9. juuni – seekord siis Maarja sünnipäev – oli esimene mängupäev, sestap polegi muust suurt midagi rääkida. Igaks juhuks mainin ära, et ilm on endiselt ilus ja elul pole väga vigagi – toidetakse rohkelt. Hommikul esimese matši Hollandi vastu mängisid tüdrukud kohati päris ilusti, kuigi teiste kohtade pealt andsid piisavalt järele, et laekuks napp 14:16 kaotus (nagu ikka, siis vähima IMPipiiri peal). Suurim miinus tuli jaost, kus lehtedega:
♠ÄK
♥54
♦53
♣ÄKS9653
♠E93
♥K982
♦Ä
♣ET874
vastased jõudsid slämmi, aga meie paar kahjuks mitte. Ristislämm Osti käest oleks muidugi tõkestamatu, aga Westi käest mängides peab ärtu äss ees olema või vastane avakäigul eksima. Ärtu äss muidugi oligi ees.
Asi oleks võinud hulleminigi lõppeda, aga 14 jaos esines Tuul väga hästi: kõigepealt ajas vastased neljast ärtust korruse jagu kõrgemale ja siis tegi „tuhande taala avakäigu“ –
♠KEST98
♥8
♦T5
♣ÄK83
1♠____2♣___p____4♥
4♠____5♥___DBL_p…
ja kui nüüd avakäigul eksida, siis läheb see kontra 5 IMPi maksma (teisest toast tuli 5♥ täpselt välja). Selle asemel, et käia musta masti, pani Tuul lauale oma ärtusingli, Erika võttis ässaga ja käis teise trumbi tagasi, mis oli ainuke variant see leping taha võtta! Niipalju kui ma vaatasin, ei olnud keegi ei tüdrukutest ega openist ärtukäiku leidnud.
Veider lugu juhtus 5. jaotuses, kus Tuul-Erika jõudsid süsteemsete arusaamatuste tõttu 21 pildipunktiga 3NT-sse, mis läks odavas tsoonis kolmeta. Maksma läks see vaid 2 IMPi, sest teises toas läks 3♥ kaheta, aga näiteks vugraphis kontreerisid hollandlased Austrial ära juba 1NT ja kuigi seda lepingut võib võita, siis peale ühe soldati valesti arvamist läks see juba neljata.
Kahjuks jäid kasutamata kaks head šanssi plussi teenimiseks. Kõigepealt jäi ühes toas kontreerimata vastaste tõke (tekkis naljakas pakkumisjärgnevus ja viimasel käel oli suht ebamugav kontreerima hakata, kui tal piiratud avangu vastas on peamiseks väärtuseks seitsmes pada KS, millele partner on kolmest-neljast tuge lubanud) ja siis juhtus selline piinlik lugu, et hollandlased jäid normaalse 4♥ asemel mängima hoopis 3NT, kus neil on ristis mõlemas käes kaks kliberit. Kahjuks suudeti mast:
KET9 vastu ÄS842
kinni blokeerida ja leping tuli täpselt välja (kuigi 2 IMPi plussi siiski laekus). Nimelt tuli avakäiguks ♣E (küsib julgustust) ja peale sellega tihi saamist jätkati ♣9-ga, millele mängiti soldat. Nüüd võiks kaaluda, et millisest kombinatsioonist avakäik tehti – partneril on kas E9 duublis või siis KET9 – ja vägisi tundub, et tõenäolisem on viimane variant. Kahjuks otsustas kaitsja tõmmata siiski ässa ja nii see mast blokki jäigi.

Teine matš Ungari vastu algas kehvasti, poolajaks olime taga 9:25, mille sisse läks üks halvasti õnnestunud vahelepressimine, kus teises liinis geim taha läks ja üks nadi väljamäng, kui trumbimasti
E74
vastu
ÄT8652
lahendati nii, et käidi väike vastu kümmet – tagant võeti singelsoldatiga tihi ja teises käes olev K9 andis kaitsele veel teisegi tihi.
Seejärel muutus elu ilusaks, järgmised kolm jagu tõid meile sisse 35 IMPi, lõpp oli aga jälle tüüpiline Eesti võistkonna õnnetus: viimase viie jaoga läks omakorda 39 IMPi välja (kusjuures üks jagu jäi viiki). Sinna sisse jäid vastase kontreerimine 300 eest, kui endal seisab kalli tsooni geim, arvamisest sõltuva geimi kaotamine (vastane nagu ikka võitis), tahapatserdatud kalli tsooni geim (mille juures kõige hullem oli see, et vastased olid osamängus, nii et oleks võinud tulla magus kasum) ja viimases jaotuses kalli tsooni topeltgeim. Küsimus nimelt selles, et kui pakkumine algab 1♦ - (1♥), kas öelda lehega:
♠K8754
♥T8
♦S4
♣S972
1♠ peale või passida. Vastane ütles ja leidis partnerilt neljase toe ärtu singliga, peale meie passi aga järgnes 4♥-p-p-p… Igatahes selle peale ma leidsin, et järgmises matši tehku tüdrukud (kui ajalimiit vähegi lubab) peale 15. jaotust metsapeatus ja tõmmaku lihtsalt paar minutit hinge. Ilmselt oli ka vastastel sama taktika, sest selgus, et hoopis nemad talitasid niiviisi.
Õhtu viimane matš Saksamaa vastu oli paras korvpall. Kõigepealt oli vaja teha avakäik 6♠ vastu, kui põhimõtteliselt oli valik võimalik teha kas ♥ET763 ja ♣KS7 vahel. Loomulikult oli õige käia ristit, aga pealtnäha normaalne ärtukäik lasi lepingu välja. Kohe järgmises jaos ronis vastane 5♦ tõkkesse, kus trumbimastis istus vastas EST98. Kahjuks oli kaitse ebatäpne ja laekus vaid 500, mis osutus oluliseks vaheks, sest teine paar suutis meil ikkagi 800 tekitada. Õnneks laekus kaks geimideltat, kus meie võitsime ja sakslased kaotasi 4 kallist ja siis juhtus jälle selline tore „natural not-forcing“ nali, et sakslased jäid mängima 2♦ ja Erika-Tuul 5♦, mõlemas lepingus 13 tihi (kui avakäigul üks võtmata jäeti). Õnneks kallis.
Erika suutis teha ka ühe „master bidi“, millest mina poleks pruukinud küll aru saada. Pakkumine nimelt siis nii:
1♦ (rand) – 1NT – p – p
2♥
selgus, et ta näitas sellega kalleid. Tagantjärgi mõtlema hakates tundub see küll loogiline (milleks lubada maksi, neljast ärtut ja kuuest ruutut), aga esimesed refleksid oleksid küll seotud täieliku mõistmatusega. Õnneks oli Tuulel ärtut küll ja leping tuli välja, +6 IMPi.
Päeva lõpuks jagame 10. kohta 40 VP-ga (miinus viis), aga esialgu pole katki midagi ja tuju pole ka veel kuhugi kadunud. Suurimad kaod on ilmselt minu närvirakkude seas, mis tulemusi oodates ja närveerides hävivad, aga ma kahtlustan, et laua taga kiibitsedes oleks mul kordi raskem. Homme hommikul esimesena menüüs Türgi.