Tuesday, October 28, 2008

Rõõm näha, et Pratchetti järgi hakatakse juba brändidele nimesid panema - nimelt tuvastasin Lõunakeskuses rippumas reklaami, millel promoti mobiiltelefoni Samsung Omnia. Kuigi ma kahtlustan, et tegu on siiski pigem juhusliku kokkusattumusega, ootan pikisilmi, kas kunagi ilmub välja ka telefonimark, mis on nime saanud ühe teise kettamaailma regiooni järgi - Klatšia, seda enam, et väljend "coffee-klatch" on kasutusel ka ingliskeelses maailmas.

Kui juba brändide analüüsiks läks, siis torkas mulle pähe, et Citroenil on olemas mudel nimega Picasso Xsara. St. ei torganud pähe, vaid nägin ühte sellist enda ees sõitmas. Kuna see X-täht sõna alguses oli selline kipakas, siis tekkis mulle mõte, et võib-olla on see inspireeritud sellisest kunstnikust nagu Tristan Tzara (sobib hästi Picassoga paari) ja T-st on X tehtud lihtsalt Citroeni lembusest selle tähe vastu. Uurisin asja ja leidsin, et siinkohal ma siiski natuke eksisin - Xsara on kokku miksitud igasugu imelikest asjadest (muu hulgast sõnast "tsaar"), aga Tzara-t nende seas ei olnud. Mis seals' ikka, vähemalt sai aju harjutatud seoseid leidma...

Vahepeal kasutasin oma agente (ehk siis Ando Meriteed, kes on hulk aega Taivanil elanud), et välja uurida, mis puuvili see naljakas asi, mida me Hiinas sõime, oli. Tegemist on pitaiaga (pitaya/dragonfruit) ja hoolimata oma suurest sarnasusest kiiviga, on ta hoopis mingi kaktuselisevili, mille kodumaa on Kesk-Ameerikas, kuigi tänapäeval kasvatatakse teda laialdaselt Edela-Aasias.



ja "last but not least" - õnnestus suurmeistri järk ära täita, nüüd tunnen end nagu bridžiteaduse doktor - mis omakorda tähendab, et kuhugi pole enam püüelda. Huvitava kaasnähuna tekkis esmaspäeval tunne, et tahaks musta meistripalli saada - kui enne lugesin ainult kuldseid, sest teistega polnud midagi tarka teha, siis nüüd ei ole ka kuldsetega midagi pihta hakata ja kokku roobitseda võib juba igasuguseid.

1 comment:

aire said...

Mina sõin ka selliseid vilju Barcelonas, nii et ära uhkelda midagi. Ka Euroopas leidub. Tõsi küll, maksis see üks vili 5 euri ning maitse poolest oli nagu seemnetega peet.