Friday, October 10, 2008

10. oktoober
Õnnestus teha ajalugu. Taani-Keenia-Lõuna-Aafrika andsid vastavalt 16/22/16 VP-d. Brasiilia läks alagrupi lõpuks heasse hoogu ja tõusis meist mööda teiseks, aga kolmas koht ei ole midagi häbiväärset, otse vastupidi. Üldse sai meie grupis viimases voorus nalja. Seis oli selline, et Itaalia oli läinud, aga tema selja taga oli võistkondadel punkte järgnevalt:

Brasiilia 286 ja vastas Slovakkia
Eesti 286 ja vastas Lõuna-Aafrika
Kanada 274,5 ja vastas Trinidad-Tobago
Iirimaa 270 ja vastas Pakistan
Prantsusmaa 269,5 ja vastas Makao
Rumeenia 268,5 ja vaba voor
Taani 266 ja vastas Keenia

ühesõnaga- ühtegi omavahelist matši ei olnud ja mulle eriti ei meeldinud asja juures see, et konkurentidega võrreldes oli meil kõige tugevam vastane. Võitsime siis oma matši, aga Brasiilia võitis rohkem, kuid ülejäänud matšidest hakkasid tulema imetulemused: Kanada sai Trinidadilt tappa 7:23 (takkajärgi oleks neil vaja olnud 12), Iirimaa sai 13 (17), Taani 20 (21) ja Prantsusmaa 17 (18) ning Rumeenia, kes pidi lihtsalt istuma ja vaatama, mida konkurendid, kellel olid eranditult „alla keskmise“ vastased, teevad, tõusiski neljandaks. Lõpetasid prantslastega sama arvu VP-dega, aga omavahelise matši võid viis playoffi rumeenlased. Paras konnaõgijatele! (see kohtuniku otsus, mis 6VP-d maksis on endiselt hingel). Enne viimast matši lõmpsisime Tiidu ja Piretiga, et võiks apellatsioonižüriile selle asja uuesti ette anda, öelda, et seekord tehku vastupidi – võtku kautsjon ära, kuid andku meile need VP-d kätte. Õnneks ei läinud vaja. Prantslased muidu olid enne viimast jagu neljandal kohal, kuid seal käisid 800 alla (teises liinis küll kalli tsooni slämm tuleb välja) ja kaotasid 5 IMPi. Sommid tulid tagant vinge spurdiga (neil oli lõpus suhteliselt lihtne graafik), kuid viimase vooru 25-st Albaania vastu napilt ei piisanud: neljandast kohast jäi lahutama 2 VP-d, neljanda ja üheksanda koha vahe 5 VP-d.
Mis mängudesse puutub (meil olid Taani ja Lõuna-Aafrika), siis sellest ei olegi nagu midagi mainimisväärset leida – tavaline hall veeretamine. Enesetunne oli selline hea ja enesekindel ning vastased ei olnud eriti hirmsad (Lõuna-Aafrika võistkonnast oli mu pool üks selline muhe vanapapi, kellega sai juba enne matši jupp aega juttu puhutud ja kui tüdrukud läksid mööda, siis pärast mainis ta teisele „you should see their ladies team – all of them are hand-picked!“). Huvitav, et tegelikult on meil kogu turniir selline olnud – ühtegi geniaalset asja me korraldanud ei ole, mingeid superlepinguid, suurepäraseid kaitseid või isegi mitte ühtegi sundi ega sisseviset meie paari poolt lauda küll pole manatud. Aga see-eest oleme ka erilistest debiilsustest hoidnud, vahel lihtsalt paar tavalist patserdust. Taani matšis tekkis selline loll olukord, kus releesüsteem natuke kätte maksis (eriti seetõttu, et ei saanud nõrka kätt kapteniks teha). Mul oli käes:
♠ESxx
♥Tx
♦ÄEx
♣ÄKEx
ja hakkasin releetama:
1♣_____1NT (12+ vähemalt viiese kalliga)
2♣_____2♦ (♥)
2♥_____2NT (BAL või 4+♠)
3♣_____3♥ (6+♥ & 4♠)
3♠_____4♥ (kolmene ruutu, ristirenoo)
4NT____5♠ (kallismastiässad)
ja nüüd olin ma omadega natuke panges, sest 5NT-ga kuningat küsides on järgmised variandid:
A) Luksil on üks kuningas (vastus 6♣) – siis tuleb mängida 6♣
B) Luksil ei ole kuningat (vastus 6♦) – siis tuleb mängida 6♠
C) Luksil on kolm kuningat (vastus 6♦) – siis tuleb mängida 7♠, aga ma ei saa kuidagi teada, kas tal on neid kuningaid kolm või null, nii et võib juhtuda, et satume väga veidra portsu otsa. Tegelikult peaks see asi käima vist nii, et kui tal on 3 kuningat, siis nihutab ta mu 6♠ seitsmesse, aga mine isahane tea.
D) Luksil on ♦ ja ♥ kuningas (vastus 6♥) – siis tuleb mängida 6♠
E) Luksil on ♥ ja ♠ kuningas (vastus 6♠) – siis tuleb mängida 7♠
F) Luksil on ♦ ja ♠ kuningas (vastus 6NT) – siis tuleb mängida 6♠, mis aga on võimatuks muutunud.
Teisest küljest 6NT-s võib olla šansse (kui tal on ärtus lisaks ässale veel mõni pilt, kui tal on pilt-9, siis on see 75% leping, kui tal on tühi äss, siis oleme sügaval sita sees). Ühesõnaga vaagisin tekkinud olukorda põhjalikult ja leidsin, et ma ei hakka endale seda riski võtma, et matši alustuseks seitsme taha käin, seda enam, et niikuinii enamuses on variandid, kus ma tahan kuute mängida, ning panin 6♠. Partneril olid teadagi kallismastikuningad, aga ühe impi me siiski võitsime, sest teises toas tuli 6NT täpselt (oh oleks ärtu 4-1 vastu istunud!).
Naistel läks lõpp jälle veidi nässu (3 kaotust), kokku tuli 14. koht (Läti naistel läks oma alagrupis umbes samamoodi ja leedukatel vist kah), aga nende esinemine oli suht-koht tubli, vähemalt minu arvates. Noored tõusid lõpuga teise kümne lõppu, Läti jäi siiski natuke ette (12. koht) – ei ole nendegi üle põhjust eriti nuriseda. Mida seeniorid tegid, seda ma täpselt ei teagi, vist jäid oma grupis teise poolde.
Play-off vastaste valimisel läksid meie grupi omad kokku B-alagrupiga (sealt edasi Iisrael, Holland, Hiina, India). Iisrael valis meie grupist Rumeenia (huvitav, kui Prantsusmaa oleks neljandaks tulnud, kas nad oleksid eelistanud meid või neid – juutide vastu on meil mäng alati pigem paremini kui kehvemini läinud), seega meie jäime Hollandile ja täna ootab ees 4x14 jagu (meie Leoga alustame teisest segmendist, eks siis paistab, mis edasi saama hakkab). Vähemalt Pau’st on kogemus käes, et peale eesmärkide saavutamist ei tohi kummi lõdvaks lasta ja tuleb asi kohe tõsiselt ette võtta. No ja kui lähebki untsu, ei saa öelda, et turniir oleks ebaõnnestunud. Alagrupis mängisime 16 matši, millest kaotasime ainult 2 (Brasiiliale ja Kanadale) ning tegime ühe viigi (Jaapaniga), Luksi graafikut (päev ja KMP) edestasime terve palliga ja saime keskmiseks ligi 18 VP-d. Uhke tunne on, mis siin salata. Ja Pireti pärast on hea meel, tema ilmselt rõõmustab meist kõige rohkem.
Muude asjade koha pealt on veider see, et unerežiim on veidike viltu, ärkan üles kohaliku aja järgi kuuest-poole seitsmest. Huvitav, kui Eestisse tagasi tulen, kas siis hakkan ärkama ühe paiku öösel…

No comments: