Tuesday, October 21, 2008

Hiina-reis lõppes suhteliselt rahulikult. Kõigepealt poole ööni (kohaliku aja järgi) "Sleepy Hollow" vaatamine ("Magage hästi, kodanikud!" Ma ei tea, mispärast õudukaid just keset ööd näitama peab, kuigi see oli piisavalt groteskne, et mul unega probleeme ei tekkinud) ja siis peale põgusat uinakut marsruut - Peking-Helsingi-Tallinn-Tartu. Reis sujus hämmastaval kombel igasuguste tõrgeteta, ainult et ta oli kole pikk. Eesti kellaaegade järgi oli päevaplaan:

00.30 äratus
02.00 buss
05.50 Peking-Helsingi lennuk
14.20 saabumine Helsingi lennujaama
16.50 Helsingi-Tallinn lennuk
18.00 Tallinn-Tartu buss

U-28, kes tuli tagasi Moskva-Riia kaudu, elas üle märksa suuremaid vintsutusi, lõpuks olevat kaksikud kõigepealt Riia peal ära eksinud ja siis kiiruse ületamise eest Läti politseilt tala saanud, ning Elvasse alles hommikul viiest jõudnud... Selle aja peale oleks ilmselt küll ära surnud.

Pekingi lennujaamas oli lõbus lugu kilomajandusega - nimelt võib reisija peale pagas olla 20 kg (+ käsipagas, selle kilosid ma ei mäleta). Meil Maarjaga oli lihtne - 37 kg-ga läksime, 38-ga tulime (vahepeal viskasime ära närakamaid riideid ja kumbki paari kingi, et saada ruumi ja kaalu), aga Jane-Triinu kergetest pampudest oli suur rõõm Sventsikul, kes oli oma sumadanni 28 kg sisse toppinud. Samas Hulda Ahonen, kes lendas tagasi sama lennuga, pidi 8 lisakilo eest juurde maksma paarsada eurot. Mis Soome naistekoondisse puutub, siis nad olidki kohale tulnud rongiga läbi Venemaa, vaadates nende alagrupi tulemust võib arvata, et kuna muud polnud teha, siis tegid nad seal head trenni, kuid kui ma neilt selle kohta küsisin, siis sain vastuse, mis viitab nagu mu esialgne mõte - küllap neil läheb rongis joomaks - oli õige. Nimelt kostis Hulda: "ca pool tundi sai 1NT järgnevusi arutatud jah"!

Kogu reisi aja püsisin enamvähem ärkvel, ainult paar pooletunnist uimakut sattusid sisse (uinakuks sellist kudemist nimetada on vist liiast) ja tekkis paar tähelepanekut:

A) Inimeste soolestik töötab standarkiirustel - peale söögipause tekkis (üllatavalt ruttu) lennuki peldikute uste taha järjekord ja varsti valitses seal taas tühjus

B) Kõige tüütum ots on tavapäraselt Tallinn-Tartu bussisõit (ma mäletan, et kui Maarja kunagi Hamburgi läks ja ma ta lennuki peale saatsin, siis mingi hetk sain talt sõnumi, et jõudis ilusti kohale - mina samal ajal loksusin tüütus bussis Põltsamaa kandis)

C) Helsingi-Tallinn lennukil on kõige ilusamad stjuardessid - kaks tõesti kena tütarlast, lust lausa vaadata. Ja nad pakkusid ka kõige paremat snäkki - mingi Fazeri shokolaadipulk.

D) Tollis tõmmatakse letti ikka see inimene, kes kõige vähem on shopanud - antud hetkel siis mina. Õnneks sain ruttu tulema...

imelik kokkusattumus oli veel, et trehvasime bussis kokku Maarja emaga, kes oli Tallinnas loengut andmas ja valis tagasi minekuks täpselt sama bussi, millele meie olime end peale pressinud.

kodus oli hea olla - kuigi Madlilt kartuliputru ei saanud (ta jõudis kohale peale meid), tõi ta siiski poest küpsekartuleid ja juustuga shnitslit... mõõõõõõnus...

kassiraisk ei tervitanud meid üldse rõõmsalt vaid pigem põrnitses ja hoidis eemale (tea, äkki ta oli solvunud?), aga pikapeale ta veidi leebus ja öösel kolis ta kõigepealt magama mu jalutsisse ja seejärel padja kõrvale ning kui ma hommikul poole seitsmest ärkasin ja talle pai tegin, siis ajas ta suurest rõõmust tüdrukud ka üles... õnneks ainult veerand tundi enne äratuskella, nii et ma pääsesin füüsilisest noomitusest. Ja pärast seda oli ta väga mängutujus ja puge ja sõbralik, nii et ilmselt on meile see kolmeks nädalaks kadumine andeks antud.

4 comments:

madli said...

mina ärkasin küll oma äratuskella, mitte kassi pärast :)

Pihel said...

Kade kuulda, et teil kass öösel magas. Meie kassil olid kummalisel kombel suuremad aklimatisserumisprobleemid, kui kellelgi meist endist - poolest ööst alates traavis mööda maja ringi. Küllap ajas vahepeal majjakolinud hiirekesi taga...

Anonymous said...

ainult bridzimängija võib kassi kohta raisk öelda ..... paha. väga paha

Lauri said...

oh, minu puhul on see "raisk" pigem kompliment - ma olen oma "kassiraisast" endiselt siiralt vaimustuses, aga vahetevael on ta selline pätt, et ta on selle nime ära teeninud. Nii et ei ole paha midagi