7.oktoober
Hommikul käisin söömas selles hotellis, kus ma ametlikult sisse olen kirjutatud (seal nagu erilist kontrolli ei ole, lihtsalt ütled toa numbri, nii et teades, et ei Leo ega Ines ei söö hommikusööki, oli mul isegi valikuvõimalus, mida neile öelda). Oli küll jaapani restoran ja seal pidi ka sushit olema (mida ma küll üles leida ei suutnud, sest söömakoht oli suhteliselt sopiline), aga hommikusöök oli üsna euroopalik. Huvitava asjana proovisin ära kohalikus stiilis kartulisalati. Üldiselt maitses nagu meie omagi, aga seal oli kaks omapära: esiteks ei olnud ta tükiline, vaid oleks nagu köögikombainist läbi lastud – suhteliselt ühtlane mass. Teiseks olid seal sees rosinad (õnneks oli neid vähe, ma ei armasta rosinaid just üleliia, eriti kehtib see siis, kui nad on soolase toidu sees).
Mänguline osa tõi kaasa väikseid imesid: hommikul võitsid poisid Itaaliat 16:14, seejärel saime Iirimaalt 23:7 ja lõpuks Makaolt 19:11, nii et turniiritabelis oleme endiselt teisel kohal ja oleme saanud väikese edumaa Luksi poolt naljaviluks püstitatud graafiku „iga päev üks kuldne meistripall“ ees. Võit ja viik annavad kumbki pool kuldset ja meil on nelja päevaga 5 palli koos. Okei, tunnistan ausalt, et reaalne eesmärk oli saada turniiri lõpuks 4 KMP-d, halval päeval 3, nii et läinud on küll üle mõistuse hästi. Sain ka väikest lohutust oma tahamängitud lepingute asjus – õhtul olid need kaks jagu pandud ülesandena Tiidule ja tema mängis need samuti taha, tundub et ei olnudki nii triviaalsed jaotused.
Iirimaa vastu olid tõeliselt karmid jaod. Meie liinis seisis kaks korda 6♣ leping (mõlemad panime ära ja need jäid viiki), vastasliinis oli vähemalt kolm slämmi, millest meie vastane ei pannud ühtegi ja ühes jäi osamängu (Tiit ja Maks panid 2 ja seal, kus vaenlane osamängus oli, jõudsid geimi). Kõige veidram jagu oli see, kus kõigepealt pakkus üks pool ühepoolselt 4♥-sse ja siis teine pool tuli 4♠-ga sõtta ja Tiit-Maks jõudsid kuude. Partneri käes oli nimelt:
♠KEx
♥-
♦ÄTxxx
♣Txxxx
Ja ega karmid jaod ainult (väljatulevate) slämmidega ei piirdunud. Oman käes lehte:
♠x
♥ÄExx
♦KETxxxx
♣x
ja avan (kõik kallis) 1♦-ga. Sellele tuleb vastaselt 2♦ (♣ ja ♠), Luksilt kontra (väärtused) ja minu PPV paneb 4♠. Ütlen igaks petteks 5♦ peale – pass – pass ja vastane 5♠. Pass – pass, Luksilt kontra ja PPV vajub transsi. Mõtlen omaette, et mida perset, kas tüüp tahab reki panna… ja tüüp pakub 6♣. See läks kontraga kaheta, meie limiidiks on viienda korruse leping. Luksil on nimelt käes:
♠ESTx
♥xxxxxx
♦Äx
♣x
ja põhjus, miks ta 2♦ peale 2♥ (NAT, NF) ei pakkunud, oli see, et temapoolne vastane pakkus ära ja siis arvas, et on süsteemi unustanud ja lubanud hoopis ärtut ja ristit. Teises toas olid kurjad iirlased juba 3♠ ära kontreerinud, see tuli küll välja…
Umbes eelviimases jaos juhtus selline lugu, et Leo avas 1♣ (tugev), vaenlane pani vahele 4♦ ja mina 4♠ lehega:
♠KE98xxx
♥S
♦xx
♣xxx
nüüd tuli partnerilt selle peale 5♠ ja järgnes tavapärane küsimus „mida teha?“. Vaatasin, et pada kvaliteet on hea ja tõstsin kuude, aga selgus, et see oli viga, sest kaks ruutut võeti pealt ära. Selgus, et suvel oli Olavil ja Svenil mingi sarnane jaotus olnud ja meil olevat olnud nendega diskussioon (ausalt öeldes ei mäleta ma ei jaotust ega diskussiooni), et sellises kohas võiks tõste viide tähendada hoopis slämmihuvi ilma vastase masti kontrollita. Nuh, eks järgmine kord üritan meeles pidada kui võimalik (ilmselt tuleb sarnane koht ette alles mitme aasta pärast).
Üks õpetlik jagu oli veel, kus ma käisin trumbimastis KE76543 vastu T2 (vms) lauast kuninga (2 tihi võis ära anda), ning selgus halb üllatus, et trump on 4-0 taga ja ma annan ära 3 tihi ja käin üheta – õige plaan oli käia väike vastu kümmet. Hea uudis oli see, et Hanlon-McGann käisid sama lepingu kaheta ja võitsime 2 IMPi.
Makao vastu oli mu vastas üks ülipüüdlik hiinlane, kellel võttis tulemuse bridgemate’i sisestamine nii palju aega, et ma võtsin peale teist jaotust tal selle lihtsalt käest ära ja trükkisin ise. Muidu oli suhteliselt rahulik matš, aga seal olid ka omad knihvid sees. Ühes jaotuses avas Leo 1♦ (rannaks), vastane pani 1NT ja mina lehega:
♠ESxx
♥xxx
♦Tx
♣Äxxx
passisin. Seepeale teine vastane pani 2♥ (ülekanne patta), Leo 3♦ ja nüüd minu screenmate üllatas ülekande vastuvõtmisega neljandal korrusel. Tala ja 500 (lauda pandi küll 5-5 mustad, kuid ainult 3 pp).
Teises jaotuses saime 17 miinust niimoodi, et vastane avas odavas kalli vastu 4♥ ja kui see minuni jõudis, pakkusin lehega:
♠ÄE986
♥-
♦STxxx
♣ÄEx
4♠ peale. Selgus, et see ei olnud hea valik, sest Leo kaart oli:
♠T7
♥ÄTxx
♦ÄKExx
♣xx
pada istus 6-0 vastu ja risti kunn ei lõikunud, sestap läks 4♠ taha, küll aga tuleb välja 6♦. Teises toas avas Vasja 1♥ (♠-/♥KESxxxx/♦xxx/♣Kxx), Luksi kaardiga öeldi 2♦ peale ja minu lehega on võimatu enne slämmi peatuda, selle vastu ei aidanud isegi pada avakäik, mis peale lightneri kontrat tehti. Nuh, lohutuseks võib öelda, et peale 4♥ avamist oli meile -15 sisse kirjutatud, kuna kui ma selle kontraga üles võtaks, siis Luks passiks ja saaksime ruutukäiguga 300 (2 ruutulööki lühemale poole).
Kolmas jagu oli selline, kus tuli kohtunikutulemus meie kasuks ja vastane ilmselt apelleerib (ja võimalik, kuigi ebareaalne, et saab sealt 2VP-d tagasi). Lehed sellised:
♠E9xx_____♠Äxx
♥Äx_______♥KTx
♦Kx_______♦Äxx
♣ÄSxxx____♣KETx
meil Leo avas 2♣, releetasin veidi ja sain 4-2-2-5 jaotuse 14-16 pp ja 2 ässa teada. Nüüd vaatasin, et kui tal on lisaks ässadele pada marjas ja ärtu emand või ruutu kuningas (või ärtu soldat), siis võib isegi 7 võita, kuid kuna ma neid asju täpselt teada ei saa, siis panin 6♣ (sest seegi ei pruugi 100% olla). Peale ruutu käiku tõmbas Luks trumbid (2-2) ja elimineeris punased mastid, mille käigus selgus, et „ülemisel vastasel“ on 2 trumpi, 6 ruutut ja vähemalt 3 ärtut, seega leping oli 100% väljas. Nüüd käis ta väikse pada ässa alla, millele kuningas kolksus ja tagasikäigul ei vaevunud vastane ST-st midagi vahele panema ja tuli ületihi. Teise toa pakkumine oli aga selline: 1♦ (rannakas) – 2♣ (FG); 3♣ (5♣) – 3♥ (peale u. 40 sekundilist pausi); 3NT – 5♣ (peale u. minutilist pausi); 6♣. Kutsuti kohtunik ja ta määras 5♣. Nii et elame-näeme, mis saab.
Naised jätkasid tavapärast rada pidi: Kanadaga 13:17, Venemaaga 13:17 (enne viimast olid isegi ees, kuid siis tuli 800 tühjast kohast) ja viimases matšis võideti Jordaaniat 19:11. Huvitav on see, et hoolimata kahe matši „vahelejätmisest“ on neil praegu 1 VP rohkem kui Läti naistel. Vestlesin nimelt ühega Läti noortest (vist Janisega), kes väitis, et „Maia arvates on see tugevaim Läti naistetiim läbi aegade“. Selle peale irvitasime natuke ja mõtlesime välja, et Maial on ilmselt õigus, sest see on esimene Läti naistetiim läbi aegade. Soome naised jälle on (natuke siis ilmselt meie omade „toel“) alagrupis teisele kohale roninud ja play-offi suunal.
Noored mängivad endiselt „tirilimps-poolteist“ – mõned võidavad ja mõned kaotavad, ning on praegu kuskil kolmandas kümnes, seeniorid seisavad tabeli keskosas (pigem ülemises pooles) – kui nii edasi läheb, võib Lond elu lõpuks suurmeistrigi ära täita.

8. oktoober

Eelmisel õhtul söödud tugeva õhtusöögi + närvipinge tagajärjel magasin öösel suhteliselt kehvasti. Hommikul ärkasin pool seitse ülesse ja käpad värisesid (ikka pingest, alkoholiga ma eriliselt liialdanud ei ole, maksimaalselt umbes pudel veini õhtu kohta), hommikusöök käis ka suus ringi. Mängulises mõttes meeldinuks mulle märksa rohkem olla kuskil tabeli keskel – tuled kohale, kabetad oma jaod ära, võidad või kaotad, erilist vahet pole, tipus olles aga eksida ei tohi. Mängukohas läksin pool tundi enne mängu algust saali ja lihtsalt jalutasin 25 minutit ringi, siis oli füüsiline trenn oma töö teinud ja laua taha istudes oli juba närvipinge hasardiga asendunud: antagu mulle aga vastaseid. Kuigi mängu alustasid vastased õnnestunult, viigistasid Tiit ja Maks need jaod ja edasi läks juba asi meie jaoks soodsas suunas. Võitsime 24:6, 25-st jäi puudu ainult üks avakäik. Nimelt käis pakkumine:
Leo____PPV___Lauri___VPV
1♣____3♣____pass_____5♣
DBL
ja käes on leht:
♠Txx
♥Sxxx
♦Exxxx
♣x
ärtukäik võtab lepingu taha, pada ja risti lasevad välja, ruutu suhtes ma ei ole 100% kindel, aga vist laseb ka välja. Mina igatahes käisin pada. Oinas on muidugi antud jaotuses Luks, kes millegipärast ei pannud ristirenooga sundivat passi, vaid kontreeris… 5♥/♦ lähevad küll ka taha, aga või ta seda enne teadis…
Pärast seda matši oli enesetunne päris hea, oleksin heameelega teise matši ka mänginud, kuid Luks tahtis minna siiditurule. Jalutasime siis Maarjaga hotelli, sõime ja leidsime Tuule, kes väitis, et nemad olid saanud 13 ja 15 ja rõõmustas, et meil oli hommikune hästi läinud (naised võitsid Bermuudat 23:7). Ma siis arvasin, et esialgu on ebaselge, et võib-olla on hoopis nende tulemus parim meie võistkondade seas. Selgus, et peaksin ikkagi rohkem lõuad koomal hoidma – naised said Indoneesialt ühe ja meie Brasiilialt 4 punkti. Mis laua taga toimus, seda ma üleliia täpselt ei tea (ja ei tahagi teada), aga üldiselt väideti, et olevat väga rõvedad jaotused olnud. Nujah, teise koha siiski säilitasime ja millegipärast on enesetunne märksa parem kui enne Rumeenia matši (kuigi turniiriseis veidikene kehvem), tuleb viimased kolm vooru veel edasi võidelda.
Õhtul toimus „presidendi vastuvõtt“ – koguti kokku kõik meie neli koondist (va. Maks, kes oli väsinud olekus) ja hangiti hunnik veini ning suupisteid. Kraami oli nii palju, et suur osa jäi järgi, aga inimesed olid kõik rõõmsas joobes. Kuskil kesköö paiku tulin magama, aga paadunumad tegelased olid võitlust veiniga jätkanud kuskil kolme-neljani (ja nt. Janet ei takistanud see kell seitse üles tõusmast, tõsi küll varsti kukkus ta taas pikali ja jäi magama). Naljakas lugu juhtus sellega, et Triinu on väljamaiste noorbridžlaste seas väga nõutud tütarlaps ja tal on välja kujunenud oma fännklubi. Lisaks rootslastele ja lätlastele kuulub sinna ka üks pikk hollandi tüüp, kes otsustas miskipärast kell kolmveerand kaksteist teda meie hotellituppa nillima tulla. Triinut paraku ei olnud ja ukse peal trehvas ta hoopis minuga, kel oli suu vahus ja hambahari põiki suus (olin parasjagu hambaid pesemas ja arvasin, et kellelgi meie omadest on midagi vaja, sestap ei viitsinud suud ära loputada ja lippasin ukse juurde keset protseduuri). Sellest tegi ta ise nutika järelduse, et „oh, you probably are sleeping“ – ma küll üritasin talle ütelda, et Triinu on väljas, aga nojah, katsu suu vahtu täis võtta ja nina kaudu rääkida, ilmselt oli see üsna artikuleerimatu mõmin. Kahe minuti pärast tulid aga tüdrukud tagasi ja hakkas mingi ingliskeelne jutt. Arvasin, et nad olid tee peal selle tüübiga kokku juhtunud, aga selgus, et olid hoopis Martinš Lorencsi kinni püüdnud ja ei tahtnud teda minema lasta. Millega lugu lõppes, seda ma ei tea, sest vajusin unele. Huvitav, kui nad oleksid koridoris kohtunud, kas see kärbiks hollandlase indu meil käia (ta on ennegi sattunud meie ust koputama täpselt siis, kui Triinu väljas on).

9.oktoober

mänguvaba päev, seega sai pühenduda turistitamisele. Esialgne plaan oli minna koos kaksikutega loomaaeda, sealt võtta paadiretk keisri suvepaleesse ja siis tagasi koju. Teoks sai selle plaani esimene osa – kohapeal kulus meil viis tundi, mis enamasti möödus jala käies ja seetõttu olime suht väsinud, lisaks oli ilm suhteliselt jahe. Olles kuulnud inimeste muljeid, kes käisid palees kohal, siis ilmselt see oli tark mõte, seal kuluvat ka terve päev, nii et võtame selle millalgi hiljem plaani. Loomaaeda õnnestus jõuda ilusti kohale – see asub Pekingi mõistes üsna lähedal. Loomaaia pilet on üsna odav – ca 15 jüääni, aga nali on selles, et see ei sisalda veemaailma ja pandamaja, nende eest tuleb eraldi maksta. Või siis teha, nagu meie tegime – käisime kohe 120 jüääni näost välja, mis andis sissepääsu ka nendesse kohtadesse. Üldiselt oli loomaaed nagu loomaaed ikka, pigem kehvade ja inetute tingimustega, aga loomad olid toredad nagu ikka. Pandamaja oli ka pigem igav (pandad võivad ju toredad välja näha, aga nad on vist suht vaimuvaesed), kuid see-eest veemaailm oli tore. Alustuseks vaatasime „Dolphin Show’d“, kus minu arust oli peastaariks hoopis üks tore hüljes, kelle etteastega pihta hakati – marssis, hiilis, balansseeris esikäppadel, tantsis, plaksutas publikule ja nägi tore välja. Delfiinide etteaste oli ka igati vinge. Pärast käisime ühe suure akvaariumi juures (läbi kolme korruse), kus sees oli paras supp – suured raid, suured veekilpkonnad, lisaks veel hulganisti igasuguseid muid ujuvaid elajaid ja koralle. Kaks eskalaatorit olid tehtud nii, et viisid sind basseini seest läbi ja päris omapärane kogemus oli pleksiklaasist läbi järada üritava rai kõhu alt läbi sõita. Rai nimelt on põhjaloom ja see siis üritas ilmselt seda pinda läbi kammida, lootes midagi söödavat leida. Muidu oli huvitavamatest loomadest mainimist väärt albiinotiigrid ja –lõvid ning eriti pruunkarud. Nood olid ära õppinud maiustuste mangumise ja tegelesid sellega siis neljakesi korraga (ja kui nad seda ei teinud, siis poosetasid niisama). Lisaks oli seal hunnik nännipoode (me läksime ka veidi õnge ja ostsime pandadega mängukaardid ja lohedega lehviku) ja näksilette (seal keskendusime ennekõike suhkruvatile, too oli hirmodav – 3 jüääni ports (ca 5 krooni – meil küsivad kaubitsejad 25, raisamardikad sellised!). Klõpsutatud sai ka hunnik pilte, Maarja pani nad ülesse aadressile maarjaoras.spaces.live.com. Teine kasulik link on veel hiinareis.blogspot.com, kus kaksikud (peamiselt vist Tuul?) plogivad enda muljeid. Loomaaiast väljudes sattusime mingisse imelikku rajooni, kus kõik meid väga huvitatult piidlesid (ilmselt valged inimesed sinnakanti naljalt ei eksi), kuid peale pöördeid ja käänakuid jõudsime siiski sealt kvartalist välja ja õnnelikult kohe ühe hotelli kõrvale, kust sai takso võtta ja koju sõita. Kohtasime veel ühte mainimisväärset looma – nimelt kostis ühe maja juurest vali ja õnnetu näugumine. Hakkasime vaatama, et kes see niimoodi hätta on sattunud ja tuvastasime väikese valge imeilusa kassipoja. Otsustasin ta pildile püüda, mille peale ta hakkas minu poole jooksma – selle jooksu pealt saingi ta kaadrisse. Aga elukas nägi nii tore välja, et oleks heameelega tahtnud ta kodo kaasa võtta… näuts…
Taksojuhtidega suhtlemiseks on hiiglama kasulik omada oma sihtmärki või selle koordinaate hieroglüüfidega kirjutatult – näitad selle ette ja tüübid hakkavadki liikuma, ise oleks neile ilmselt suht võimatu midagi selgeks teha. Ja takso hinnad on nii odavad, et ma ei väsi selle üle imestamast. Liiklus Pekingis on üks üsna kaootiline värk, kõik sõidavad pealtnäha nagu jumal juhatab, suunatuld asendab signaal ja teed on masinaid täis, samas tundub kogu süsteem suhteliselt hästi laabuvat. Omapärane on takso juures veel see, et tagaistmetel on turvavööd küll olemas, kuid kohtasid, kuhu need kinnitada, ei ole. Ma ei saagi aru, kas ma peaks neist ise kinni hoidma või mida need seal üldse teevad.
Huvitav süsteem on ka rahamajandus: nimelt jaguneb jüään mitte 100ks vaid 10ks väiksemaks üksuseks (ei mäleta enam, mis selle nimi oli) ja poolejüäänine on paberraha – nii on teoreetiliselt täiesti võimalik, et ajad viiekad sassi (hiinakeelseist kirjadest niikuinii midagi aru ei saa ja ainuke selge asi rahatähe peal on number 5). Nõks on selles, et tuleb rahale näkku vaadata – viiejüäänisel (nagu ka teistel jüäänidel) on Mao Zedongi pilt, poolejüäänisel ei ole. Huvitav, kas hiinlastele endale meeldib kogu aeg seda nägu vahtida…
Homme hommikul siis hakkab selguma, kas õnnestub teha Eesti bridžiajalugu või tuleb sellega veel neli aastat oodata…