Niisiis lubatud lühike kokkuvõte 30. märtsi Tartu klubi jagudest:

Kolmandas jaos avas vastane teiselt käelt 1♣ga, mis oli ettevalmistav, mitte tugev. Mul oli käes (odavas kalli vastu):
♠ K8xxx
♥ xxx
♦ KS97x
♣ -
ja kuna ruutumast oli parema kvaliteediga, otsustasin sekkuda 1♦ga. VPV pakkus 4♥, Leolt 5♣ ja vastaselt kontra. Kuna Leo pakkumine lubas ka ruututuge, siis taandusin 5♦-sse ja jäin seda kontraga mängima. Ühesõnaga:

diagrammilt on kadunud Leo padakliber

ja siin on ka kätt keerates pakkumine valetpidi õnnestunud panna... avaja ja kontreerija on teadagi East...
Avakäiguks tõmmati ärtuäss ja lülituti patta. Panin ässa peale ja käisin ruutu käe soldati alla – tagant kukkus kümme. Nüüd nägin suurepärast võimalust vabaneda blokeerumisprobleemidest: lõin ärtu trumpemandaga lauda ja käisin laua viimase trumbi ning lõikasin kaheksa maha – tagant visatigi krohvi(ei pidanud vastaseid nii kõvadeks, et üks kümme-kaheksast kümne petteviskeks teeks ja teine teisel ringil Äxx-st ässa ette ei paneks). ♦K võttis PPV ässaga ning käis risti ässa, mille ma kinni lõin. Nüüd tõmbasin trumbid maha ja hõõrusin vaikselt käsi – kuni selgus halb tõsiasi, et ka pada jagub 4-1 vastu ja kuna trumpkontroll on kadunud, siis käisin kolmeta – VPVl oli 4-7-1-1 ja PPVl 1-2-4-6 jagu (omades käes ÄKST8x-i võis ta üsna üllatunud olla Leo ristipakkumisest). Nu sitta kah, vastase 4♥ tuleb möödaminnes välja ja ma üleliia ei muretsenud (ega 4♠ ka väga moos ei ole, kuna trump on blokkis ja kontrolliga suured probleemid) – halb uudis oli aga see, et vaid üks paar oli suutnud selle ära võita, nii et saime sisuliselt põhja. Halb jaotus…

15.jaotusest jäi vastane mängima 2♥.




Ruutu emanda avakäigu ta peetas (koheselt järgnes kuri urin lauast - kelle identiteeti ma ei paljasta, aga vihjeks võin öelda, et tegu oli miinusjärguga mängijaga – et kas väljamängijal oli mingi plaan, et ta nii mängis, „mida selle kuninga panemisega kaotada on“) seejärel järgnes uus ruutu ja ♠K, mille ta võttis ässaga, tõmbas trumbid ja käis ristit – kuid kuna avajal oli teinegi pada käia, siis tuli seal mastis kaks tihi ära anda. Kiire analüüs ütles, et tegelikult oli ♦E peetamine ainuõige käik – lihtsalt oleks pidanud jätkama samal rajal ja peetama ka ♠K – selle tagajärjel kaob kaitsjatel side ning on võimalik kaks padakadujat ristidele panna. Siit moraal – laual ei tasu asjaolusid teadmata poole jao pealt sõna võtta, võib ise lolli seisu jääda.

16. jaotuses pakkusid vastased 2♥ - 4♥, Leolt tuli avakäiguks ♦9 ja avanes järgmine pilt.

Võtsin emandaga, uurisin 2♥ tähendust (kuuene) ja tahtmata pada käia, käisin ärtut. Tegelikult oli see viga – peale avakäiku on väljamängijalt teada 10 punast kaarti ja lugeda üheksa tihi – kuus ärtut, kaks ruutut ja padaäss. Ning kui ta mu ristiässa alla kukutab, siis saab ta kümme. Kuigi padakäik võib müüa tihi kui väljamängijal on emand, võib seda teha ka pada käimatajätmine, kui tal on kaks kilakat ja ta risti inspireeritult lahendab ning kindlasti müüb, kui tal on käes kaks padakilakat ja ristis singelemand. Ja kõigest sellest lähtuvalt on parimaks käiguks teise tihisse ♠K – vähemalt kindlustab, et singel ♠E korral ei juhtu midagi halba. Vastane õnneks ei kasutanud seisu ära (tal oli ♠xx ja ♣x)

17. jaos aga patserdasin veel elegantsemalt:


2♥ pakkumine lubas mõlemat kallismasti.

Avakäiguks tõmmati ♦Ä ja lülituti ristisse. Selle võtsin ässaga lauda ja käisin väikese ärtu , ning kui eest tuli ♥7, katsin selle üheksaga. Soldat võttis tihi ja jätkati uue ristiga, mille ma per force kuningaga kätte võtsin ning käisin ruutu vastu laua emandat. Nüüd läksid asjad tõeliselt huvitavaks – avakäija trumpas ja jätkas ristiga, mille ma kinni lõin! Seejärel hakkasin huvi tundma, et mida tähendaks nende 2♣ avapakkumine – selgus et tavaline Precision – kas kuuene risti või viiene risti neljase kalliga. See omakorda tähendas, et avajal on käes 4-4-1-4 ja vastajal 2-1-6-4. Nüüd käisin uue ruutu, millele vastane viskas minema risti ja peale kuningaga tihi saamist jätkas PPV padaga. Panin ässa, viskasin VPV ärtuga sisse ja ta oli sunnitud mulle lõppseisus pada käima – ja mina panin lauast soldati, millele prantsatas peale PPV emand ning ma pidin ühe tihi ka selles mastis ära andma. Kuigi see viga ei maksnud palju (üheainsa punkti), pani see mu mõtlema, et kus ma siis patserdasin.
Üks aspekt on pildipunktide lugemine – ma lugesin nad laua taga valesti kokku (mängisin väikese haigusvimmaga) ja mul tundus, et kui VPV-l oleks padaemand oleks tal 10 pp, kui tegelikult oleks kaheksa. Ja kui ma punktid kokku loeks, siis võiksin ma ka eeldada, et võimalik, et kuue punktiga võiks ta ka 1♦ passida, mitte ei ütleks 1NT.
Ja teine asi, mis on veel olulisem – ma jätsin kasutamata selle, et kogu jagu oli mul teada. Keskendudes kogu aeg VPV sisse viskamisele unustasin ma PPV täiesti ära. Tol hetkel kui ma olin kolmanda risti kätte löönud (st. kui mul oli juba kogu jagu teada) pean ma lihtsalt tõmbama ♠ÄK, elimineerides nii ta padad ja seejärel viskama hoopis tema ruutuga sisse – mille tagajärjel pole tal enam võimalik kallismaste käia ja ta peab käima emba-kumba odavmasti topeltlööki.
Kõige toredam selle teise plaani juures on muidugi see, et see on küll elegantne, kuid veidi vigane – kui ♠E ei kuku, siis on VPV-l võimalik ruutu kinni lüüa ja see kaart ise sisse kasseerida. Nii et oleme tagasi pildipunktide lugemise juures.


21. jaos anti mulle kätte tõeline elajas. Ja lisaks kõigele muule partner avas ja vastased (kes on kallis odava vastu) ei sekkunud.


Selgitasin välja Leo jaotuse ja miinimumjõu, ning selle, et tal on 0 või 3 ässa. Veider on see, et teoreetiliselt on võimalikud mõlemad variandid. Tuletasin siis meelde Tanel Tärgla äpardust 2000 juunioride EMil, kui ta pani seitse ja pidi seda kontreeritult mängima, kolm ässa puudu, ja pakkusin tagasihoidliku 4♠, arvestusega, et partner saab antud kontekstis aru, et kolme ässaga jätkamine on rangelt soovitatav. Kui Leo mõttesse vajus, siis sain kohe aru, et tal ongi see kolme ässa variant ja lootsin, et oleme ühel lainel. Peale umbes 30-40 sekundilist mõttetööd ilmus talt lauda 5♣ ja minult kiire 7NT. Keerasin oma lehed lauda ja avakäiku ei järgnenud. Kusjuures Leo ainsateks pildikaartideks olidki need kolm ässa (tegelikult ma arvan, et küsimus ei olnudki selles, et kas passida 4♠, vaid selles, mida ma talt veel tahta võin)! Huvitav, mida see 5♣ tähendama pidi – teoreetiliselt võinuks see olla suvaline 0-3 vastus. Reeglina vastame me ässade järel kuningaid, kuid kuna ta näitas mulle miinimumi, siis kuningat talle kindlasti kätte ei mahu, seega pole kuningavastusel mõtet. Kui nüüd nats edasi mõelda, siis ei saa tal hästi käes olla ka emandat (14pp on maksimum), järelikult ei ole nagu ka emandavastusel mõtet. Seega on teoreetiliselt täiesti võimalik, et ta kohe ässavastuse järel vastas mulle soldateid (õigemini nende puudumist)! Leo ise ütles, et tema ka ei tea, mida ta vastas, sest kõike, mis tal on, ma juba tean, seega vaatas, et 5♣ on paras pakkumine, võtku ma seda kuidas tahan.
Tegelikult oleks see jagu võinud olla meie süsteemi triumf, kuid paraku Leo liiga hea kaart rikkus selle mõnevõrra (selge see, et 7NT eest me kehva tulemust ei saanud, 75% vist laekus). Kuid mulle oleks meeldinud rohkem, kui tal oleks olnud kaks ässa (soovitatavalt ♠+♦) või siis isegi null ässa. Kahe ässa puhul oleksin ma kindlalt teada saanud nende mastid ja sellega seoses eelisseisundis nende vastu, kes teavad lihtsalt kahte ässa, ässavaba lehe puhul oleksin aga peatunud ohutult neljas padas (kuigi mu leht on nii loomastunud, et ka viis ei ole üleliia suures ohus, aga kui trump või risti midagi halba tekitab, võib see siiski taha minna). Kolme ässa vastas aga oskab igaüks seitse pakkuda (kuigi pooled siiski ei osanud). Tegelikult said selle jaotusega tünga ilmselt need, kes selle asemel et lihtlabaselt renooga ässasid küsida ja aardekirstu otsa sattuda, kasutasid Exclusion Blackwoodi ja selle abiga küsisid ässasid väljaspool ärtut ja pakkusid 7♠ (mis siiski andis napilt üle keskmise). Ma küll ei tea, kas selliseid paare oli (7♠ pakkusid vaid Taube-Poolakese), aga selline oleks intelligentne teguviis – kui pole selle jaotuse jaoks sobivamaid meetodeid.

22.jaotus tekkis Leole huvitav väljamänguprobleem:



2♣ lubas kalleid (kuigi teine vastane alertima ei vaevunud) ja minu 3♠ näitas padaväärtusi ja soovi pakkumine 3NT-sse tüürida – kui mul on ärtuväärtused, siis ma ilmselt paneks selle ise täis, lootes et partneril padas ehk midagi on. Tagantjärgi selgus, et nii olekski parem saanud, sest vastasel oli mugav avakäik ♠KEST-st võtta – ja see, et ta sellega oma tihid lahti raius, oli veel väike häda - ♠Ä mahaajamine ruineeris väljamängija sidemeid päris korralikult. Leo esimese peetas, võttis teise (teine vastane pani masti) ja seejärel hindas olukorda – ruutu lõige tõenäoliselt ei istu, seega ärtu deblokeerimine, risti ässaga kättetulek, ärtu ässa sissekasseerimine ja ruutu lõikamine oleks üsna suitsidaalne kurss. Ruutut tipust mängides juhtub aga selline halb asi, et risti käik lammutab sideme ♥Ä juurde. Leo lahendas probleemi lihtsalt ja elegantselt – käis lauast ♦S – ja tema suureks nördimuseks selgus, et kuningas kallismastidega tüübi käes (pärast selgus et asi on veel hullem – see oli singlis). Tõsi küll, kaitse lõppes kiiresti – karbiti ära veel kaks pada ja ülejäänud tihid tulid Leole. Ta küll kirus oma kurba saatust, et sokkudel on kaks erinevat võimalust, kuidas tihi rohkem võtta, kuid märkelehte avades selgus, et hala oli ennatlik – me olime ainsad, kes seda lepingut mängisid, saal piirdus ruutu osamänguga – nii et seekord ei karistatudki head mängu.


Ülejärgmises jaotuses pakkusime taas ainsana saalis – seekord slämmi.


Vastase kontra lubas kallismaste, Leo rekontra sundis geimi. Ilmselt Leo 3♣ pakkumine nii lameda lehe ja kesise toega oli veidi ennatlik – ta võiks ka passida ja pärast tuge näidata. Praegusest pakkumisest võtsin ma tuld küll (võib-olla veidi kergemeelselt), küsisin 4♦ga ässa ja 5♦ga kuningat, Leo 6♣ vastusest lugesin välja, et tal tõesti mitte midagi lisada ei ole – ja mul oligi õigus.
Peale padakäiku see teab mis hea afäär ei olnud, kuid siiski omas teatavaid šansse õnnestumiseks. See vajas VPV kätte 2-2 odavaid. Siis ma saan mängida sellises järjekorras: tõmban ära kaks trumpi, seejärel kaks kõrget ärtut ja löön ärtu kätte. Nüüd saan minna ruutuässaga lauda, lüüa ära ka neljanda ärtu ja seejärel visata padaga talle välja (või sisse, maitseasi), mille järel tal pole enam muud käia kui kallismasti topeltlööki, ning ma saan nii lahti ruutukadujast. Idee poolest töötab selline eliminatsioon ka siis, kui tal on singelristi ja duubelruutu, aga siis on tal käes liiga palju kalleid ja partner saab ärtude kõrvaldamise käigus oma pada minema visata või siis jääb väljaviskekaardiks viies ärtu kolmepoolsesse lööki, mis mulle tihi juurde ei anna. Kui lauda oleks üks ristisisek, võiks mängida ka nii, et kasutada see ära ärtude elimineerimisel ja säilitada ruutu äss, ning siis on võimalik sundida padadega vastane ruutut käima (ja see looks rohkem jaotusi, mille vastu oleks võimalik võita)– kuid mida pole, seda pole. Võtsin siis padaässa ja tõmbasin trumpässa – VPV viskas krohvi. Niipalju siis sellest. Kuigi ma tean, et saalis juhtus vähemalt korra, et selle järel mindi lauda ja käidi ♣9, mis katmata jäeti, siis antud vastase puhul (Hendrik) oleks seda suht naiivne loota – klibereid ta ikka kokku lugeda oskab. Üritasin siis jätkata eliminatsioonilainel, et võib-olla siiski üheta pääseda (6-5-2-0 jao puhul), aga sedagi õnne polnud mulle antud. Kaheta ja eelmise jao maks neutraliseeritud.