Nädalavahetus möödus Pärnus A-Liiga teist etappi mängides. Olaf kommenteeris laupäeva õhtul, et esimene etapp möödus nii, et ma ei leidnud sealt midagi oma blogis mainimise väärset, eks ma üritan siis seda viga parandada ja mainin ära, et me olime paraja vahega liiderdamas. Pärast teist etappi me seda enam ei ole, aga hea uudis on see, et vahe esikohaga on suht väike ja hoolimata kahvatust mängust (seitsmest matshist neli kesta + ajatrahviga viik), saime peaaegu pooled punktid kätte, nii et katki pole esialgu midagi. Miks kõik läks nii, nagu ta läks ja mitte paremini, selle kohta teen ilmselt lähitulevikus detailse analüüsi, aga esialgu kaks jagu viimasest matsist ja tõkestamise efektidest.

Jagu 1:
♠ ÄS
♥ KES7
♦ ÄE53
♣ ÄK5


♠ K832
♥ -
♦ K9642
♣ ET43

saime Leoga ühepoolselt pakkuda:
_____pass
1♣ - 2♦
2♥ - 2♠
2NT - 4♣ (4-0-5-4 jagu ja passi maksimum)
4♦ - 4♠ (oh üllatust - ässa polegi!)
4NT - 5NT (♠K + ♦K)
7♦

Teadsin, et Leol peab olema vähemalt üks mustadest emandatest ja seitsmel on igasuguseid shansse, mida kõike annab järgi proovida ja kui ükski ei tööta, siis jääb alati 50%-ne lisashanss ärtu trumpamislõikuse näol (hoolimata, et KES vastu renood ei ole tavaliselt just suuremat sorti väärtus, siis antud kontekstis võib ta heal päeval anda kaks lisatihi kui kõik muud asjad halvasti on). Tõsi küll, kui trump istub 4-0, võib see tekitada ületamatuid probleeme, kuid see ei ole argument, millest lähtuma peaks. Lepinguga muresid ei olnud: trump oli 2-2 ja risti oli 3-3 (lisaks sellele lõigati avakäiguga ♣S maha). Muidu oleks töötanud ka padalõikus, kuid mitte ärtu ekspass. Süsteem töötas hästi ja olime vist ainsad, kes selle lepingu ära pakkusid.

Teises toas aga juhtus selline lugu, et Olaf avas teisest käest multiga, omades odavas odava vastu järgmist kaarti:

♠ET6
♥Ä9853
♦S7
♣986

ja Sven agressiivselt tõkestas teisest käest 3♥ga (täpset pakkumiskäiku ma ei mäleta), mille tagajärjel tekkis vastastel pakkumises suuri probleeme ja lõpetati 3NT-s 12 tihiga.

Veider lugu on see, et Vernet' tihide reegel ütleb, et sa võid ohutult pakkuda sellisele kõrgusele, kuipalju sul kahepeale trumpe on - antud hetkel on vastasliinis tõesti üheksane ärtu ja nad pakkusid 3♥-ni. See leping on võimalik võtta kuueta (saab ära võtta kõik kaheksa kõrvalmastitihi ja nüüd on trumpässa taga veel KES7 varus, kuid kahjuks kipub see käsi sisseviskesse jääma ja sellega üle kahe tihi ei laeku), seega seda mängima jäädes oleks tulemuseks -1400 - mis on täpselt 40 punkti, ehk siis ühe IMPi võrra parem, kui 7♦ eest saadav 1440. Nii et Vernet'l oli jälle väga veidral kombel õigus, ta nagu teadnuks, et ärtu jaguneb 4-0, nii et ässaga kaitsetihi ei ole.

Teises jaos andis Impeerium vastulöögi:
Vastaste kaardid olid:
♠S93
♥Ä652
♦K2
♣ÄE85

♠ÄT
♥KE87
♦Ä
♣KST762

ja pakuti nii:
1♦ - 2♣
3♣ - 4NT
5♠ - 7♣

Kui ärtu oleks 3-2, siis oleks 13 varretihi, kuid meie õnnetuseks oli ärtu 4-1, kuid pada KE mõlemad neljase ärtuga samas käes, mis tähendab, et tekkis sund ja leping tuli välja.

Teises toas aga pakkus Vallo 1♦ peale (kallis kalli vastu) lehega:

♠8752
♥9
♦ET97654
♣9

3♦ vahele ja peale seda jõudsid Olavi-Sven seitsmesse ärtusse - mis ei ole samuti mitte kehv leping, vajades kõigest ärtu 3-2te. Kuid kuna seda õnne ei olnud antud, polnud ka kadujat kuhugi panna ja jaotusest tuli -19 IMPi (täpselt selle vahega me matshi kaotasimegi). Kui vahe 7♣ ja 7♥ vahel kokku lüüa, siis ärtu 3-2 jagumine töötab 68%-l juhtudest, kuid 7♣ mängides on sul ülejäänud 32%-st juhtudest 1/4 kordadel võimalus, et ♠KE mõlemad on õiges käes ja see tõstab tõenäosusprotsendi 76 peale. Lisaks on veel shanss, et avakäiguks antakse löök, mis neid tõenäosusi küll veidi väiksemaks tõmbab, kuid 7♥ puhul (kõrvalmast on kümnene) on see oluliselt suurem kui 7♣ puhul (kõrvalmast on kaheksane). Tegelikult on seega parimaks lepinguks hoopis 7NT, kus löögiohte pole.
Nii et mõlemal juhul osutus agressiivselt tõkestamata jätmine väga kalliks lõbuks.

Lõbusamatest lugudest: kui ma varem arvasin, et bridžimängija õudusunenägu on vaadata, kuidas partner passib läbi splinteri, siis selgus, et saab isegi veel hullemini. Nimelt passis B-Liigas üks paar läbi Exclusion Blackwoodi.

Ja lõpuks selgus, et laste hirmutamiseks kõlban ma endiselt hästi (Maarja õetütar ei lähe arvesse, tema mind vist küll silmaotsastki ei pelga). Kuigi Tuule tütar on mind korduvalt näinud ja peaks teadma, et hoolimata sellest, et ma olen suur, karvane, valju häälega, kole ja hirmuäratav, ei kipu ma väga väikseid lapsi hammustama, on ta mu suhtes alati väga kartlikult meelestatud ja liigub minu juuresolekul alati mööda seinaääri ja igaks juhuks väga lähedale ei tule või kui see hästi ei õnnestu, siis aeg-ajalt kipub natuke tönnima suurest hirmust. Pärnus selgus, et on teisigi selliseid. Tihasel oli pere kaasas ja kui Ildze minuga vaba vooru ajal lobisema tuli, siis väiksem poiss istus ema sülle maha, hoidis kätega kõvasti-kõvasti ta ümbert kinni ja vaatas kramplikult teises suunas, et mitte minu tähelepanu äratada. Üritasin talle küll Ildzet vahendajana kasutades shokolaadi pakkuda, kuid kutt näitas üles imekspandavat moraalset kindlameelsust ja ei lasknud ennast nii odavalt ära osta. Ja kui ta hiljem saalis ringi sibas, siis minust käis küll suure-suure kaarega mööda.