina Itaalias, juunioride EMil. Eks nüüd siis kirjutan kilde olustikust ja mängudest, nii palju kui mulle praegu veel meenub, kui tüdrukuil midagi huvitavat meenub või teistmoodi tundub, siis eks nad võivad täiendada ja ma viin parandused sisse.
10.juuni hommikul oli start Tartust. Vaatasime, et kui 9.30 bussiga minema hakata, siis jõuab parasjagu 1h30m enne lennuki väljumist lennujaama ja läksime Maarja ja Pihlaga selleks ajaks bussijaama. Selgunud tõsiasi, et see buss on küll täiesti olemas, kuid liigub ainult reedeti ja pühapäeviti. Noh, pole ka eriline katastroof, 10.00 buss oli sõiduplaanis täiesti olemas. Kõrval aga üks vuntsiga papi küsis, et kas oleme huvitatud, et ta meid sama raha eest ära viiks. Nõustusime siis sellega, tulemus oli 2 tundi vanas ja väsinud Honda Civicus (ruumi küll oli õnneks piisavalt), mis ei lagunenudki tee peal ära ja jõudsime lennujaama piisava varuga. Edasine logistika laabus tänu Triinu eeltööle suhtkoht ladusalt, Malpensa lennujaamast (kas ainult minule seostub see nimi sõnapaariga “halvasti mõtlema”?) bussiga Milaano keskvaksalisse ja rongiga kiiresti ning mugavalt (2h) Milaanost Veneetsiasse. Ainuke kriitiline moment tekkis kohas nimega Madonna di Piave (või midagi muud sarnast), kuhu me Veneetsiast rongiga saabunud olime ja kust me pidime Jesolosse edasi navigeerima. Samal ajal, kui me veel veidi ähmis olekuga plaani pidasime, et kust infi hankima minna, sõitis ette buss suure ja särava kirjaga Lido di Jesolo. Ja bussijuhid olid abiks pileti ostmisel, ise oleks võinud end itaaliakeelse piletiautomaadi juures ilmselt lolliks mõelda. Edasi saime õppetunni Itaalia vahemaade hindamise süsteemis – kui bussijaamast pidi meie hotelli olema paarsada meetrit, siis minu tagasihoidlikul hinnangul oli see u. 2 km. Ja kui õhtul küsisime mere ja mängupaiga kauguste kohta, siis anti vastused 40 ja 100m, reaalsed vahemaad olid vast paarsada ja 500 m. Aga noh, see selleks, ükski neist kaugustest polnud ka ülejõukäiv, va. see kõige esimesem, sest reis oli tolleks ajaks kestnud juba ca 13 tundi ja pampudega ning väsinult seda 1,5 km läbida ei olnud just kõige mõnusam. Hotell oli selline tore pereettevõte, kus pidevalt kõlas “pappa” ja “mamma” - kogu pere vehkis seal tööd teha, noorem põlvkond rääkis isegi inglise keelt (umbes minu moodi – keeleõpetajais ilmselt tekitaks õudu, aga vajalikud asjad saab aetud). Perepoeg, kes meiega peamiselt jantis, tundus meeldiva hajameelse ja sõbraliku tüübina ning kogu pere suhtus meisse väga sõbralikult, isegi ema, kes midagi peale itaalia keele ei rääkinud. Kohale jõudes tekkis selline veider vahejuhtum, et meid oodati sinna alles järgmiseks päevaks (ilmselt oli kuskil tekkinud infosulg, arvatavasti korraldusbüroo ja hotelli vahel). Suurt numbrit sellest ei tekkinud, pandi meid ööseks tubadesse “kolmandal” korrusel (mis meie keeli tähendab neljandat) ja otsustati järgmine päev asja lähemalt uurida. Kõrgus oli jälle üks igavene tüütus, sest kuigi lift ideoloogiliselt eksisteeris, oli tegu sellise laheda kapi moodi asjaga, kus tuli ise uksi (2 komplekti) avada ja sulgeda, et ka teised saaksid seda kasutada. Hotellituba ise oli selline aus ühika moodi asi, aga paraku selgus, et konditsioneeri seda küll ei olnud. Ja siis hakkas juba tema soodne asukoht vastu töötama – kuna ta oli linnakese (ilmselt Itaalia vaste Võsule aga mastaapidelt oluliselt suurem) peatänava (väidetavalt euroopa pikim kõnnitee, 15 km) ääres, siis oli meil öösiti valikuvõimalus – kas panna aken ja kannatada palavust ja õhupuudust või siis jätta lahti ja üritada magada läbi tänavamelu. Välistemperatuur oli ka öösiti vähemalt +23 (umbkaudu, aus hinnang temperatuurile oleks “vastikult kuum”), aga vähemalt meri oli isegi minu jaoks talutavalt soe – vette minnes ei olnud mingit probleemi, ükskõik kas öösel kell 12 või hommikul kell pool kaheksa. Sestap siis võistkonnale algaski enamvähem iga päev ujumisega enne hommikusööki. Järgmisel hommikul registreerisime end sisse, millegipärast tundus papile, et meil peaks olema kaks meest ja kolm naist – huvitav kelle dokkumendist ta vale soo välja oli lugenud, kuid kui ta oli kaks korda üle küsinud, siis jäi ta lõpuks uskuma, et meid on üks ja neli. Oluliste kohtadega tutvumas käies olid esimesteks tuttavaiks, keda ma nägin, loomulikult “lätlased” Tihas ja Mell, kes kurtsid oma kurba saatust seoses rongiliiklusega – nad olid sõitnud Ryanairiga Rooma ning sealt edasi rongiga Veneetsiasse, ühesõnaga umbes nagu meie, ainsa vahega, et kui meie rongisõit kestis 2 tundi, siis nende oma 7,5. Edasi randa ja siis kokkupuude itaalia köögiga. Perepoeg tuli küsima, et mida me süüa tahame, üldiselt olime nõus kõigega, mida ta välja pakkus, leppisime siis midagi kokku. Siis selgus, et lõunasöök on neil kahekäiguline – 2 praadi (ei mingit suppi, üheks päevaks kauplesid neiud tiramisu teise prae asemel) ja õhtusöök oli ka veel eraldi, tavaliselt tarbisime pitsat (mul ei õnnestunud kordagi seda valides alt minna). Veider lugu oli, et enamasti toodi pitsa mulle pildiga taldrikul ja tüdrukuile täiesti valgeil taldrikutel. Lõpuks leidsime sellele seletuse – tüdrukuile pole mõtet pildiga taldrikut tuua, kuna nad niikuinii tervet pitsat ära ei söö ja seega pilti ei näe. Aga jah, näljasurma ohtu ei olnud, mina sain tavaliselt 1,5 portsu, kuna Maarja on suht vähese söömaga. Kuna kuumus ja närvipinge olid üsna suured, siis sellest hoolimata võtsin ma reisiga 3-4 kilo alla (tõlkes: teksad, mis enne kippusid ilma püksirihmata natuke rebadele vajuma, tahavad praegu lihtsalt jalast jooksu pista). Palavus roiutas nii läbi, et kui esialgu oli plaanis vabal päeval Veneetsiasse turistitama minna, siis reaalses elus juhtus see, et päev sai konkreetselt maha molutatud ja taastutud.
Tagasi tulemisel jooksis logistika suhteliselt ilusasti, aga omad närvikõdimomendid olid sealgi. Näiteks buss Jesolo-Veneetsia sõitis pool tundi kauem kui sõiduplaanis ette nähtud, aga sellest hoolimata jõudsime veerandtunnise varuga Venezia Mestre rongijaama. Halvem uudis oli, et kiirrong oli välja müüdud, aga õnneks läks 20 minuti pärast järgmine rong, mis sõitis küll tund aega kauem. Seega jõudsime me Milano keskvaksalisse 2.30 enne lennuki väljumist, kuid lennujaam asub teadagi paar-kolmkümmend kilomeetrit linnast väljas. Õnneks buss startis suhteliselt kohe ja sõitis 1.30 asemel (millega ta tuli) 1.05-ga, nii et lennujaama jõudsime 1.20 enne väljumist. Ja siis juba aega oli, seda enam, et lennuki väljalend viibis pool tundi. Veidral kombel jõudis ta Tallinnasse pool tundi enne ettenähtud aega, järgmine päev tuli meile Tartu Lennujaamast üks tüüp plekki ostma ja siis ma küsisin talt, et kuidas see on võimalik, mille peale ta kostis, et tõenäoliselt oli tegu soodsa tuulega, siis see asi täitsa toimib. Aga elusalt ja tervelt me tagasi jõudsime.
Allpool kiirülevaade turniiri käigust:
Esimeseks vastaseks oli meil Taani, kus võistkonnas oli neli tüdrukut, vanim neist 15-aastane. Samas 2 neist olid tuntud bridgemängijate võsud ja väidetavalt oli mõni neist mängima hakanud 8-aastaselt. Õnneks olid nad turniiri alguse puhul vist piisavalt närvis (Maarjalt küsis üks, et kas see on ta esimene “tõeline” suurvõistlus ja teatas, et juba see suur saal ajab ta närveerima) ja tulemuseks oli meie 25:5 võit. Suurima panuse andis viimane jagu, kus mõlemas toas jõuti 6NT-sse.
♠102..............♠ÄK865
♥ÄK862........♥E
♦E1072..........♦ÄK9
♣93...............♣ÄKS10
pada jagub 4-2 (Nordil neljane) ja risti emand on lõikest väljas, kuid ruutu soldat on Südi käes duublis ja leping peaks välja tulema. Triinu sai avakäigu ♣E alt ja tal ei olnud 12 tihi võtmisega raskusi. Muidu, kui neutraalse avakäiguga tõmmata ära ♦ÄK, siis soldat kukub ja väljamängija võib lihtsalt ♥E deblokeerida ja risti välja pakkuda, saades 2 pada, 3 ärtut, 4 ruutut ja 3 ristit, kuid Taani neiu pakkus kõigepealt väikse pada välja. Saades uuesti käigule risti ässaga, tõmbas ta 2 pada, veendudes selle kehvas jagumises ja seejärel võttis ära oma tihid punastes mastides. Viimast punast kaarti tõmmates oli seis seega selline:
♠ -......8
♥x......-
♦10....-
♣9.....KS
Nord pidi pada hoidma ja nüüd võis oma töö teinud ♠8 juba minema visata, jättes kätte ♣KS. Kuna Pihel Südis pidi hoidma oma neljandat ärtut, siis oli ta sunnituda tagant ♣E singliks viskama. Nüüd lauast risti ja kui Nordilt selle peale väike risti tuli, oli selge, et tal on käes veel 1 pada ja Südil ♣E ja ♥S (sest viimane ärtu ei olnud Nordil), kuid väljamängija viimase jaotuse puhul ei osanud seisu välja lugeda ja lõikas – kaheta.
Selle matši ajal juhtus minuga veider seik – läksin kinnisesse tuppa (meie omad olid seal NS) skooreriks, aga selgus et seda ei pea tegema, bridgemate'i süsteemi sisestatud tulemusest piisab. Kuskil teise jao lõpupoole tõstis kohtunik kõva kisa. Selgus, et ma olin maha maganud sellise teabe, et kinnisesse tuppa ei tohi üldse minna (captains' meetingul seda oli vist tõesti mainitud, aga mul oli see kõrvust mööda läinud). Kupatati siis mind üles vugraphi, lahtisesse tuppa ma ei saanud minna, kuna ma olin paari jagu juba näinud. Seal oli meeldiv, sai jälgida üle kantavat lauda ja samal ajal jooksid kõrvalekraanil muude matšide tulemused ja lepingud ning tulemuseks oli see, et ma nii enda kui tüdrukute närvide säästmise huvides veetsingi matšid vugraphis, kuna ka sealt sai piisava ülevaate toimuvast. Trahvi me selle vooru eest küll saime, aga see ei olnud mitte minu tõttu, vaid seepärast, et ühes toas läks natuke ajast üle. Kokku saadi selles voorus trahve kolmes matšis, hiljem läks vist kogu turniir kõigile trahvivabalt.
Teises matšis tuli vastaseks Iisrael. Kohe esimeses jaos läksid Jane-Triinu õhutõrjesse 4♥ vastu, kolmandas Pihel-Maarja läksid slämmi poole teele ja käisid 5♥ taha (avakäik singlist ja löök tuli sisse) ning vastane ronis pooleks punktidega geimi ja peale viite jagu oli seis 0:33. Edasi läks elu natuke paremaks (mh. Jane-Triinu ronisid kah pooleks punktidega geimi) ja tulemuseks jäi viik. Viimases jaotuses seisis jälle slämm:
♠ ÄS962......♠-
♥Ä86...........♥K97432
♦ÄT963.......♦S
♣-................♣ÄK9753
Maarja ja Pihel pakkusid rahulikult:1♠ - 2♥
3♥ (tugevam kui 4♥) ja slämmi ei olnud raske jõuda. Pihel lõi 2 väikest ristit lauda ja kui trump jagunes 2-2, siis tuli leping välja. Risti oli 5-2 vastas ja selle orki lendas Tšehhi väljamängija, kes matšis Läti vastu lõi ära ainult ühe risti ja üritas siis tihisid nõuelda. Kuna juuditüdrukud said ületihi, siis läks meil 1 IMP kadudesse.
3 matš, vastaseks Inglismaa
kolmandas jaotuses tekkis huvitav point (tegelikult isegi 2) – tugeva 1♣ avangu vastas oli:♠E
♥KE64
♦T983
♣ÄE64
Jane vastas sellega 3♠ (1-4-4-4) ja peale Triinu signoffi 3NT-s läks ise slämmi poole teele, küsides 4NT-ga ässasid ja kui üks oli puudu, siis pani 6NT. Esiteks võiks selles kohas pigem mängida Gerberit (4♣ küsib ässa) ja 4NT jätta kutseks (nagu selle lehega paras olekski tegelikult).Teiseks võiks slämmi minnes pakkuda 6♣ - avaja teab vastaja jaotust ja valib parima slämmi (vähemalt teoreetiliselt, kunagi eelmise aastatuhande lõpus jättis Luks mu 4-2ga 6♦ lepingusse). Praegu oli veidi paremaks lepinguks 6♣, aga ka see läheb taha, nii et midagi suurt hullu ei juhtunud.
Neljandas jaos jõudsid Maarja-Pihel ainsana kahe saali peale padalepingusse (ja said ühtedena vähestest positiivse tulemuse oma liini):
♠KE85........♠ST93
♥ÄKET......♥S432
♦S52...........♦4
♣T6............♣E874
Maarja avas 1NT, Pihel tegi Staymani ja Maarja vastas 2NT (süsteemselt lubab mõlemat kallist ja maksimumi, mina seda lehte maksiks poleks küll hinnanud, aga see selleks). Nüüd tegi Pihel 3♥-ga ülekande oma paremasse kallisse ja 3♠ jäigi lepinguks, selle peaks saama taha ajada, aga kaitse seda ei suutnud.
12. jaotuses jõudsid Jane-Triinu 6♠ lepingusse:
♠ÄE8752.......♠KS93
♥3..................♥ÄK6
♦S854............♦Ä72
♣K8..............♣ÄT7
ja avakäiguks tuli ülevalt ♦E. Triinu uuris vaenlaste konventsioonikaarti ja tuvastas, et KE-st peaksid nad kuninga käima ja seepärast käis hiljem ruutut vastu soldatit. Ebaõnn. Tegelikult saab lepingu aga sunniga ära võita, kuna avakäijal on ruutus KET9 ja ristis ES9532. Avakäik tuleb peetada ja seejärel võtta ära kõik oma tihid (ruutus võib viisakuse pärast Viini löögi teha, aga kui seisu õigesti välja loed, siis pole praegu oluline). Viimast pada tõmmates on sul lauas ♣ÄT7 ja käes ♦S ja ♣K8, ning vaenlane ei saa säilitada pidurit mõlemas odavmastis. Inglased jõudsid koguni 7♠ lepingusse ja sellel ei olnud teadagi mingit šanssi.
Neljas matš oli Itaalia vastu ja tegemist oli täieliku korvpalliga – 20-s jaotuses jagati välja 140 IMPi. Juba esimeses jaos suutsid Jane-Triinu välja lasta 3♥ lepingu, kus saali tüüptulemus oli 2♥ -1 ja järgnes mõlemapoolne väljaviskamine, mis paraku andis Itaaliale paarkümmend IMPi rohkem kui meile. Õnne ka väga ei olnud: kõige karmim oli jaotus, kus tuli mängida viite (parem nelja) või seitset – 12 punkti 15 vastas ja kaheksane trumbimast ilma ET9-ta ja avakäigust pekstakse üks kõrvalmastidest lahti. Lõige istub ja seisab 7. Itaallased jõudsid kuidagi kuute, meie omad piirdusid geimiga. Ja kaks korda jäi lepingut mängima teine käsi, mis võimaldas vaenlastel teha parim avakäik. Väga inetu lugu juhtus eelviimases jaos, kus Jane-Triinu lasid pakkumise täiesti ujuma:
♠ -..............♠KET9753
♥K5...........♥ÄE9
♦ÄKS943...♦86
♣S9852......♣3

1♦......(DBL)......1♠
3♣......................4♠
nüüd sai see vist kontra, igatahes hakkas Jane midagi põdema, otsustas oma lehte veel korra pakkuda (nagu 3♣ pakkumisest poleks juba piisanud, igastahes ühtegi pada see küll ei lubanud) ja pani 4♠-st minema. Lõpplepinguks oli 5♦ kontraga ja -800, 4♠ on piiripealne, kas tuleb välja või mitte (lahtise kaardiga peaks saama taha võtta, ütleb GIB). Teises toas olid vastased omadega slämmi roninud, kuigi nii Pihlal kui Maarjal on väikseid põhjuseid kontreerida (ühes käes 2 ässa, teises käes Sxxx padas ja tunne, et jagu peaks kehvasti istuma), ei saa neid ka üleliia süüdistada, et kontreerimata jäi. Ja kuna leping läks kaheta, siis oleks ikkagi -7 tulnud (nüüd -12).
Viies matš – Läti. Tuli ebameeldiv kaotus, turniiri lõpuks selgus, et tegemist oli lätlaste ainsa võiduga. Kohe esimeses jaotuses karistati ära distsipliinipuudus: Triinu oli avanud 1♦ ja pärast ei julgenud ära kannatada partneri trahvikontrat kolmele padale (♠3/♥S9/♦KT96532/♣ÄE2). Ega see kolme pada kaitsmine väga moos ei olegi, aga üheta ta läheb (partneril on ♠ÄES9), kuid 4♦ läks 300 eest. Järgmises jaotuses eksiti mõlemas toas: Maarja ei peetanud 3NT vastu pademandat Exxx-st, kui käidi laua singelsoldati poole (käsi oli pada pakkunud) ja tuli ületihi. Lahtise kaardiga saab selle lepingu küll kuidagi võita (ütleb GIBi analüüs), aga vugraphis läks Lorencs selle kaheta. Hullem lugu aga juhtus teises toas, kus vaenlane otsustas sooritada lehega ♠E975/♥S5/♦ÄES♣ÄS98 ülepakkumise 1NT (kallis odava vastu). Järgnenud põgenemises ei suutnud aga Jane-Triinu 2♥ ära kontreerida (ühel neist on ♥E842) ja laekus kõigest 300. 10-s jaotuses aga ei taibanud Maarja plusse teenida. Ta tegi lehest ♠ÄT5/♥97/♦Ä9842/♣754 avakäiguks ♥9, sellele järgnes väike-väike- kümme ja nüüd väljamängija käis pada. Kui Maarja oleks tihi saades uue ärtu käinud (kas ruutu ässa võttes või võtmata jättes), siis oleks ta löögi kätte saanud ja leping oleks taha läinud. Eksinud oli ka muidugi väljamängija – enne pada mängimist (tal on seal KESxxxx), pidi mängima 3 ringi ristit (E vastu ÄKSxxx-i) ja ristidele 2 kadujat minema viskama. Matš oleks võinud vägagi nutuselt lõppeda, aga õnneks jäid Läti tüdrukud ainsana kahe saali peale geimi lehtedega:
♠Ä5..............♠KE87
♥ÄKEST8....♥97654
♦E85.............♦Ä2
♣S7..............♣ÄE
kus peale tugeva 1♣ avapakkumist hakkas vastaja lõpuks oma ärtu kvaliteeti põdema ja pani pidurid peale.
Kuuendaks vooruks Poola vastu pandi tüdrukud vugraphi mängima. Üldiselt said nad omadega suht hästi hakkama, kuigi tuli 7:23 kaotus, siis suuri miinuseid tuli ainult kahes jaotuses, aga eriti Jane-Triinu mängust oli näha, et närvid pidid väga püsti olema: pakkumises stiilinäited:
2.jaotus: 2♣ avapakkumise vastas on Janel ♠974/♥E74/♦ÄKT982/♣3 ja ta pakkus 2♦ (relee) ning passis 2♥ vastuse läbi. Oli hea (kuigi kuna ♦ES kukuvad, siis tuleb ka 3NT välja).
3.jaotus: pakuvad 1♦ - 1♥; 1♠ - 2♣; 2♠ - p... 2♣ oli selles kohas checkback ja 2♠ lubas maksi ja kolmest tuge ärtule. Läbipassimise põhjuseks oli see, et checkbacki tegijal on 7pp ja viiene ärtu ning kolmene pada, mis oli 2♣ pakkumise põhjuseks, seda ma küll ei tea.
6. jaotus: 1♥ - 1♠; 2♣ - 2♦; 2♠ - p... 2♦ on neljanda masti sund, aga leht jälle oli hoopiski midagi muud: 4-1-4-4 jaotus ja 9pp. Ei juhtunud jälle midagi halba.
12.jaotus: avab Jane Multiga ja Triinu pakub lehega ♠T85/♥972/♦ÄK87/♣ÄT2 3♦ (süsteemselt “kutse nelja kallisse”), Jane panigi 4♠ ja läks kaheta, teises toas poolatarid mängisid 3♠ lepingut.
...............♠-
...............♥ÄT3
...............♦EST64
...............♣K7653
♠KES763.............♠T85
♥854....................♥972
♦53......................♦ÄK87
♣E8.......................ÄT2
.................♠Ä942
.................♥KES6
.................♦92
................♣S94
Maarja tegi ♦E avakäigu, mille väljamängija võttis, käis trumbi käe suunas ja tagasi laua kümne alla, mille Pihel võttis ja lülitus ärtusse ning peale kolme ärturingi käis kaitse uue ruutu. Väljamängija võttis selle lauda ja trumpas ruutu kätte (et võtta ära potentsiaalne ähvardus Südi käest), tõmbas trumbid lõpuni ja Nord jäi odavmastides sundi ning leping tuli välja.
15.jaotus: algab pakkumine 1♣ - 2♦; 2♠ ja nüüd Triinu 8pp ja 3253 jaotusega ei pakkunud mitte 4♠ vaid 3♠ (nagu lubaks lisajõudu), kuid õnneks Jane 4♣ cue-bidi peale ei hakanud oma kontrolle pakkuma vaid pidurdus 4♠-s.
17.jaotus: algab pakkumine (1♠) - DBL – (p) – 1NT, (p) – ja nüüd pakkus Triinu 14pp ja ühtlase jaoga miskipärast 2NT. Kommentaar vugraphi kommentaatorilt: “she had the world's most obvious pass”.
Eks juhtus asju ka teises toas, nt. kaitses 1NT vastu käis Pihel välja ♣T9xxx-st ja Maarjal oli KE8x. Väljamängija peetas avatihi ja mängis muid maste ning asi lõppes sellega, et kui Maarja käis mingi kallismasti läbi (ta oleks võinud kõrge risti ära võtta vahepeal, oleks lihtsam olnud), siis Pihlal tekkis illusioon, et neljane risti on väljamängijal ja ta loopis ärtukadujate asemel ära hoopis ristitegijad (oleks ühegi alles hoidnud, oleks kaitse ikkagi 7 tihi kätte saanud). Kõige valusam aga oli 16. jaotus, kus Maarja ei osanud õigesti lahendada trumbimasti ÄET87 vastu K954. Kõrvalmastides võeti 3 tihi ära ja käidi pada trumbi edutamiseks. Maarja trumpas kõrgelt ja oleks pidanud järeldama, et kui 1♦ (poolakas) avanud käes on neljane pada ja vähemalt neljane ruutu, siis oleks normaalne paigutada sinna ärtusingel – kui tal on täpselt neljane ruutu, on tal 4144 jaotus ja kui on pikem, on ikkagi 4153 kaunis tõenäoline. Kahjuks proovis ta ärtut tõmmata ja kolmas soldat edutuski alttihiks, kui teine tuba oli osamängus peatunud.
Ühest jaost kirjutati ka New York Timesi bridžiküljel, link on siin: http://www.nytimes.com/2007/07/14/crosswords/bridge/14card.html?ex=1185336000&en=6344a3f581634a51&ei=5070
midagi head seal küll ei ole, aga vähemalt ei saanud nad “Best Disaster” auhinda, nagu õnnestus minul ja Leol 2000 juunioride EMil.
7.matš oli turniiril viimaseks jäänud Türgi vastu ja tuli jälle väike kaotus – mõned halvad otsused meilt, mõned head vastastelt, sekka veidi patserdamist. Taas päästis suuremast kaotusest vastase rumalus: seitsmendas jaotuses otsustas vaenlane, et masti, kus on ÄKSxxxx vastu Txx-i (seega siis 10-ne) on 3NT-s parim lahendadada lõikega esimesel ringil (sidemeid kontrolltõmbeks ja lõikuseks teisel ringil oli hulgim ja üks mast oli juba lahti löödud avakäigust). “Ei vedanud” ja täiesti teenimatud 13 IMPi laekusid.
8.matš – Saksamaa. Vahelduseks tuli üks matš ka päris hästi välja, kuid veatust mängust rääkida ikkagi ei saa. Avakäiguprobleem selline: vastane pakub 3♣ - 3NT ja sul on:♠ÄKS
♥ÄE732
♦S62
♣85
kuna sul vastaste tihimastis midagi ei ole, siis oleks normaalne tõmmata ♠Ä ja vaadata, mis edasi saab, Pihel aga valis käigu ärtu alt ja lasi lepingu välja. Hullem on see, et endal seisab 4 kummaski kallis, hea uudis aga see, et teises toas jõudsid vastased 6♥ ja ära ei läinud mitte 14 vaid ainult 7 IMPi.
9.matš – Rootsi. Vahepeal oli ülekanne umbes ja seetõttu hakkasin ma vaatama seisust -27. Edasi läks jälle paremaks, aga päris viigini jõuda ei õnnestunud. Hull lugu juhtus neljandas jaotuses, kus Jane-Triinu lasid välja 6♥ (ei suutnud taibata, et väljamängijal on ♦ singel), Pihel mängis aga taha 4♠ (suht normaalse plaaniga mängis) ja tegi lõpus veel vale nõudluse, mistõttu läks kaheta (aga see ei lugenud eriti midagi).
10.matš – Holland. Nüüd tuli väsimus ja hakkas haamriga virutama – enne viimast nelja jagu oli laual veel 12:18, siis aga läks ära 38 IMPi ja tulemuseks jäi 4:25. Esimestes jagudes ei olnud ülearu õnne – Holland võitis ära ühe pika odavmasti pealt pressitud 3NT ja pooleks punktidega kalli geimi, samas kui Jane-Triinul läks taha täpselt 50%-ne slämm, mida teine tuba ei pakkunud, lõpp aga oli üsna ebameeldiv – kõigepealt ei suutnud Pihel ära arvata, kuidas üheksast masti ilma emandata lahendada (pakkumises oli taas olemas vihje, et ühel käel on lühike risti, kuid Pihel mängis tipust), siis kontreeris Maarja pooleks jõuga osamängu ilma igasuguse põhjuseta, siis ei hindas Maarja pakkumise seisu valesti ja pakkus järgnevuses (1♣) - DBL – (p) – 2♦ (7-10, 5+) - (p) – 2NT, arvates, et see sunnib geimi ja viimases jaos käis Jane geimi taha.
11.matš – Norra. Enne viimast matši mainisin tüdrukutele, et hea on mängida, võimalused on tõusta kuuendale kohale ning isegi 0:25 kaotus ühtegi kohta ei langeta. Kahjuks aga fokuseerisid Jane-Triinu pigem viimasele lausepoolele, tulemuseks oli kaotus 1:25 (Pihel-Maarja mängisid saali vastu oma laua umbes viiki). Untsu läks nii kaitse kui pakkumine, kõige markantsem näide on viiendas jaotuses: Precisioni 2♣ avangu vastas oli
♠K9765
♥93
♦ÄE876
♣K
2♦ releele tuli vastuseks 3♣ (min, kuuene) ja nüüd otsustas Jane selle mõnevõrra mõistetavalt passida. Kahjuks oli siiski klapp olemas ja neli pada tõrjumatu leping. Pihlal – Maarjal tekkis pakkumises ka üks tõrge:
♠Ä432......♠-
♥KE5.......♥Ä98
♦ÄKS7.....♦ET94
♣53..........♣KT9874
..................1♦
1♠..............2♣ (mõlemad odavad)
2♥(4SF)....3♣
3♦....
ja nüüd tekkis lahkarvamus neljanda masti sunni interpreteerimisel – vastaja arvas, et see forsseeris geimi, avaja aga arvas, et mitte ja passis läbi. Õige peaks olema et neljas mast sunnib geimi, eriti kui oleks olnud võimalik teha kohene kutse 3♦-ga.
Vastastel oli taas õnne ka paari täis pressitud asja pealt ja nii see suur kest tuligi.
Kokkuvõttes siis tulemuseks 134,5 VP-d (12,2 matšist) ja 9-s koht 12 võistkonna seas. Tegemist tüüpilise Eesti võistkonna esinemisega – tabelis umbes kahe kolmandiku peal, viimastele kohtadele kaotamine ja viimases voorus kest umbes omasuguselt võistkonnalt (ise olen selliste asjadega paar-kolm korda hakkama saanud). Butleris Maarja-Pihel -0,18 (-36 IMPi) ja Jane-Triinu -0,6 (-120 IMPi). Rehkendasin ka rubriikide kaupa, kust meil sisse ja välja tiksus IMPe (ei pruugi olla 100% tõde, seda enam et vaatasin võrdlust ühe laua, mitte kogu saali vastu, samuti ei võta arvesse seda, et “kus oleks võinud...”).
Väljamäng (kus lepingu saatus sõltus pigem väljamängijast) +46
Kaitse (kus lepingu saatus sõltus pigem kaitsjatest) -75
Ületihid (või alternatiivne geim, pudipadi ühesõnaga) +5
Alttihid (kus mõlemas toas taha mindi) +11
pakkumine, sisaldab nii õnnestunud kui ebaõnnestunud otsuseid, nt. “geim pakkumata” sisaldab nii positiivseid deltasid teise toa osamängu vastu kui negatiivseid, kus mindi teise toa osamängus taha.
Slämmipakkumine:
Slämm pakkumata (teises toas pakutud) -13
Slämm pakutud (teises toas pakkumata) 0
Slämmikutses taha minemine -11
Geimipakkumine:
Geim pakkumata -95
Geim pakutud +4
Vale geim -47
Õige geim +22
Tõkestamine (nii õigustatud, kui mitteõigustatud) +18
Tõkestamata jätmine (teine tuba tõkestas) -22
Õhutõrje -11
Osamänguvõitlus +59
Segases seisus võitlus (kui polnud selge, kellel mida seisab) -6
Kontreerimine -12
Kontreerimata jätmine -6
Vastase kontra osamängule +12
Pakkumises ujumine -30
ühesõnaga – peamiseks kirstunaelaks osutus geiminivool pakkumine – kas jäeti geimid pakkumata või siis sageli pressiti vales kohas. Suur miinus kaitse eest oli tingitud peamiselt sellest, et ei suudetud vastaste piiripealseid geime taha võtta – vastastel tuli välja väga palju selliseid lepinguid, mis kohe mitte kuidagi ei oleks tohtinud tulla. Arvata oli, et osamänguvõitlus võib olla selle võistkonna kõige tugevam külg (seepärast, et mul endal see nii on ja ilmselt suudan ma seda ka kõige paremini õpetada), aga ikkagi pluss sellest rubriigist oli meeldivalt suur. Pluss väljamängu eest oli tore, aga kõige rohkem üllatas mind plussi jäämine kategooriates “ületihid” ja “alttihid” - olin ma ju ometi soovitanud sellistele asjadele mitte mõelda, vaid lepingud kindla peale täis mängida ja vastaste omad taha ajada (aga jah, see viimane osa jäi kuidagi nõrgaks). Peamised miinused paaride kaupa olid minu arust: Jane-Triinul ebakindlus pakkumises – isegi kui oli teada, mida peaks tegema ei olnud 100% kindlust et seda ka tehakse, sageli tuli mingi pakkumine veel, põhjendusega, et “aga äkki võib geim olla” ja ebaklapiga hakati tihti omavahel võitlema, sageli jõuti pooleks jõu ja hea klapita kolmandale kõrgusele (3NT-sse isegi), ühesõnaga põhjendamatu optimism, et “äkki saab parem”, kui reaalne elu näitab, et tavaliselt ei saa. Ja kaitse oli sageli pimedas kobamine. Maarjale ja Pihlale ei olegi midagi väga konkreetselt ette heita - üldiselt pakkusid nad kindlalt, st. et teadsid, mida nad teevad, aga puudu võis jääda agressiivsusest ja võimest vastaseid eksima sundida. Rutiinne bridž on küll hea asi, kuid kui enda mängutase ei ole vaenlaste omast parem ja sisse tuleb vigu (ja nendest sellel tasemel ei pääse kuidagi), siis tuleb vastane ka eksima sundida, pelgalt rutiini pealt neid üle ei mängi. Kohati tundus puudu jäävat ka individuaalsest tehnikast ja jaotuse lugemise/paigutamise oskusest, aga see on vähemalt asi, mis ajapikku areneb.

loll asi see maksipaarikas: võtsin eile kätte tagasihoidliku kaardi (ja kallis odava vastu pealegi)

Sxxx
STxxx
xx
xx

ja pakkumine algas:
mina
1♦........p.........1NT.......2♥ (♥+♠)
p..........p.........3♦..........kontra (tahab edasi võidelda)
p.........3♥........p...........p.........
4♦

nüüd vaatasin, et asi on puha pees, vastikud vaenlased võitlesid neljandale kõrgusele. 4♦ neil praktiliselt kindlasti tuleb välja, 4♥ läheb meil ilmselt üheta (meil on hea topeltklapp ja partneril peaks üht-teist olema). Kuna vastas on vanad pässid, siis äkki kontrat ei saa ja noh, alati on šanss, et 4♦ on niikuinii sitt tulemus. Pakkusin siis 4♥, see sai kontra. Ebaõnn. Mäng käis nii, et partner oli ilmselt demoraliseeritud ja ei jaganud ära, et vastastel 5♦ seisab (tegelikult seisab isegi 6♦) ja ei keskendunud piisavalt oma ülesandele tihisid võtta. Kõigepealt jättis tähelepanuta, et mingi ♣8 on juba tegijaks saanud, kuna kõrgemad nupud on maha läinud ja siis 11. tihil peab ta sooritama käest äraviske, ning on fikseeritud, et eeskäes on 2 pada (piduriga), seega pole mõtet pada käes hoida. Oleks siis sellest lähtudes risti kätte jäänud, oleks selgunud, et see võtab tihi. Aga ei, läks leping kaheta -500, mis on geimi vastu ka kehv. Pärast selgus, et maksma läks see ühe väikese punkti (üks 200 oli märkelehel). Mis aga veel hullem, me saime üle keskmise tulemuse, sest kõik, kes olid jõudnud viide ruutusse, said sinna peale kontra, ning 5♦ kontra ja ületihiga = 650

vähemalt ravis bridgeklubi mu terveks - kui veidi enne klubi näitas kraadiklaas 37,5, siis vahetult pärast seda kodo jõudes oli 37,0 ja edasi läks juba täitsa normaalseks :)

Erika MSNi-nime kommentaar "Alkoholistid on siirad vähemalt" - kõlab nagu üks võimalikke tõlkeid sententsist "in vino veritas".

Eile mängisin üle väga tüki aja pinksi (kui välja jätta paar togimist ruumides, kus kätt välja sirutades tabad juba seina). Rõõmuga veendusin, et hoolimata pikast pausist, ei mängi ma kehvemini kui varem. Huvitaval kombel ka mitte grammigi võrra paremini. Ja tõe huvides tuleks vist möönda, et ega ma tegelikult pinksi mängida ei oska...

Vahel on tore, kui tuttavaid, ega internetti pole - saab tõsiselt akusid laadida. Nii õnnestuski laupäeval Võsul püstitada vist isiklik magamisrekord - hommikul 12-ni (ca 12-13 tundi) ja peale väikest jalutuskäiku veel paar-kolm tundi (ja järgmine õhtu oli öörahu ka 11 paiku). Tea kust selline unevõlg tekkis...
Tiit kurtis oma blogis http://busykiskjablogi.blogspot.com/, kui palju ta täpselt mälumängu MMil lolluste tõttu lauda jättis, mõtlesin, et peaks ka reha tegema. Õnneks mina selleks võistluseks ekstra ei valmistunud, nii et üleliia piinlik pole (aga natuke siiski). Niisiis, daamid ja härrad - asjad, mida ma oleks pidanud ära laksima või vähemalt kahest õige valima, aga mida ma mitte ei teinud (küsimusi-vastuseid näeb http://www.kilb.ee/ pealt)
1. blokk - meelelahutus
1. Mingi neegrinägu, raske lapsepõlv ja malmist mänguasjad, isa lasi maha, pilt ka juures jne. Tagantjärgi pilti vaadates selgus, et tegelikult olen seda nägu näinud küll - Marvin Gaye (tuntuim lugu vist "Sexual Healing)
2. Kreeka pill - jätsin tühjaks, aga Zorbase muusikat on küll nii palju kuuldud, et bouzouki oleks võinud kirja panna - too neil igas teises laulus sees...
3. Flamenko - varem siinsamas plogis lahatud asi - no kui on mõistusel prunt ees, siis on...
4. 2002 jalgpalli MMi tunnusmuusika - Vangelis - jälle tuntud värk, aga ma kohe vägisi tahtsin sinna Jarré panna (ta vist tegi mingile muule MMile?)
5. film pealkirjaga "Kuidas Grinch jõulud varastas"... ilmselt ei loetud vastust "Grinch" piisavaks (vähemalt punktiseisus see ei kajastu), aga noh, filmi ma pole ju näinud ja pikka vastust ei viitsinud hakata välja mõtlema
6. Ristiisa helilooja - no krt. pikki aastaid oli mul peas 2 itaalia päritolu filmimuusika tegijat - Henri Mancini (Roosa Panter) ja Nino Rota. See viimane on muidugi õige aga... no ei tulnud nimi meelde, ainus, mis peas keerles oli Toto Rina (see vist oli mafiooso)
7. Jälle tasub takkajärgi targalt oiata - Erasure tegi ABBA kavereid tõesti, "Lay all your love on me" oli suht tuntud, aga ei tulnud pähe
8. Zubin Mehta personaalküsimust on ka lahatud siin plogis, aga ma tõesti ei pannud küsimust tähelegi enne kui see ekraanile ilmus

2. blokk Sport
1. 2004 olümpial tegi ainsa kergeraksu maailmarekordi muidugi Isinbajeva, aga mul miskipärast kummitas Menendez (kes tegi järgmine aasta MMil ainsa maailmarekordi). Raisk. Üldse on miskipärast nii, et uuemad sündmused ei kipu pähe ladestuma, mälu sai sisse töötatud ilmselt aastatel 1986-1996, peale seda ei ole enam eriti huvi tundnud - eks neid võistlusi on ka palju saanud
2. mingid võõrad nimed, sambo nende seas, mis on ühe olümpiaala eri vormid - õige vastus on maadlus, ma panin kirja judo (ei tea, kas punkt anti...), aga noh, sambo olevat küll judo eellasest džudžitsust tuletatud...
3. kanuusõidu vorm, mis jagab nime talialaga. No ei suutnud uskuda, et midagi nii lihtsat kui süstaslaalom küsitakse. Mõtlesin ja mõtlesin ja panin mogul kirja. Paraku ülehindasin küsijaid.
4. pikim kergejõustiku suurvõistlustel olev distants - no käimine ei tulnud üldse pähe (täpselt nagu Tiidulgi), maratoni pikkus kirja ja tüng
5. arvutimäng, kus tunni ajaga vaja printsess vabastada. Mängu tean väga hästi, olen isegi mänginud, panin siis kirja "Prince". Selgus, et ta täisnimi on hoopis "Prince of Persia" - aga seda teadmist polnud võtta paraku

Kultuur
1. Monet (kah plogis juba lahatud lugu)
2. Nepaali budistliku hõimu vaprad liikmed... selgus, et tahavad šerpasid, aga kust krt see vaprus neil mängu tuleb - nad elavad ju niikuinii seal mägedes ja neile makstakse head pappi, et nad koormaid veaksid. Loogiline pakkumine tundus gurkhad, aga see polnud see...
3. Inglise filosoof, tabula rasa - täiesti politoloogias õpitud asi, aga no ei tulnud Locke pähe, kirja läks Hume
4. Inkade päikesejumal - no jälle õpitud asi, et Inti-Raimi, aga kus nüüd mina, tuli meelde, et inka, Päikesepoeg kandis tiitlit "sapa", mis läks ka kirja
5. William Thorntoni poolt 1793 projekteeritud hoone - alguses läks isegi kirja õige vastus - Washingtoni Kapitoolium, kuid siis sai kahjuks loogika appi võetud ja rehkendatud, et Valge Maja oleks loogilisem pakkumine. Ei olnud.

Loodus-Teadus
1. Maailma suuruselt neljas saar, mis koduks 5% maailma liikidest, millest omakorda 80% endeemsed. Läks Vastusteraamatu kirjutamise nahka - esimene asi, mis pähe tuli oli Uus-Ginea, mis läks ka kohe kirja ja rohkem seda küsimust ei vaadanud. No krt. oleks võinud ikkagi suuremaid saari ülalt alla lugema hakata, siis oleks õige vastus triviaalne olnud
2. Samasoojusjoon = Isomeer - jälle õige vastus kirja, siis hakkasin midagi põdema ja "parandasin" isotoobiks.
3. Maslow vajaduste hierarhia teooria - jälle õpitud asi (isegi mitmel pool), aga ainus, mis pähe tuli, oli see, et tegu oli vene nimega juudiga. Nimi ise oli kuskile kaugele ära topitud
4. Mandlipuu oleks võinud selle järgi ikka ära panna, et seemet süüakse, paraku tuli pähe dattel. Loll pea on ikka ihule nuhtluseks - ei saa end vabandada ka sellega, et datlit näinud pole, mulle nad väga maitsevad
5. Tšillipipra "tulisuse" testimise skaala nimi - jälle N korda nähtud asi viimase poole aasta jooksul ja ei tulnud nimi - Scoville - meelde. Nüüd on vähemalt kindlalt pähe raiutud mõtteseos - "nagu Squaw Valley" (seal oli 1960 taliolümpia)
6. Loomariigi suurim kiskja - küsija (tõlkija) sigadus - selgus, et küsiti kašelotti, aga noh, eesti keeli tähendab kiskja midagi muud ja minu kirjutatud jääkaru oleks 100% õige. Lahe lugu on see, et Kertu-Hendriku pool lehitsesin mingit loodusraamatut, kus kõrvuti lehekülgedel (!) oli kirjas, et suurim kiskja = jääkaru, suurim lihasööja = kašelott

Elustiil
1. Tzatziki kaste - krt, kas isegi mingi dipikaste pole selle nimega? Sibula pakkumine oli küll ikka eriline "geniaalsus", selle asemel et kurk kirja panan
2. autorikša on tuk-tuk, aga mul meenus vaid see, et ta koosneb kahest silbist ja sees on U-täht... läks kirja lu-lu
3. Jaapani ravitehnika Reiki -seda küsitakse küll iga aasta ja ma ei viitsi ikka meelde jätte, mis see on
4. Nike'i jalanõu, mis kõlab nagu rahvuslik lennukompanii... kiire seos - lennuk = Boeing, jalatsi nimeks sai siis Boing, selle asemel et normaalse inimesena Air Jordan kirja panna
5. Gangreen kah plogis juba lahatud asi

Kirjandus-Film
1. Raamat pealkirjaga «Hegemoonia või ellujäämine: Ameerika globaalse ülemvõimu otsinguil» autoriga tuli mängu sama hea "Maslow-efekt" - nüüd ma mäletasin, et see oli juudi nimega juut (aasta alguses oli sellest raamatust palju jutte ajalehtedes), aga nimi jälle ei tulnud kuskilt. Nüüd siis tean - Chomsky
2. Satiiriline luuletus, algse tähendusega "hauatähis" - teadagi epigramm, aga mina panin kirja... krt. seda enam mäletab, mida ma sinna panin, paskvilli võib-olla...
3. araabi nimede osa, mis tähendab "isa" - võiks ju teada, et see on Abu, aga ei, ikka panin kirja al- (mis näitab vist pärinemist mingist kohast?)
4. raamatus "1984" sündmuste tegevuskohaks oleva riigi nimi - no tuletasin ja tuletasin ja tuletasin välja Meremaa... vastus oli lähedal, samas ometi nii kaugel - Okeaania

Maailm
1. Maailma suurim merepiirita riik. Esimene mõte - Kasahstan. Teine mõte, oot, Sudaan oli vist suurem. Sudaan kirja, pärast selgus paar halba tõsiasja - A) Sudaanil on merepiir, B) Kasahstan on suurem kui Sudaan
2. Araabiakeelne termin "mustade maa" - kuna Sudaan sai eelmisse kirja pannud, siis siia enam ei kirjutanud (kuigi ma kahtlustasin, et see võiks olla), vaid panin kirja Etioopia. Vastuseid nähes tekkis tunne, et heameelega taoks peaga vastu lauda
3. Königsteini mägi - sai jälle valitud kahest riigist vale, Namiibia asemel siis LAV
4. Bermuda kolmnurga kolmas ots Florida ja Bermuda kõrval... nagu ei olekski vastusteraamatusse sellest kirjutanud... Kirja panin Kuuba (aimates, et see on vist vale), õige vastus - Puerto Rico - ei tulnud pähegi
5. See, et Sikkim oli kuni 1975 iseseisev - no krt. Vallo küsis seda ju meie tehtud mängus Tartu MV-l, aga oli peast nagu peoga pühitud
6. 1897 leitud soolajärv - no kus kurat see veel olla saab, kui mitte Austraalias - suured kõrbed ja soolajärved.... aga ei, keegi ikka kohe pidi sinna Kongo kirja panema (nats palju sademeid selle jaoks)
7. Esimest korda Rolandi laulus mainitud küllusemaa - Kalifornia. Valisin kahest vale, kirja läks Teksas.

Ajalugu
1. Rootsi eksminister, relvastikukontrollija... Mäletasin, et mingi lühike nimi oli, panin kirja Kragh, õige vastus teadagi Blix. Huvitav, kas Kragh oli mingi pangavurle?
2. Aafrika diktaator, tiitlitega "Suur Issi" ja "Briti Impeeriumi Alistaja", kuulutas end eluaegseks presidendiks. Briti impeeriumi värki mäletan seoses Bokassaga, see läks kirja. Pärast oli takkajärgi tarkust küll, kui mõtlema hakata - too kuulutas end keisriks, mitte presidendiks ja Amin oli tuntud ju nime all Amin-Dada. Raisk
3. 17. sajandil hollandis buum... mõte oli nii vürtside peal, et kirja läks nelk. Tegelikult olen lugenud küll, et tulpide pärast läksid lolliks madalmaalased
4. Ilmselt suurest väsimusest ei viitsinud küsimust läbi lugeda ja ära fikseerida, et küsiti Loodeväila läbijat (Amundsen). Panin poole küsimuse pealt kirja Nansen ja nii jäänudki.

seega siis kaod blokiti:
8 - 5 - 5 - 6 - 5 - 4 - 7 - 4, nii et ideaalne mäng oleks mulle andnud rea:
9-21-16-18-14-11-11-21 asemel
17-26-21-24-19-15-18-25
ning 7 parima bloki tulemus oleks olnud 150. Kah mitte midagi põrutavalt head, aga maailma esikümne lõppu (ja noh, MIDAGI oleks ma lauda jätnud ka paremal päeval). Aga kokku jäi vastamata 44 küsimust, mida on päris palju, Tiit oma 35-ga on poisike :)

tuli meelde üks Saatpalu laul, kus oli toredaid kilde, u. nagu "rajooni pornoleht" ja "mitmekülgselt andetu"... hakkasin siis mõtlema, et kas kahepalgelisus kvalifitseerub mitmekülgsuse alla?

Täna sai sess läbi. Õigemini küll peaaegu läbi, sest üks kirjatöö tahab veel esitamist (tegemist), kuid eksameid enam tulemas ei ole. Viimaseks eksamiks sai Vene varauusaeg. Kuna tegemist oli teemaga, mida ma ka loomulikust intelligentsist natuke valdan, siis eriti ennast õppimisega ei vaevanud ja võtsin õpiku kätte alles eksamieelse päeva õhtul (tegelikult oli see mul tööl ka kaasas, aga ma lihtsalt ei viitsinud õppida ja vabadel hetkedel klikkisin hoopis Minesweeperit. Rekord on juba nii vastikult kõva, et ei õnnestunud kuidagi üle teha). Lugesin selle korra läbi ja paar korda hakkasin üsna kõva häälega irvitama - "Moskva edu aluseks oli vankumatu kollaboratsionism (tatari võimudega)"; "mida sina Meile kuningaks kroonimisest räägid?" (Ivan III Saksa keisrile) ja minu isiklik lemmik: "Kaardivägi ei olnud rahul oma uue, Preisi eeskujul kujundatud vormiga, mille tõttu said nad sõna otseses mõttes igal sammul tunda Peeter III võimu pitsitusi". Hommikul sai tööl igaks juhuks kirja pandud kiire kronoloogia ja nagu tavaliselt - see aitas metsikult hästi õppida. Luukere olemas, siis sinna peale liha (vahu) ma ikka ju välja mõtlen, kuid nüüd õnnestus väga hästi sündmused loogilisse struktuuri paigutada ja aastaarvud meelde jätta. Ikka kilomeeter on vahet, kas sa õpid asju, mida sa niigi üldjoontes tead ja mille vastu huvi tunned või siis neid, kus vaatab vastu hunnik asju, millest heal juhul oled nime kuulnud ja mis eriti korda ei lähe (nagu Eesti lähiajaloo eksam). Eksamil selgus, et see on kaheosaline - test+suuline. Test läks hästi nagu tavaliselt ja suulises suutsin ka eriliste probleemideta esitatavatele küsimustele vastata (seal rõhus rohkem konteksti mõistmisele kui faktidele). Siis võeti vaatluse alla mu essee "Venemaad on võimalik valitseda ainult despotistlikult (Montesquieu)", mille ma kunagi õhtu ja ööga olin valmis visanud. Ja nüüd ma tundsin end kui kõrvust tõstetud - hakkas Mati Laur seda kiitma - et väga hea struktuuriga, muidu ka hea ja loogiline ja mõnusalt kirjutatud, ainus mille kallal võib norida, on see, et Vene varauusajast (mis oli ju kursuse teema) ei ole väga kirjutatud. Aga siis möönis ta, et ise ta selle Montesquieu sinna sisse pani ja ega ma midagi otseselt valesti ei teinud, kui ennekõike Montesquieu'st kirjutasin. Ühesõnaga, laekus "A". Pärast lugesin töö juures ise ka huvi pärast oma töö uuesti läbi (üleliia palju ma sellest ei mäletanud) - oleks võinud parem olla, aga jäin ise kah täitsa rahule :) (kui keegi tahab, siis võin selle E-mailile saata :P). Ja Eesti keele eksamil panin ühe ülesandega (kuhu olid kõikvõimalikud kokku-lahkukirjutamise erandid koondatud) üpris puusse, kuid kuna ülejäänu suutsin suht veatult ära teha (ilmselt oli metsikult abiks talvel tõlgitud raamat), siis jäin kah parasjagu "A" piiridesse. Nii et temaatiliste mälumängude hooaja võib täitsa kordaläinuks lugeda - 3x"A" ja 1x"B" (Eesti lähiajaloo eest)

Vastumeelsus igasuguse kirjatöö vastu on juba nii suur, et isegi plogida ei viitsi korralikult. Kuigi igasuguseid asju järjest juhtub - nagu näiteks eelmine nädalalõpp mälumängu MM. Kuigi ma olen seal 2 korda kümne hulka tulnud, siis viimasel ajal on pühendumus ja motivatsioon mälumänguga tegelemiseks kuhugi kaartide vahele ära kadunud ja ainuke põhjus, miks ma sinna mängima läksin, oli mitmelt poolt tehtud ajuloputus (ka. Eesti-poolse korraldaja Arko oma). No kui kutsutakse tuleb ju minna - eriti kui midagi geniaalsemat teha ei ole. Tulemus ei olnudki katastroofiline (vähemalt Eesti mastaabis), aga mäng oli selline, et tahaks peaga vastu seina taguda - sai õigeid vastuseid maha tõmmatud, kahest valesid valitud, lihtsalt küsimus läbi lugemata jäetud. Kõige markantsemad näited:

Küsiti maalikunstnikku, kelle töö järgi nimetati impressionism. No problemo, Monet kirja. Hiljem vastuseid läbi lapates tekkis mõte "aga mida tegi Seurat!?". Siis sai Monet maha tõmmatud, Seurat asemele pandud. Siis suutsin välja mõelda, mida Seurat tegi - punktikesi (puäntillism), seega siis Seurat maha, kuid miskipärast kirjutasin Monet asemel kirja Manet! Nii see punkt kaduma läkski...

Küsiti mingit hispaaniapärast muusikastiili. Kohe tuli meelde, väga tore - see on ju see, mida Madli (Maarja kõige väiksem õde) teeb. Ainult et... mis krt. selle nimi oli... kunagi lõmpsisin selle ja kankaani sarnasuse üle, mille peale mulle tehti puust ja punaselt ette et see EI OLE kankaan, aga mis ta ikkagi täpselt on, ei tulnud kuidagi pähe... Panin siis samba kirja (hea õnne peale, teades et mõtlen midagi muud, aga ehk läheb pihta). Kui tuli vastuseks "flamenko", siis tuli meelde küll, et seda sõna on ju kuuldud...

Küsiti verevarustuse puudumisest tingitud kärbumist - no krt. vanal kolleegil oli see ju saeti varbaid maha, aga pähe tuli ainult "skorbuut" - see aga on hoopis see kui hambad võib varna panna, sest nad kukuvad välja. Õige vastus - gangreen - jälle kuidagi pähe ei tulnud...

Küsiti parsist tippdirigenti - elementaarne, et see on Zubin Mehta (N korda küsitud asi). Aga... mul miskipärast jäi küsimus kahe silma vahele ja alles vastuseid nähes fikseerisin, et selline küsimus oli ka olnud...

ja selliseid asju oli päris palju.
Õnneks PÄRIS lootusetu seis siiski ei ole. Ülikoolis hakkasid pihta temaatilised mälumängud, mida ka sessiks kutsutakse - noh teate isegi, et küsimused antakse etteantud teemal. Kohe peale MM-i oli kavas Eesti lähiajalugu (1945 ->). Konspektidega seis nagu tavaliselt, nadivõitu, kuid kursavend Art mainis, et ilmselt piisab Eesti Ajalugu VI osa läbi lugemisest (või õigemini vastavate lehekülgede lugemisest). Ainuke häda, et raamatukogud olid sellest tühjaks laenutatud.Estri järgi oli terve Tartu linna peal üksainus välja laenutamata eksemplar ja see asus Karlova-Ropka harukontoris. Mis siis ikka, laupäeva hommikul 5 minutit peale raamatukogu avamist haarasin tööl telefonitoru ja helistasin sinna ning reserveerisin endale ära. Huhh... Eksam ise oli karm - paljud asjad olid sellised, et kui täpselt ei tea siis pole šanssigi kobistada (õigemini on, aga väga vähe). Näiteks - kes kujutab ette, mille akronüüm on TKÜN? Õige vastus on Töökollektiivide Ühendnõukogu. Aga hui ma sinna lähedalegi jõudsin oma dešifreerimisoskusega. Aga ses suhtes jopastas, et pikk küsimus sattus minu teadmiste profiili sisse (Nõukoguliku majandussüsteemi üles ehitamine ENSV-s ja selle tulemid) ning kõige parem meel oli kahe täiesti mõttetu nõukogude parteitegelase pärast, kelle nime ma enne raamatu kättevõtmist polnud näinudki (vähemalt teadlikult mitte).
A) kes oli NLKP Eesti Büroo esimene juht - vastus Šatalin. Õnnekombel olin selle täpselt 5 minutit enne eksamit ära fikseerinud ja igaks juhuks meelde jätnud.
B) millega on ENSV ajalukku läinud V.Kossov - sama 5 minuti sees ujus see nimi mu silmade eest läbi lauses "seoses L.Beria ümberkorraldustega läks Kossov 1953 tagasi Venemaale ja teda asendas...". Aga oleks ma siis mäletanud, et kes ta oli või vähemalt sedagi, et kes teda asendada võis. Kuna Beria ümberkorraldused puudutasid rahvusliku kaadri edutamist, siis panin hea õnne peale kirja, et Kossov oli enne seda EKP 2. sekretär (need olid reeglina Moskvast lähetatud emissarid, kuid Eestis oli 1953-1971 selle ala peal kohalik tüüp - tegelikult isegi 2). Läks pihta. Pärast selgus et eksamilt laekus B, mina olen igastahes üdini rahul!

Spordiuudiseid lugedes torkas mulle silma, et Eestiga mängimiseks valmistuv Inglismaa koondis leidis endale sobiva sparringupartneri, kelle vastu oma vormi testida - Brasiilia. Päris uhke tunne kohe.
Teine mõte, mis mul seoses Inglismaaga pähe tuli, oli potentsiaalne nimi meesstripparite pundile: Pikatilli Tsirkus

eile oli siis selline päev, kus ees ootasid proovieksam eesti keele väljendusoskuses ja eksam allikaõpetuses. Proovieksamiga lahenes kõik lihtsalt - õigekirja ma valdan (vähemalt siis, kui ma tean, et vigu teha ei tohi). Eksamile minnes aga oli kõige raskem osa õige audika üles leidmine (ma ju üheski loengus ei käinud ja mul polnud õrna aimugi, kus neid peeti). Eksam pidi toimuma Ülikooli 16-212, aga otsisin end peahoones lolliks - no ei ole sellise numbriga audikat. Igaks juhuks võtsin veel sammukene tuvastusprotsessis tagasi ja selgitasin välja, et peahoone ei olegi Ülikooli 16 vaid hoopis Ülikooli 18. No tore on, tuli minna Marksu majja. Seal fassaad tellingut täis, üritasin tagant siseneda, kuid sattusin pedagoogikaosakonda... need ka numbrist midagi ei teadnud, aga andsid mulle kasuliku vihje - tellingute sees olevat auk ja selle taga uks (ma ei tea miks, aga see tuletas mulle Buratinot meelde) ja uksest saab teisele korrusele folkloristide juurde, seal äkki on õige ruum olemas. Oligi :)
eksami endaga selgus hulk häid ja halbu asju
- hea asi: see oli valikvastustega test
- halb asi: mõned asjad panin puusse (ma arvan et 31-st 25 punkti +/- 2 saan)
- hea asi: tegemist oli hoopis arvestusega
- halb asi: aines pidi tegema kirjatöö
- hea asi: õppejõud mind pikalt ei saatnud, vaid lubas et ma võin selle töö ka hiljem ära teha
- halb asi: ma ei saanud juhistest täpselt aru
- hea asi: leidsin õppejõu E-maili, küsin talt järgi, mida tegema peaks
- kõige halvem asi: nüüd tuleb see asi valmis kirjutada....

õhtul otsustasime ära realiseerida mu Apollo raamatupoe kinkekaardid 350 kr. väärtuses. Tulemuseks ca 2500 lk. fantasyt (tõsi küll 60 krooni tuli juurde maksta)... Maarja arvas, et nüüd on suvi sisustatud, aga mul olid ses suhtes väiksed kahtlused. Aga avades oma hotmaili mailboxi nägin, et Veer on saatnud mulle hunniku faile ühest teisest fantasy-sarjast, nii et nüüd on vist tõesti suvega muretu...

Võiks arvata, et inimene õpib oma vigadest, aga kus sa sellega - jälle on kõik võimalikud (ja võimatud) asjad jäetud viimase minuti peale. .. Teisipäeval ootas ees eksam, teemaks Idamaade kõrgkultuuride tunnusjooned. Loengud olid sellised lõbusad (nii palju kui ma neis käisin) ja sageli käis mingi õppejõudude poolne lora, kirjanduse loetelu oli aga 1,5 lk pealkirju. Esmaspäeval siis jalutasin enne klubi raamatukogust läbi ja laenutasin neli paksu raamatut (ok, mõni oli natuke õhem). Aga peale pättonit kodo jõudes tundsin, et väsimus kipub maha murdma ja võtsin vastu olulise otsuse - parem minna eksamile puhanult, mis siis et selle asemel mõni asi õppimata võib jääda. Lisafaktorid sellise otsuse tegemisel olid, et eksam pidi tulema valikvastustega testi vormis ja teema mind huvitas. Arvasin, et minu teadmistel põhineva kobistamisoskuse juures ei teki probleeme aine läbimisega. Teisipäeval siis tööl õppisin nii, et neljast raamatust kaks lehitsesin läbi, ühest vaatasin pildid läbi ja lugesin sissejuhatuse ja neljandast lugesin umbes pool diagonaalis ja teise poole jätsin lugemata (oleks vajalikku teemat rohkem olnud, oleksin ka kõik diagonaalis lugenud), lisaks lugesin konspekti läbi (koguni 2 korda). Ja kui eksamile läksin, selgus et valmistumise taktika sai hea valitud: eksami tegemisele läks ca 10 minutit, õigesti panin 40-st 39. Eksami lihtsust näitab see, et andsin järgmine päev küsimused Vallole, kes eriettevalmistuseta pani 40-st u.29 pihta (ma ise oleks vast midagi sarnast saanud)... tõsi küll, teada on et keskmise plekimüüja IQ ületab keskmise üliõpilase oma tunduvalt.
Reedeks oli vaja ühes teises aines teha arvamus-retsensioon (mis iganes see olema peaks) ühe mälestusteraamatu kohta. Raamatukogus oli see täiesti olemas, aga loomulikult ei olnud mul aega seda lugeda enne neljapäeva. Ja neljapäeval olin ma Tallinnas, turniiril, mis algas kümnest hommikul (st. hommikul kell 6 oli Tartus äratus) ja jõudsin koju millalgi 11 tuuri. Turniiri ajal õnnestus raamat peaaegu läbi lugeda, kuid kui ma koju jõudsin, siis talitasin jällegi põhimõttel "hommik on õhtust targem" ja vaatasin hoopis "Minu Lenineid"... hommikul kell 5 äratus, 8.30-ks oli asi valmis kirjutatud ja siis tuli alarmeerida Indrekut, et ta selle välja prindiks ja Eesti ajaloo õppetooli viiks... ja juba kell 10 helistati mulle ajaloo osakonnast ja küsiti, et kellele see täpselt postkasti toppida tuleb. Näis siis, kas õppejõud satub vaimustusse. Ja nüüd on mul teisipäeval tulemas proovieksam ühes ja eksam teises aines ja ma just olen saanud 3 konspekti selle kohta (abipalve kursa listi saatmise tulemus), aga arvake ära, kas ma seda täna-homme õppima hakkan. Kes arvas et ei hakka, saab punkti!
bridgealaselt on ka eriti tegus nädal olnud - ainult teisipäev jäi vahele. Esmaspäeval sai pättoniks hangitud varumeesteks Kõivupuu-Dalberg, kes mängisid muidu suht normaalselt, aga Lemps sai mõnede lahedate liigutustega hakkama, eriti viimases matsis. Tal võis olla päris suur kergendus märkelehti avada, kui asjaolud olid järgnevad:

partner avab odavas kalli vastu 2NT, vastased jõuavad nelja patta ja Lemps kontreerib selle ära lehega, mille ainuke väärtus oli kuues ärtu ÄK. 12 tihi ja 1190, märkelehte avades transformeerub see +240-ks, sest me Maarjaga võitsime kuus pada (1430)

mängib Lemps 4 pada, kus on 10 tihi täiesti varrest (need võtaks ära ka kuu aega algajate kursusel käinud inimene) ja 11 tuleb ilmselt suuremate jõupingutusteta. Kuidagi mängib ta selle taha ja avab märkelehe, kus tuvastab oma suureks kergenduseks, et teises toas on kuus pada üheta läinud (tegelikult lasime selle välja, aga 4 tihi enne lõppu tõmbus Tuul näost kaameks kui märkas, et risti kuningas on endiselt käes, aga käik juba päästmatult lauas kinni)

annab Lemps 3NT-s 12 tihi, õnneks selgub et meie olime saanud samad 12 tihi (kahe avakäiguga pole shanssigi ja soodsa avakäiguga tuleb sooritada lõikus mastis kus on ÄKETxx vastu xx-i, neljas soldat on lõikes) ja seda kuues.

Kolmapäeval korraldati HTG bridgeturniir. Kuna ma olin läbiviijana niikuinii ripakil, siis leiti mulle üks kohalik tegelane partneriks ja pandi mängima. Seda hoolimata sellest, et ta talle helistanud Kripsule mainis, et "ärge mulle mingit osavat andke, ma olen päris udune praegu". Kästi tal siis kohale tulla, mainimata et minuga mängima peab. Lootus nimelt selles, et ma oma intelligentsi ülejäägi korvan tolerantsusega... mängida oli lõbus, ega ta küll üleliia osav ei olnud (või siis pigem üldse mitte), aga vähemalt ta ei kartnud ja väristanud kätt, oma patsrid tegi ruttu ära ja mul ei tekkinud kordagi tunnet, et mind nüri noaga veristataks, muidu tavaliselt kobamatega on see häda, et nad patserdavad niikuinii, aga nad mõtlevad nii kaua, et sa jõuad vaimusilmas juba näha, et mis juhtud ja siis sada korda ära surra selle jooksul. Kokku laekus koguni teine koht, esikoht jäi ka ainult kolme väikse punkti kaugusele.

Neljapäevast edasi siis Tallinna Festivalil. Kutsutute turniir lõppes kaheksanda kohaga. Oli üks õpetlik jaotus, miks ei tohi 1 risti peale ässa ja kuningat (olgugi et ainult 7pp) negatiiviks lugeda. Avas Vants 1C, Luksilt 2S vahele ja nüüd Jürka passis viienda ärtu kunni, risti ässa ja pada singliga! Minult 4S ja Vantsilt tala (mis iganes see neil ka ei oleks) ja nüüd olidki pakkumisega ummikus - Jürka otsustas pakkuda 5H, Vantsil oli hirmus elajas leht (mina oleks kuus ära venitanud), aga ikkagi otsustas passida... Nii nad olidki ainsaks paariks, kes isegi kuute ei jõudnud, 20 paari 23-st olid isegi seitsmes (mis on varrest).
Reede oli võistkondlik, mis mitte kuidagi ei sujunud ja kui me olime 8-st matsist 102 VP-d saanud, siis arvasin ma, et pole mõtet laupäeva hommikul 30 koha peale pressima hakata ja suutsin selles ka võistkonda veenda, sai laupäeva hommiku vabaks.
Täna oli siis paarikas, kus ma suutsin ühes jaos 135 väikest punkti magama panna (jaotuse maks on 140, nii et suutsin täismaksist sisuliselt täistala teha). Ja seda sulaselgest ahnusest, mis on absoluutselt mulle mitteomane (tavaliselt üritan ikka parimat võimalikku lepingut mängida). Jagu selline:
Äxx........xx
ÄKx........EST98
Äxx.........x
xxxx........ÄKES9

pakkumine
1C (3+) 2H (FG)
2NT 3C
3H 4NT
5D 5H
6H ?

ma küll ei aimanud, et partneril on koguni kolmene ÄK ärtus vaid arvestasin duubliga, aga see on suht ükskõik, arvestades minu mastikvaliteeti. Lugesin kokku, et ärtus on sama palju tihisid kui NT-s ja pakkusin.... 7NT... Kuna kuskilt ühtki tihi juurde pole saada, läks see üheta. Matsis oleksin tuima näoga 7C pakkunud, sest kui ta peale mu kahte ärtut ei suutnud pakkuda pada ega toetada ärtut on see tal raudselt neljane ja mul on 13 tihi sisuliselt lugeda: 12 vart ja 13 tuleb löögiga (tema käest saab 2 pada ärtudele ära visata, neljast pada tal olla ju ei tohiks). Samas võiks kasvõi saalis ringi vaadata, et suvaline seitse oleks hea tulemus. Nagu pärast selgus, oleks seitse ristit meile kõik punktid andnud, aga mina oma ahnuses keerasin vindi üle. Mis parata, järgmine kord olen targem...

Loen paari viimase päeva ajalehtedest tralli rate.ee ümber ja tunnen siirast heameelt, et ma ei ole 5-10 aastat noorem. Seda seepärast, et võibolla tegeleksin ka mina oma vaimu nüristamisega antud keskkonnas. Ökuli pool olles (togisin Championship Manageri) tekkis ekraanile järsku MSNi aken, kus öeldi u. "kliki siia lingile, pane talle punkte, normaalne tüdruk. Võid midagi kirjutada ka tema kohta, ta lubas sulle vastu kirjutada". No selge, Ökuli vennatütar oli MSNi sisse jätnud ja käis vinge rate punktiturg. Ning ilmselt oli jutt inimestest, kes üksteist absoluutselt ei teadnud. Mul tekib pidevalt küsimus "huvitav, kas mina väiksena ka sama rumal olin?" ja tavaliselt saab see mult endalt vastuse "kindlasti mitte!". Ja ega ei olnudki, kuid teisest küljest oli mul ka vähem võimalusi nüristumiseks - võimalusi netti ära kaduda oli märksa vähem, inimesed suhtlesid ka niisama, mitte ei käinud kaubamajades ja rates töllerdamas. Tore, et ma ei pea oma tutvusringkonnalt punkte ootama ja omakorda neid punktidega hindama (sama teema, miks mulle ei meeldi iluuisutamine, võistlustants, sportvõimlemine ja eurovisioon - kuidas omistada oma subjektiivse hinnangu alusel asjale objektiivne väärtus (punktid)). Ning kuna kõik su sõbrad eeldavad sult maksimumi, siis ei olegi põhimõtteliselt võimalik neile midagi muud panna (solvuvad saadanad) ja tekib selline tore pealiskaudne "oi mul on nii palju parimaid sõpru" efekt. Täna hommikul lugesin Kaugverilt mõttetera (ma ei tea, kas see on ta isiklik või laenatud) - "tõtt on võimalik rääkida ainult olukorras, kus inimestevahelised suhted on kaotanud kogu tähenduse". Kedagi tegelikult ei huvita tõene arvamus (isegi kui nad seda küsivad) vaid hoopis kiitus, reklaam ja enda parem positsioneerimine selle valguses. Teine tore mõttetera, mille netist leidsin, käis otse rate.ee kohta - noor inimene ei saa valida, kus ta elab või millises koolis käib. Samuti pole tal tavaliselt veel saavutusi, mille üle uhke olla. Aga rates on tal võimalik oma isiklikku profiili kultiveerida ja kui see ebaõnnestub, siis selle ära kustutada ja uue luua. Nii vist ongi - maailm on väike, müra on palju ja ometi (ka tühised ja nürid inimesed, või ennekõike just nemad) tahavad olla Keegi. Masendav, või mis teie arvate?

Nädalavahetusel oli Eesti segapaaride MV ja ma kirjutasin sellest partnerile kokkuvõtte. Kokkuvõte oli päris aukartustäratava mahuga - 38 lk, esita või ülikooli lõputööks. Mis siis selgunud - vastased olid ikka väga kurjad, isegi veatu mänguga kahe sekka poleks tulnud. Tõsi küll, lolluste tegemajätmine oleks kolmanda koha andnud, aga arvestades et see saadi 53%-ga, siis ilmselt sama teema oli igal paaril. Mängi siis sellistega... kui keegi tahab kokkuvõtet näha, et võib-olla midagi kõrva taha panna ja õppida, eks küsigu Maarja käest :)

Inimesed üllatavad järjekindlalt värvipimedusega. See, et kuldne ja pronksikarva plekk neil mõlemad sama nime kannavad (oleneb inimesest, et kumba) on veel mõistetav (no ei pea inimesed teadma, mismoodi vastavat värvi nimetatakse), aga hämmastav on see, et karjakaupa on tegelasi kes pruuni "punaseks" nimetavad (vastupidist on ka kord-paar olnud). Täna siis sain uue variandi - andsin kundele pleki kätte, tema vedas autosse ja oli paari minuti pärast tagasi - ma olevat talle pruuni andnud, kui tema tahtis hoopis musta. Vaatan mina plekki ühe nurga alt ja teise nurga alt ja mitte aru ei saa, minu meelest on see must mis must. Tema raiub aga oma joru, et see on pruun plekk... Lõpuks suutsin ta ära veenda, pannes tegeliku pruuni värvi pleki sinna kõrvale, siis vabandas ca minuti jagu. Hea et mul on nii hea veenmisoskus :)

Õppejõududel tuleks ära keelata üliõpilaste ehmatamine....

Taust selline: esmaspäeval oli ühe kirjatöö esitamise tähtaeg (niigi nädal hilisemaks lükatud)...kirjutasin siis mitu ööd ja õhtut (päeva ajal oli muudki teha) ja saatsin lõuna paiku õppejõule ära. Täna avan meilboxi, seal vaatab vastu õppejõu vastus sama subjectiga. Peast käisid läbi mõtted, et ju siis olen hiljaks jäänud või talle miski muu ei meeldi... teen kirja lahti: "Tere, sain Teie kirjatöö kätte.Heade soovidega Mati Laur". Huhh.... näis kas pärast seda kui õppejõud selle läbi on lugenud ma samuti nii roosa ja rahulolev olen

Nädalavahetusel toimusid Eesti võistkondlikud meistrikad mälumängus. Olude sunnil tuli minulgi sinna mängima minna. Ambitsioone eriti ei olnud ja eesmärk oli asja rahulikult võtta, kuid üllataval kombel olime peale 1. blokki (ajalugu-poliitika) koguni teisel kohal. Seda hoolimata sellest, et üks kehvasti sõnastatud küsimus ei lasknud meil õiget vastust kirja panna. Edasi läks raskemaks ja vahepeal olime kuskil 8. koha peal, kuid viimase blokiga tegime korraliku tõusu. Ja nii oligi enne viimast küsimust laual seis, kus olime kolmandad, üks konkurent 1 ja teine 2 silma maas (õige vastus annab 2 silma, poolik vastus 1). Viimane küsimus oli mingi albaania-bulgaaria taustaga õllelaadse joogi kohta. Teadsin küll, et see oli see, millega Anu Välba lubas rindu suurendama hakata (st. joob iga hommik klaasikese ja siis kaevad, kas rinnapartii kasvab, üritus jäi küll katki - tea kas maitses tõesti nii kehvasti), aga noh, ei tule see nimi kuidagi meelde. Teistel täpselt sama lugu. Panime siis kirja "bila", õigeks vastuseks oli "boza". No ebaõnn... aga kui siis selgus, et ka konkurendid olid eksinud, oli rõõm küll suur. Mingi õiglus peab siin ilmas ikkagi valitsema, sest ainuüksi kohtunikutegevuse tõttu jäime me ilma vähemalt kuuest punktist (eksitav küsimus, eksitav küsimus+normaalse 1-punktise vastuse eest baranka, normaalse 1-punktise vastuse eest baranka ja suuline märkus küsimuse kohta, mis tegi võimatuks õige vastuse kirja panemise). huhh....
Samal ajal toimusid Saaremaal juunioride meistrikad bridges. Ühest küljest on heameel, et tartlased esinesid hästi - Eesti juunioride esiotsas olid pikalt kõik inimesed Tartu taustaga - kas praegused tartlased või siis siitkandist pärit, teisest küljest aga päris ees olid lätlased. No aru ma ei või, milleeniumivahetusel ei olnud läti juuniorid nüüd küll mingid tegijad ja ega see uus põlvkond ka nii kõva ei ole et tabeli esiotsa puhtaks tegema peaks. Pigem ikka tõde selles, et meie omad on nats pehmekesed... Jääb õnnis lootus, et mõni neist kunagi ikka mängima ka õpib.
Tartu klubis õnnestus eile teha pretsedenditu tegu - viimaseks jääda (44%-ga). Selleks tegelikult ei olegi palju vaja - paar jagu mängida partneriga eri stiilis, paar sitta otsust ja kamaluga ebaõnne. Aga nüüd on see siis tehtud, järgmist korda on oodata järgmisel aastatuhandel.

Huvitav, kas alkokeeld osutus siis niivõrd tõhusaks abinõuks, et sündmused paari päevaga maha rahunevad? Kuigi kui vaadata kinnipeetute arvu - siis mitmesaja ekstremisti ja ässitaja elimineerimisel võiks ju riiukukkede arv võrdelises sõltuvuses niisamagi kahaneda.

asju, mis on silma jäänud:
üldiselt välismeedias pigem vandaale taunivad sõnavõtud, va. Schröder - aga tema teadagi on otsapidi gaasikraani otsas, mida nad Venemaalt Saksasse tõmbavad
meeldiv toetusavaldus aserite kogukonnalt Eestis - hädas näed, kes on su sõber. Peaks tänutäheks mõnikord mõnda aserite söögikohta külastama... kas keegi oleks veel käpp tulema?
Poola Katõni komisjoni avaldus, et Poolas peaks samuti nõukaaja mälestusmärgid maha võtma, kuna Tallinna sündmused näitavad, et need on ainult ettekääne millele iganes
Politseile tõeliselt kasulik PR - austus nende vastu peaks tõusma nii neil, kes näevad neid seadusliku korra kaitsjatena kui neil, kelle pea ei võta kinni muud, kui seda mis sinna kinni pekstakse. Kui pidi olema karjakaupa soovijaid politseid abistama, siis vähemalt ehk tuvastatakse, et selle asutuse erastamine Falckile ei pruugi hea mõte olla
Ansip vs Savisaar 1:0. Ansip vähemalt julges midagi ette võtta, Savisaar aga üritab end igati Eesti võimust distantseerida. Nõustun Oja Petsiga - Savisaar on silmakirjalik ja valelik, peaasi et saaks Tallinna pumba juures penskaritele 30 seeklit välja kaubelda ja valimistel neilt ja venelastelt hääled sisse kasseerida. Ikka kohe väga on vaja saata venelastele "signaale", et tema ongi nende messias, selle asemel et asi resoluutselt kontrolli alla saada ja pärast praavitama hakata. Rannamäe mainis telekas, et on näinud kahte rahvamäsu ja teine neist, Göteborgis, kus politsei oli väga leebe ja mõistev, oli läinud absoluutselt kontrolli alt välja.
eestlaste keelekasutuses on sõna "venelane" praktiliselt asendunud sõnaga "tibla"

Loodame, et terve mõistus võidule pääseb ja laamendajad maha rahunevad. Lõpetuseks kaks lugu mis mulle kogu selle jamaga seoses meelde tulid:

1) Integratsiooniraha oleks mõistlik laiali jagada bridgeliidule. Miks? Sest juhtunud ca 5 (võibolla ka 10) aastat tagasi lugu Vilniuse turniiril, kus üksteise kallal saagisid Trishkin, Karpov ja Levenko ning tegid seda sulaselges eesti keeles

2) 1917 oktoober (uue kalendri järgi november), telefonikõne:
- Smolnõi kuuleb!
- Aljoo Smolnõi, kas teil õlut on?
- Ei, õlut meil ei ole...
- Aga kus on?
-Talvepalees on!
- Uraaaa!!!

Lugedes uudiseid Tõnismäel toimunud märulist (hea et mul telekat ega raadiot ei ole, sai vähemalt öösel rahulikult magada) tekkis mul tunne, et väga raske on mitte muutuda ksenofoobiks. Loomulikult ma armastan teha rassistlikke nalju ja mulle ei meeldi globaalne küla ja rasside-rahvaste segapudruks muutumine, kuid samas olen ma väga tolerantne kõiksugu rahvsute suhtes: ma tunnistan igaühe õigust olla soomlane, venelane, juut, lätlane, neeger või kes iganes - aga täpselt niikaua, kuni see on ta rahvus, mitte ei muutu "elukutseks". Lihtsalt valus on vaadata, kuidas koguneb kari sisserändajaid, kes soovivad muuta väljakujunenud kordi ja tavasid lihtsalt põhjendusega, et neid (immigrante) on juba palju tekkinud. See oleks nagu ma läheksin kellegi poole külla, aga mulle meeldiks seal nii, et sätin ennast sisse ja seejärel kutsun veel paar sõpra endaga sinna ja hakkan asju omal moel korraldama. No ei tohiks ju asjad nii käia, aga paraku mõnedel seda va ülbust jagub. Maarja juhtis tähelepanu, et vandaalid nägid välja nagu tavalised noored inimesed - noh, needsamad, kes kaubanduskeskustes jõlguvad ja muidu igavlevad ja aega surnuks löövad. Ja grupimõistuse omapära on see, et pigem sarnaneb selle intelligentsitase grupi madalama otsa kui keskmisega, nii et pole ime, et igavlev vene pööbel sai alkoholist ja ilusast soojast ilmast tiivad selga ja hakkas lammutama, mis vähegi ette jäi. Taktikaliselt oleks kuju demonteerimiseks ilmselt sobivam aeg olnud varasem (kehvem ilm, mis ei lase massidel hästi koguneda, sest isiklik mugavus on ju ka teadagi tähtis) ja esmaspäev (töö-koolinädal ees, ei saa mitu päeva järjest linna peal laaberdada), aga vähemalt ära ta veeti, hea seegi. Parem üks kord asi teravaks lasta kui pidevalt mingi vene terrori ja väljapressimise käes kannatada. Venelastele oleks paras keset Punast Väljakut püstitada mälestusmärk Batu-khaani vägedele, kes peksid Saksa ja Leedu vägesid ja ei lasknud neil Vene vürstiriigikesi vallutama tulla (OK, see on pisike liialdus, kuid point peaks selge olema), saavad siis kah aru, kui mõnus on vaadata, kuidas kari mongoleid seal ümber oma tantsu tantsimas käib.
Huvitav, kas vantidel endil, kes lammutamas käisid ka pärast seda piinlik on? Sügavalt kahtlen, pole see rahvus...

Eile mängisin üle pika aja taas individuaalturniiri. Seda mitte küll päris vabatahtlikult - Padari helistas ja ütles, et ühte kätt on vaja - kuid mitte ka üleliia vastumeelselt. Lõppeks ilm oli ju ilus (tähtis faktor kodust väljumise ja õhtuse koju navigeerumise juures) ja vaba õhtupoolik ja väike bridgenälg... Kuna esmaspäevase etapi vahele jätsin, siis ei pidanud ka tulemuse pärast põdema ja sain keskenduda õllejoomisele ja kaartide tihisse pildumisele.
Rahvast oli vähe nagu alati - no ei ole kellelgi (peale Sula) erilist huvi seda bridgemängu vormi harrastada. Iseenesest nõustun ühe noore kommentaaridega, kes ei tahtnud varukäeks minna, et:
A) oleks siis kõik omad inimesed nagu Kotkas, aga mingite suvaliste pässidega ka mängida ei taha
B) kannatagu nad nüüd ise, et nii lolli turniiri teha otsustasid

Igastahes Padarile ma mainisin, et järgmine aasta võib selle turniiri ilmselt lihtsalt eriliste südametunnistuspiinadeta ära jätta, mis siis et "teised klubid ju teevad individuaale".

Klubi algas hästi - sain kätte ühe vana võla, mille ma olin maha kandnud (õigemini olin ma selle maha kandnud juba sel hetkel, kui ma selle välja andsin), ühesõnaga ootamatu tuhande raha tekkimisega.

Mängu tase oli individuaalile omane, ühesõnaga kehv. Oleks ma mingit tulemust jahtima läinud, siis oleks võinud kohati päris kurjaks ja kohati päris õnnelikuks saada. Kohe esimeses jaos kontreerisin ära vastaste Staymani ja mu partner (hilisem medalivõitja) arvas, et see on väljavõtuks. Nii ta pakkuski 3♥, sai kontra ja minult singelemanda toetuseks. Tulemus oli -800. Teises jaotuses ei suutnud ta keskmängus käia masti, mida ma olin pakkunud, vaid ründas "laua nõrka". Vahe oli umbes 2 tihi.
Teises voorus kõigepealt partner avas kolme padaga ja parandas minu 3NT nelja patta. Toetuseks oli mul renoo (muud mastid olid head) ja kuna käivitus löögiveski, siis käis ta kolmeta. Seejärel patserdas ta taha 2♥ (no suutis leida võimaluse paljude trumpide loovutamiseks) ja viimaks ei jaganud ära tekkivat positsiooni (kui avakäiguks tuli kõrvalmastikuningas ja seejärel lõppes avakäijal peagi ka trump, siis on ohutu tolle kõrvalmastiga kätte tulla) ja kaotas tempo ning tihi või paar. Õnneks polnud oluline.
Seejärel pressisime partneriga (hilisema võitjaga) ära 21-punktise geimi, järgmises jaotuses mängis ta mingi null-shansi peale ja kaotas tihi (tala ja maksi vahe, sest mängisime NT-d pada asemel) ja viimases toimus vastase ja partneri poolt suurepärane ruutumasti lahendamine. Mäng oli NT ja mast jagunes tal:
KE543 - ÄT82
alustas kümne(?!) käimisekga kunni alla, et "mast lahti blokeerida - iseenesest õige mõte, et 10- ja 8 tuleb deblokeerida, kui meil mast 3-1 olema peaks, kuigi tal on kõrvalmastis sisek pikemasse kätte olemas. Aga kui nüüd Süd krohvi viskas, siis oli kadunud variant neljas soldat Nordilt maha saagida, ühesõnaga - tehniliselt õige on alustada kaheksaga. Seejärel käis ta KE alt väikese ja Nord ei vaevunud S97-st suurt vahele panema. Seda aga väljamängija tähele ei pannud (või lihtsalt ei hoolinud sellest) ja ta mängis ässa! Istu ja imesta...
Järgmises voorus orgunnisin ise osamänguvõitluses -800 (kehvasti mängisin kah, aga ka 200 oleks saast olnud). Siis tulid vaba voor ja üks normaalne voor ning alles seitsmendas voorus üllatas vastane jälle sellega, et ronis pada klapi ja nelja ässa pealt slämmi (kokkumänginud paar kusjuures). Ei tulnud välja, isegi mitte üheta ei läinud. Teises jaos seisab neil 5 mõlemas odavas, aga meil 3♥. 3♥ mängisimegi.... Põhjus oli selles, et inimene ei taibanud, et Ranna-Ruutus saab mõlemat odavat näidata risti pakkumisega ja pakkus kõigepealt ruutut. Eks ta on siis järgmine kord (loodetavasti) targem. Viimasest kahest ma ka erilisi ekstsesse ei mäleta (ilmselt õlled tegid oma töö) ja kokku laekuski üllatavalt kõrge % - tervelt 54. Mine tea, äkki peaks Võsul Eesti individuaalil ka kätt harjutama minema (reaalselt võttes niikuinii ei lähe).

Käisin nädalavahetusel sõbralikus lõunamaises vennasvabariigis Lätis kaarte mängimas. Loomulikult oli esimeseks asjaks, mis mind seal vastu võttis kohalik ilm - vastik ja kõle ja taevast sadas alla mingit ollust, mis oma konsistentsilt oli kuskil lörtsi ja vihma vahepeal. Mängukohta jõudmiseks oli esimeseks probleemiks õige trammi leidmine. Tänu Aivarilt saadud juhtnööridele teadsin ma, et õige sõiduvahend liigub numbri 4 all ja tõepoolest õnnestus mul väikse vaevaga lokaliseerida selle peatus. Siis aga tekkis probleem: mängukoht asus üle jõe, kuid tramm tuli sealt suunast - samas aga teisel trammiteel (kus minu loogika kohaselt trammid peaksid teistpidi liikuma) olid peatuse sildile märgitud mingid muud numbrid, igatahes nelja seal küll ei olnud. Ja et minu häda veel suuremaks teha, siis tuli teisest suunast ka kohe vajalik tramm. Otsustasin siis teha kiirreageerimist - hüppasin trammile, kavatsedes sõita paar peatust edasi, lootuses et peagi tuleb vastu ka vajalik peatus. Nojah, ja siis tegi tramm lihtsalt ringi ümber bussijaama ja hakkas õiges suunas liikuma. Esimene tõke edukalt ületatud. Edasised juhtnöörid sisaldasid, et pean trammiga üle raudteesilla sõitma ja siis keerab see vasakule ja umbes teine peatus peale seda on õige. Sõitsin trammiga üle raudteesilla, tramm keeras paremale. See sundis tähelepanu tõstma ja silmad lahti hoidma, kuid kui ta peale järgmist peatust vasakule keeras (ja peatuste nimed ei sarnaned kuidagi sellega, mida mulle oli öeldud), tundus, et kõik on kontrolli all. Ainukeseks ohuks olid maamärgid (lage roheline plats, suured inetud hooned ja Maxima poeketi reklaam - ma olin seal korra varem käinud ja mulle meenus, et midagi sarnast oli mängukoha juures küll). Aga mis seals' ikka, ega reklaam pole veel pood ja inetuid hooneid on Riias küll, küll mõne lageda platsi ka leiab. Sõitsin siis 2 peatust edasi, aga tramm hakkas keerama mingi Lasnamäge meenutava asumi poole (Imanta). See tekitas mus kahtlust, et juhtnöörid võisid olla veidi sussaaninlikud ja seepärast tulin igaks juhuks ülejärgmises peatuses maha ja helistasin Aivarile, et aru pärida. Väga palju ma targemaks ei saanud, aga tundus, et tagasi tulemine ei saa viga olla. Istusin siis trammile, sõitsin ühe peatuse (kuna järgmiseks peatuse nimeks öeldi midagi muud, siis ma pelgasin, et mingi jõnks tuleb jälle sisse või jääb selles suunas üks peatus vahele. Pühapäeval tagasi tulles muidugi selgus, et peatus oli ikkagi õige, lihtsalt Läti tava on panna eri suundades peatustele erinevad nimed) ja viskasin teise peatusevahe jala (seda khm... ollust sadas ikka veel pidevalt) ja tundsin end Kolumbusena, kes on avastanud Ameerika, kui ma lõpuks mängukoha tuvastasin.
Mäng kui selline oli mõnus, sai suhteliselt normaalselt mängitud, peamiseks probleemiks oli süsteemi kramplik meelespidamine - 1♣ ja 1♦ avapakkumised olid omavahel ära vahetatud, 1♣ peale mängisime ülekandeid ja 1♦ peale kontrollivastuseid. Ühe korra oleks äärepealt unustanud ja 1♣ avanud, viimsel hetkel korrigeerisin 1♦ peale. Takkajärgi tark olles oleks vist parem olnud see ära unustada, sest slämm läks ju taha (kõrvalmast 6-1, 5-2-ga on variandid ja 4-3 puhul on leping suht ladvast). Ühe slämmi käisin lollisti taha, aga sellest allpool.

Tagasiteel üritasid mingid 2 mustlast mult raha välja meelitada - jutt selline, et nemad autoga ja bulgaariast ja väga sõbrad jne. ja kas ma ei leiaks neile midagi bentsu jaoks. Et neist lahti saada, kahisin järgijäänud 1- ja 2-santiimised mündid (kokku 5 santiimi) ja mainisin tuima näoga, et mul pole üldse mingisugust muud raha järgi jäänud. Näha oli, et uskuma nad ei jäänud, aga mis neil ikka parata.

Aga nüüd slämmist. Mängisin Südist 6NT lehega:
♠ ÄKET
♥ ÄEx
♦ KExx
♣ Äx

♠ xxx
♥ STx
♦ ÄSx
♣ Kxxx

avakäiguks väike ärtu, tagant võeti kuningaga ja käidi ärtu tagasi. Seejärel võtsin ära ärtu, kaks pada, neli ruutut (avakäigu tegija viskas ära 2 ristit) ja kaks ristit ning käisin pada, millele eest tuli väike. Nüüd siis hakkasin leiutama, et mida padaga pihta hakata: avakäijal oli ruutu duubel ja neljane risti, mis tähendab, et ärtu-pada on mingit pidi 4-3. Arvasin, et pigem siis ikka käis neljasest ärtust välja, muidu oleks ta äkki võinud ristit käia ja mängisin tipust, see oli teadagi vale. Aga kus siis viga sai tehtud: enne kolmanda ärtu võtmist pidin mängima neli ringi ruutut, et anda talle võimalus kolmas ärtu ära visata. Kui ta seda teeb, siis on võimalik jaotus kokku lugeda. Loomulikult ta peaks olema võimeline mu tihid kokku lugema (ma olin näidanud kolme kontrolli) ja taipama, et ärtut peab ta iga hinna eest hoidma, kuid iseasi on, kas ta seda ka teeb. Ühesõnaga siit 2 moraali:
A) kui hakkad tihisid karpima, võta kõigepealt ära see mast, kuhu vastased PEAVAD äraviskeid tegema
B) kui oled kaitses, loe kokku väljamängija tihid ja see, mitu äraviset sa tegema pead. Ühtegi masti, kus väljamängijal on tõmme (tõmbed) ei tasu renooks visata, sest siis pead sa niikuinii sooritama äraviske kõrgele kaardile tolles mastis ja lisaboonusena lased väljamängijal jaotuse kokku lugeda

Ülejärgmises jaotuses jõudsin jälle slämmi, kus oli üheksane trumbimast ilma emand-kümneta. Tõmbasin ässa, tagant kukkus kümme. Seepeale tundsin, et jälle on kindlasti asi nii vastikult korraldatud, et tuleks lõigata, kuid otsustasin endale kindlaks jääda ja tõmbasin emanda tagant maha. Huhh....

aga vähemalt matsi me võitsime, 16 jagu lõppesid skooriga 74:47, hiljem tuvastasin, et mina olin neist 16-st jaotusest 11-s väljamängijaks jäänud

Eile lõppesid Tartu paaride meistrikad kuna heitlus esikohale oli pingeline, tuli viimane etapp ära võita (ja nii suure protsendiga kui võimalik). Ja teist sarja järjest läks see edukalt korda - kui Talvesarja viimasel etapil laekus 66%, siis eile tuli isegi 67% ning üldvõiduks piisas (oleks piisanud vist isegi 58-st). Abiks oli muidugi see, et eile enamus vastaste imelikke tegusi sai väärilise palga, mitte nii nagu tavaliselt, et nad oleks sellega ära pääsenud või koguni teeninud.
aga jah - istu ja imesta loomariigi kirevuse üle:

1. jaotus:
Luks lahendab lõppseisus masti:
Sx - ATxxx

käib väikse, paneb lauast kümne ja see saab tihi - vaenlane ei viitsinud KE-st vahele panna

3. jaotus

Luks avab Wilkosziga, vaenlane paneb 4NT (odavate valikuks). Leht on tal:
♠ -
♥ Äx
♦ KT9xxxx
♣ Äxxx

partner "üllatuslikult" valib 5♣ ja siis mängivadki seda, minul on KESx vastas.

4. jaotus

vastane avab 1♦, saab 2♥ vastuse (FG) ja nüüd küsib ässasid ja kuningaid, ning saades 2 ässa ja 1 kuninga maandub viies ärtus. Leht on tal:
♠Exx
♥ÄSx
♦Exxx
♣ÄES

istus keskeltläbi kehvasti ja partner ka ülihästi ei mänginud, käis kaheta (10 tihi ikka on, kui natukenegi tihide võtmisele keskenduda)

5. jaotus

vastane valib klapi asemel ebaklapi ja teeb lisaks kõigele muule revoki (see viimane küll midagi ei maksnud)

6. jaotus

kõntsaga tõstetakse partneri mittesundiv 2♥ kolme. Tulemus kaheta (kallis tsoonis)... kui turniiriseis oleks kehvem olnud, oleksin sellele isegi kontra andnud

7. jaotus

Luks lahendab masti
ÄKx STx

käib lauast soldati, väike-väike-väike. Jao lõpul selgub, et vastane oli kaval ja peetas emandat.

9. jaotus

1♠ avapakkumisele on vastas:
♠ -
♥ Kxxxx
♦ Exxxx
♣ Kxx
vaenlane kaotab kallis tsoonis balansi ja jõuab 3NT-sse. Mõned olid selle küll ka kuidagi välja lasknud, aga meie vastu keris kolmeta.

10. jaotus

vastane avab, teine küsib ässasid ja kuningaid ja paneb 5NT (kuna 2 kuningat on puudu - tegelikult oli partner kuningaid valesti vastanud ja puudu oli neid koguni kolm). Kuna ma vale kuninga alt avakäiku ei teinud, siis oli ainult 12 tihi (2 lõikust istuvad), kui käiksin vale kunni alt, tuleks 13.

13. jaotus

vastane ei vaevu masti 13-ni lugema ja vaatab, et kümne tõmbele üheksa küll kukkus, aga kaheksat mitte (ma olin selle varem signaaliks mingile pildile visanud). Järelikult mast ei tee... :P

14. jaotus

1NT vastu tehakse avakäik lehest:
♠ S9x
♥ Äx
♦ Sxx
♣ Äxxxx

avakäiguks risti äss ja hüvasti sidemed...

15. jaotus
nelja kaardi lõppseisus on vastasel võimalik võtta tihi, samas mastis Luks lauda kinni visata ja saada oma lõikesse jäänud pildiga tihi. Aga loomulikult sai selle tihi laud, järgmises tihis visati ta ise seal mastis sisse ja tuli käia lõikesse

16. jaotus

1♣ - 1♦ järel ei suuda vastane lehega:
♠ ÄKx
♥ KTx
♦ ÄKSxx
♣ Äx
teha muud pakkumist kui 3♦. Partner toetas ja tuligi 3NT asemel 5♦ mängida. Kuigi väljamängija sooritas minu vastu õnnestunud hiina lõikuse (ristis oli tal Ex ja ta käis emanda välja, mida ma viienda tühja kunniga ei katnud), siis rõõmu oli sellest vähe, kui leping lõpuks kaheta keris (üheta mäng oli ka triviaalne - muud mastid olid elimineeritud ja kui ma nüüd ärtut käisin, ei tohtinud kunni peale panna - seda enam et äraviset ei olnud)

17. jaotus
vastane läks kõntsa lehega härjaks kätte, küsis ässa, küsis kuningat ja pani 5♥. Mõtlesime välja (vähemalt) 2 mänguplaani, kuidas 11 tihi saada, aga väljamängija valis sellise, mis andis 10. Kusjuures tegu ei olnud eriti normaalse plaaniga.

18. jaotus
otsustas vastane ahneks (VÄGA ahneks) minna ja tegi mingi lõikuse (kuna avakäigumast pidas tal hästi)... paraku tegi Luks kaitses õige lülituse ja varre 3NT läkski taha (kui see välja oleks tulnud, siis oleks meil üsna nutune skoor olnud)

20. jaotus
oleme kallis tsoonis 4♥ ära pressinud, nüüd üks otsustas et kui partner on paar korda pada pakkunud, siis tuleb tõkkesse minna 4-3-3-3 jaoga (pada ei olnud neljane). Partner muidugi oli kuuenda tühja KS-ga härgamas käinud (kallis tsoonis!) ja nüüd ei suutnud meie pakkumisest välja lugeda, et Luksil peab olema kolmas padaemand... muidu oleks tõke isegi kasulik olnud (kuigi väga kehv tulemus sellegi poolest), nüüd punkte ei laekunud

21. jaotus
läks vaenlastel vahelduseks pihta - 12 silma ja viiese kalliga avanguks pass ja pärast ka mittesundiv (isegi mitte kutsuv) pakkumine... sai pakutud vastavalt tihivõtmisvõimetele ja 2♥ tuli täpselt, saal teadagi neljas ja taga

22. jaotus tegime ise vahelduse mõttes kala - mu kõrgelt austatud partner suutis mulle esimese äraviskega anda signaali masti, mida ta kindlasti ei tahtnud... peale seda ei uskunud, et tal üldse mõni pildikaart käes oleks, aga näe, oli ja 3NT tuli pahadel ulgudes välja

nii et ei saa öelda, et vastased hiilanud ei oleks, õnneks Allah oli üks kord ka armuline ja karistas enamuse käkke ära.

Ajakirjandus on masendavalt nüri - jälle jahuvad nad 13. reede teemadel, nagu selliseid kuupäevi vähe oleks olnud. Viimane oli vist oktoobris, kui mu mälu mind ei peta ja Postimehes kirjutas Lauri Vahtre korralikult selle tekkimise tagamaadest (Templiordu hävitamine 1314, see oli ka 13. oktoobril, mis oli reedene päev). Võiks ju arvata, et teema on ammendunud, aga ei - jälle mingid "huvitavad" küsitlused, et kas tegu on ikka tõesti õnnetu päevaga ja kas inimesed kardavad 13. reedet. No kaua võib...

positiivsete asjade sekka võib kanda eilse Kotka klubi, kuhu tuli kohale 10 paari. Enamasti tekitab masendust see neljapäevane lasteaiakasvataja mängimine, et kanda hoolt selle eest et inimesed ikka kohale tuleksid - küll on ühel mingi häda, küll teisel, mõni ei viitsi jne. Ja tavaliselt on siis neljapäeva hommikuti tunne, et peaks poe kinni panema, kuna kedagi see ei huvita. Samas on jälle kindel seltskond käijaid ning mõnus seltskond ja need inimesed suudavad õhtuti tekitada piisavalt hea tuju, et järgmise korrani vastu pidada. Ja noh, kui keegi ei taha käia, ei saa ka sundida, lihtsalt kahju on...
Luksi kursustelt oli ka kaks paari kohal, nagu arvata oli said nad oma kogemustele vastavad kohad, aga vähemalt tundusid esialgu entusiastlikud olevat. Mängida nad veel küll ei oska, kohati ikka tundus eriline udus rabistamine olevat. Aga noh, kui inimesed on olemas, siis mängima saab neid õpetada, halb on see, kui inimesi kuskilt ei tule. Selles suhtes teeb Luks vähemalt head tööd, et viitsib orgunnida kohta ja õpetada algajaid, tüüpiline Eesti bridgemängija suhtumine on aga paraku selline, nagu Türi (või mõne sarnase Kesk-Eesti koha, täpselt ei mäleta) mingi gümnaasiumi direktoril. Kui Luks teda agiteeris, et pangu koolis ring käima, vajus tollel mokk töllakile ja hakkas kostma vingumist ja hala teemal "ei tea, kas keegi õpetab ja ei tea, kas noored ikka tahavad jne.". Kui bridgemängijate käest küsima hakata, et mida nad on teinud selle heaks, et inimesed Eestis bridget rohkem ja paremini mängiksid, siis ilmselt enamus peaks end samasuguseks töllmokaks tunnistama.

Laural oli ikka tuline õigus, kui ta kunagi väitis: "lolle ei künta ega külvata, need sünnivad ise!" Võtan lahti Postimehe veebilehekülje ja üleval on väike pilt mingist säravast tüübist, kes käed võidu märgiks üles ja laiali on lükanud ("ma olen nii suur, ma olen nii vägev, ma olen parim!"). Vaatan siis nuppu - tüüp rõõmustab selle üle, et ta tunnistati Anna Nicole Smith'i lapse isaks. No aru ma ei või - hunnik tüüpe, kes kaklevad selle kahtlase "au" nimel, kes nimelt oli pornostaarile (kes elu jooksul ilmselt tõesti üsna mitu km. m... on imenud) lapse ära tegi ja siis lapse isaks kuulutamise puhul välja näha nagu kutt oleks just USA presidendiks valitud... Selge see, et tibi jättis lapsele kopsaka rahasumma päranduseks ja asi sellest alanud, aga inimeste nürimeelsus on ikkagi üks asi, mille üle ma imestamast ei väsi.

Üldse on väga veider, mis asjad ületavad uudistekünnise - ntks. Postimehe rubriik "elu": pealkirjad sealt: "Ott Aardam vigastas tulistamisstseenis kätt", "Selgus Anna Nicole Smithi lapse isa", "Itaallane kõnnib truuduse märgiks 1000 miili", "11. aprilli horoskoop", "Victoria Beckhami magu on kahanenud", "Jon Bon Jovist tehakse nukk", "Julia Robertsi abielu on kriisis", "Itaallannad otsivad tõsielusaatest poegadele pruute". Selline see elu meil siin siis ongi....

Möödas on siis parasjagu nädalajagu ja vahepeal pole olnud mingit inspiratsioonipalangut, mis kirjutama sunniks. Ega nüüdki, aga kuna rahvas nõudis, et ma oma kesk ööd pähe turgatanud teooria jumala kohta kirja paneksin, siis üritan seda ääri-veeri meenutada. Mitte et see eriti kerge oleks - ega pea pole prügikast, et kõik mõtted kinni peaks.

Teooria tekkis sellest, et hakkasin mõtlema, kas mitu tuhat aastat tagasi nõuti kõikvõimsalt jumalalt (kui selline asi eksisteerib) ja omistati talle samasuguseid karakteristikuid kui praegu. Selles suhtes on sõna "kõikvõimas" kaunis mugav, et sinna alla annab ära mahutada mida iganes. Kui loodusnähtustega seotud jumalate välja mõtlemist saab lihtsalt ette kujutada - no kui on mingi västrakujuline asi taevas (välk), siis peab seal taga olema keski, kes selle västraga virutab, siis omnipotentse (kas pole tore sõna?) jumala väljamõtlemisega võiks olla jupp tegu.

Aga teooria oli selline, et kauge esivanem nägi unes, et ta võib teha, mida iganes tahab. Ärkas siis hommikul üles ja vormus ta peas olendi kuju, kes nii saabki. Kuna selge on, et see käib kaugelt üle inimese piiride, siis tuli välja mõelda üliinimene, kes ristiti jumalaks. Ja nüüd ongi kogu inimkonna areng käinud seda teed, et jumalat ehitada. Kuna inimkeha modifitseerimine ei ole kerge, siis on mindud jumalale atribuutide lisamise teed, ehk siis ehitatud masinaid. Ja nõuded jumalale kasvavad pidevalt, seoses sellega, mis juba tehtud on. Näiteks jumala poolt saadetud ilmutused = televisioon, aga kui telekas on juba olemas, siis "õige" jumal saaks seal kanaleid vahetada tugitoolist väljumata - st. tekkis kaugjuhtimispult. Ja Jumalale omistatavad vaimsed nõudmised on ka sellised, mille poole tuleks püüelda, aga nagu kõigi ilusate ideedega (nt. kommunism või anarhism) on - paberi peal on kõik küll tore, aga reaalsuses ei toimi - vähemalt mitte olemasoleva inimtõuga.

Ühesõnaga "jumal" on olemas ja kasvab ning areneb pidevalt - seda koos inimkonnaga, mis teda loob. Ja ilma inimeseta pole ka jumalal mingit mõtet - ei saa ju tõsiselt võtta teooriat, et jumal lõi inimese, lihtsalt selleks et oma peegelpilti vaadata. Ja siis andis ta peegelpildile elu, et vaadata, mis edasi saama hakkab. Ja nüüd hoiab inimeste käitumisel silma peal. Mu meelest kõlab see nagu eriti haige meelelahutusprojekt. Pigem see karistav/kasvatav/manitsev funktsioon tuleb sellest, et ühiskond on vaja kuidagi koos hoida, aga iga indiviidi kontrollimine on teadagi kulukas - seetõttu on parem kui igaüks iseennast valvaks ning vältimatu karistus on täpselt paras asi, millega lapsi ja mõtlematuid inimesi hirmutada - mõtlev inimene ei käitu asotsiaalselt (kui tal muid plaane pole, aga selliste plaanide vastu ei anna midagi parata).

tundub, et ma olen oma heietustega üsna laiali valgunud, nii et ilmselt on parem ära lõpetada. Aga jah, nagu kõik on vist juba aru saanud - ei sobi mulle see semiidi jumalatüüp, kus on üks ja ainus jumal ja üks ja ainus õige tee (mis on defineeritud sellesama jumala poolt ja läbi).

Eile sai käidud Brahmsi "Saksa reekviemi" kuulamas. Iseenesest enamasti tore kuulata, aga kuskil poole peal tabasin, et mul on üsna härra Jourdain'i muusikamaitse ("Kas seal orkestris ka laevapasun on? Laevapasun on minu lemmikpill, sest tal on kõige kõvem hääl!"). No nii hull see ka ei ole, aga mulle tõesti meeldib selline "võimas" muusika, millele on kerge heroilisi stseene taustaks ette kujutada. Õnneks seda oli ka natuke (seepärast see mõte mulle pähe tuligi). Sealt edasi tekkis mul veel teine idee ka (mõtelge ainult, tervelt kaks ideed päevas!) - sellised süvamuusikateosed võiks kirjutada mõnes väljamõeldud keeles. Lugu nimelt selles, et ma ei saa saksa keelest mitte muhvigi aru ja laul oli minu jaoks paras umbluu (ja sellise muusika puhul ei ole ka ilmselt muud keeled kergelt arusaadavad). Saksa keel on aga harukordselt inetu kõlaga ja teos tõenäoliselt ei kannataks, kui saksakeelne piiblitõlge asendada juhuslike, kuid selle eest meeldiva kõlaga silpidega ja publik ei peaks kuulama neid i- ja e-tähti, millest saksa keele vokaalistik suures osas koosnevat näib. Kolmas idee tekkis mul muidugi ka (aga see jääb juba uue päeva, st. praeguse kirjutamise aja sisse) - kui reekviem on kirjutatud piiblitekstile (ja on pehmelt öeldes jutuna üsna vähepakkuv, pealegi ei jõudnud nad sellega just kaugele ja kippusid samu lõike kordama), siis võiks kohandada seda muusikat tekstidele, mis moodustaksid mingi huvitava loo või siis oleksid tänapäevasemad. Näiteks inimõiguste deklaratsioonile - oleks juba aeg mingi sürreaalne juutide jumala sõna asendada millegagi, mis põhineb inimesel. Oma jumalateooria tekkis mul ka (džinn kasemahlaga teeb imesid), aga kuna kellaaeg on hiline, siis sellest võib-olla mõni teine kord - eeldusel et ma suudan seda meenutada.

Veider lugu bridgekonventsioonide mailt: esmaspäeval rääkisin Valloga töö juures, et nad Nirgiga mängivad sundiva passi järgnevust pööratult. Ma teadsin, et maailma tipud teevad sama moodi, aga me ei suutnud välja mõelda, mis selle eelised on. Sama õhtu krooniks oli jaotus, mille tagajärjel me Leoga pöörasime ka vastused sedapidi. Lugu nimelt selline, et ta avas 1 ruutu, vastane pani 3 pada vahele ja ma jaotusliku kuid nõrga lehega kontreerisin väljavõtuks. Teine vastane tõstis 4 pada ja Leo kontreeris, kuna ei soovinud kõrgemale pakkuda. Tulemuseks teadagi baranka...

Õnnestus nädalavahetusel Eesti võistkondlikud meistrikad bridges ära võita. Andis järjekordse positiivse laengu ja tundub, et seda mängu võib edaspidigi mängida. Leoga mängisime tegelikult päris hea turniiri, hoolimata viimase aja kokkumängu nappimisest süsteemiga ei puterdanud ja kui mõnes kohas jäigi teravusest puudu, siis see sai korvatud lihtsalt rutiini pealt - lollusi tuli sisse väga vähe. Nüüd on liiga läbi, peaks hakkama trenni tegema :P
Bridž on selles suhtes tore mäng, et lühikesel distantsil võib kõike juhtuda, aga pikal maal tulevad tasemevahed siiski välja. Nii võibki selle aasta A-Liiga kokku võtta: "ei miskit uut Eesti bridžis". Meie võit oli oodatav (kuigi see ei olnud broneeritud, tundus et kaader on siiski kõige tugevam), seda enam et Lemps ja Tihane (eeldatav nõrgim lüli) tegid suurepärast tööd ja teised ka ei maganud. Medalitele kaklesid need, kes pididki ja kuigi neljandaks jäi see punt, keda ma ise pidasin peakonkurendiks võidule, ei ole ka selles midagi põrutavat. Ülejäänud võitlesid ellujäämise eest ja mõned jäid ja mõned saavad aasta aega B-Liigas vormi koguda (või Otepää vanamehed pigem alla käia), teised ilmselt saavad aga aasta armuaega. Eesti bridgeliigad sarnanevad Inglise jalgpalliliigale, sest traditsiooniliselt on üles kõrgliigasse tulevatel võistkondadel jupp tegu püsima jäämisega (8-võistkonnalise A-Liiga ajastul on 12-st üles tulnud võistkonnast 9 kohe sama teed tagasi läinud). Ilmselt on ikka see mäng, mida mängitakse hoopis erinev. Kui Laura küsis mult peale Tartu mälumängumeistrikaid, et mitmes meistritiitel see mul on, siis lugesin kokku - bridges 3x Eesti (nüüd siis juba neljas), 1x Läti, 10x Tartu ja 3x Eesti juunioride; mälukas 1x Eesti ja 3x Tartu, kokku siis 22 meistritiitlit. Ja ma arvan et asi ei lõppe sellega (kuigi meie võistkond mälumängus see aasta esikohafavoriitide sekka ei kuulu ja kahjuks tuli ka tagasi lükata Indrek Salise pakkumine mängida paarismängu koos, sest see nädalavahetus oli juba ära planeeritud). Aga tuju on igastahes hea (isegi ilma džinni ja kasemahla kokteilita, mida ma praegu tarbin - päris huvitav teine tegelikult) näis kaua seda jätkub.

Esmaspäevane näide inimeste rikutud mõtlemisest:
kuna all leti taga toimus teenendamine teosammul (mitte päris ebaharilik lugu TÜ kohviku kohta, kuigi neil on ka paremaid aegu), siis jäin seitsmendasse vooru hiljaks. Häda aga selles, et peale kuuendat toimub traditsiooniliselt pööre (ja hüpe) ning inimesed olid juba seitsmendaga pihta hakanud. Selle peale siis üks vanema generatsiooni mängija (keda lähtudes tema olekust ja olemusest nimetagem Suller Ila, tema tegelikku nime ma tolle isiku privaatsuse tagamise huvides ma ei avalda) avaldas arvamust, et "kindlasti Naber lükkas vaba vooru edasi, et S.I. saaks endale raskema vastase". No aru ma ei või, nagu ma oleks mõni Tartu bridge kuri kombinaator, kes hoiab iga voor silma peal sellel, kes kellega mängib (Lisaks sain ma ise vist natuke tugevama vastase, kuigi erilist vahet polnud). Aga jah, eks igaüks mõtleb oma rikutuse tasemel ja teisest küljest - nüüd on mulle siis hea idee antud :)

Esmaspäevane käik arsti juurde kinnitas mu kahtlusi, et ma siiski jään ellu. Mingi sulgur mao ja söögitoru vahel ei funka ja söögitoru saab happerünnakut, kuid esialgu midagi hullu veel ei ole.
Aga mis elu see selline on?
A) soovitati mitte süüa palju korraga
B) soovitati mitte pikali visata peale sööki (eriline niutsukoht, mu meelest täis kõhuga lebo on ikka midagi eriti mugavat)
C) soovitati hankida kõrgem padi (et öösel happerünnakut ei toimuks)
D) süüa võib küll ideoloogiliselt kõike, aga hoidku ma silmad lahti (või kõht valvasana?) et mis võib halvasti mõjuda, olevat üsna individuaalne
E) kohvi on ebasoovitatav
F) suitsetamine samuti

alkoholi tarbimise kohta ma jätsin igaks juhuks küsimata, pärast selgub et see on ka halb. Kuna mul enesedistsipliini täpselt nii palju on, et hoiduda asjadest, mis on konkreetselt ära keelatud, siis tundus, et parem on antud teema rahule jätta.

Nädalavahetusel sai käidud Pärnus võistkondlikku turniiri mängimas. Seekord siis sedapsi, et tänu slämmi taha mängimisele jäime me teise finaalgruppi, mis küll õnnestus paraja varuga ära võita, kokkuvõttes 5. koht. Muidu poleks sest slämmist midagi halba olnud, kuid paraku juhtus see põhikonkurendi vastu ja kuna 2 võistkonda meie grupis panid "ladvast", siis saigi see saatuslikuks (teisest grupist oleksime oma summaga edasi saanud) aga nüüd jaotusest:
♠7
♥Sxx
♦ÄExx
♣ÄSxxx

♠ÄKST9x
♥ÄE9
♦xx
♣Kx
hakkasin (alumise kaardiga) releetama ja kuulsin et ärtu kuningas on lõikes (vastane kontreeris mingit ärtuvastust) ja kui partnerilt 2 ässa sain, pressisin 6 pada. Avakäiguks ärtu, nagu tellitud ja võtsin ärtu kümne emandaga ära. Nüüd on olemas väga palju mänguplaane, et vabaneda oma kadujatest trumbis ja ruutus. Trumbimasti eraldi lahendades on parim minna lauda ja lõigata emandat (võrreldes tõmbega võidab kui kolmas emand on lõikes (18%), aga kaotab kui taga on duubel emand (8%) või singel emand (paar protsenti)). Otsustasin, et tõmban kõigepealt ära 2 ristit, äkki kukub risti emand, mis võimaldaks mul loobuda trumbi lõikamisest. Ei kukkunud, ja trumbi käigule pandi eest kaheksa ja mu trumpsoldat võeti emandaga ära. Nüüd järgnes ruutukäik ja ma olin sunnitud masti lõikama - lõikus. Nüüd on siis leping sisuliselt väljas, tuleb tulla kätte et tõmmata trumbid maha ja siis teha fikseeritud lõikus ärtus. Kuid kuna esimesele trumbiringile oli eest mängitud 8, ei julgenud ma ristit kõrgelt trumbata, kartes 5-1 istumist, samuti ei julgenud ma ristit madalalt lüüa, sest pelgasin ülelööki. Seepärast üritasin ma ärtuga kätte tulla (väike kaart 9 alla), kuid seda tagant trumbati ja leping läkski üheta. Selgus siis, et trump OLIGI 5-1 (nii et risti kõrgelt löömine poleks töötanud), kuid risti oli 3-3 (emandaga lõikes) ja võitnud oleks väikse risti löömine. Leo arvas, et äkki oleksin ikkagi pidanud ärtu käigust loobuma ja ristit proovima, kuna see, et kaitsja paja emandaga tihi saades uut ärtut ei käi, võib olla ohufaktor - partner ju kontreeris ja miks ta peaks ruutut proovima. Tuleb nõustuda. Üks kiibits (Kivioja) arvas, et ma oleksin pidanud risti kuninga tõmbamisest loobuma ja lihtsalt risti ässaga lauda minema, kuid sellega ma päris nõus ei ole, sest kui paja lõikus ei istu ja vastane käib ruutut, siis sõltun ma kindlasti ruutu lõikuse istumisest, praegu tekkis lisavõimalus risti emanda pudenemise näol (mul on pealtnäha kindel sisek risti kõrge trumpamise näol, sest mõte trumbi 5-1-st tekkis mul alles peale kaheksa kukkumist). Ja enda plaan B oli kohe peale avakäiku mängida trumpi ladvast ja siis vaadata, mis edasi saab - kui ka kolmas emand on lõikes, siis peab ta käima mingisse kahvlisse (ärtu on parim, sest see on fikseeritud) ja siis jõuan ma proovida ristit (2 tõmmet ja löök) ja seejärel lõpus suures hädas ruutulõikust. Kõlab nagu parim saadaolevatest plaanidest... aga nojah, paljud muud plaanidki töötavad, kui ma kuidagi otsast mängima hakkan... ja samuti on ka palju plaane, mis ei tööta, nagu see mille ma valisin. aga lõbusamat sorti sokk, mille ma tegin eelviimases voorus, kui oma finaalgrupi võit oli sisuliselt kindel ja ma ei suutnud korralikult keskenduda (tõenäoliselt mängis selles oma osa ka reede õhtul pikaks veninud aklimatiseerumislaager).

jõuan ühepoolses pakkumises 3NT-sse, avakäiguks tuleb ärtu äss ja vaatan otsa järgmisele jaole:
♠KESxxx
♥Ex
♦Sxx
♣Ex

♠Äxx
♥x
♦Äxx
♣ÄKSxxx

vastane tõmbab ärtu kuninga, sellele viskan ruutut (punane punasele ;)). Vastane lülitubki kolmandal tihil ümber, huhhh.... Siis selgus, et ärtu jaguneski vastastel 8-2 - ÄK duublis vastu kaheksandat soldatit - ja lepingus tuli 11 tihi. Teises lauas kaheksast ärtut ei varjatud ja 5H kontraga läks kaheta, +4 IMPi meile. Seletus, miks me musta masti slämmi asemel 3NT mängisime on, et ma hajameelselt vaatasin, et Leo on mulle lubanud ärtut (mida kinnitas ka mu lehes olev ärtu singel ja vastaste vaikimine). Leo eetilise mängumehena ei saanud ka 3NT-d ära parandada, kuigi ta mu seletusest aru sai, et me savis oleme (hea et ma mingi teistsuguse jaoga 4ärtut ei pakkunud) ja nii ta läks.

kaheksase ärtu varjamine on märtsikuus väga moodi läinud - A-Liigas omas Mell kaheksast ärtut (KESxxxxx) ja mingit 4-8-0-1 jaotust. Avanguks ta passis, kui ma neljandalt käelt 1 ristiga avasin, siis passis uuesti ja kui me mõne korraga kuues ristis olime, passis sellegi. Tulemus oli -920, ainuke leevendav asjaolu oli see, et teises toas ta võistkonnakaaslased kontreerisid 4 ärtut ja said veel lisaks -790, nii et ilge tala oleks ta sealt ilmselt niigi saanud

Ei ole kerge see sõltlase elu. Viimasel ajal olen seda täitsa teravalt omal nahal tunda saanud. Jutt käib muidugi arvutimängusõltlusest (mida teie siis mõtlesite?). Lihtsalt ma pean mingi arvutimängulaksu kätte saama (mis mängu, see ei olegi nii oluline) - võistlema kasvõi iseendaga ja vaatama, kas õnnestub midagi paremini teha kui eelmine kord. Või siis leidma uue aspekti mängule. Näiteks sellist mängu nagu Wolfenstein mängisin ma rallimänguna - panin endale surematuse ja relvad ning asi käis selle peale, et kui ruttu ma suudan ta läbi mängida (mingi ca 6,5 minutit läks vist) ja praegu mängin Colonizationit (on selline vana ja võibolla mitte väga paeluv mäng, aga mulle meeldib) - mitte selle peale et ära võita (kuna ma olen leidnud paar viga, mida saab enda kasuks ära kasutada, ei ole sellega probleemi) vaid selle nimel, et miljonäriks saada. Seni pole veel õnnestunud (paljuski viitsimise taga), aga ükskord peab see juhtuma. Igatahes "ülesehitamismängud" on suured lemmikud ja veelgi suuremad ajaröövlid.
Aga miks ma hakkasin kurtma on see, et tööelu ja muud kohustused vähendavad tuntavalt aega, mida saab arvutimängude alla toppida. Ja juhtubki nii, et kui tekib mingi vaba hetk, siis suure tõenäosusega kasutan ma selle mõne mängu peale ära. Ja kuigi see on finantsiliselt vähekoormav sõltuvus, erinevalt paljudest muudest, siis jääb tegemata hulk vajalikke ja kasulikke asju. Õnneks vähemalt on Maarjal ka positiivne suhtumine arvutimängudesse ja sageli on võimalik temaga koos HOMMi mängida - st. et saab ühendada 2 meeldivat tegevust - temaga suhtlemine ja pahade peksmine.
huvitav, kas arvutimängusõltuvust ravida saaks? või kas seda tasuks üldse teha?

Simmonsilt järgmine tore kild (jälle umbkaudne tsiteering): "teistest mägedest jäi mulle meelde Croagh Patrick. Sellel mäel ei pidavat olema mitte ühtegi madu. Mitte et tervel planeedil ühtegi madu oleks olnud". Tagamaa - Iirimaa kaitsepühak Püha Patrick olevat sealt saarelt kõik maod ära hävitanud.
Õnnestus tulla Tartu meistriks mälumängus. Võistkondlikult ja kolmandat aastat järjest, kuigi see aasta oli vaenlastel isegi šansse kuni viimase vooruni. Seekord tegi Palamets oma elu ilmselt parima mängu – ühegi tema poolt pakutud vastuse õigsuses ei olnud kahtlust – ja meile sobis ka muidu. Juba esimene küsimus näitas vormi headust – nimelt küsiti, kui mitu peatükki – suurat – on Koraanis. Kerkis mulle pähe arv 114, ise ka ei tea, miks. Pakkusin selle välja, kuna kõik olid umbes sama targad kui mina panime kirja kah. Selgus et see on TÄPSELT õige.... uskumatu, missugust pahna võib pea sisaldada. Seniajani ei oska loogilist seletust välja mõelda, miks mul see arv ette tuli. Nii juba võib.

Meditsiin ei olegi enam nii jõuetu – tänane käik sisehaiguste haiglasse andis mulle teada, et kui mul mõni kehaosa terve on, siis on see magu... aga see-eest on "söögitoru erosioon". Jutt pole mitte roostetamisest (see vist peaks "korrosioon" olema) või maapinna ärauhtumisest, vaid mingitest haavanditest. Aru ma ei või...., igastahes järgmisel esmaspäeval jälle retk arsti manu kokku lepitud ja ehk saab teada ka seda, mis ma tegema peaks (tellimus plekseppadele uue toru asjus?).
Jõudsin uuele tasemele aja optimaalse kasutamisega. Kui ma seni lugesin bussis teel tööle (ja selleks, et seda mugavam teha oleks, sõidan bussiga, mis teeb paraja ringi ja on oluliselt tühjem), siis nüüd leidsin, et selmet kaks minutit peatuses kügeleda, saab seda aega edukalt kasutada küünte lõikamiseks. Järgmine kord võtan vast šampooni kaasa, kui pilvi näen...
Mis raamatusse puutub, siis praegu sattus mulle kätte Simmonsi Hyperioni tetraloogia neljas osa... päris hea lugemine – esiteks on olemas Lugu, teiseks koorub selle seest välja palju väikseid lugusid ja kolmandaks – on seal toredaid kilde. Tänane lemmik oli (umbkaudne tsiteering): "seal asub Šiva Fallose enklaav... Planeedi kumeruse varjus on Kalaisi mägi, kus on Šiva elukoht ja selle vastu, et ta fallos asub paar tuhat kilomeetrit eemal, ei tundu tal midagi olevat. Sellel mäel olevat ka Šiva abikaasa Parvati elukoht, ehkki keegi ei tea, mida tema ülalmainitud lahusolekust arvab". Tore ühesõnaga

kuri urin - ma vihkan, kui blogger mu postituse ära sööb... hoolimata sellest et word verification on 100% õige... ja pärast käsklus "recover post" ei päästa midagi... nüüd siis kontroll, kas asi kordub

sõnaseletusi:
kontakt - riieteta luukere (kont-akt, vrdl. nt. "naisakt")

Eile räägiti loengus budismi kohta, et Buda ei olnud usklik, pigem humanist/ateist. Ta arvas, et nirvaanasse võib jõuda ainult inimene, jumal peaks selleks kõigepealt inimesena ümber sündima. Vägisi tekivad paralleelid kristlusega - võibolla otsustas jumal testida, kas õnnestub.

Teine hea pärl oli üks Kontra/Märka mõttetera: "millal harald nugiseks saab? tiit karuks juba sai". Sõnamängud on toredad.

kui kunagi rikkaks ja ilusaks saan, siis hakkan lõunatundide parajaks tegemiseks käima Tartu Ülikooli üldajaloo loengutes - lihtsalt asjad on niivõrd huvitavad ja õppejõududel on talenti meelelahutuse alal. 2 pärlit Mati Laurilt:

"Säilinud on Ivan Groznõi kirjavahetus vürst Kurbskiga (too oli ta kaaskondlane, kes jooksis Poola poole üle. LN.). Ega see just eriline kirjavahetus olnudki, pigem kaitses kumbki oma seisukohti ja sõimas vastaspoolt maa põhja. Kui Ivan Groznõi Stalini ajal au sisse tõusis, siis tõsteti nende kirjade põhjal esile ka tema kirjanduslikku talenti, eriti mainides tema sõnavaliku mahlasust!"

"Ivan IV lisanime Groznõi on mitmetesse keeltesse eri moodi tõlgitud. Näiteks läti keeles on ta Janis Briesmigais. Nimi nii ilus, et mine või Eurovisioonile, aga tõlkes tähendab "õudne"."

Aivar muidu väidab, et tegelikult kasutavad lätlased lihtsalt venekeelset varianti oma käändelõppudega, ehk siis "Ivans Groznijs"... ega meiegi tegelikult väga "Juhan Julma" nime ei pruugi.

Ma olen alati veendunud olnud, et kõvade vastaste vastu on parem mängida kui nõrkadega – kuna nemad reeglina teavad, mida nad teevad, siis saad ka sina asjadest aru ja võid keskenduda mängu nautimisele ja vastase üle mängimisele. Kui aga vastased pakuvad mida sülg suhu toob, siis ei või kunagi ette aimata, kuhu välk sisse lööb. Ma olen täiesti veendunud, et A-Liiga võitmine on märksa lihtsam, kui B-Liigas oleks (OK, see on väike liialdus, lõputult ei saa ilmselt lollilt vedada ka vaenlastel). Seekord siis Tartu klubis demonstreeris põhulõugade paraad, mida nad suudavad korda saata.

3. jagu: otsustab vastane meie pakkumise peale 1NT (10-13) - 2♦ (♥) peale pakkuda 4♠, omades viiendat paja marjast ja viiendat risti ÄES-t. Loomulikult ilmub lauda neljane tugi ässaga ja leping tuleb välja. Meile tulemuseks 2 punkti (maks = 24)

4. jagu: vahelduseks otsustab saatus õiglane olla – pakub sama džigitt kolmandal kõrgusel neljandat ruutut. Partneril kogemata kombel tuge ei ole ja lõpetab 2000 all. Meile 24.

9. jagu: 2♥ avangu vastas on kaart:

♠ ÄExx
♥ Exxx
♦ ÄKSxx
♣ -

küsib 2NT-ga, saab vastuseks 3♥ (maks, aga pole kahte ärtu tippu) ja pressib 6♥. LOOMULIKULT on partneril paja kunn, aga mitte kaduvat jõudu ristis. Lisaks otsustab vaenlane ärtut tõmmata – tagant kukub singel kuningas.... ainuke põhjus, miks me punkti saime, oli vaba vooru olemasolu.

13. jagu
vastased võitlevad omavahel pakkumises, risti vs NT, jõuavad 3NT-sse ja hakkavad plõgisema. Kahjuks on võtmemastis meil duubel kuningas ässa ees. 4 punkti

18. jagu
pakkumine algab 2♣ - (4♠) ja nüüd otsustab inimene kallis odava vastu pakkuda 5♣ omades lehte:

♠xxxx
♥Exxx
♦S
♣Kxxx
(ärtus võis ka kuningas olla). Pakkumistestis saaks see ilmselt u. 1,5 punkti kümnest, kuid antud jaoga oli partneril loomulikult kuuene risti ÄE paja singel ja ärtu kõrged pildid, ning polnud kaduvat ruutujõudu. Ühesõnaga läks pihta. 1 punkt.

23. jagu
1♣ - 1♦
1NT - 2♥ (NAT)
ja nüüd keevitab inimene lehega, kus on 18 ühtlast silma ja kogu väärtuseks neljas ärtu KES 4♥ täis. Partneril oli küll 4 punkti, mis tähendab et kutset ta vastu ei võtaks, aga loomulikult leht jälle sobis ja istus ideaalselt ning leping tuli välja. 6 punkti.

ühesõnaga tegid vastased 6 sellist pakkumist, mida normaalne inimene ilmselt ei teeks, nendest 5 läksid pihta, meie tulemus oli 38 punkti 144--st võimalikust = 26%. Tea kas efekt on selles, et minu ja Leo vastu mängides tunnevad vastased, et normaalse mänguga neil šansse ei ole ja seega tuleb üritada korda saata midagi meeleäraheitlikku. Tõepoolest, nendest jagudest, kus me plusstulemuse saime, saime me vaid ühes alla keskmise... ja seegi oli 11 punkti.

Nojah, sai eelmine lugu kirja pandud, tuli mulle kohe meelde, mis on patseri ja põhulõua kvalitatiivne vahe:
Patser teab küll, kuidas mängima peaks, aga mängib ikkagi valesti, põhulõug aga mängib valesti sellepärast, et tal pole õrna aimugi, mida ta tegema peaks.
Ühesõnaga - patsriks sobin parasjagu

Nädalavahetusel sai hambad ristis võideldud A-Liigas ellujäämise nimel. Hoolimata heast tulemusest, tuleb oma häbiks tunnistada, et parandamise ruumi on ikka veel piisavalt - eriti väljamäng oli heast üsna kaugel. Tuleb tunnustada Lempsi ja Tihase hea mängu ja imestada selle üle, et mida teised võistkonnad tegid - etapi võitsime pikalt ära.
Jälle sai kinnitust see, et ma üritan mängides luua svinge - st. teha asju teistmoodi kui teises lauas. Avaldub see selles, et keskpärase lehega proovin ma leida asju, mis on hästi, hea lehega aga argumente, mis on sitasti - nii ei suutnud ma peale Leo avangut 1♥ pakkuda slämmi lehega:
♠ -
♥ Kxx
♦ ÄKETx
♣ KETxx

mõni lihtsam inimene (või mina, mängides paaris mõne lihtsama inimesega) küsiks kas lihtsalt ässasid, paneks kohe 6♥ või teeks Exclusion Blackwoodi nelja pajaga. Meil aga käis pakkumine nii:
1♥....1♠....DBL....2♠
p......p......3♦........p
3NT..p.....4♣......p
4♦.....p......4♥.......p...

põhjuseks miks ma nii pakkusin, oli see, et mu ärtu kvaliteet oli nii hõre, et lootsin leida slämmi ennekõike odavmastis ja pakkudes 4♥ arvasin, et ma olen oma lehte piisavalt hästi kirjeldanud, et Luks võiks hea ärtuga edasi pressida (5♥ oleks ilmselt parem pakkumine olnud). Luks päris nii ei arvanud ja passis läbi, omades paja ässa ja ♥ÄESTx-i... unluki. Vähemalt hiljem pakkusime ära seitse ruutut, kuigi meil oli ka ärtu klapp, kust puudu oli emand (mitte et see oleks sisse toonud - emand lõikus).
Aga väljamängu seisukohalt oli kõige huvitavam jaotus selline, kus ma käisin taha 5♥. Mitte oskamatusest või rumalusest, vaid sellepärast, et valisin kahest plaanist vale.
minu leht oli selline (kallis odava vastu):
♠ E
♥ ST8xx
♦ T9xxx
♣ xx

vaenlane avas 3♠, Leolt kontra, teiselt vaenlaselt 4♠ ja minult (veidike optimistlik) 5♥, mis jäi ka mänguks.
avakäiguks tõmmati paja äss ja jätkati pajaga.
♠ xx
♥ ÄKE
♦ Äxx
♣ ÄExxx

♠ E
♥ ST8xx
♦ T9xxx
♣ xx

tundub et kadujaid on vähemalt 3 - pada ja kaks ruutut, lisaks peab risti lõikuma. Kuna ma olin potentsiaalselt viimast korda käes, lõikasin kolmandal tihil ristit, see õnnestus. Nüüd tuli välja mõelda, kuidas vabaneda ruutukadujast - selleks peab sundima vastast topeltlööki käima. Sinna ta käib teadagi ainult siis, kui tal muud valikut ei ole. Nüüd on 2 võimalust - kas 3 pajaga avanud tüübil on singel kuningas (siis tuleb käia väike ruutu ässa alt) või kaks pilti duublis - siis tuleb tõmmata äss ja käia väike ruutu - teine ei saa kõrget pilti ette hüpata, sest see teeks masti tegema. Otsustasin, et kui tal on paja äss ja risti kuningas, siis võiks tal tõenäolisemalt olla ES duublis ja peaksin mängima viimasele võimalusele. Nüüd tuleb ta väljaviskekaardid ära võtta. Tal peab olema kas 7123 või 7222 jaotus, esimesel juhul tuleb risti tegema lüüa, trump ära tõmmata ja ruutu äss-ruutu mängida. Seejärel saab ta tihi ja käib paja, millele lauast viskan ruutu, lähen trumbiga lauda ja käin ristit (risti juba teeb). Kuigi teisel kaitsjal on trump pikem kui mul ja laual, ei saa ta midagi teha - ta on sunnitud vahele lööma, mina löön üle ja lähen trumbiga lauda, ning kas trumpan lahku või tõmban trumbid maha, maitse asi. Kui tal on aga 7222 jaotus, siis tuleb peale kahe risti mängimist tõmmata kaks trumpi ja mängida ruutu äss - ruutu. Seejärel käib ta pada topeltlööki, selle trumpan kätte, visates lauast ristit. Nüüd trumpan laua viimase trumbiga ruutu tegema, käe eelviimase trumbiga löön risti kinni, siis tõmban viimase trumbiga vastaste viimase trumbi maha ja võtan oma ruutud. Kuna risti ässale tuli maha kuningas (mis võib küll olla ka pettevise KS-st), siis oleksin pidanud ilmselt ikka 7222 peale mängima (kuna ma vajan ruutu masti spetsiifilist jaotumist, siis omades ruutu pilte ja risti KSx-i võiks ta võib-olla pigem 1♠ avada), aga noh, seda ma ei teinud. Õnneks teine tuba mängis lootusetut viite ruutut ja käis kaheta, +3 headele.