Lõpetasin Bobby Wolffi raamatu "The Lone Wolff" lugemise. Tuleb tunnistada, et ma ei olnud ennem selle raamatu lugemist eriline tema fänn - ega saanud ka peale seda (liiga põmmpäine tegelane) - aga tema mängueetika on täiesti esmaklassiline ja lugupidamist väärt. Raamat ise on enamasti täitsa mõnus lugemine (välja arvatud need kohad, kus ta räägib ACBL'i ja WBF'i võimuvõitlusest - nats liiga kauge teema) ja selgub, et keskmise bridžimängija loomus on täitsa sarnane, kaks näidet tundusid nii tuttavad, nagu oleks need Eestis juhtunud (kuigi lõpud on veidi erinevad)

A-1 Mänginud väljamängija masti, kus tal oli ÄST käes vastu Kxx'i lauas. Käis välja soldati, mille peale järgmine vastane kolme kilakaga tegi tempomuutuse pisikese pausi näol ("professional study") ja väljamängija lõikaski tema käest.

A-2 A/B-Liiga viimasel etapil mängis väljamängija sarnast masti (ÄST olid raudselt käes, lauas võis ka natuke midagi muud olla). Käis välja soldati, mille peale vastane kilakatega tegi tempomuutuse (oletagem et tahtmatult) ja väljamängija lõikaski tema käest.

Nüüd tulevad mängu variatsioonid: Ameerikamaal istus neljandal käel selline legendaarne mees nagu Al Roth, kes peetas emandat! Ja partneri etteheidete peale mainis tõsise näoga: "Sa suutsid mind oma mõttepausiga veenda, et emand on sul!" Eesti variandis loomulikult võeti emandaga tihi - ok see selleks, NII kõva eetikat nagu Roth'ilt oleks ka palju loota (ma ei julge küll enda kohta öelda, et ma emanda läbi laseksin). Kutsuti kohtunik, kes taastas normaalse asjade seisu (lõikus teisest käest), kuid kaitsjatel jäi oma arust veel õigust ülegi, et kogu matshi ajal vastaste kallal ibiseda ja lõpuks ka apelleerida - kohtuniku otsus jäeti jõusse. Ma mäletan, et kunagi olen ma ise juunioride turniiril kohtunikuna samasuguse otsuse leedukate vastu vastu võtnud (too väitis mulle, et ta pidi mõtlema, et millist signaali visata, nagu kaheksandaks tihiks ei oleks tal olnud korduvalt võimalusi selle tegemiseks), neil vähemalt nii palju oidu jätkus, et mitte end täiesti lolliks teha.

B-1 Ameerikamaal: avas vastane 3♣ ja nüüd ekspert mängides kliendiga andis väljavõtukontra lehega

♠Ä74
♥KE9732
♦Ä7
♣K5

partnerilt tuli 3♦ ja selle peale ekspert hüppas 6♥, loomulikult selgus, et partneril on hea jagu ja 12pp, ning lihtsalt ei osanud oma lehega midagi paremat pakkuda. Selge see, et ekspert oli kuskil jagusid kuulamas-piilumas käinud ja teadis, mis on „õige leping“, kuid kui ta pakuks midagi „normaalset“ (nt. kontra asemel 4♥), oleks sinna jõuda üsna raske.
B-2 Eestimaal avab kohalik ekspert mängides paaris kliendiga kallis odava tsooni vastu lehega

♠3
♥ÄS9742
♦54
♣8754

kolm ärtut! Partneril on käes tõeliselt ürgne kaart:

♠ÄKES2
♥KE3
♦KST62
♣-

ja ta teeb sellega vaid geimitõste. Kuid „eksperti“ ei peata miski – järgneb 5♦!!! Nüüd saab isegi partner aru, et slämm on vaja pakkuda. Jälle selge see, et keegi on käinud kuskil jagusid kuulamas ja 3♥ avang oleks pidanud juba oma töö ära tegema, aga kui partner jäi „magama“, siis oli ahnus ikka nii suur, et kohe pidi end valemängijana paljastama. Ja nüüd selle asemel, et pattu kahetseda jäi mängijal jälle õigust ülegi ning ta hakkas vabandama midagi suitsunurgas kuuldust (tegu on mittesuitsetajaga). Ja kusjuures foorumis järgnenud diskussioonis oli olemas mängijaid, kes hakkasid teda kaitsma!!!

Nii et nende kahe näite põhjal võib öelda, et inimloomus on täiesti universaalne.

Nagu ütles Kaido Kaaberma peale Barcelona olümpiat, on neljas koht jama. Peale A-Liigat jõudsin järeldusele, et kolmas koht on samuti jama, va. sellest aspektist vaadates, et neljandast on ta siiski parem. Nimelt lõppes siis see aasta meile see võistlus sedapsi ja äärepealt oleks võinud veel hullemini minna – enne eelviimast matši olime neljandal kohal ja enne viimast olime tõusnud küll kolmandaks, kuid viimases voorus tegid vastased meie vastu suhteliselt õnnestunud laua (õiged otsused slämmitsoonis ja paar õnnestunult pressitud geimi) ning äärepealt oleks asi väga teravaks läinud. Nimelt olime teisel laual omavahel mängivatest konkurentidest ühest pool punkti maas ja teisest 4,5 ees, ning suuremat sorti kest oleks meid võinud taas medalilt kukutada. Teises toas toimus mõlemapoolne klassivaba mäng ja kui tolm oli haihtunud, selgus et kaotasime 13:17 – mis omakorda muutus meid immuunseks teise laua tulemuse suhtes – sõltumata skoorist olime garanteerinud täpselt kolmanda koha (kui ajatrahve ei teki). Nii jäigi, et Eksprompt lõpetas 1,5 VPd ees ja Roheline Lammas 1,5 VPd taga. Esikoha võitis superüllatusena (aga samas teenitult, kui mitte enda hea (ma tean küll, mida nad kohati tegid), siis teiste kehva mängu eest) Monte Carlo – Kask-Nirk, Lutter-Pleksepp, Jullis-Gonca. Ainuke, kellel neist oli varasemast A-Liiga võit ette näidata oli Jullis, kuigi Eesti meistrikate medalid olid olemas varem kõigil. Kaks olulist verstaposti sai ka selle võiduga paika pandud: esiteks täitis Jullis suurmeistrijärgu (ilmselt järgmiseks suurmeistriks saab tõenäoselt veel selle aastanumbri sees Kõivupuu) ja Goncast sai esimene välismaalasest A-Liiga võitja. Õnnitlused igatahes!

Kui võistkondade koosseisud säilivad, siis järgmine aasta on igatahes A-liigas rohkem Tartu kui Tallinna mängijaid – 17:15. Kusjuures veidral kombel on kõige rohkem tallinlasi võistkonnas Derpt.

Mis meie mängu puutub, siis ei olnudki see otseselt niivõrd kehv, kui ennekõike inspiratsioonivaba. Asi ei kulgenud kuidagi heas tsüklis ja tulemus sõltus ennekõike vastasest: kui nad tegid meie vastu hea laua, siis me kaotasime, kui mitte-nii-hea, siis võitsime. Ise suuri käkerdisi eriti ei teinud, kõige hullem oli üks jagu, kus mulle viirastus mu käes olev ♥S (st. mul ei olnud seda tegelikult) ja seetõttu mängisin taha geimi. Oli aga õnnetuid ja kehvasid otsuseid ja vahel jäi lihtsalt vajaka tuima näoga pressimisest (seekord pigem kippusid geimid täis tulema). Lappasin jaod läbi ja midagi väga huvitavat ei tuvastanud, seega panen siia üles ühe jao, kus sai jälle kehvasti valitud (ühest huvitavast seisust on diskussioon üleval Hendrik Niguli algatatud Tartu noorbridžlaste plogis uperkuut.blogspot.com):





Peale seda, kui ma olin 1♣ avanud (süsteemi diktaat), hindas Leo oma kolme ässa piisavalt, et mu 4♥ peale slämmi poole jätkata. Lepingul oli variante, aga kuna trumpi ei olnud võimalik kadujata lahendada, läks see siiski taha. Tagantjärgi analüüs andis aga sellise tulemuse, et tegelikult peaksin ma vastase 3♠ passima, seejärel Leo teeb midagi (tõenäoliselt kontra = ei ole midagi lisada) ja kui ma nüüd 4♥ panen, siis võib ta hakata halba aimama ja loobuma üritusest. Nüüd tuli -11, ning kuna sellest matšist Eksprompti vastu saime me kokku 8 IMPi (vastas olnud Tiit ja Kauko mängisid parimat bridži, mida A-Liiga kolme etapi ajal näha sai), siis juba sellest oleks piisanud kaotamiseks (ja kuigi ülejäänud matši mängisime suht hästi, negatiivse poole peale jäi vaid välja lastud osamäng, kaotasime selle 30 IMPiga).

Ja jätkuks sellele, et ma laupäeval kurtsin, et ma ei tohiks sporti vaadata, kuna need kelle poolt ma olen, kipuvad tappa saama (loomulikult see ei kehti mängude kohta nagu Eesti-Hispaania jalgpallis, kus Eesti ilmselt saab lakki sellest hoolimata, kas ma vaatan mängu või olen oma õnnetusttoova silma kuhugi mujale pööranud). Eile siis igasuguse spordivaatamise asemel mängisin viksilt ja viisakalt Kotka keldris kaarte ja see taktika kandiski vilja: korvpallis kobistas Rock Kalevi vastu ja võitis viimase sekundi korvist, jalgpallis kobistas Eesti Armeenia vastu lõpu eel 1:0 ja ise võitsin (esmakordselt sel hooajal!) Kotka klubi ära. Oli hea päev...

minu kuri silm:

1. aprilli puhul siis teemakohane nali (äkki annab mõnele inspiratsiooni):

Pere sööb laua taga ja järsku tormab sisse pesamuna ning karjub: "Ruttu appi! Vanaisa poos end pööningul üles!". Kõik hüppavad laua tagant püsti ja ruttavad trepist üles, kui nad on ülesse jõudnud, siis hõikab poiss uuesti: "Aprill! Aprill! - tegelikult ta poos end keldris!"

Niisiis lubatud lühike kokkuvõte 30. märtsi Tartu klubi jagudest:

Kolmandas jaos avas vastane teiselt käelt 1♣ga, mis oli ettevalmistav, mitte tugev. Mul oli käes (odavas kalli vastu):
♠ K8xxx
♥ xxx
♦ KS97x
♣ -
ja kuna ruutumast oli parema kvaliteediga, otsustasin sekkuda 1♦ga. VPV pakkus 4♥, Leolt 5♣ ja vastaselt kontra. Kuna Leo pakkumine lubas ka ruututuge, siis taandusin 5♦-sse ja jäin seda kontraga mängima. Ühesõnaga:

diagrammilt on kadunud Leo padakliber

ja siin on ka kätt keerates pakkumine valetpidi õnnestunud panna... avaja ja kontreerija on teadagi East...
Avakäiguks tõmmati ärtuäss ja lülituti patta. Panin ässa peale ja käisin ruutu käe soldati alla – tagant kukkus kümme. Nüüd nägin suurepärast võimalust vabaneda blokeerumisprobleemidest: lõin ärtu trumpemandaga lauda ja käisin laua viimase trumbi ning lõikasin kaheksa maha – tagant visatigi krohvi(ei pidanud vastaseid nii kõvadeks, et üks kümme-kaheksast kümne petteviskeks teeks ja teine teisel ringil Äxx-st ässa ette ei paneks). ♦K võttis PPV ässaga ning käis risti ässa, mille ma kinni lõin. Nüüd tõmbasin trumbid maha ja hõõrusin vaikselt käsi – kuni selgus halb tõsiasi, et ka pada jagub 4-1 vastu ja kuna trumpkontroll on kadunud, siis käisin kolmeta – VPVl oli 4-7-1-1 ja PPVl 1-2-4-6 jagu (omades käes ÄKST8x-i võis ta üsna üllatunud olla Leo ristipakkumisest). Nu sitta kah, vastase 4♥ tuleb möödaminnes välja ja ma üleliia ei muretsenud (ega 4♠ ka väga moos ei ole, kuna trump on blokkis ja kontrolliga suured probleemid) – halb uudis oli aga see, et vaid üks paar oli suutnud selle ära võita, nii et saime sisuliselt põhja. Halb jaotus…

15.jaotusest jäi vastane mängima 2♥.




Ruutu emanda avakäigu ta peetas (koheselt järgnes kuri urin lauast - kelle identiteeti ma ei paljasta, aga vihjeks võin öelda, et tegu oli miinusjärguga mängijaga – et kas väljamängijal oli mingi plaan, et ta nii mängis, „mida selle kuninga panemisega kaotada on“) seejärel järgnes uus ruutu ja ♠K, mille ta võttis ässaga, tõmbas trumbid ja käis ristit – kuid kuna avajal oli teinegi pada käia, siis tuli seal mastis kaks tihi ära anda. Kiire analüüs ütles, et tegelikult oli ♦E peetamine ainuõige käik – lihtsalt oleks pidanud jätkama samal rajal ja peetama ka ♠K – selle tagajärjel kaob kaitsjatel side ning on võimalik kaks padakadujat ristidele panna. Siit moraal – laual ei tasu asjaolusid teadmata poole jao pealt sõna võtta, võib ise lolli seisu jääda.

16. jaotuses pakkusid vastased 2♥ - 4♥, Leolt tuli avakäiguks ♦9 ja avanes järgmine pilt.

Võtsin emandaga, uurisin 2♥ tähendust (kuuene) ja tahtmata pada käia, käisin ärtut. Tegelikult oli see viga – peale avakäiku on väljamängijalt teada 10 punast kaarti ja lugeda üheksa tihi – kuus ärtut, kaks ruutut ja padaäss. Ning kui ta mu ristiässa alla kukutab, siis saab ta kümme. Kuigi padakäik võib müüa tihi kui väljamängijal on emand, võib seda teha ka pada käimatajätmine, kui tal on kaks kilakat ja ta risti inspireeritult lahendab ning kindlasti müüb, kui tal on käes kaks padakilakat ja ristis singelemand. Ja kõigest sellest lähtuvalt on parimaks käiguks teise tihisse ♠K – vähemalt kindlustab, et singel ♠E korral ei juhtu midagi halba. Vastane õnneks ei kasutanud seisu ära (tal oli ♠xx ja ♣x)

17. jaos aga patserdasin veel elegantsemalt:


2♥ pakkumine lubas mõlemat kallismasti.

Avakäiguks tõmmati ♦Ä ja lülituti ristisse. Selle võtsin ässaga lauda ja käisin väikese ärtu , ning kui eest tuli ♥7, katsin selle üheksaga. Soldat võttis tihi ja jätkati uue ristiga, mille ma per force kuningaga kätte võtsin ning käisin ruutu vastu laua emandat. Nüüd läksid asjad tõeliselt huvitavaks – avakäija trumpas ja jätkas ristiga, mille ma kinni lõin! Seejärel hakkasin huvi tundma, et mida tähendaks nende 2♣ avapakkumine – selgus et tavaline Precision – kas kuuene risti või viiene risti neljase kalliga. See omakorda tähendas, et avajal on käes 4-4-1-4 ja vastajal 2-1-6-4. Nüüd käisin uue ruutu, millele vastane viskas minema risti ja peale kuningaga tihi saamist jätkas PPV padaga. Panin ässa, viskasin VPV ärtuga sisse ja ta oli sunnitud mulle lõppseisus pada käima – ja mina panin lauast soldati, millele prantsatas peale PPV emand ning ma pidin ühe tihi ka selles mastis ära andma. Kuigi see viga ei maksnud palju (üheainsa punkti), pani see mu mõtlema, et kus ma siis patserdasin.
Üks aspekt on pildipunktide lugemine – ma lugesin nad laua taga valesti kokku (mängisin väikese haigusvimmaga) ja mul tundus, et kui VPV-l oleks padaemand oleks tal 10 pp, kui tegelikult oleks kaheksa. Ja kui ma punktid kokku loeks, siis võiksin ma ka eeldada, et võimalik, et kuue punktiga võiks ta ka 1♦ passida, mitte ei ütleks 1NT.
Ja teine asi, mis on veel olulisem – ma jätsin kasutamata selle, et kogu jagu oli mul teada. Keskendudes kogu aeg VPV sisse viskamisele unustasin ma PPV täiesti ära. Tol hetkel kui ma olin kolmanda risti kätte löönud (st. kui mul oli juba kogu jagu teada) pean ma lihtsalt tõmbama ♠ÄK, elimineerides nii ta padad ja seejärel viskama hoopis tema ruutuga sisse – mille tagajärjel pole tal enam võimalik kallismaste käia ja ta peab käima emba-kumba odavmasti topeltlööki.
Kõige toredam selle teise plaani juures on muidugi see, et see on küll elegantne, kuid veidi vigane – kui ♠E ei kuku, siis on VPV-l võimalik ruutu kinni lüüa ja see kaart ise sisse kasseerida. Nii et oleme tagasi pildipunktide lugemise juures.


21. jaos anti mulle kätte tõeline elajas. Ja lisaks kõigele muule partner avas ja vastased (kes on kallis odava vastu) ei sekkunud.


Selgitasin välja Leo jaotuse ja miinimumjõu, ning selle, et tal on 0 või 3 ässa. Veider on see, et teoreetiliselt on võimalikud mõlemad variandid. Tuletasin siis meelde Tanel Tärgla äpardust 2000 juunioride EMil, kui ta pani seitse ja pidi seda kontreeritult mängima, kolm ässa puudu, ja pakkusin tagasihoidliku 4♠, arvestusega, et partner saab antud kontekstis aru, et kolme ässaga jätkamine on rangelt soovitatav. Kui Leo mõttesse vajus, siis sain kohe aru, et tal ongi see kolme ässa variant ja lootsin, et oleme ühel lainel. Peale umbes 30-40 sekundilist mõttetööd ilmus talt lauda 5♣ ja minult kiire 7NT. Keerasin oma lehed lauda ja avakäiku ei järgnenud. Kusjuures Leo ainsateks pildikaartideks olidki need kolm ässa (tegelikult ma arvan, et küsimus ei olnudki selles, et kas passida 4♠, vaid selles, mida ma talt veel tahta võin)! Huvitav, mida see 5♣ tähendama pidi – teoreetiliselt võinuks see olla suvaline 0-3 vastus. Reeglina vastame me ässade järel kuningaid, kuid kuna ta näitas mulle miinimumi, siis kuningat talle kindlasti kätte ei mahu, seega pole kuningavastusel mõtet. Kui nüüd nats edasi mõelda, siis ei saa tal hästi käes olla ka emandat (14pp on maksimum), järelikult ei ole nagu ka emandavastusel mõtet. Seega on teoreetiliselt täiesti võimalik, et ta kohe ässavastuse järel vastas mulle soldateid (õigemini nende puudumist)! Leo ise ütles, et tema ka ei tea, mida ta vastas, sest kõike, mis tal on, ma juba tean, seega vaatas, et 5♣ on paras pakkumine, võtku ma seda kuidas tahan.
Tegelikult oleks see jagu võinud olla meie süsteemi triumf, kuid paraku Leo liiga hea kaart rikkus selle mõnevõrra (selge see, et 7NT eest me kehva tulemust ei saanud, 75% vist laekus). Kuid mulle oleks meeldinud rohkem, kui tal oleks olnud kaks ässa (soovitatavalt ♠+♦) või siis isegi null ässa. Kahe ässa puhul oleksin ma kindlalt teada saanud nende mastid ja sellega seoses eelisseisundis nende vastu, kes teavad lihtsalt kahte ässa, ässavaba lehe puhul oleksin aga peatunud ohutult neljas padas (kuigi mu leht on nii loomastunud, et ka viis ei ole üleliia suures ohus, aga kui trump või risti midagi halba tekitab, võib see siiski taha minna). Kolme ässa vastas aga oskab igaüks seitse pakkuda (kuigi pooled siiski ei osanud). Tegelikult said selle jaotusega tünga ilmselt need, kes selle asemel et lihtlabaselt renooga ässasid küsida ja aardekirstu otsa sattuda, kasutasid Exclusion Blackwoodi ja selle abiga küsisid ässasid väljaspool ärtut ja pakkusid 7♠ (mis siiski andis napilt üle keskmise). Ma küll ei tea, kas selliseid paare oli (7♠ pakkusid vaid Taube-Poolakese), aga selline oleks intelligentne teguviis – kui pole selle jaotuse jaoks sobivamaid meetodeid.

22.jaotus tekkis Leole huvitav väljamänguprobleem:



2♣ lubas kalleid (kuigi teine vastane alertima ei vaevunud) ja minu 3♠ näitas padaväärtusi ja soovi pakkumine 3NT-sse tüürida – kui mul on ärtuväärtused, siis ma ilmselt paneks selle ise täis, lootes et partneril padas ehk midagi on. Tagantjärgi selgus, et nii olekski parem saanud, sest vastasel oli mugav avakäik ♠KEST-st võtta – ja see, et ta sellega oma tihid lahti raius, oli veel väike häda - ♠Ä mahaajamine ruineeris väljamängija sidemeid päris korralikult. Leo esimese peetas, võttis teise (teine vastane pani masti) ja seejärel hindas olukorda – ruutu lõige tõenäoliselt ei istu, seega ärtu deblokeerimine, risti ässaga kättetulek, ärtu ässa sissekasseerimine ja ruutu lõikamine oleks üsna suitsidaalne kurss. Ruutut tipust mängides juhtub aga selline halb asi, et risti käik lammutab sideme ♥Ä juurde. Leo lahendas probleemi lihtsalt ja elegantselt – käis lauast ♦S – ja tema suureks nördimuseks selgus, et kuningas kallismastidega tüübi käes (pärast selgus et asi on veel hullem – see oli singlis). Tõsi küll, kaitse lõppes kiiresti – karbiti ära veel kaks pada ja ülejäänud tihid tulid Leole. Ta küll kirus oma kurba saatust, et sokkudel on kaks erinevat võimalust, kuidas tihi rohkem võtta, kuid märkelehte avades selgus, et hala oli ennatlik – me olime ainsad, kes seda lepingut mängisid, saal piirdus ruutu osamänguga – nii et seekord ei karistatudki head mängu.


Ülejärgmises jaotuses pakkusime taas ainsana saalis – seekord slämmi.


Vastase kontra lubas kallismaste, Leo rekontra sundis geimi. Ilmselt Leo 3♣ pakkumine nii lameda lehe ja kesise toega oli veidi ennatlik – ta võiks ka passida ja pärast tuge näidata. Praegusest pakkumisest võtsin ma tuld küll (võib-olla veidi kergemeelselt), küsisin 4♦ga ässa ja 5♦ga kuningat, Leo 6♣ vastusest lugesin välja, et tal tõesti mitte midagi lisada ei ole – ja mul oligi õigus.
Peale padakäiku see teab mis hea afäär ei olnud, kuid siiski omas teatavaid šansse õnnestumiseks. See vajas VPV kätte 2-2 odavaid. Siis ma saan mängida sellises järjekorras: tõmban ära kaks trumpi, seejärel kaks kõrget ärtut ja löön ärtu kätte. Nüüd saan minna ruutuässaga lauda, lüüa ära ka neljanda ärtu ja seejärel visata padaga talle välja (või sisse, maitseasi), mille järel tal pole enam muud käia kui kallismasti topeltlööki, ning ma saan nii lahti ruutukadujast. Idee poolest töötab selline eliminatsioon ka siis, kui tal on singelristi ja duubelruutu, aga siis on tal käes liiga palju kalleid ja partner saab ärtude kõrvaldamise käigus oma pada minema visata või siis jääb väljaviskekaardiks viies ärtu kolmepoolsesse lööki, mis mulle tihi juurde ei anna. Kui lauda oleks üks ristisisek, võiks mängida ka nii, et kasutada see ära ärtude elimineerimisel ja säilitada ruutu äss, ning siis on võimalik sundida padadega vastane ruutut käima (ja see looks rohkem jaotusi, mille vastu oleks võimalik võita)– kuid mida pole, seda pole. Võtsin siis padaässa ja tõmbasin trumpässa – VPV viskas krohvi. Niipalju siis sellest. Kuigi ma tean, et saalis juhtus vähemalt korra, et selle järel mindi lauda ja käidi ♣9, mis katmata jäeti, siis antud vastase puhul (Hendrik) oleks seda suht naiivne loota – klibereid ta ikka kokku lugeda oskab. Üritasin siis jätkata eliminatsioonilainel, et võib-olla siiski üheta pääseda (6-5-2-0 jao puhul), aga sedagi õnne polnud mulle antud. Kaheta ja eelmise jao maks neutraliseeritud.

Kui ma ka ise bridget mängida ei oska, siis vähemalt õpetama käin küll - hoolimata nullist turniiri avajaotuses tulid Pihel-Maarja kokkuvõttes Eesti juunioride meistriks (läks taha slämm, kus tuleb KS-st õigesti panna. Seekord olid ÄE mõlemad taga ja ei olnud võimalustki). Huvitav, kas bridžimängul ja Tartu linnal on mingi omavaheline seos - esiviisikusse tulnud paaride seast leidis vaid ühe mängija, kelle klubiline kuuluvus ei olnud "Tartu" (hõbedale tulnud Irene Tamm). Ja seda hoolimata sellest, et neist üheksast inimesest vaid kolmele (Pihel, Maarja, Tuul) oleme meie Leoga käigud selgeks õpetanud - kolm on reaalkooli taustaga(Kaldamäed ja Tanel Teinemaa), Erki Metsanurk on Saaremaalt ja mul pole õrna aimugi, kuidas Kaarel Piip ja Kristjan Krips mängima hakkasid (ilmselt Treffneri kooli kaudu kuidagi). Ma ei tea, kas Tartu linn tõmbab pigem bridžisoodumusega inimesi või siis lihtsalt Tartusse mittetulijad hälbivad...
Järgmiseks aastaks ei jää "meie algajatest" enam kedagi järgi, peaks vast uue kursuse tegema (st. heameelega teeks, aga asi takerdub orgunni taha).

Jaotused olid juunioride meistrikail Vampsile omaselt karmid. Ühes said tüdrukud maksi hea pakkumise eest. Tegelikud võitjad olid sellest hoopis Kaldamäed, sest kui ma õigesti aru sain, pakuti see Piip-Kripsi vastu - ja neil jäi lõpuks vahe mingi null koma protsenti. Asi käis nii:



pakkumise algus on selline:



Tõlge seni toimunule: Maarja 1NT lubas pada, edasi järgnes paar naturaalset pakkumist ja nelja risti peale ei tahtnud Maarja partneri mastis lühidust kontrollina näidata (see on üsna tavaline praktika, ma isiklikult ennast küll reeglina häirida ei lase sellisest pisiasjast, et partner mu lühidust pakub). Nüüd Pihel pani 5 ruutut, mõeldes seda Exclusion Blackwoodina (partner vastaku ässa, kuid ruutu ässa ärgu sisse lugegu). Maarja seda täpselt nii ka mõistis ja näitas ühte ässa ning Pihel pidi otsustama, mis edasi saama hakkab. Maarjal on vähemalt (tõenäoliselt täpselt) 5 pada ja vähemalt neli ristit. Pihel vaadanud, et vastastel on ruutusid päris palju, kui neil oleks neid 11, siis oleks suured shansid, et emb-kumb neist mingi pakkumise ikka oleks teinud, seega on mõistlik eeldada, et Maarjal on pigem kolmas ruutu ja ärtu singel (või 4-0) ja lisaks on muidugi võimalus, et Maarjal on 5-5 mustad. Ja kui peakski selguma, et ärtus on xx, siis jääb alati järgi vana hea ärtulõikus. Seega ilmus lauda suur slämm ristis, mis tuli ka välja ja mitte just erilise üllatusena keegi teine sinna jõudnud ei olnud.

Ma ise mõtlesin, et kui mul ja Leol oleks sarnane pakkumiskäik tekkinud, siis oleks me teinud samad pakkumised mõnevõrra teise tähendusega:

5 ruutu = esimese ringi kontroll ruutus
5 ärtut = teise ringi kontroll ärtus

ja edasi järgneks 5NT (küsib trumbi tipphonööre) - 6 ruutut = 1 - 7 ristit...

Veidramate jagude kilda kuulub selline elajas:



Maarja selgitas välja, et Pihlal on 3-4 ühtlast punkti, kuid kuna pole võimalik asju täpselt teada saada, piirdus 3NT-ga (nõrgemast käest) ja lehte lauda keerates võis partnerile möönda, et tal on "kehv 29 punkti"...

Kuigi Vamps esmaspäevaks Tartusse ei jäänud, jäi tema vaim ilmselt endiselt Ülikooli Kohvikusse lehvima - esmaspäevane klubi kubises teravatest ja karmidest jaotustest, aga nendest kirjutan ilmselt kunagi lähitulevikus (praegu on kell praktiliselt kesköö ja ilmselt mul võtaks kirjutamine ca kaks tundi aega, nii et ma parem valin uinaku)...

Veelkord sai tõestust, et ma ei tohiks sporti jälgida - enamasti siis need, kelle poolt ma olen, hakkavad patserdama. Eilne päev oli eriti iseloomulik: kõigepealt kuulasin raadioülekannet Rock - Kalev mängust, Rock sai ca 30 punktiga peksa. Siis vaatasin netist Armeenia - Eesti jalgpallimängu, kohe esimese asjana pääses keegi eestlastest läbi (Lindpere vist) ja lõi posti. Kui natukese aja pärast Armeenia kobaga pooleks avavärava lõi, siis ajas see mu juba täitsa vihaseks ja lahkusin, et meie omi hullemast säästa. Läksin siis vaatama, kuidas Maarja ja Pihel juunioride meistrikaid mängivad ja kohe jättis Maarja partnerile löögi andmata - õnneks see maksis küll tihi, aga mitte ühtegi punkti, kuna vastased olid "mõnevõrra" ülepingutatud lepingus ja käisid niigi kaheta. Tagasi koju jõudes jalka veel käis ja selgus, et mu lahkumisest oli kasu olnud - Eesti juhtis parasjagu 2:1 - ja viie minuti pärast lõid armenjannid viigivärava (vähemalt kohtuniku arvates, ma ei ole päris kindel, et see pall ka tegelikult väravasse jõudis - eks uue nädala alguses ole lehed kõik seda kindlasti täis).

Kuigi netis bridgetamine on selles suhtes üsna mõttetu tegevus, et mõjub kehvasti kontsentreerumisele ja distsipliinile, üritasime siiski eile õhtul Lempsi ja Tihase vastu BBOs trenni teha. Kohe esimese jaoga läks aega poolteist tundi (ühendusprobleemide tõttu Tähetorni hotellis pidime ootama, et Tihane leiaks Tallinnas parema koha, kus nett ikkagi leviks) ja mäng oligi suhteliselt klassivaba, detailidest ma parem oma lugejaskonda säästan(ja kokkuvõttes saime 24 jagu umbes sama suure IMPide arvuga tappa). Üks jagu oli aga teoreetilises plaanis huvitav:



Mu neljandalt käelt avatud 2♠ lubas umbes 10-13 pp kuuese mastiga (kui kõik kolm "vastast" passivad, siis alla avangu mul hästi enam olla ei saa ja lihtsalt hoiab ühe pakkumise kokku, sest kui ma avan 1♠, siis partneri suvalise pakkumise peale ma endiselt kordan 2♠, lisaks sellele tõkestab see vastast). Kuigi meil sellistes seisudes kokkuleppeid pole, Leo 3♣ lihtsalt PIDI antud kontekstis olema padatoega ja kutsuv, lubades risti väärtusi - kui mina luban kuuest masti ja piiratud jõudu, ei ole tal mingit põhjust kolmandale korrusele ronida. Seega hindasin, et tüüpiline kaart, mis tal olla saab, on Äxx padas ja KExxx ristis (kui tal midagi veel paremat oleks, võib ta peaaegu avada). Hinnates siis olukorda leidsin, et ta leht mulle hästi ei sobi (tõenäoliselt karbitakse vähemalt neli tihi punastest mastides ära) ja seetõttu loobusin geimist ja pakkusin 3♠. Lauda tulnud leht oli halb üllatus - kuna ärtukuningas lõikus, ei olnud 11 tihi võtmisega probleeme. Mulle endale tundus, et partner võiks peaaegu kohe geimi täis panna: ta garanteerib üheksase trumbi, tal on lühidus ja kaks head masti, aga tuleb möönda, et jumet oli ka tema argumendil, et kui mul juhtub olema näiteks ruutu marjas ja 10 pp, ei ole geim just eriline moos.

Selline tagajärg pani mu mõtlema, et kuidas sellises seisus ikkagi parem pakkuda oleks, ehk siis kuidas konkreetse jaoga geim ära pakkuda. Üks mitte väga tõsiselt võetav variant oleks, kui Leo pakuks hoopis oma tugevamat masti - ärtut (5pp + 10, samas kui ristis on 4pp ilma kümneta).

Aga välja mõtlesin ma sellise asja:

Kuna suvaline 2♠ pealt edasiminek näitab praegu geimihuvi padatoega, siis ei ole mingit takistust mängimast ka siin nii naturaalseid kui lühiduskutseid (nagu näiteks järgnevuses 1♠- 2♠ja muud sarnased seisud) . Seega siis neljanda käe 2♠ avangu peale 2NT näitaks geimikutsuvat lehte suvalise singliga ja kui avajale asi huvitav tundub, siis teeb ta vahepakkumise 3♣, millele vastaja kirjeldab, milline singel tal on. Antud jao puhul ma paneksin ilmselt 2NT peale lihtsalt 4♠ täis - suvaline punane singel mulle sobiks ja ristisingel on üsna vähetõenäoline (ning midagi ju võib vastastele üllatuseks ka jätta).

Ahjaa, kunagi tekkis arutelu käigus küsimus, et millal teha naturaalne, millal lühiduskutse (kui mõlemad pakkumised on võimalikud). Jõudsin tõdemusele, et naturaalne kutse tuleks teha siis, kui jõud on kontsentreerunud ja abi oleks ennekõike vaja ühes konkreetses mastis, lühiduskutse aga siis, kui jõud on laiali teiste mastide vahel ja oleks vaja teada, et partneril just lühiduse vastas silmad seebiks ei lähe. Antud lehe puhul siis viitab see lühiduskutse tegemisele.

Leidsin end täna hommikul üllatava probleemi eest - nimelt oli mul vaja kirjutada oma nimi ja seda teha (rõhutatult) KIRJA-, mitte TRÜKItähtedes. Ja mina küll ei mäleta, millal ma viimati oma nime sel moel kirjutama pidin, igatahes kunagi väga ammu - alati on vaja nimi kirjutada kas trükitähtedes või siis allkirjana. Ja nii ma pidin end hoolega tagasi hoidma, et oma nime asemel mitte allkirja üllitada.
Asjaolud, mis mind selleks sundisid, olid ka muidugi huvitavad - nimelt käisime hommikul notari juures - kus lepingutele tuleb alla kirjutada justnimelt kirjatähtedega, et jääks käekirjanäidis (huvitav, miks nad sõrmejälge ei aktsepteeri?). Käigu tagajärjel on lähiajal eeskavas selline värk, et me "üürime pangalt" ridakaboksi ja kolime Tartust ära. Tõsi küll, mitte väga kaugele, ca 15 km Narva suunda Vedule (linna servast on võimalik 10 minutiga kohale sõita - ise roolisin Vabariigi aastapäeval) ja toimub see ilmselt maikuu alguses. Sedapsi siis...

Tänu Pireti lobitööle õnnestus mängida matshi Poola vastu. Jaod olid karmid, üks karmimaid oli selline, kus mul oli käes:



Avasin 1♠, vastaselt vahele 2♥ ja Leolt 3♣, mille peale üle õla kiibitsenud Maarja leidis, et mul on päris hea tugi. Tegelikult oli tal selles suhtes õigus rohkem kui ta arvata oskas – 3♣ lubas vähemalt kutsuvat lehte ruutuga. Nujah, kutse vastuvõtmiseks oli mul värki üsna piisavalt, seega keevitasin kohe lauda 5♥ - Exclusion blackwoodi (üks keycard tal ikka on ja kui ei olegi, on šanss ♦K kinni püüda). Sain ühe keycardi ja tellisin 6♦. Ühesõnaga:



Avakäiguks peale pingsat mõttetegevust trump ja avanes laud, mis oli kõike muud kui meeldiv:



Hea uudis oli see, et kuna me olime käe "ära pööranud" oli lepingul shansse - avakäigust ei saanud ristikuningat läbi lõigata. Tõmbasin trumbid (avakäik oli singlist) ja leiutasin natuke aega. Risti ässa eespaiknemine oleks imede valdkonnast, seega tuli pada mängida nelja tihi peale. Selle jaoks olid olemas järgmised variandid:

A) emand singlis soldati taga (teises käes see mind ei aitaks)
B) E-10 duubel suvalises käes
C) 3-3
D) neljas emand soldati taga

Kuna ärtu oli mul kahe peale kümnene, siis selle paigutasin 6-4, kui ruutud arvesse võtta, siis olid kaardid jagunenud 7-6. Seega võimalikud olid igasugused variandid (va. A), aga peale väikest mediteerimist otsustasin mängida soldati, ideega, et kui see kaetakse, siis lähen lauda ja lõikan ka kümmet, kui ei kaeta, lasen lihtsalt läbi (Exxx-ga ei ole katmisel erilist pointi, isegi Exx-ga võib katmata jätta, kuna see võib tekitada mulle kaotava plaani). Oligi neljas ETxx soldati taga ja leping tuli välja. Teine tuba mängis lihtsalt 3NT-d, kui Leo lehega ülekande asemel see leping lauda pandi. Teenitud +12 oli päris magus, seda enam, et kokkuvõttes jäime peale 19 IMPiga ja lepingu kaotamine oleks tähendanud -5t.

Tellis mult Indrek analüüsi ühe mastiseisu lahendamiseks (ma küll ei tea, miks ta seda ise ei arvutanud, sest matemaatikast ei tea ma mitte midagi ja kui ma siin nüüd millegagi eksin, siis on vähemalt alati lootus, et Hendrik korrigeerida oskab).
Kombinatsioon siis selline:

AT652

J74

ja vaja on saada neli tihi.

Kõigepealt tegelesin natuke rehkendamisega teemal väike vs soldat:
3-2 jagunemine lahus piltidega taandub välja: kui ees on duubel, võidab väike, kui taga, siis soldat.

Kui KEx on taga, siis ei ole võimalik võita.
Kui KEx on ees, siis peale soldati katmist käid sa väikese ja pead ära arvama, mis toimub, väikest käies sa kaotada ei saa.

Kui KE on ees, ei ole võimalik kaotada, kui KE on duublis taga, siis käid sa soldati ja peale selle mittekatmist pead ära arvama, mis toimub.

Kui mast jagub 4-1, võidab soldati käik, kui tagant tuleb maha singel 9 või 8, kuna tekib võimalus mast puhtaks lõigata. Peale katmist ja 9 või 8 pudenemist tekib seega seis, kus on võimalik teisel ringil mängida sellele, et taga on kas pilt-9 (pilt-8) või singel 9 (8), mispuhul on õige mängida väike või siis 98 duubel, mispuhul on õige mängida 10.

Väike rehkendus erinevate mänguplaanide õnnestumiseks andis tulemuse, et kõige parem on nagu tavaliselt olla hiromant. Siin siis erinevate mänguplaanide tõenäosused:

A)käia väike kümne alla ja teine ring tõmmata äss:

1...3-2 jaotuse puhul (68%) eeskäes duublis (pool sellest ehk siis 34%) Kx, Ex või KE = 7 kümnest kombinatsioonist, seega 23,8%
2...3-2 jaotuse puhul (68%) eeskäes (34%) KEx või xxx = 4 kümnest kombinatsioonist, seega 13,6%

kokku siis 37,4%

B)alustada soldatiga ja teine ring panna madal:

1..3-2 jaotuse puhul tagakäes duublis Kx või Ex = 6 kümnest kombinatsioonist, seega 20.4%
2..3-2 jaotuse puhul tagakäes xxx = 1 kümnest kombinatsioonist, seega 3,4%
3...4-1 jaotuse puhul (28%) tagakäes singlis (pool sellest, ehk siis 14%) 9 või 8 (kaks viiest võimalikust kaardist) = 5,6%

kokku siis 29,4%

C)hiromandi mänguplaan: käia soldat ja teine ring panna õige kaart:
1...3-2 mast, taga duublis Kx või Ex = 20,4%
2...3-2 mast, KE duublis suvalises käes = 6,8%
3...3-2 mast, eeskäes KEx = 10,2%
4...4-1 mast, taga singlis 9 või 8 = 5,6%

=43%

ühesõnaga, olukord on umbes sama, kui mastis, kus sul on puudu KS ja ÄE on lahus kätes - kui suudad ALATI ära arvata, kuidas vastaste kaardid on jagunud, on parim tõmmata äss ja siis käia väike, kuid kui sa seda ei suuda, on lihtsam ja parem mängida topeltlõikusele. Kuna mina ei ole äraarvamises eriti kõva, siis pigem valin ma plaani, kus pooltel kordadel pihta saades on paremad shansid, seega antud kombinatsiooni puhul alustaksin väiksega kümne alla.

Vist Edgar Kaplan kommenteeris kaheksakümnendatel moodsat pakkumisstiili järgnevalt: "We lost club suit in 1960ties, now the diamonds are gone and hearts are sinking fast". Leo pool mängides (vastasteks Maarja ja Mell) andsin oma panuse ärtumasti uppumisse, nimelt oli mul kolmel korral võimalik seda pakkuda, ma valisin mingi muu pakkumise kasuks ja sellest hoolimata tuli kõik üsna peagi avalikuks.

1. Peale kahte passi oli mul kolmandal käel odavas tsoonis:

♠ xxx
♥ ÄSxxx
♦ Kx
♣ ÄSx

otsustasin avada 1NT, järgnes kontra, Leolt 2♥(= ärtu+pada), teine kontra ja kolm passi (väike arusaamatus, kas kontra peaks olema trahv või väljavõtt). Lehte oli lauda päris lõbus keerata, leping tuli ületihiga välja.

2. Esimeselt käelt omasin kuuest kinnist ärtut ja mitte midagi muud. Otsustasin passida, kordasin seda operatsiooni teinegi kord ja vastased jõudsin kolme NT-sse minu jaoks valest käest:

1♦ - 1♠
1NT - 3NT

nüüd teenis Leo avakäigutestis kümme punkti: selmet käia oma ♦Exxx-st, pani ta lauda ärtu kümne T9x-st.

3. Esimeselt käelt oli mul selline kaart:

♠ x
♥ Sxxxx
♦ x
♣ ÄKESxx

vaatasin, et käige kuu külge, ma pigem defineerin selle lehe seitse-neljaks ja avasin 2♣. Vastaselt 2♠ ja Leo HÜPPAS NELI ÄRTUT!!! Teiselt vastaselt 4♠, nüüd küsisin ässa. 5♠ vastus mu meelt küll üleliia heaks ei teinud, sest kahte keycardi polnud kuskilt võtta ja 6♥ läkski üheta. Leol oli käes umbes:

♠ xx
♥ ÄKExxxx
♦ xxx
♣ x

ja vastaste 5♠ läheks taha, kuna risti jagub neil 3-3. Huvitav, mis oleks juhtuma hakanud, kui ma 1♥ avan....

Maailmas on lõputu varu veidraid kokkusattumusi. Harisin end teemal "Seitse Teeba vastu" ja leidsin sealt tegelase nimega Arion (või Areion), kes oli maailma kiireim hobune, lisaks sellele oskas veel rääkida ja oli surematu (või vähemalt kaks kolmest omadusest vastavalt versioonidele). Nimelt oli Poseidon võtnud nõuks Demeteri ära vägistada, too muutnud end hobuseks ja pannud plagama, Poseidon talle hobuse kujul järgi ja noh, ülejäänu suudavad kõik endale ise ette kujutada. Loen siis parasjagu hobuse kohta, kui lugemise katkestab kunde, kes ostab paar tahvlit plekki ja palub kirjutada tsheki firmale Arion Ehitus. Krt. ma oleks tooli pealt maha kukkunud...

Üleeile tehti naiste teivashüppes uus Eesti rekord 4.03. Uudistenupu all oli kommentaar: "Väga tore, vastavalt kuupäevale (neljas märts), aga homme olgu meeter juures!". Eile vastavat uudist kuskilt ei paistnud, seega ilmselt läheb reaalselt käiku variant, et hoopis kuu aja pärast sentimeeter

Kiire kokkuvõte siis meie tegudest A-Liigast - võtsin kokku igasugused meiega juhtunud head ja halvad asjad.

Kõigepealt need jaod, kus me oleksime kindlasti pidanud paremini mängima:



Jagu 136 (40) Avasin Westist 1♥, vastaselt 1♠, Leolt kontra ja vastane ujus 4♠ lepingusse. Leo ♥6 avakäigule panin K5432-st kuninga (võimalik, et tal on kolmas soldat või veel hullem, emand), mis iseenesest oli küll viga, kuid mitte veel saatuslik. Sain padaässaga tihi, andsin talle oma ♥5-ga löögi, kuid selle asemel et ruutut käia ja kaks tihi ära võtta, käis Leo trumpi, väites et ta luges, et laua kadujaid ei ole mitte kuhugi ära visata. Õige ta ju on, aga kahjuks kätte ei jäänud enam piisavalt kaduvaid kaarte.


Jagu 159 (15)
Vastane mängis 3NT. Tegin Nordist pada avakäigu, mille väljamängija peetas ja võttis teise pada. Seejärel läks ta risti soldatiga lauda, kust käis ärtu vastu kuningat. Sellega tihi saanud, mängis ta risti emanda (katsin, võimalik et see oli viga, kuid mitte veel saatuslik) ja veel kaks ringi ristit, milele Leo viskas oma ärtuässa singliks. Nähes ärtu kümmet lahkumas proovisin õnne ruutuga (kuigi selge on, et Leo jääb sisseviskesse, isegi kui tal on ♦KST) ja väljamängijale ruutukümme edutus üheksandaks tihiks. Ja kui seda poleks olnud, oleks sissevise endiselt toiminud.



Jagu 179 (35) Leo avas Südist nõrga NT-ga, tegin ülekande patta ja vastane ujus 3NT-sse (Leo suutis vahepeal kolmese pada ära näidata). Käisin välja pada, millele Leo mängis ÄEx-st emanda. Vastane jätkas viie ärtutõmbega (viskasin ära ruutu ja risti) ja ruutuäss-ruutuga. Viimase peale tekkis mul probleem, et kas mängida sellele, et partneril on ♣ÄExx või ♠ÄEx. Ta oli mulle küll ärtus Smithi visanud, aga seda ma ei olnud tähele pannud ja lõpuks eeldasin, et kuna mastipikkused on teada ja väljamängija pada peetada ei saa, võiks ta ♠ÄEx-ga samahästi võtta avakäigul ka pada ja jätkata emandaga. Viskasingi tihi minema. Võimalik, et oleks pidanud ta viiendale ärtule äravisataval kaardil ka paremini silma peal hoidma, sest väga reaalselt oleks sellest võinud selguda, et Leol ei ol piisavalt ristipikkust, et leping taha võtta kui tal ka on ♣ÄE.



Jagu 181 (37)
Vastane avas Ostist 1♠ ja ma jäin Nordist mängima 3NT. Avakäiguks padaemand, millele teisest käest mängiti kümme. Peetasin seda, kuid järgnenud ruutulülitus võttis mu taha sest risti lõige ei istunud. Ilmselt on õigus Olafil, kes leidis, et ma ei tohiks peetada kuna:
A) vastane niikuinii mu padakuningat tegijaks ei mängi, sest tal pole sisekut ja
B) teisel võib olla kas singelkümme või T8 duubel.



Jagu 211 (19)
Vastane avas Westist Muiderbergi 2♠ avanguga ja jäi mängima 3♦. Võtsin ärtu ja käisin risti seitsme, millele Leo ei julgenud esialgu üheksat panna ja mängis emanda. Väljamängija võttis ässaga, lõikas trumpemandale näppu ja Leo jäi veidi ebameeldivasse seisu. Ta tõmbas ära ärtuemanda ja nüüd soovimata ärtuga jätkata (kartes, et väljamängija saab visata kaduja kadujale) viskas ta käigu padaga lauda – see aga deblokeeris masti ja nüüd tuli leping välja. Sel hetkel Leo tegelikult näeb, et kaduja kadujale viskamine ei peaks teda eriti morjendama, kuna sel juhul on väljamängijal käes 5242 jagu, ma käin uue ärtu ja tekkinud tegijast pole mingit tolku, sest Leo saab selle lühemale poole ära kõpsata. Nüüd on väljamängija omadega pehmelt öeldes p…s sest padaäss blokeerib teda päris hästi. Võita oleks vist lepingu saanud siis, kui peale ristiässa võtmist padaäss kohe ära võtta ja trumpidega mitte kiirustada.


jagu 217 (25)
Leo avas Südist kolmandalt käelt 2♣ ja jäi seda lõpuks kontraga mängima (tagant passiti Osti reopening double läbi). Avakäiguks ärtu soldat, see võeti ässaga ja käidi masti tagasi. Lauda ilmunud padakuningas võeti ässaga ja jätkati ♦Ä-ruutu. Leo võttis, läks trumpkuningaga lauda, viskas padakuningale ühe ruutu ära ja lõi pada kätte. Ning nüüd, selmet välja visata, tõmbas ta trumpässa ja läks ikkagi kaheta.




Nüüd mõned jaod, kus me otseselt midagi üleliia hullu ei teinud, kuid oleksime võinud paremini esineda:


Jagu 134 (38)
Leolt Ostist 1♥, vastaselt 1♠ vahele ja mina oma lehega panin kontra, mis lubas kas ristit või NT-d. Parem oleks olnud pakkuda 2♠, mis lubab kuuest ristit nõrga või tugeva lehega (või isegi 3♣, mis on kutsuv kuuesest). Kui vastane jõudis kahte patta, ei olnud mul enam pakkumist. Oleksin ma 3♣ pannud, oleks see sundinud ja oleks hästi lõppenud, kuna Leol oli kolm ässa ja kolmas ristitugi. Seega siis passisin ja vastase 2♠ läks üheta. Kui ma panen 2♠ võib Leo teha väikese ürituse 2NT-ga (kui mul on mais, saan alati 3♣-sse taanduda) ja ma oma lehega võin äkki äragi tõsta (kui ma optimistlikus tujus olen) – aga see ei ole muidugi midagi muud, kui üks võimalik stsenaarium.



Jagu 145 (1) Vastane jõudis 4-3 padaga 4♠ lepingusse, käisin Nordist ärtu välja ja Leo võttis oma ÄKExxx-st selle ässaga (et varjata jõu paiknemist – varsti selgub, kui hästi see õnnestus) ja jätkas ruutuga. Väljamängijalt äss ja pada vastu laua marjast, ning mul ei olnud mingit põhjust hüpata ässaga ette ja partnerile ruutulöök anda. Väljamängija tuli ristisoldatiga kätte ja käis uue pada ja mulle tundus see kõik küll veidi veider, aga tegin järelduse, et ju ta siis deblokeeris singelsoldati ning ei suutnud kuidagi leida tahaviivat kaitset, mis seisnes vastase trumpkontrolli hävitamises sel teel, et hüppan ässaga ette ja käin ärtut. Võib-olla oleksin pidanud pimesi lootma, et Leo kavaldab ja üritama seda lepingut sel moel ikkagi tappa, sest muid variante kuskilt ei paistnud.






Jagu 148 (4): panin Westi 1♠ avangule kallis kalli vastu 3♥ ja vastase 3♠ peale ei olnud meil kummalgi enam midagi kirjeldada. See leping läks üheta, kuid 4♥ tuleb välja ja teine tuba oligi sinna kohale ujunud.





Jaotus 172 (28)
Avasin Westist 2♣ (kartsin, et mul tekib peale 1♣ avamist probleeme oma lehe kirjeldamisega, nüüd olen valmis vastaste ärtude peale oma paja suvalise kõrguseni ära kirjeldama) ja peale Leo 2NT pakkumist (põhivariant nõrk toetus ristiga) ei saanud pidureid peale enne 5♣-t. Ok, Maarja kombel 3♣ ma passida poleks söandanud, aga 4♣ peale oleksin võinud küll lõuad koomal hoida. Viis ristit sai ka kontra, mida nelja ristiga ei juhtu.







Jaotus 192 (48)
Vastased pakkusid (Ost avas) 1♦ - 1♥, 2♣ ja kui see maha passiti, valisin Nordist asja ülesvõtmiseks kontra, mitte 2♦. Sellest ei juhtunud esialgu midagi hullu, partner pani 2♦, vastane võitles 3♣-ga, kuid kui asi Leoni tagasi jõudis, arvas ta, et mul on pigem ärtu taga (kuigi arvestades mu ristide eeldatavat hulka, peab mul siiski pada-ruutu olema) ja ei võidelnud 3♦-ga edasi. Tõe huvides peab ära mainima, et 1♦ga avaja tegi selles jaotuses üsna ebaeetilise mõttepausi (väitis pärast, et kavatses 3NT pakkuda – vaadates ta käes olevat kõntsa, arvan ma ise pigem, et ta tahtis Leole pakkumise võimalikult keeruliseks teha, kuna Leo ju ei tea, kes teisel pool ekraani mõttepausi tegi), võimalik et Leo lähtus veidi ka sellest.






Jagu 209 (17)
Avasin Nordist nõrga NTga (ei pea sellise 10pp-ga avama) ja vastaselt kontra, Leolt pass (kavatsusega proovida vastast 1NT-rekiga vahele võtta). Kui vastane 2♥-sse taandus, siis pakkus ta 2♠, mis paraku ei ole passitav. 3♠ läks kaheta (nii et tegelikult läheb ka 2♠ taha), õnneks kontrata.




Jagu 220 (28)
mängisin 4♠ trumbikäiguga. Panin lauast väikese ja soldati võtsin ässaga, ning pärast selgus, et võitev otsus oleks olnud lauast kõrge panna, sest soldat oli singlis ja nüüd kippus trumpüheksa vägisi tihpoisiks edutuma. Jätkasin ristikuningaga ja kaitse lasi lepingu uuesti välja selle peetamata jättes, läks ruutuga üle ja käidi ärtu läbi. Nüüd saan lepingu võita, mängides risti 3-3 peale, aga parem plaan on ikkagi mängida trump 3-2le. Olaf oli väga nördinud toimunust (seda enam, et tema vastu oli leping välja tulnud, kuna lauast pandigi kõrge), kuid seda et asi nii lihtne ei olnud, näitab juba see, et 16-st lauast kahe liiga peale võideti see leping vaid kolmes. Tegin ka lisatesti: lasin Tommil jaotuse GIBi sisse sööta, et kuidas siis mängib kalkuleeriv masin seda lepingut padakäiguga. Tulemus: käik-käigult TÄPSELT nagu mina. Nii et tegelikult ma end üleliia süüdi ka toimunus ei tunne, lihtsalt meil ei vedanud.


Mõned asjad (kuigi vähe) tegime ka tõesti hästi:




Jagu 143 (47) vastane mängis 4♥, Leo võttis Ostist avakäiguks kaks ruutut ära ja lülitus patta, ning trumpässaga tihi saades kordas operatsiooni: see tappis ära sunnisideme ja leping läks üheta. Mingite muude käikudega saab teha ristis Viini löögi ja padaga säilib side.








Jagu 175 (31): Vastane avas Nordist 1♣, Leolt 1♦ (kallid või odavad), teiselt vastaselt 2♣. Nüüd on minu käest standardne pakkumine 3♦ - passi või paranda, sest ruutut tahan ma mängida kolmandal korrusel ja kalleid ka vähemalt sama kõrgel. Sellest hoolimata valisin pakkumiseks 2♥, sest taipasin, et kui partneril on siiski kallid, ei ole tal head infot võtta, kumba neist mina eelistan ning samas võib see pakkumine vastased 3NT-st kuhugi mujale läkitada, kui peaks selguma, et meil on 4-4 ärtu ja neil pole seal pidurit. Vastased pakkusid 5♣ - 6♣ ja Leol ei olnud avakäiguga raskusi.




Jagu 170: pakkusin 1♦ peale 1♠ vahele, kuid kui vastane 3NT-sse jõudis, ei käinud Leo pada ÄT-st pada vaid hoopis neutraalse ärtu. Kui ta alustab padaäss-pada, siis vastane võidab lepingu, risti avakäik oleks küll veel parem, kuid ka ärtukäigul polnud viga. Kui ma käiksin tagasi suure pada (passiivselt) ja Luks ristiga jätkaks, siis saaksime lepingu kaheta, kuid ma igaks juhuks ei hakanud leiutama ja süstisin uue ärtu tagasi – väljamängijal oli küll koos õnnestunud ruutulõikusega kaheksa tihi võtta, kuid üritades saada üheksat, käis ta pada vastu kuningat ja piirdus kuuega.

jagu 219 (27) kasutasime ära oma süsteemi eelised ja pakkusime ainsana saalis 7♦, aga sellest ma kirjutasin juba paar postitust tagasi.

Ühesõnaga: mängitud 80s jaotuses tegime 6 parajat lollust, 7 asja mida pärast veidi kahetsesime ja ainult 4 asja, mis tõesti ilusti välja kukkusid. Ja kuna bridž on vigade mäng, siis vastased eksisid rohkem ja saime ikkagi 0,7 IMPi butleri.

plekksepapoistel on vist üleliia vaba aega käes...

Esmaspäevane klubi algas meile hästi - enne pööret toimunud 12-s jaotuses saime ühe baranka (veidi hullamist kontraga), kuid sellest hoolimata oli nende jagude protsendiks 80! Teine pool (õigemini 5/9) nii hästi ei kulgenud - kohe tuli kuri Mikelsaar ja mängis laua enamvähem viiki, kuid kokku jäi siiski 63,66%. Teise poole sisse jäi ka üks huvitav slämmijagu (mis meil küll väga hästi välja ei kukkunud):
♠ÄKEx
♥Äx
♦Kxx
♣ÄKxx

♠Sxxx
♥x
♦Ä98xx
♣Sxx

ja pakkumine käis (ülalt alustades)
1♣___p___1♦___2♥
DBL-3♥__3♠___p
4♠__5♥___p____p
6♠

Avakäiguks mingi ärtu pilt, mis võeti ässaga lauda. Kuigi sageli on õige alustada tempoga löömist, siis praegu saab teha ainult ühe löögi ja see võib tekitada ka probleeme trumpkontrolli rindel, kui trump peaks halvasti vastu istuma. Trumpäss-kuningas paljastasidki 2♥ pakkuja käes ♠T-9-8-x’i. Seejärel väike ruutu kuninga alt ja käest mingi keskmine nupp, VPV võttis selle emandaga ja käis kolmanda trumbi. See tuli soldatiga kätte võtta (et peale ärtulöömist ei tekiks trumbikadujat) ja seejärel risti ässaga lauda ning ärtulöök. Nüüd on tekkinud lauale järgmine seis:
♠E
♥-
♦Kx
♣Kxx

♠-
♥-
♦Ä9xx
♣Sx

ja VPV jagu on enamvähem teada – neljane pada ja kuuene ärtu, ning kummaski odavmastis on üks kaart talt juba välja ilmunud. Seega tuleb valida õige mast, millega lauda minna ja vaenlase viimane trump maha tõmmata. Kuna ristis on seitse kaarti ruutu kaheksa vastu, näib risti olevat ohutum variant, nii Leo üritaski, kuid paraku vastane trumpas, -1. Hilisem analüüs näitab, et tegelikult on olukord märksa keerukam. Nimelt juhul, kui VPV-l on duubelristi, ei ole lepingut võimalik võita, kui tal seal duublis ei ole emandat, sest peale viimast trumbitõmmet ei jää PPV sundi: tekib nelja kaardi lõppseis, kus ta saab käes hoida ♦STx-i ja ♣E. Ühesõnaga – ei ole piisavalt palju tiputihisid, et sundi esile manada ja lihtsam oleks mängida ruutu 3-2 peale ja minna lauda ruutukuningaga, mis lahendaks kõik probleemid. Kuid valitud mänguplaan võidab, kui VPV-l on ristis Ex, sest nüüd on ♣S 11-s tiputihi ja padaemanda tõmbe peale jääb VPV huvitavasse edasi-tagasi sidemetega sundi.
Hakkasin jälle naljaviluks tõenäosusi arvutama, et mis on šansid, et VPV viimane kaart oleks kas ♣E või ruutu (kui tal on suvaline muu risti, pole vahet, sest lepingut võita ei anna). Kuna ma arvutada ei oska, siis on täiesti võimalik, et lähenesin asjale täiesti valet rada pidi, kuid jõudsin sellise järelduseni, et parem on mängida võib-olla ikkagi ruutu peale, kuna risti peale mängimine eeldab, et tal on võitmiseks üks kindel kaart ♣E, ruutu peale mängimine, et tema käes on suvaline kolmest puuduvast ruutust.
Muud asjasse kaudselt segatud tõenäosused
A) PPV jaotuse muster: kas 5431 (13%) või 4441 (3%) : šansid 4,33:1, et ruutu jagub 3-2
B) väljasistuvate kaartide arv: 5:1 (15%) või 4:1 (28%), šansid ligi 2:1, et ruutu jagub 4-1
C) et duubel risti käes on risti emand = 33% juhtudest (eeldusel, et risti pikkus on teada)

Muidu veel lõbusaid lugusid: hakkas Kalma lõbustatult Maarjale-Hendrikule rääkima, kuidas Vallo avas kolmandalt käelt lehega:

♠S9xxx
♥ÄSTx
♦98
♣Kx

kallis tsoonis 1♥. Neile tuli see asi kuidagi väga tuttav ette, sest nad olid mänginud seda jagu minu ja Leo vastu ning ma valisin täpselt sellesama pakkumise! Sündinud on uus pakkumise standard!
Minu kaalutlused olid sellised: esiteks on ärtu märksa parem kui pada, teiseks mulle ei meeldi passida kolmandalt käelt ja kuigi mul oleks võimalik selle lehega avada „mini-Wilkosziga“, eelistan ma seda pigem niipidi kallismastidega mitte teha. Lõppeks kui ma avan 1♥, on igati reaalne asjade käik, et partner blufib 1♠ oma kolmese padaga ja siis ma olen igati või sees. Vallol ilmselt viimased kaks kaalutlust nii päevakorras ei olnud, aga esimene ikkagi.
Partneril paraku ei olnud võtta ei kolmest ärtut ega kolmest pada ja ta pakkus 1NT. Ei saa öelda, et see meile kummalegi eriti meeldinud oleks ja mis seal salata, taha ta läkski (Luks oli veidi õnnelikuma käega ja pääses üheta). Aga igatahes kui ma lubasin, et „enam ei tee“, ei olnud küll keegi sellise näoga, nagu ta oleks seda uskuma jäänud.

Mängisin 1NT lehega
♠Ä98x
♥EST
♦KT8x
♣Äx

♠Ex
♥Äxx
♦xxx
♣ESTxx

ja avakäiguks sain ärtu, millele kolmas käsi pani kuninga. Nüüd tuli hambaid kiristada ja manada kurja saatust, mis lasi vastasel sellise sidemeid lõhkuva avakäigu teha. Mediteerisin natuke aega ja otsustasin siis selle tihi kahida ning mängida sellele, et padaemand ei ole sisek ristide juurde (maksipaarikas on vastik asi, matshis oleks peetamine väga triviaalne). Seekord vedas.

Nädalavahetus möödus Pärnus A-Liiga teist etappi mängides. Olaf kommenteeris laupäeva õhtul, et esimene etapp möödus nii, et ma ei leidnud sealt midagi oma blogis mainimise väärset, eks ma üritan siis seda viga parandada ja mainin ära, et me olime paraja vahega liiderdamas. Pärast teist etappi me seda enam ei ole, aga hea uudis on see, et vahe esikohaga on suht väike ja hoolimata kahvatust mängust (seitsmest matshist neli kesta + ajatrahviga viik), saime peaaegu pooled punktid kätte, nii et katki pole esialgu midagi. Miks kõik läks nii, nagu ta läks ja mitte paremini, selle kohta teen ilmselt lähitulevikus detailse analüüsi, aga esialgu kaks jagu viimasest matsist ja tõkestamise efektidest.

Jagu 1:
♠ ÄS
♥ KES7
♦ ÄE53
♣ ÄK5


♠ K832
♥ -
♦ K9642
♣ ET43

saime Leoga ühepoolselt pakkuda:
_____pass
1♣ - 2♦
2♥ - 2♠
2NT - 4♣ (4-0-5-4 jagu ja passi maksimum)
4♦ - 4♠ (oh üllatust - ässa polegi!)
4NT - 5NT (♠K + ♦K)
7♦

Teadsin, et Leol peab olema vähemalt üks mustadest emandatest ja seitsmel on igasuguseid shansse, mida kõike annab järgi proovida ja kui ükski ei tööta, siis jääb alati 50%-ne lisashanss ärtu trumpamislõikuse näol (hoolimata, et KES vastu renood ei ole tavaliselt just suuremat sorti väärtus, siis antud kontekstis võib ta heal päeval anda kaks lisatihi kui kõik muud asjad halvasti on). Tõsi küll, kui trump istub 4-0, võib see tekitada ületamatuid probleeme, kuid see ei ole argument, millest lähtuma peaks. Lepinguga muresid ei olnud: trump oli 2-2 ja risti oli 3-3 (lisaks sellele lõigati avakäiguga ♣S maha). Muidu oleks töötanud ka padalõikus, kuid mitte ärtu ekspass. Süsteem töötas hästi ja olime vist ainsad, kes selle lepingu ära pakkusid.

Teises toas aga juhtus selline lugu, et Olaf avas teisest käest multiga, omades odavas odava vastu järgmist kaarti:

♠ET6
♥Ä9853
♦S7
♣986

ja Sven agressiivselt tõkestas teisest käest 3♥ga (täpset pakkumiskäiku ma ei mäleta), mille tagajärjel tekkis vastastel pakkumises suuri probleeme ja lõpetati 3NT-s 12 tihiga.

Veider lugu on see, et Vernet' tihide reegel ütleb, et sa võid ohutult pakkuda sellisele kõrgusele, kuipalju sul kahepeale trumpe on - antud hetkel on vastasliinis tõesti üheksane ärtu ja nad pakkusid 3♥-ni. See leping on võimalik võtta kuueta (saab ära võtta kõik kaheksa kõrvalmastitihi ja nüüd on trumpässa taga veel KES7 varus, kuid kahjuks kipub see käsi sisseviskesse jääma ja sellega üle kahe tihi ei laeku), seega seda mängima jäädes oleks tulemuseks -1400 - mis on täpselt 40 punkti, ehk siis ühe IMPi võrra parem, kui 7♦ eest saadav 1440. Nii et Vernet'l oli jälle väga veidral kombel õigus, ta nagu teadnuks, et ärtu jaguneb 4-0, nii et ässaga kaitsetihi ei ole.

Teises jaos andis Impeerium vastulöögi:
Vastaste kaardid olid:
♠S93
♥Ä652
♦K2
♣ÄE85

♠ÄT
♥KE87
♦Ä
♣KST762

ja pakuti nii:
1♦ - 2♣
3♣ - 4NT
5♠ - 7♣

Kui ärtu oleks 3-2, siis oleks 13 varretihi, kuid meie õnnetuseks oli ärtu 4-1, kuid pada KE mõlemad neljase ärtuga samas käes, mis tähendab, et tekkis sund ja leping tuli välja.

Teises toas aga pakkus Vallo 1♦ peale (kallis kalli vastu) lehega:

♠8752
♥9
♦ET97654
♣9

3♦ vahele ja peale seda jõudsid Olavi-Sven seitsmesse ärtusse - mis ei ole samuti mitte kehv leping, vajades kõigest ärtu 3-2te. Kuid kuna seda õnne ei olnud antud, polnud ka kadujat kuhugi panna ja jaotusest tuli -19 IMPi (täpselt selle vahega me matshi kaotasimegi). Kui vahe 7♣ ja 7♥ vahel kokku lüüa, siis ärtu 3-2 jagumine töötab 68%-l juhtudest, kuid 7♣ mängides on sul ülejäänud 32%-st juhtudest 1/4 kordadel võimalus, et ♠KE mõlemad on õiges käes ja see tõstab tõenäosusprotsendi 76 peale. Lisaks on veel shanss, et avakäiguks antakse löök, mis neid tõenäosusi küll veidi väiksemaks tõmbab, kuid 7♥ puhul (kõrvalmast on kümnene) on see oluliselt suurem kui 7♣ puhul (kõrvalmast on kaheksane). Tegelikult on seega parimaks lepinguks hoopis 7NT, kus löögiohte pole.
Nii et mõlemal juhul osutus agressiivselt tõkestamata jätmine väga kalliks lõbuks.

Lõbusamatest lugudest: kui ma varem arvasin, et bridžimängija õudusunenägu on vaadata, kuidas partner passib läbi splinteri, siis selgus, et saab isegi veel hullemini. Nimelt passis B-Liigas üks paar läbi Exclusion Blackwoodi.

Ja lõpuks selgus, et laste hirmutamiseks kõlban ma endiselt hästi (Maarja õetütar ei lähe arvesse, tema mind vist küll silmaotsastki ei pelga). Kuigi Tuule tütar on mind korduvalt näinud ja peaks teadma, et hoolimata sellest, et ma olen suur, karvane, valju häälega, kole ja hirmuäratav, ei kipu ma väga väikseid lapsi hammustama, on ta mu suhtes alati väga kartlikult meelestatud ja liigub minu juuresolekul alati mööda seinaääri ja igaks juhuks väga lähedale ei tule või kui see hästi ei õnnestu, siis aeg-ajalt kipub natuke tönnima suurest hirmust. Pärnus selgus, et on teisigi selliseid. Tihasel oli pere kaasas ja kui Ildze minuga vaba vooru ajal lobisema tuli, siis väiksem poiss istus ema sülle maha, hoidis kätega kõvasti-kõvasti ta ümbert kinni ja vaatas kramplikult teises suunas, et mitte minu tähelepanu äratada. Üritasin talle küll Ildzet vahendajana kasutades shokolaadi pakkuda, kuid kutt näitas üles imekspandavat moraalset kindlameelsust ja ei lasknud ennast nii odavalt ära osta. Ja kui ta hiljem saalis ringi sibas, siis minust käis küll suure-suure kaarega mööda.

Nüüd siis väike õppetund pakkumises patserdamise kohta. Nimelt selgus, et kui partner sinu pakkumisest midagi eeldab, siis ei kaldu ta sellelt rajalt enam mitte kuhugi, ükskõik mida edasisest tegevusest ka loogiliselt järeldada võib. Seega ära tee kehva pakkumist, kuna hiljem on seisu päästa väga keeruline, kui see üldse võimalik peaks olema.

Lugu siis selline – alustades enda patserdusest (vähemalt mul on piisavalt närvi, et selline asi üles tunnistada). Käes on mul järgnev kaart:

♠ KSxxx
♥ x
♦ Äxxxxx
♣ x

ja mängin keskmisele turniiri Kotka klubis, partneriks Eesti juunioride koondise piiri peal (õigemini esialgu küll veel natuke piiri all) olev mängija, kellega puuduvad erilised kokkulepped, seega mängime standardset rannakat.

Partner avab 1♦, mina 1♠ ja partner 2♥ (14-16 4♥ ja 5+♦). Selle peale muutub mu leht väga huvitavaks, sest võimatu ei ole isegi seitse (kuigi nõuab suht täpseid kaarte: ♠Ä, ♥Ä, ♣Ä ja ♦K või kuuene ruutu).

Nüüd siis tegin veidi kahtlase väärtusega pakkumise 4♣ - splinter*. Idee poolest peaks see viitama ärtutoele, ruutu kooskõlastamiseks võiks minna läbi neljanda masti sunni või siis võib-olla panna kohe 4♦, eeldusel et see on sundiv (võiks ju peaaegu olla?) Aga noh, tehtud, mis tehtud. Partner tegi selle peale 4♦ ja ma vaatasin, et mida teha edasi.

*üks käis välja mõtte, et 4♣ võiks olla lihtsalt cue ärtu kooskõlastusega, mis iseenesest on hea idee küll, kuid eeldab partneritevahelist kokkulepet, nullkokkulepete puhul on mõistlik eeldada, et 4♣ on ikkagi splinter.

4♥ cue ei oleks lahendus, sest partner passib selle (seks hetkeks ma taipasin isegi, et ilmselt 4♣ vihjab ikkagi pigem ärtusse), 4♠ võiks olla lahendus, kuid kui partner küsib ässa ja paneb N ärtut, oleme jälle omadega p....s. Ise võiks ju ka ässa küsida, kuid kui partner lubab kahte ässa, oleme jälle liiga kõrgel (liiatigi vastab ta ilmselt ärtuga ja mis ma siis ärtu kunniga pihta hakkan – tõsi küll, šansid, et tal on ♦K on ka päris suured, nii et kui tal ikkagi on kaks võtmekaarti ärtu trumbiga, mis ei sisalda ♥K-t, on 6♦-l šansse).

Ühesõnaga, kõiki poolt- ja vastuargumente kaaludes jõudsin järeldusele, et selles seisus on parimaks pakkumiseks 5♦, eks partner vaadaku ise edasi, mis saab. Minu halvaks üllatuseks ilmus lauda 6♥, selle korrigeerisin seitsmesse ruutusse, kontraga kaheta.

Partneri leht oli:
♠E
♥ÄKST
♦KESxx
♣xxx

ja minu versiooni kohaselt oleks võinud mu viie ruutu pakkumisest välja lugeda järgmisi asju:

A) mul ei saa kummaski mustas mastis olla esimese ringi kontrolli (ma pakuks kas 4♠ või 5♣), seega läheb kaks tihi tipust ära.

B) kuna mul ei ole esimese ringi kontrolle ja ärtu on ka hale (vaata oma kombinatsiooni), siis miks ma peaksin ärtu klapiga pakkumise viiendale korrusele forsseerima? Me ei ole vahetanud ühtegi negatiivset infokübet ja ma võiksin ärtut mängida tahtes panna sama hästi 4♥ ja lasta partneril edasi otsustada, selle asemel et võtta talt võimalus ässasid küsida või siis ise ässasid mitte küsida

Ühesõnaga ei ole hästi olemas ärtuga jagu, mille puhul ma nii pakuksin (mingi 5-5, 6-5 kallistega on mul ilmselt ka mõni muu pakkumine võtta).

Peale seda olin ma muidugi partneri peale natuke kuri, et ta esiteks üldse pakkus ja veel hullem, tegi pakkumise, peale mida ei ole mul mingit taganemisteed, kui kogemata kombel mingi misunderstanding aset leidis. Võtsin siis jaotuse ja panin seitsmele inimesele (üks koondislane, kaks ekskoondislast, üks juunioride koondislane ja kolm endist juunior- (praegust U-28) koondislast) probleemina ette ja selgus, et üldpilt oli umbes sama hull kui laua taga. Enamvähem kõik olid kindlad, et mu splinter kooskõlastas ärtu (selles suhtes ei vaidlegi vastu) ja selle mõtte lummusesse sattunult ei suutnud enam seisu ümber hinnata. Siin siis valik vastustest (ei pruugi olla sõnasõnalt täpsed, minu kommentaarid kursiivis):

1.Pagan sellest täpselt aru saab, aga näib, et mustadest mastidest läheb kaks tihi ära, loodetavasti partner tahab ikkagi ärtut mängida mitte ruutut, seega 5♥. Pärast minupoolset 6♦-t – “siis läks vist pahasti, pass”. (sry partner, pidin teistmoodi pakkuma, aga võrreldes mõnedegagi läks oluliselt paremini, 400 punkti võrra – 6♦ ei saa kontrat).

2.Mul on hea leht, seega ma ei passi (vähemalt viitas võimalusele 5♦ läbi passida, kuid head lehte me kõik juba teame - seda sai näidatud 2♥ pakkumise ja splinteri aktsepteerimisega – kuid kummas mustas mastis sa esimese ringi kontrolli näha loodad?)

3.Nii, mis siis olla saab, tundub et pole padakontrolli (õige), aga ikkagi läks viiendale nivoole ja võttis 4NT ära... kui see ei ole mingi imelik viis ruutut kooskõlastada, siis ilmselt on ristis singel äss (Halloo, kosmos, siin Maa! Lisaks sellele, et ma võiks sellega 5♣ teha, ei ole singeläss tavaliselt splinterikaart, sest selle vastu on KEx sitaks väärtuslikud) ning ruutu äss, 5♥. Partneri 6♦ peale veel 6♥ (hmm... vist ei jõudnud kohale).

4.Partneril ei saa hästi olla samaaegselt täiesti ilma kontrollideta leht ja slämmihuvi (jälle õige) ja üldse on kahtlane pakkumine, äkki tal on risti renoo või siis pada äss (ja miks ei paku partner siis 4♠ või 5♣, mitte 5♦?) igaks juhuks pakun padakontrolli ära 5♠ (OK, ma suudan aru saada, et partner mulle ärtu kätte paigutab, kuid kust mul need kontrollid nüüd ometi nii järsku välja hüppasid). Partneri 6♦ peale järelikult tal ikkagi risti esimese ringi kontrolli ei ole, seega 6♥. (autš)

5. Partneril on ilmselt ruutu äss ja pole padakontrolli, et ta nii pakub (seni igati loogiline mõttekäik). Ilmselt tal risti esimese ringi kontroll ikkagi on (kuidas, miks, milline pakkumine sellele viitab?) ja kuna mul on hea leht, siis panen 6♥ (autš).

6.4♣ peaks olema splinter (tuleb nõustuda), aga kas seda tohiks teha lehega KSxxx-ETxx-Äxx-x (järelikult eeldab partner splinterit ärtuga)? Ilmselt mitte, seega liigutan kuude, matšis panen 6♦ (alternatiivne leping) (nujah, sorry, oleks võinud paremini pakkuda, mulle paigutatud leht on kontekstipõhiselt suhteliselt täpne, aga ikkagi: kui mul mingi 1. ringi cue on, miks ma seda ei näita ja kui mul ei ole, miks ma 4♥ ei pane? Ärtu kümmet mul muidugi ka olla ei saa, aga see selleks...).

Pärast ei ole keegi mu argumentatsiooni 5♦ passimise kasuks loogiliselt ümber lükata suutnud, vaid peamine arutelu on käinud teemal, et oli mul siis vaja nii pakkuda. Ilmselt ei olnudki ja selliste partnerite puhul, kes tahtsid mängida viit ärtut või kuues ruutus seisma jäid, olen nõus vabalt pool süüd enda peale võtma (6♥sse -> 7♦sse jõudnute puhul olen endiselt veendumusel, et nad ei saa asjadest aru) – 5♦ on psühholoogiliselt ebamugav passida, kui sa partnerile hoopis ärtud kätte paigutad. Aga siiski, saanuks ka paremini: ainuke, kes suutis loogilise mõttekäigu tagajärjel 5♦ läbi passida, oli Tuul. Argumentatsioon järgnev:



4♣ on splinter, aga ma ei tea, kas ärtu või ruutuga, äkki isegi mõlemaga? (vox populi on seni küll leidnud, et 4♣ on kindlasti ärtu splinter ja ma ise jagan järgi mõeldes seda arvamust (ärtumast koheselt kooskõlastada ja ruutuga pakkuda aeglasemalt), aga point on tegelikult aus – kui kokkuleppeid ei ole, siis esialgu võivad käiku minna mõlemad variandid).
5♦ eitab padakontrolli ja viitab ka sellele, et 4♣ oli splinter ruutuga, sest muidu sa võiks pakkuda 4♥ (exactly my point) ning kuna karta võib, et sul ka ristiässa pole (mulle meeldib, kui partneri kätte ei paigutata väärtusi, mille olemasolule ta millegagi vihjanud ei ole), siis tuleb passida.

Viimast mõttekäiku vaadates ei olnud ju nii keeruline?

Lõunakeskuse loomapood on seakari. Kuna loomale oli vaja krae hankida, käisime esmaspäeval sealt sellise eesmärgiga läbi. Küsisin kassile krae, tibi leti tagant läks natuke ja tõi ühe, öeldes et see on kõige väiksem mis neil on. Kodus selgus, et kass tõmbas sealt möödaminnes pea välja. Telefonikõne loomapoodi andis vastuseks, et nemad kraed tagasi ei osta, võivad selle küll ümber vahetada, aga see oli kõige väiksem, mis neil olemas on. Hui ma enam sealt loomapoest kunagi midagi ostma lähen.
Asi lõppes siis sellega, et tuli minna Raatuse-Jaama nurgale loomakliinikusse, kust sain otsitud krae ja meeldiva teeninduse (soovitustega, kuidas see krae ikkagi kassile kaela panna) ja lisaks sellele oli krae ka odavam - krt. oleks ikkagi pidanud kohe sinna minema. Sellega seoses võin välja reklaamida, et mul on kodus üks üleliigne 125mm avaga plastikkrae ja kui kellelgi on väiksemat sorti koer või kopsakamat sorti kass, siis on see vabalt saadaval

Reedel sai siis see asi ette võetud, et kass loomaarsti juures sigimatuks muudetud. Nojah, muidugi, kui kunagi tekib soov kassipoeg hankida, siis ilma peal ikka mõned vast leidub. Üritus oli parasjagu stressitekitav (vahepeal lasi meie miisu kuuldavale sellise mõuramise, mille üle suvaline loomaaia lõvi häbenema ei peaks), aga tundub et sellest toibumine läks tal suht kergesti ja meile on meie patud andeks antud - kuidagi väga kahtlustäratavalt sõber on see loom peale seda olnud. Väidetavalt küll muutuvat steriliseeritud kassid sõbralikumaks ja lojaalsemaks, aga elu sees ei oleks avanud, et see päevapealt avaldub. Lisaks sai siis selgeks, miks meie lontrus lonkama kipub - vaesekesel on lihtsalt kompjalg all - ühe käpa randmeliigest mingil põhjusel nagu ei olekski. Vaene väike kiisu...















Laenasime loomaarstilt kassi kojutoomiseks puuri. Kassil sellega vist halbu mälestusi ei olnud ja ta kasutas seda õhtu jooksul varjupaigana, et pilt selgeks ja käpad koordineeritult liikuma saada.


Täna mõtlesime, et kokkaks midagi huvitavat ja mida me siis tegime? - Burksi! Hoia alt MzDonaldzs. Burksi tegemine oli selline tore ettevõtmine, et sinna vahele toppisime kaht sorti möksi, mille ise valmis segasime - Guakamolet (avokaado, mis idee järgi pidi olema kahvliga purustatud, aga peale paari hetke tekkis päästev idee, et küüslaugupress sobib selle asja jaoks ideaalselt + sidrunimahl + sidrunipipar) ja avokaado-salsa (avokaado, tomat, chilli, sidrunimahl, sibul). Asi nägi nii isuäratav välja ja maitses kah täitsa ilusti, et hakka või uskuma, et burger ongi tervislik ja hea toidus.



Olge lahked: kuklipoolik - salatileht - tomat - soe pihv - guakamole - juust - soe pihv - avokaado-salsa - tomat - salatileht - kuklipoolik. Maarja jaoks valmistasime dieetvariandi, kus kasutasime kahe pihvi asemel ühte.




Selle asjanduse söömiseks oleksid klapplõuad päris abiks. Aga häda korral saab ka muidu hakkama.

Vahepeal jälle bridžirindel kõvasti rabatud. Tallinnas ei õnnestunud kuidagi üle saada "külavaheturniiride" needusest ja jäime KõVaMehe sarjas teise finaalgruppi (mille me küll võitsime - kuigi ma seal ühe slämmi välja lasin umbes viimases jaotuses). Saatuslikuks sai üks slämm, mis vastastel välja tuli, aga meil mitte ja kui alagrupi moodustavad viis kuuejaotuselist matshi, siis üks selline kest tõmbab päris hästi piduri peale küll.

Esmaspäevane Tartu klubi aga pakkus jälle uskumatult laia valiku vigadest, mida vastased on võimelised laua taga korda saatma. Ühe korra patserdasin ise ka idioodi kombel (pakkumises kusjuures), tulemuseks -570. Aga tekkis tore teoreetiline arutelu partneriga. Nimelt küsimus selles: kui üks lubab 8-11pp ja sealt on ära näidanud ässa ning kaks kuningat, siis kas järgmine küsimine küsib kohe soldatit (sest emand ei mahu kätte enam puhtfüüsiliselt). Jõudsime järeldusele, et küllap vist.

Kolmteist ja reede Konsumi moodi:
Teel töölt koju otsustasin midagi hamba alla varuda ja sättisin siis sammud Ujula Konsumisse. Valinud kraami välja suundusin kassasabasse, mis oli enne mind täiesti mõõdukas kolmeinimeselises pikkuses, kui hakkasid asjad juhtuma. Esimene kunde oli mingi ilgema hunniku kraami kokku korjanud ja umbes pooli asju pidi kassapidaja kaks korda sisestama, kuna seal oli hulgem köögivilju sees. Ja kuidagi ei õnnestunud tädil õigetele koodidele pihta saada. Kui oli aeg maksta, andis Impeerium vastulöögi: ostja üritas iga hinna eest ID-kaarti masinasse toppida ja imestas, et mis jura on, et PIN ei klapi. Peale nelja katset lõpuks siiski taipas, et pangakaart oleks oluliselt parem valik olnud.
Järgmiseks kundeks oli mingi naga, kes ostis purukummi ja värvilist traati (mingi närimine vist ja energiajook). Arve ca 35 raha, makstes selgub, et kaardil nii palju ei ole. Ohverdas siis energiajoogi, närimise eest maksmiseks rahast siiski piisas (ja kuu on alles keskpaigas!). Ja tädi kassas täidab aga formulare, mis kaasnevad mingi kauba tagastamisega...
Enne järgmist kundet sekkub mingi vurrudega papi (selline natuke traktoristitüüpi) ja küsib midagi Raffaellode kohta, mis ta varem sinna kassase jättis. Tädi vaatab, et ei ole siin mingeid Raffaellosid, äkki on need kuskil teises kassas. Tüüp vaatab teise kassa juurde ja tuleb sealt sama targalt tagasi ja hakkab asjatama, et mis jama on, müüja ütles ju et ma võin need Raffaellod siia jätta, ma ainult korraks käisin sees veel midagi ostmas. Tädi kassast vastu, et milline see kassa oli, kas tsheki pealt vaadata ei õnnestu, mismoodi kassiir välja nägi. Tüüp raiub ikka oma joru. Seejärel tunneb huvi, et kes siin kassas varem oli (too tädi oli just äsja tulnud hetkeks kedagi asendama) ja kust seda naisterahvast leida võib. Seejärel läheb jälle kooserdama, tüütab kõrvalkassat sama juraga ja kaob kuhugi. Kassasse naaseb teine "kassapreili" ja hakkab mu ees oleva kunde asju läbi lööma, sabast minu tagant kostab närvilisi mühatusi (mul pigem lõbus, sest aega laialt käes ja kõht ka liiga tühi ei ole). Ei lähe ka tolle kundega kõik libedalt - too ei leia hästi raha üles ja kui müüja üritab mingit nuppu vajutada, et tshekk välja printida, jookseb kassaaparaat kokku. Proovib ja proovib, aga ei õnnestu midagi. Küsib siis kõrvaltkassast, et mida teha, sai soovituse, et löögu nullarve ja arvutagu ise käigupealt tagasiantav summa. See variant töötas.
Enne kui mul õnnestub Tõotatud Maale pääseda, sekkub taas "traktoristipapi", kes on oma kolm Raffaellot kuskilt kaugelt-kaugelt kassast kätte saanud ohtrate vabandustega kuidas ta ikka kõik sassi ajas jne. Järjekord seisab ja mu selja taga on närvilistest mühatustest saanud juba tige pomin...
Sellega tuleb kahjuks lugu lõpetada, minu läbilöömine läks tõrgeteta. Kahju, et kella ei taibanud vaadata....