Vist Edgar Kaplan kommenteeris kaheksakümnendatel moodsat pakkumisstiili järgnevalt: "We lost club suit in 1960ties, now the diamonds are gone and hearts are sinking fast". Leo pool mängides (vastasteks Maarja ja Mell) andsin oma panuse ärtumasti uppumisse, nimelt oli mul kolmel korral võimalik seda pakkuda, ma valisin mingi muu pakkumise kasuks ja sellest hoolimata tuli kõik üsna peagi avalikuks.

1. Peale kahte passi oli mul kolmandal käel odavas tsoonis:

♠ xxx
♥ ÄSxxx
♦ Kx
♣ ÄSx

otsustasin avada 1NT, järgnes kontra, Leolt 2♥(= ärtu+pada), teine kontra ja kolm passi (väike arusaamatus, kas kontra peaks olema trahv või väljavõtt). Lehte oli lauda päris lõbus keerata, leping tuli ületihiga välja.

2. Esimeselt käelt omasin kuuest kinnist ärtut ja mitte midagi muud. Otsustasin passida, kordasin seda operatsiooni teinegi kord ja vastased jõudsin kolme NT-sse minu jaoks valest käest:

1♦ - 1♠
1NT - 3NT

nüüd teenis Leo avakäigutestis kümme punkti: selmet käia oma ♦Exxx-st, pani ta lauda ärtu kümne T9x-st.

3. Esimeselt käelt oli mul selline kaart:

♠ x
♥ Sxxxx
♦ x
♣ ÄKESxx

vaatasin, et käige kuu külge, ma pigem defineerin selle lehe seitse-neljaks ja avasin 2♣. Vastaselt 2♠ ja Leo HÜPPAS NELI ÄRTUT!!! Teiselt vastaselt 4♠, nüüd küsisin ässa. 5♠ vastus mu meelt küll üleliia heaks ei teinud, sest kahte keycardi polnud kuskilt võtta ja 6♥ läkski üheta. Leol oli käes umbes:

♠ xx
♥ ÄKExxxx
♦ xxx
♣ x

ja vastaste 5♠ läheks taha, kuna risti jagub neil 3-3. Huvitav, mis oleks juhtuma hakanud, kui ma 1♥ avan....