14. oktoober

Rahulik päev, jätkus Transnationali mängimine, püsime kuskil kolmekümnendate kohtade peal. Muuhulgas õnnestus ära mängida ka teise Eesti võistkonnaga (Piret-Jürka, Ines-Maks, Sven-Ildze) – kas siis selle pärast tuli Hiina sõita!? Mäng käis igatahes nii kiiresti, et kui lõuati „halftime!“, siis me olime just viimase jaotuse lauale tõstnud. Tegelikult kui mõelda, et Hiina tasus sõita, et hiinlastega mängida, siis see pool on kuhjaga täidetud – meie Maarjaga oleme mänginud 7 matši, viis neist kohalike vastu (lisaks Svenile oleme ühe matši mänginud šotlaste vastu). Hiinlased mängivad praktiliselt kõik rannakat (üks mängis naturali), 13-15 1NT-ga (1♦ all on 10-12NT) ja avangujõu piirid on reeglina 10-15 või isegi 9-15. Lõbusamaid lugusi laua taga oli see, et mängis Tuul 1NT, ruutu mastis käes Sxx, lauas Txx. Mõtles siis, et üritab kavaldada ja vastase ruutukäikudest eemale peletada, ning käis väikese käe soldati suunas. Vastane võttis emandaga ja lülituski ümber, rõõm aga osutus üürikeseks, kui teine käsi sisse sai ja veel viis ruutut ära korjas – nimelt jagus neil mast ÄK98xx vastu E, ja kui Tuul seda ise ei mängi, on jupp tegemist selle lahtiblokeerimisega (kui see üldse enam võimalik on). Jagu muide jäi viiki, ma võitsin 1NT teise liini ära. Eelviimases matšis sattus vastane „tsüklisse“ – peale kuut jagu oli seis umbes 2-0 meie kasuks ja siis lasti mul kõigepealt välja geim, seejärel aeti süsteem sassi ja jõuti 4NT-sse (-2) ning siis sai minu pool ekraani olev naisterahvas (kusjuures kõige kenam Hiina neiu, keda ma siin näinud olen) kätte tagasihoidliku kaardi:
♠S
♥Äx
♦ÄKExxxxx
♣ÄK
ja ees on pakkumine 2♦ (kallid) – pass – 4♠. Lajatas siis 6♦ täis, sai lauda ristiemanda ja duubeltrumbi – paraku nii väikesed, et sisekuna neid kasutada polnud võimalik ja läks üheta. Teises toas jäi Tuul 5♦ mängima.
Õhtusöögi eel trehvasin seda „Triinu hollandlast“ (Jacco Hop peaks ta nimi olema), kes tervitas mind ja küsis, et kas mul on midagi selle vastu, kui ta õlled kaasa võtab ja meile tuleb. Vat sulle säh, see tema eemalepukseerimine on mu populaarsust tõstnud… Ma küll vabandasin välja, et õhtul oleme seltskonnaga väljas, aga võib-olla mõni teine päev (ja lõppeks ei ole mul temaga õllejoomise vastu kõige vähematki, eriti kui tema õlled võtab – tundub olevat rahulik ja intelligentne inimene ja mitte ülbe. Ja bridgest oskab rääkida küll).
Õhtul siis väike istumine kaksikute pool (Sädeme sünnipäeva tähistamine distantsilt), mis kujunes vaikseks, aga väsimus oli nii suur, et kerisin suht varakult magama. Kuidagi ära hakkab kurnama see retk…

15.oktoober

Viimased kolm vooru Transnationalil. Esimeses tuli vastu mingi Pakistani-Keenia kombinatsioon (või midagi sarnast), naine küsis, et kust ma pärit olen. Kuulnud vastuseks „Estonia“, ei osanud ta sellest midagi arvata, kuid onu teiselt poolt ekraani hoiatas, et „they have a quite strong Open team!“. Päris uhke tunne tekkis, juba kardetakse. Esimene matš läks hästi ja tõusime kuskil 25. koha peale, aga järgmises voorus tulid vastu türklased, kellel ilmselt oli Allahiga erileping. Nimelt pakuvad nad end slämmi (parempoolne käsi jäi väljamängijaks) umbes selliste kaartidega:
ETxxx____ÄKxxx
Ex_______ÄT
Kxx______x
87x______ÄET6x
„alumine“ vastane on pakkunud ruutut ja käib välja ärtu, sellele lauast emand, mis kaotab kuningale ja risti tuleb nüüd mängida kadujata (ses suhtes muidugi vahet ei ole, ka ärtukäiguta tuleks risti õigesti lahendada). Ja nüüd käiakse väike risti emanda alla – ning tagant kukub singelsoldan! Uskumata lugu, tüüp pakkus nagu elajas, mängis nagu elajas ja tal oli õnne nagu elajal. Normaalne plaan oleks mängida väike vastu kümmet (võidab kui on 3-2 pildid ees või singel üheksa), muti alla mängimisest on parem isegi kuue alla mängimine (võidab kui taga on singelkliber). Kurat küll…
Teises jaos ujusid mõlemas toas vastased pooleks punktidega geimi ja mõlemad geimid seisid, nii et nende kahe jao pealt kaotasime umbes 32 IMPi ja kogu matši 24-ga, ning 8:22. Viimases matšis olevat ka vastane talitanud õnnestunult (panid lõikeseitsme, mis istus, samas kui meie omad olid geimis), sealt tuli 5:25 ja kokku ca 60-s koht. No mis parata, mängu järgi oleksime küll pigem olnud väärtu 16 sekka pääsema (tegelikult mängisime tõsiselt hästi seda turniir).
Edasi läksime tegime väljas sööma ja mina tegin paaritunnise uinaku, õhtul õpetasime Tuulele-Pihlale Katani laiendi selgeks. Tuul võitis ja ma ei saa aru, mis pull toimub – ma olen juba kolmandat mängu järjest võiduta. Kui koju tulen, hakkan seda mängu tõsiselt treenima. Õhtul veel õllejoomine Jaccoga – Luks tuvastas ühe putka, kus õlu maksab 3 jüääni pudel, käisin kontrollisin järgi – maksabki. Üritasin talle selgeks õpetada pudeliavamist käepäraste vahenditega, see tal kuidagi ei õnnestunud. Väitis küll, et välgumihkliga oskab, aga tavaliselt lõhub välgumihkli ära.

16.oktoober hommik

Veidike selgem, miks ma end kurnatuna tunnen - haigus kallal (pea on paks ja nina nats tilgub, mis on seda veidram, et väljas on tõeline suveilm). Ülejäänud bande läks linna šoppama, ma kasutan juhust ja vedelen ja ei tee midagi. Nii ei ole elul ka erilist häda, aga ei tea, mis homme saab, kui meil idee poolest turistitamine plaanis on...