Nagu ma juba maininud olen, siis Võsul õnnestus võistkondlik oluliselt paremini kui paarikas. Esimeses matšis tulid vastu mingid soomlased, kellel mäng kuidagi laabuda ei tahtnud ja laekus 25 – 5 võit.

Teises matšis tulid vastu valitsevad võistkondlikud meistrid Monte Carlost (Lutter-Pleksepp) ja kohe esimene jagu tekitas mulle suurepakkumisprobleemi

14. jaos läks paraku 10 IMPi ära, sest Leo avas lehega
♠KEST962
♥-
♦65
♣7542

odavas odava vastu 3♠, peale midagi vastased 3NT-sse ujusid, teises toas aga avati
4♠, mille peale ei Sven ega Vasja suud lahti ei saanud. Iseenesest on huvitav küsimus, kas lehega

♠-
♥ÄET97
♦ÄT84
♣T863

peaks selle kontraga üles võtma või ei – ma arvan et peaks – kui partneril midagi on,
siis võib vabalt mängida ja kui ta juhtub läbi passima, on lehes ka pealtnäha kaitsetihisid. Ja kui 4♠ läheb taha ja 5 midagi samuti, siis ei ole see just väga suur kaotus. Matši lõpptulemuseks kujunes siiski 16-14 võit meile ja kolmandas voorus tuli vastu võistkond Redlaam (Maalder-Lorai)

18. jaotuses lasti Svenil-Vasjal mängida 1NT (väljas), mis on väga veider, kui arvestada, et järgmises käes oli selline loom –

♠KT73
♥ES832
♦-
♣ÄE93

Meil toimusid asjad nii, et 1NT peale tegi Leo sellega DONTi 2♥, näidates ära oma mõlemad kallid, mina parandasin kahte patta ja viimaselt käelt vastane balansseeris 3♦-ga, ning kui see läbi passiti, siis loobus võitlusest ka Leo. Läks üheta (kuigi meil peaks 3♠ välja tulema) ja +5 IMPi.

Jagu 20 oli üks „paku või passi“ jagusid. Avatakse ette 2♠ (Muiderberg) ja sa istud teisel käel lehega

♠Ä95
♥K96
♦ÄT32
♣Ä52

mina passisin (-170), teine tuba kontreeris väljavõtuks (-800) . Kontraga ma seda asja küll üles poleks võtnud, enne pigem juba 2NT.
Komplekt lõppes viigilise 550ga. NS kaardid olid järgmised –

♠S2
♥8753
♦S52
♣ÄKE6

♠ÄT83
♥-
♦KET9876
♣42
ja kui vastased olid pakkunud 2♥ - 4♥ (või midagi sarnast), ning Leo sellele 5♦ peale vajutas, siis ma olin üsna üllatunud, kui see kontra sai, kuid tundes jagude omapära jätsin reki igaks petteks võlgu (ja õige ta oli, 5♥ on vaid 300 väärt) . Kokku 21 -9.

Neljandas voorus laekus lauda Starmen (Kõivupuu-Maripuu)

27. jaoskontreerisin vastast "kuulmise pealt"

28. jaotuses
puterdasin väljamängus ja laekus viis miinust kuue plussi asemel

31. jaos tuli 10 IMPi tagasi vastase ebaõnnestunud (või leia siia sobivam omadussõna) kaardihinnangust – sul on odavas kalli vastu teises käes

♠8
♥ÄK9732
♦8642
♣ÄE

ja pakkumine algab nii
1♠___2♥___2♠___p
p____?

mina pakkusin 3♥ ja mängisin seda (-50), teine laud pakkus soojenduseks 3♦ ja kui see oli ära kontreeritud, siis passis läbi kah, -500 (partneril oli ♥5 ja ♦Ä5, nii et teda süüdistada ka ei saa)! No kui on ilmtingimata vaja sellist ruutumasti tutvustada, alustagu vähemalt kontragagi. 16 – 14

Neljapäeva õhtu lõpetuseks tuli vastu Öötöö (Tenn-Linnamägi) . Nagu pika päeva lõpuks ikka, oli mäng üsna kõikuva kvaliteediga.

Jagu 35

Jaos 37 andsime peaaegu kõik tagasi (-12)

Jaos 39 juhtus koomiline olukord. Mängis nimelt Tenn 4♦-t, mis sõltub üheksase trumbimasti kadujata lahendamisest (puudu on ESxx) . Kontrolltõmme tõmbab tagant pildi maha ja nüüd vajub Tenn mõttesse, et mida teha, kui seda mõtlemist katkestab telefonihelin – teisel pool toru Tammel. Tenn siis küsib talt, et „ütle, kummas sääres on trumpemand?“, millele saab vastuseks „vasakus!“ (nagu ütleb ka piiratud valiku reegel) . Selle peale leiab Tenn, et „Tammel ütles, et vasakus, aga ega mina teda ei usalda!“ ja tõmbab tipust ja selgub, et oleks võinud usaldada küll. Kokku 17 – 13 meile.

Kuuendas voorus vastas Utter (Utter-Uimonen), praegu jagusid vaadates tundub nagu ma näeks neid esimest korda, igatahes midagi suurt meelde ei tule. Impe liikus rahulikult sisse ja välja ja asi lõppes meie 19-11 võiduga.

Seitsmes voor oli Z-Tech (Ozols-Berzinskis). Jaos 50õnnestus jälle veidi ebadistsiplineeritud pakkumise abil vastane liiga kõrgele lennutada.

52. jaotuses, mis küll viiki jäi, ei õnnestunud mul teha parimat võimalikku otsust. Avasin lehega (kõik tsoonis)

♠S
♥Ä2
♦KES853
♣KS65

1♦, järgnes kontra – pass – 1♥ ja nüüd pakkusin 3♦. Selle peale mu VPV üllatas mind 4NT-ga, Leolt 5♦ ja nüüd jõudis vastane 6♥-sse. Selge see, et VPV-l on vinged kallismastid, kuid lootsin, et kuskil võib midagi vastas olla ning teisest küljest tundus, et väga suure tõenäosusega teises toas slämmi ei lajatata ning sel juhul pole vahet, kas olen geimi vastu saanud -1430 või -1100 ning seega passisingi läbi (võiksin ka kontreerida, näitamaks täpselt ühte kaitsetihi ja siis Leo paneks oma nulliga ajama) . Loomulikult tuli asi välja, aga õnneks teisest toast laekus sama tulemus.

IMPe läks aga vastikul kombel ära järgmises guljašijaotuses –
mul oli käes

♠ÄS62
♥ST
♦-
♣KST9842

ja Leo avas 1♥, tegin 1NT relee, sellele Leolt 3♦ (maks ja 5+ ruutu) ja tegin uue relee, millele sain haruldaselt ebameeldiva vastuse 4NT – 2-5-6-0 jagu. Oleks mul võimalik olnud, oleksin pakkumise maandanud 7-0 klapiga viies ristis, kuid see küsinuks ässasid, sestap passisin. Leping läks kaheta, kuid teises toas tuli 4♥ välja (ma ei oskagi öelda, kas see seisab alati või kaitse aitas) . Leo leht oli

♠94
♥ÄK732
♦ÄE9752
♣-

Veidral kombel läks IMPe ära ka viimases jaotuses –

♠2_________♠ÄS95
♥6_________♥Ä9843
♦ÄKET72___♦J
♣ES653_____♣742

esialgu kulges pakkumine mõlemas toas identselt

1♦___p___1♥___3♠
4♣___p

ja nüüd Leo (rannaka balansis) tõstis viide ristisse, samas kui vastane (naturali balansis!!!) passis läbi. Kahjuks ei olnud võimalik vältida kolme trumbikadujat. Siit saime oma esimese kaotuse 14-16

Kaheksas matš Sindiga (Aspre-Pontus)

Kohe soojenduseks sain
väljamängu harjutada.

63. jaotuses hakkasid jälle pihta wilkoszinaljad, nimelt avab Leo 2♦ (kallis odava vastu) ja mul on käes

♠ÄKT95
♥E
♦8
♣ÄKS865

teen sellega 2NT relee kavatsusega Leo eeldatava 3♦ vastuse peale pakkuda sundivalt 3♠, kui sekkub vastane 3♦-ga, Leolt kontra (=ruutu) ja teiselt vastaselt 3♥. Passin selle (kord sajandis on Leol ruutu+pada) ja Leo kontreerib, mille peale vastane küsib, et mida see kõik tähendab. Tunnistan siis, et tal on käes ruutu ja ärtu, ruutu vähemalt neljane ja ärtu vähemalt viiene, ning vastane pageb nelja ristisse!!!! Ma ei suuda oma õnne uskuda ja kruvin sellegi ära ning teine vastane taandub nelja ruutusse mis peale tolmu hajumist 800ga lõppeb. Kokku 22-8 meile

Üheksas matš Norsu vastu lõppes küll viigiga, aga tulevärki oli seal sitaks. 67 jaotuses oli Leol käes (odavas kalli vastu)

♠JT
♥QJ875432
♦-
♣K83

4♥___p___p___DBL
p___4♠___5♥___5♠
DBL_RDBL

andsin talle küll avakäiguks tellitud löögi ära, kuid leping tuli sellest hoolimata välja, -1200. Võib-olla peaks Leo halba aimates reki pealt ära minema (6♥ on -800), aga veidram lugu on see, et kui ta passib, siis võib vastane 6♠ tõsta ja sellele oleks Lightner juba paremini toiminud. 5 IMPi me siiski võitsime, sest teises toas oli lepinguks 6♥ teisest käest, mille vastu kaitset pole.

Komplekti viimane jagu oli järjekordne guljašš

Viimased kolm matši toimusid pühapäeval ja esimeseks vastaseks olid kaksikud. Kuna Tuul-Andres mängivad sama süsteemi, mis meie Leoga, siis pandi meile vastu Pihel-Indrek, et võimalikult palju samu järgnevusi tekitada (kuigi idee poolest peaks nõrgema võistkonna huvides olema justnimelt see, et võimalikult palju „random svinge“ tuleks, aga noh, ma ei ole päris kindel, et see Šveitsi süsteemis turniirile laieneb), aga sellest hoolimata käisid asjad üsna eri radu pidi. Soojenduseks patserdasin taha mingi 2♥ lepingu (seda korrati teises toas, kuid teisest käest mängides) ja siis pakkusid Tuul-Andres (vastaste tõhusal „segamisel“) järgmiste kaartidega 4♥, kus meie kahte jäime

♠T7
♥K52
♦K64
♣ÄKST9

♠S964
♥ÄE976
♦7
♣876

risti lõikub ja trump jagub, nii et 10 tihi ja sama arvu IMPidega ei olnud neil vähimatki probleemi.

77. jaotuses tasus ära see,
kui liiga ahneks ei lähe

79. jaotuses avas vastane teisest käest 1♦ ja ma otsustasin kallis odava vastu partnerile avakäiku näidata ning pakkusin lehega

♠KES5
♥E987
♦964
♣96

1♠ vahele. Järgnes sundiv 3♣, Leolt 3♠ (mida ma küll olen teinud!!!) teiselt vastaselt kontra trahviks (ugh. . .)

Avakäiguks ♣K ja lauda kallati

♠T8743
♥S65
♦8
♣ES32

mis tegi mulle ses suhtes tuju heaks, et nägin et ma käin maksimaalselt 800 alla (2 ristit, 3 ärtut, ruutu ja pada), samas kui teises liinis seisab kindlasti 6♦ ja tõenäoliselt ka 7. Õnneks kaitse ei olnud parim võimalik (mu avakäigul visatud ♣9 tekitas väikese segaduse mastide pikkuste lugemises ja ärtulöök jäeti lahti mängimata) ja ma pääsesin 500-ga ning teises toas pakkusid Sven ja Vasja ühepoolses järgnevuses 7 ära. 22-8 meile ja esmakordselt turniiril liidrikohale.

Eelviimases voorus olid vastas rootslased (Eliazohn-Gisslen), teises jaotuses riskisime taas oma eludega kui wilkoszijärgnevuses kallis odava vastu 3♠ kontraga mängima jäime. Läks üheta (õige kaitse võtab vähemalt kaheta, kui mitte kolmeta) ja -2 IMPi.

83. jaotuses avas Leo 1♣ ja mul oli käes

♠S8
♥Ä762
♦S2
♣ÄKES6

kirjeldasin releedele ära oma jaotuse, 12+ punkti ja ässad ning selle peale pani Leo 5♥ slämmikutse. See tekitas mulle omapärase probleemi (nagu Vallo ütleb, siis tavaliselt ei ole võimalik, et sa kõigepealt küsid ässad ja SIIS kutsud slämmi, tavaliselt käib see asi vastupidi), et mida teha. Arvasin, et ilmselt on puudu üks äss ja ärtus on midagi hõredamat kui vaja, sestap valisin lepinguks 6NT. Avakäiguks pada ja lauda pandi

♠ÄKE2
♥KS93
♦K765
♣7

võtsin selle tihi, tõmbasin ärtuässa (eest emand) ja seejärel testisin risti jagumist ja karpisin oma 12 tihi sisse. Kui vastane alustab 6♥ vastu ruutuässa tõmbes, ei ole seda lepingut enam võimalik võita (samas kui 6NT on ladvast), praegu olnuks väga terane avakäik väike ruutu ässa alt (avakäija võib aimata, et ma hea ristimasti pealt valisin alternatiivse lepingu) . Järgmist jagu võttes selgus, et ma olin selle bridgematesse vale numbri all sisestanud ja pidin käima Vampsi juures kustutamas. Tuli välja, et täiesti ilmaasjata, ka järgmises jaos (mis küll numbri järgi kohe järjest ei olnud) tellisime me 6NT, seda küll natuke kobavama pakkumise järel. Nimelt oli mul käes

♠KS73
♥KET952
♦7
♣ÄK

ja avasin sellega 1♣, Leolt 3♠ (suvaline kuues ÄKE) ja minult 4♥ (mänguks) . Nüüd tegi Leo sellise pakkumise nagu 4♠, mida ma tõlgendasin padaässana ja panin 6NT. Tõde oli veidi teistsugune

♠8
♥Ä74
♦ÄKET85
♣975

õnneks tuli ka 6NT välja. Ma arvan, et parim pakkumine olnuks Leo poolt kohe RKCB ärtuga – kuna tal on see mast kolmene, on keycardide olemasolul seitse ilmselt varrest. Ja edaspidiseks leppisime kokku, et uus mast selles kohas näitab ässa (sest 3♠ pakkumine eeldab vaikimisi, et partner arvab masti ära) .
Edasi juhtus veel selline asi, et kui teisest toast tuli passiring, käis meie vastane 3NT vastu 4♥-ga ohvris (1100 all, 3NT on piiripealne, et kas tuleb või mitte, jõudu on 11 vastu 11) ja võttis meid tahaminevast 3NT-st 3♠ tõkkega maha (-300 ja 11 IMPi), seega võitsime matši 25-5

Viimases matšis oli meil 6 VP-d edu lätlaste ees, vastas Tambovi Bambus (Igor-Maks) Asi oleks võinud üsna teravaks minna, kuna kohe esimeses jaos avasin 4♠ lehega (odavas kalli vastu)

♠KT987432
♥T7
♦E
♣E8

Leol oli
♠Ä
♥KE9652
♦ÄT7
♣ÄK5
ja ta tegi 5♠ kutse ja ma leidsin, et lihtsalt kaheksanda trumbi pealt ma seda ikkagi vastu ei võta. Igor tõmbas ärtuässa ja lülitus kuhugi ümber, kuna trump oli 3-1 tuli täpne mäng. Pärast selgus, et ta oleks võinud Maksile singlisse ka löögi anda, aga sattus mingi optilise illusiooni kütkesse. Muu matš kulges rahulikult, üks geimidelta meile (vastased olid kehvemas geimis), üks slämmidelta vastasele (igati mängitav slämm) ja tuli paariimbine kaotus, 14-16, sellest piisas küll ja veel (lätlased said 12 punkti)

3. sessioon.

Jagu 25: vastane avas ette 1♦ ja Leo otsustas kallis odava vastu lehega
♠Ä5
♥ÄS93
♦432
♣EST8
1♥ peale pakkuda. Huvitav, kas peaks vastastele hakkama seletama, et esimesel korrusel pakumegi neljasest üle – seni olen seletanud (ja süssikaardil on kirjas), et ülepakkumine viiesest, kuid esimesel korrusel hea neljane mast lubatud. Nojah, sinna kvalifitseerub kah. Midagi halba ei juhtunud, ärtu avakäik töötas 1NT vastu hästi (kuigi taha see seda ei võtnud), 54 pts.

Jagu 26:
Saan kätte lehe:

♠K7
♥ES32
♦ÄE
♣ÄS862

Leo avab 1NT (15-17) ja hakkan releetama. Peale kuningate küsimist selgub, et tal on käes (x on suvaline kaart emandast allapoole):
♠Äx
♥ÄKxx
♦Kxxx
♣xxx

ja nüüd pean lõpplepingu panema. Kuna mul on jõudu nii palju, siis on selge, et slämmi mittepakkumiseks peaks ikka väga kõvasti argumente olema (niikuinii kogu saal pakub, märkelehelt ilmnes, et slämmi ei jõudnud 2 paari, samas kui 5 paari pakkusid seitse!) ja kuna Leo ristikadujaid niikuinii kuhugi visata ei ole, siis sama hästi võime mängida ka 6NT-d. Avakäiguks tuleb ♣E (!) ja seejärel panin oma lehe lauda ja jäin huviga sündmusi ootama. Soojenduseks Leo peetas selle käigu ja vastane lülis patta. Selle Leo võttis ja käis uue risti, ning kattis ♣9 soldatiga – tagant visati krohvi. Nüüd taipasin oma esialgse arutluskäigu viga – kui trump on 3-2, siis saaks ju ärtumängus risti tegema lüüa (või ühe ruutu minu kätte ära lüüa) ja piirduda ühe ristikadujaga, nüüd aga ei tooda ristimast nelja tihi. Leo sügas ja sügas ning ma juba peaaegu tahtsin lauas olles nõudluse esitada: kui neljane ruutu on ristidega samas käes (või mingid nupud kukuvad), siis tuleb leping välja, muidu on miinus üks. Leo mängiski selle plaani kohaselt (tal oli ♦KTxx), kolmas soldat kukkus (ristide käest) ja leping tuligi välja. 62 pts.

Jagu 27:
Seekord pakun mina (tõsi küll, passinud partneri vastas) 1♥ avangule neljase pada KET9-ga 1♠ peale. Leo korrigeerib 1NT-sse (kolmas soldat piduriks) ja käib üheta. Suures enamuses mängisid seda jagu hoopis vastasliinis istujad, väike enamik neist edukalt. 44 pts

Jagu 28:
Igav 4♠, kõik istub hästi ja suurem osa mänguplaane viib 12 tihile. Nii minulgi, 39 pts.

Jagu 29:
Jõuan 4♠ ja pean lahendama trumbimasti:
S5 vastu ÄT8632

Tõenäoliselt on parim käia soldat ja vaadata edasi, mis teisel ringil saab, aga ma miskipärast otsustasin alustada väiksest kaardist. Eest pannakse seitse ja nüüd ma taipan, et kui ma olen juba nii mänginud, on mu ainus šanss mast ühe kadujaga lahendada lõigata pilt-9-7-t. Kaheksa võetakse tagant emandaga ja teist korda lauda saades käin sealt soldati välja, millele eest pannakse neli!. No tere tali, mida ma siis nüüd tegema pean – kas ees on tõesti neljane K974 või on taga KE duublis. Ja pakkumise (või selle puudumise) järgi ei saa endiselt midagi välistada, avakäik ka abiks ei ole. Sügasin ja sügasin ja mängisin väikese (mingid ähmased šansid trumbikopaks) – tagant pandi üheksa! 32 pts (kuna paljud olid 3NT-s sama arvu tihidega)

Jagu 30: jõudsime nelja kallisse ja sama vastane, kes oli E9-st kaheksa võtmiseks emandat kasutanud suutis mulle peaaegu maksi (72 pts) anda sellega, et lahendasin kõrvalmasti Exxx vastu xxxx-i nii, et käisin emanda alt väikese (sidemeid polnud, et vastu mutti käia). Väike-väike- kümme ja kui käik pahadele läks, siis pani tüüp KS-st kuninga lauda. Hale värk.

Jagu 31: Avab vastane ette 3♠, mul oli käes
♠KS7
♥Ä
♦ÄS32
♣ÄK865

tellisin 3NT ja see tuli ületihiga välja (ei olnud kõige inspireeritum kaitse), 51 pts. Saalis oli inimesi, kes minu lehega alustasid kontraga, sellele pani partner nagu ikka 4♥ ja mängitigi oma 4-1 klappi.

Jagu 32: Ma pole kunagi sallinud inimesi, kes sinna, kuhu kükitavad, hunnikut ei tee.

Lauri____________Leo
♠54_____________♠ÄE2
♥974____________♥863
♦KES975_________♦ÄT64
♣ÄK_____________♣T73

1♦_____1♠______1NT_____2♠
3♦_____p_______3NT_____DBL
p...


Kontreerijal oli käes
♠T76
♥ÄEST5
♦83
♣ES3

ja ma ei teagi, kas ta lootis meid taha võtta või nelja ruutusse peletada, igatahe kuri inimene selmet käia pada, küttis hoopis oma ärtust välja ja leidis partnerilt duubelkuninga. On raisad ja milles meie süüdi oleme? Oleks ju võinud nelja ruutusse taanduda, aga pkkumise ajal on ebaselge, et see parem leping oleks, pealegi kui vastase ärtu on 4-3 on 3NT lauda oksendada (OK, padalõikest). Saime 2 pts, 4♦ täpselt oleks andnud 37. (-35)

Jagu 33: Pakkus vastane 3NT, mille tahavõtmine (kui see üldse võimalik peaks olema) nõuaks tõeliselt inspireeritud avakäiku – kas siis partneri mastist Ex-st väikest (korra isegi käis selline uitmõte peast läbi) või siis vastase masti. Saalis igatahes keegi 3NT ei kaotanud, meie vastane korjas ületihigi (peale avakäiku pole sellegi vastu midagi teha) 12 pts.

Jagu 34:
Avab Leo esimesest käest (odavas kalli vastu) 4♠ kaardiga:
♠ÄK97643
♥T98
♦3
♣K5

ja jääb seda mängu, avakäiguks ♦K ja lauda tuleb:

♠ES5
♥Ä754
♦ES7
♣ÄE2

teisel tihil lülitub kaitse ristile ja nüüd mängis Leo ärtu-ruutu sunnile avakäija vastu (just for the record – vales järjekorras...). Hea uudis oli, et avakäijal oli tõepoolest viiene ärtu, aga halvaks uudiseks oli, et ruutu ässa tal küll polnud (see mast jagus 8-1) ja oleks töötanud hoopis ruutuekspass... +450 andis meile 14 silma, ekspass oleks lisanud 25 punkti.

Jagu 35: Asi kulgesi Leo vaatevinklist vaadates väga huvitavalt: tal oli neljandal käel (kallis odava vastu) leht:

♠E2
♥E987
♦ÄKE6
♣K64

Ja pakkumine käis:
1♦____1♠____DBL__RDBL
1NT___p_____p_____DBL
2♥____p_____p______2♠
p...

Ta nimelt pelgas, et tal 2♥ vastu üleliia kaitset olla ei pruugi ja seetõttu otsustas oma duubliga osamängu pärast võidelda. Kuna minu leht oli:

♠ÄST74
♥2
♦S52
♣S752

siis oli tal selles suhtes üsna õigus, +110 ja 48 silma.
Kui ta oleks 2♥ tempos kontreerinud, siis ma oleksin ilmselt kahte patta ajama pannud, aga ta kulutas seisu hindamiseks üsna palju aega, nii et minu jaoks oli tõeline kergendus näha lauda ilmumas midagi muud peale punase kaardi.

Jagu 36: Igav 4♠ 11 tihi, 37 pts

Jagu 37:

Lauri_____Leo
♠Ä873____♠KEST5
♥Ä_______♥S32
♦Ä83_____♦962
♣ST974___♣Ä6

1♦_______1♠
2♠_______3♦____(DBL)
4♠_______p....
Otsustasin, et risti on nii nadi, et 2♣ga ei ava. Leo 3♦ oli mast, kus ta “otsib abi” ja mul oli käes supermaks, nii et nelja patta jõudmine oli suhtkoht lihtne. Vastane ruutukäiku oma KSx-st ei teinud vaid pani lauda trumbi ja Leo oli juba võitnud tempo. Nüüd mängis ta ristiäss-risti laua soldati ja vastase pildi alla ja kui ruutu tagasi käidi tõmbas trumbi (jagus) ning käis risti ja kui sellele eest väike mängiti, pidi otsustama, kas mängida 3-3le või neljandale KE-le ekspassis. Pani valesti ja saime 11 tihi (19 pts), kui oleks õigesti pannud, siis oleks tulemuseks olnud 50 punkti (-31). Õige oli jälle ekspassida aga ikkagi on see asi nats nadi, sest peale ruutukäiku on lepingus surnud 10 tihi – mida oli saalis juhtunud täpselt kaks korda!

Jagu 38: Jõudsime varjavas pakkumises 3NT-sse, kus tehtigi mulle pada avakäik – lauda ilmus T8643 ja käes oli ÄE5. Tihi see otseselt ei kaotanud (KSxx oli taga, nii et konstantsed kadujad on ikkagi), aga tempo ikka abiks, pärast ei valinud ma küll õiget sundi, millele mängida, kuid kaitse eksimus kinkis mulle 11. tihi. 61 pts.

Jagu 39: Mingi ilmetu 1NT kaheksa tihiga, 34 pts.

Jagu 40: Avasin teiselt käelt 2♥ lehega:

♠874
♥KST73
♦KS9
♣ST

järgnes pass- pass ja vastane balansseeris 2♠ga, pass – pass ja Leo balansseeris 3♥ga, mida jäingi mängima. Avakäiguks ♠E ja lauda pandi:

♠ÄT2
♥Ä98
♦ÄE83
♣875

paigutasin siis pikema ärtu koos emandaga selle vastase kätte, kes ei balansserinud ja lõikasin selle seega õnnestunult vastu ässa maha. +170 oli väärt 52 punkti.

Jagu 41: Veidral kombel oli ka siin oluline 3♥-s ärtuemanda leidmine:
♠E9
♥KT5
♦S74
♣KST97

♠KS6
♥ÄS8764
♦E9
♣52

minu PPV oli lubanud avangujõudu ja viiest ruutut, VPV oli tõstnud kolme ruutusse ja meie pidime siis 3♥ga võitlema. Kaitse algas ruutukäiguga ässa alla, ruutu tagasi kuninga alla ja pada ässa alla. Seejärel kasseeris PPV sisse ka ristiässa ja küttis pada tagasi, piirid käes ja minu asi on nüüd leping ära võita. Paigutasin ristiemanda kuninga ette (miks peaks tüüp tagant muidu ässa ära karpima) ja tuvastasin, et see mu probleeme endiselt ei lahenda – punktide järgi võib ärtuemand olla emmas-kummas käes. Tõmbasin ärtukuninga – mõlemast käest väike. Käisin väikese ärtu – eest jälle väike (ühesõnaga see oinaseis, et sa tead, et leping on võidetav, ainuke küsimus, et kuidas). Kuna PPV oli väikesi ärtusi mängides ka häälega korranud, et “väike”, siis leidsin, et mul on kaks head põhjust lõikamaks – esiteks äkki mind psühhitakse leebelt (“kui sul on emand käes, siis ürita väga lõdvestunud ja hoolimatu välja näha) ja teiseks toetas teine käsi mingi tühja kolmanda kuningaga kolmandale korrusele. Lõikasin ja õigus mul oligi. +140 andis 63 silma.

Jagu 42: Vastane ei jõudnud geimi, kuhu enamus saalist jõudis (me väga ei seganudki). -170 oli väärt 58 punkti.

Jagu 43: Anti mulle teisest käest kätte selline üüratu loom (kõik odavas):
♠-
♥KES9843
♦ÄKE8
♣K5

1♠____DBL____2♠____2NT (Lebensohl)
4♠____5♥_____p....

Peale partneri Lebensohli oli eriline kiusatus kohe slämm täis virutada sest see ei ole tal kohustuslik pakkumiskoht ja äkki tal midagi (= üks kasulik äss) on, aga igaks juhuks piirdusin 5♥ga. Avakäiguks ♣S ja lauda tuli:

♠ÄE96
♥2
♦653
♣ET987

ühesõnaga tundus suht paras koht olemiseks küll. Soldati katsin emandaga (et ehitada lauasisek) ja kui see ära võeti viskasin oma kuninga minema. Uus risti tagasi, vastane ei trumbanud ja sain padaässale ruutukaduja minema visata – ühesõnaga senimaani hästi. Trumpi kavatsesin lahendada nii, et käin väikese trumbi kuninga alla ja kui see saab tihi, siis väikese trumbi tagasi (tundus, et PPV-l on tõenäoliselt 6-2-1-4 jagu ja kui ma pildi ässa alla seebistan, siis kolmas risti tekitab trumbiedutuse), aga ärtu võeti tagant ära ässaga ja käidi ruutu, mida trumbati. Ühesõnaga ikkagi 6-3-0-4 ja üheta. Iseenesest ei olnud see eriline katastroof (ruutukäiguga läheb ka 4♥ taha), saime 41 punkti, kui olen hiromant ja 4♠ kontreerin (mis on mu lehega ilmselt 100% võimatu tegevus), siis läheb see ilmselt üheta-kaheta ja saame 56-58 silma (keskeltläbi -16). Selgus, et PPV oli oma pakkumised sooritanud vaid 7 pp-ga, vaadates järgmises jaos toimunut, tundub et vastastel oli oma “süsteem”.

Jagu 44:
Avasin pakkumise (odav kalli vastas) 1♥ga, nüüd pani VPV seitsme punktiga kontra! Käes oli tal:

♠E984
♥654
♦ÄS543
♣2

edasi hakkas juba nalja saama – kõigepealt otsustas Leo ära teha sellise asja nagu tõkestav toetamine kolmese toega: (ärtus KT7 ja kuues risti kilakatega) ja teine vastane oma 19 punkti ja viiese risti ÄEST9-ga pani 4♣ - mille peale kontreerija lõi vedelaks ja passis läbi (Leol võis see ilmselt eriline unelmate stsenaarium olla)! Kuna mu singelkuningale näppu lõigati, siis läks see asi kokkuvõttes kolmeta. 72 pts.

Jagu 45: Vastane jõudis ebaklapiga 3♥sse ja käis kallis tsoonis kaheta (tegelikult peaks kolmeta minema, aga Leo ei suutnud jagu kokku lugeda ja jättis mulle löögi andmata), 47 pts (-17)

Jagu 46: langesime natuke süsteemi ohvriks: Leo avas 1♦, mul on käes:
♠E9
♥ÄK84
♦S95
♣9652

ja pakkusin sellele 1♥, mille Leo 2♥sse tõstis (kas 14-16 BAL või 11-13/14 unBAL neljase ärtuga). Ega see mulle väga ei meeldinud, aga tuli kutse teha ja Leo passis selle oma 14 ühtlasega läbi. Lepingul väga viga ei olnudki – kui trump jaguks 3-2ga ja emand lõikes, siis tegelikult seisakski neli, aga seekord oli 4-1 vastas JA kaitsele tekkis löök sisse, nii et isegi 3 läks taha. Pea kogu saal mängis kas kahte või nelja (peale meie oli vaid üks paar kolmes ärtus), tavaliselt kaheksa tihiga. Saime 33 silma, aga kui ma oleks oma vaistu usaldanud ja 2♥ läbi passinud, oleksime saanud 54 (-21)

Jagu 47:
Leo_______Lauri
♠85_______♠ET92
♥ÄST65___♥3
♦Ä_______♦KS87
♣ÄS742___♣E853

1♥_______1♠
3♣_______3NT

Jõudsime natuke pingutatud 3NT-sse, kus vastane kaitses üleliia ei eksinud ja leping läks üheta (13 pts). Võib-olla kui Leo oma lehega 3♣ asemel 2♣ paneks, võiks pidurid peale saada (mu 1♠ oli maksimaalselt geimi kutsuv) või kui ma 3♣ läbi passiksin, ristimängus peaks olema 10 tihi, mis annaks 29 punkti (-16), sest üsna paljud suutsid 11 tihi anda...

Jagu 48:
Vastane mängis 2♣ üheksa tihiga, midagi sellega pihta pole hakata ja punkte saime 25...

Kolmanda sessiooni kogutulemuseks jäi siis 55,42%. “Jumala käe” abil oleks võinud 161 punkti säästa (9,1%), aga lolluste kategooriasse läheb neistki vaid 17 punkti (0,96%). Ühesõnaga oli kogu see paarikas tõeline vastuvoolu ujumine, kuigi ta päriselt ei lükanud ümber mu teooriat, et turniiri alustad sa reeglina 65%-ga ja siis pead vaatama, et sealt liiga palju ära ei viska, oleks antud juhul 65% saamine nõudnud märksa rohkem pimedat õnne (kuigi meil seda mõnedes jaotustes ka oli, kus vastane lolliks läks). Ja pagan, olles nüüdseks jaod läbi kamminud, arvan ma, et me mängisime oluliselt paremini kui selle 53% väärtuses, mille me ka kokku saime. See on see halb asi maksikal, et lisaks sellele, et sa mängid vastasega, pead sa mängima suure saaliga, võistkondlik on selles suhtes ikka märksa mõnusam mäng, et sa pead mängima oma kaartidega paremini kui see konkreetne vastane, kes istub sinu võistkonnakaaslaste vastu – ja nagu näha võistkondliku tulemustest, siis see läks meil ju igati hästi. Ilmselt võtan järgmiseks ette nende jaotuste läbikammimise.

2. sessioon:

Jagu 1: vastased ei suutnud nõrga 1NT peale oma 3NT ära pakkuda ja piirdusid 3♣-ga. 64 pts. (Maks endiselt 74)

Jagu 2: 1 ruutu – 1NT järel kangutasime vastased DONT'iga 2♦-sse ja nad olid ainsad kogu saali peale, kes NT asemel ruutut mängisid. Mõnedest olid paremad, mõnedest kehvemad, 45 pts meile.

Jagu 3: Esimese paarika võitjate vastu jõudsime nelja patta alumisest käest (PPV oli avanud NAT 1♦ga):

♠KE87
♥ES
♦T4
♣ES976


♠ÄS53
♥Ä9
♦KS93
♣K82

kaitse algas risti nelja käiguga – 6, äss, kaheksa, tagasi risti 3, kuningas, löök ja 7. Seepeale vajus vastane pikalt transsi ja käis ärtut (vat miks on kasulik risti kahte käes hoida – suudab vahel esile manada illusiooni, et kolm on päris suur nupp) ja leping tuli sedasi välja. Saak paraku oli üsna kesine – 36 pts.

Jagu 4: vastane jõudis 3NT-sse ja pani seal kõik õigesti, võttes 10 tihi (ja taas pole midagi teha). Meie saldo: 16 pts

Jagu 5: vastane ei kaitsnud just parimal võimalikul moel ja pääsesime 2♠-s üheta, 58 pts.

Jagu 6:
Lauri_____________Leo
♠KS543___________♠E98
♥KST76__________♥E983
♦T_______________♦ÄE872
♣E4_____________♣7

_________________p_____2♣ (prec)
DBL___3♣______4♥_____5♣
p______p_______DBL____p...

ei olnud võimalik taha võtta hoolimata saadud ruutulöögist. Saime 7 punkti, kui kontreerimata jätame (mis on antud juhul üsna võimatu), hoiame kokku 14 punkti. Võib-olla ma ei tohiks 2♣ kontreerida, kuid samas tahaks oma lehega midagi teha ja kontra näib mõnevõrra intelligentsema lahendusena kui emma-kumma kalli pakkumine.

Jagu 7: vastane jõudis 4♥sse (saali leping) ja tekitasime olukorra, kus ta ei julgenud sooritada kõrvalmastilõikust, kartes kaotada lepingut. 42 pts.

Jagu 8: vastane lihtlabaselt patserdas geimi taha, 71 pts.

Jagu 9: Leol on teisel käel (kallis odava vastu) käes:

♠ÄE72
♥ES93
♦93
♣432

ja ta peale avaja passi passib samuti, seejärel tuleb temani 1NT – pass – pass ja ta passib jälle! Loomulikult on kõik õige, et võib-olla saab kahe kalliga sõtta tulles -200 ja põhja, kuid sellest hoolimata on see selline pakkumine, mida mina eladeski ei tee: sul on 9 pp ja need asuvad kõik sinu mastides, lisaks sellele saad sa ära kirjeldada, MILLISED su mastid on (mitte ei teki see tüüpiline DONTi seis, kus pakud “ruutu ja kallis” ja partner passib kolmesega, sest see kallis, mida sul tegelikult ei ole on tal duubel). Ja kui asi peakski olema -200, siis ei ütle keegi, et kaitse saab olema parim võimalik või midagi sinnapoolegi, lisaks on lihtne mängida, sest enamuse jõu asukoht on teada. Nojah, nagu arvata oligi, tegi partner kehva avakäigu (ruutu), mis müüs kohe tihi, lisaks sellele oli tal kolmandal tihil keeruline arvata, kumba kallist peaks tagasi käima ja valitud ärtukäik andis lepingus ületihi. Saime 17 pp, samas kui 2♥ 140 oleks andnud 60 (43 punkti vahet)

Jagu 10: Avas Leo esimeselt käelt (kõik kallis) Wilkosziga ja mul oli:
♠T32
♥ÄST3
♦Ä87
♣KT5

Edasi käis pakkumine nii, et ma uskusin Leol olevat padasingli ja ristimasti, ning kui vastane jõudis nelja patta läksin sellele 5♥-ga peale, selline three-way shot, et kas seisab vastastel 4♠ või meil 5♥ või läheb vastane 5♠tta (või neljas variant veel, jätab meid kontrata mängima ja me läheme üheta, mis on hea pada osamängu vastu). Jäingi seda kontrata mängima, tehti padakäik ja lauda tuli:

♠5
♥E9765
♦432
♣ÄS43

Teisel tihil lülitus kaitse ruutusse, mille võtsin ässaga, lõin pada kinni ja lõikasin edukalt ärtut (jagus 2-2), nüüd oleks leping võimalik võita, kui risti kadujata laheneks. Paigutasin siis ristiemanda soldati taha (kuigi ma kahtlustasin talt lühemat ristit, ei ole neljandat emandat võimalik maha saagida, sest kliberid on liiga väikesed) ja lõikasin kümnega. Võeti emand ja kaks ruutut takkaotsa, kaheta. Punkte saime me selle jao eest 17, oleksin ma tagasihoidlikult 4♠ läbi passinud (läheb üheta), oleksime saanud 53 (-36), üheta mäng oleks andnud 42 silma (-25)

Jagu 11: tekkis probleeme süsteemi tõttu: Leo avab 1♦ (14-16 BAL või 11-16 unBAL), vastane vahele 2♥ ja mul on käes:

♠ÄKS96
♥S8
♦S72
♣982

Nüüd on siis oluline koht, et kas pakkuda lehega 2♠ (NAT, NF) või 3♦ (INV+, 5+ pada). Otsustasin esimese variandi kasuks, kuna
A) kui partneril on MIN ebaühtlasega, võime me kergesti jõuda kohta, kus päike ei paista
B) isegi kui tal on BAL, siis ei garanteeri keegi, et meil geim seisab (padamast on küll hea, aga muu leht on üsna nadi)
C) kui tal on maks toega, siis võib ta vabalt mu 2♠ kõrgemale nihutada

jäi siis mänguks ja lauda kallati:

♠E4
♥Ä3
♦ÄKE8
♣ST653

kaitseputerduse abil sain 11 tihi, aga rõõmu see ei teinud, 8 punkti tuli. Kui ma pakun agressiivsemalt, siis jõuame nelja patta ja kui kaitse seal ei eksi, siis saame 26 silma (-18), nii ülbe ma ei ole, et sinna ka kaitsevea sisse arvestaksin (72 punkti)

Jagu 12
Vastane mängis 3♠, piirasime ta täpseks ja saime 59 punkti (saalis oli metsikult 10 tihi antud), asja idee oli selles, et ma teadsin väljamängijalt viiest ristit ja äraviset tehes hoidsin oma ♣Ä9854 alles ja viskasin minema nupu ♦ET2st.

Jagu 13
Igav 3NT 10 tihiga (jätsin kasutamata võimaluse lasta vastasel teha üks jäme viga), 39 punkti

Jagu 14
Jõudsime 3NT-sse lehtedega
♠KS73
♥654
♦94
♣Ä643

♠954
♥ÄKT
♦KES5
♣KS7

Leping oli saalis korduvalt välja tulnud, aga Leole ei antud erilist šanssi ja ta käis kaheta (ilmselt võtmetähtsusega oli avakäik, kus ♥ES872-st käidi meie vastu emand ja rohkem sealt käest ei näperdatud), 4 punkti.

Jagu 15

Harjutasime distsipliini: avasin lehega
♠KE95
♥E83
♦E753
♣ÄK

süsteemi tõttu 1♦, Leolt 1NT ja passisin selle läbi. Leol oli küll päris head 7 silma, kuid nikerdamist oli siin lepingus kõvasti. Lõpuks laekus 9 tihi (♦ soldati lõikus õigest käest ja padasoldati duublist mahatõmbamine lepingu kindlustamise faasis) ja 59 punkti.

Jagu 16
siin omakorda mängisin kivipalli: avanguks passisin lehega:
♠K82
♥875
♦E96432
♣2

ja vastane avas (odavas kalli vastu) 2♥. Leolt 2♠, teiselt vastaselt 4♥ ja nüüd ma venitasin peale 4♠... Vastaselt 5♥ ja Leolt kontra ning avakäiguks ♦10. Lauda ilmus

♠EST43
♥K4
♦ÄK
♣E943

mis mulle ses suhtes eriti ei meeldinud, et ma ei näinud varianti, kuidas 5♥ hästi taha minna saaks, kuid ses suhtes oli asi hea, et vähemalt ei mänginud me 4♠ kontraga (kindel 800+). Lõpuks läks see leping siiski imetabasel moel üheta, kui väljamängija ei suutnud ristit, kus tal on
ÄS76 vastu E943-e ühe kadujaga lahendada (olles mult ära näinud kuuese ruutu ja 3-3 kallid). 69 pts.

Jagu 17: on leidnud kajastamist Uperkuudis, sestap ma seda siin üles ei riputanud. Asja idee oli selles, et Indrek tõmbas (väidetavalt kogemata) partneri 1♣ avangu vastas oma 5 pp-ga välja FG pakkumise ja nad maabusid 3NT-sse, mille vastu kaitstes ei olnud Leol võimalik minu kätte enam ♠K-t paigutada ja ta lootis ärtupidurile ja sellele, et 3NT läheb sel juhul taha, andes selle käigus väljamängijale üheksanda tihi. Raske sellistega, tulemuseks 8 punkti. Tahavõtmine andnuks 61, seega 53 punkti lännu, ilmselt oli tegu kogu turniiri üksiku kõige kallima jaotusega.

Jagu 18: õnneks valis vastane ebaõnnestunud mänguplaani ja läks 4 kallist üheta. 54 pts.

Jagu 19: Wilkoszinaljad jälle töös, vastane jäi mängima 2♥ kontraga (selmet jõuda 4-4 padaklapiga kahte patta) ja sai sealt -500. 64 pts

Jagu 20: Kergelt tulnud – kergelt läinud. Avasin pakkumise 1♥-ga, vahele 1♠ ja Leolt 2NT. Sügasin mis ma sügasin ja mõtlesin lõpuks välja et see on naturaalne. Kui Leo oli 11 tihi kotti ajanud, sain isegi mina aru, et oli mis oli, aga naturaalne oli see täiesti juhuslikult, süsteemselt oli ta FG ärtutoega (et eristada INV tõstet FG tõstest, kui juhtumisi tuleb neljandal korrusel otsustama hakata). 12 pts, 4♥ 11 tihiga oleks andnud 46, seega kadu 34 pts.

Jagu 21: üritasime 23 pp-ga vägisi slämmi jõuda:

♠ST85____♠ÄE9643
♥ÄE9____♥T763
♦Ä82_____♦K53
♣Ä72_____♣ -

vastane avas ette 1♦ga ja edasi pakkusime meie:
1NT____2♥
3♠_____4♣
4♦_____4♠
4NT____5♣
5♠_____p....

nagu arvata oligi, ♠K ei lõikunud (ega tõmbunud), kuid ärtus olid KS mõlemad lõikes ja kümne-üheksa olemasolu meil tähendas siiski 12 tihi. 40 pts, slämm oleks andnud 69 (-29 pts)

Jagu 22: peale kahte passi vaatas mulle vastu leht:
♠E87
♥ÄST863
♦KE8
♣5

ja otsustasin sellega (kallis odava vastu) avada 2♥ et teha vastastel sekkumine ebameeldivamaks ja oma kuuene mast ära näidata. Tundus, et ei õnnestunud, vastane pani peale 3♣ ja Leo kaardiga
♠T96543
♥E7
♦Ä72
♣K2

passis selle läbi. Leping läks üheta, kuid meil 3 emba-kumba kallist seisab (pada on 2-2). Õnneks oli enamus vist Leo lehega 2♠ avanud, igatahes oli üsna mitu korda 4♠ taha läinud ja saime täpselt keskmise (37 silma). Pidurdumine kolmes ärtus oleks andnud 7 silma rohkem.

Jagu 23:

♠S8742______♠ÄE3
♥ÄT________♥E98543
♦ÄKS95_____♦762
♣3__________♣9

Pressisime agressiivselt nelja kallisse, mille peale vastane oma 6-5 ristiga tõkkesse läks ja -500 sai (4 kallist võib võita, aga võib ka väga kergesti taha käia). 61 pts.

Jagu 24:
Igav 3NT, osad said 9, osad 10 tihi. Meie olime 10 tihi saanute seas, 56 pts.

Saime kokku 53,01%, kuid kuigi esimese sessiooniga võrreldes tulemus paranes, jätsime rohkem võimalusi kasutamata. Sajaprotsendilise õnnestumisega (enda hea mäng + jumala käsi pea kohal) oleksime saanud juurde 234 silma, seega 13,17%. Aga taaskord – erapooliku silmaga vaadates võib öelda, et tegu oli pigem kehvade ja ebaõnnestunud otsuste, mitte jämedate lollustega (jättes nüüd siit kõrvale selle 2NT läbipassimise), kuigi selliseid “kaheldava väärtusega” asju oli rohkem kui esimeses sessioonis.

Rahva tundival nõudmisel kajastan siis ka enda saavutusi selleaastasel Võsu turniiril. Alustuseks siis halbadest asjadest, nimelt paariturniirist. Enamasti pole mul seal õnnestunud esiviisikust välja jääda, kuid sel aastal osutus nimetet üritus tõeliseks kannatuste rajaks – vastased ei teinud küll võib-olla vähem vigu kui tavaliselt, kuid kordades rohkem superõnnestunud otsuseid, ise sai kohati patserdatud ja vahel oli lolli ebaõnne. Luksi jaoks oli see ilmselt veel närvesöövam kui mulle – nimelt lootis ta võita Võsu nädala üldarvestust ja nägi vaimusilmas eelmise aasta kordumist, kus ta seisis päris hästi, kuid ebaõnnestumised paarikail pudendasid ta esikohalt. Nüüd võitlesime lihtsalt küünte-hammastega end igal sessioonil ikkagi punktidele ja oleks sessioone olnud mitte 3 vaid 10, oleksime vast ära võitnud – nimelt iga turniiriga protsent paranes kahe võrra (51 – 53 – 55). Huvitaval kombel oli seekord vastas rohkem tõsiseid vastaseid kui kunagi varem ja see ei ole paarikail reeglina hea märk. Kuigi mäng on selliste vastu nauditavam, ja võistkondlikul turniiril poleks sellest midagi (niikuinii tuleb kõvad üles peksta), siis paarikal ma eelistaksin küll pigem sokukesi. Nu mis teha…
Siin on siis kokkuvõte esimeselt paarikasessioonilt (ülejäänud ja võistkondlik tulevad millalgi hiljem)

Jagu 25: (sellest algas): 1NT kahe ületihiga (23 pp), kui Leo oleks nats paremini vastaste värinaid lugenud, oleks saanud võtta ka kaks ületihi (sisseviske-pseudosund), aga oleks olnud ka risk kaheksa tihi peal maanduda. Saime 37 punkti 74-st (ühesõnaga täiesti keskmine), kadu 11 pts.

Jagu 26: 4♥ +1, vastane oleks inspireeritud avakäiguga saanud ka kümnele piirata, 32 pts

Jagu 27: mul on teisel käel leht:
♠S
♥KE92
♦ÄT9753
♣73

ja pakkumine algab (kõik odavas):

1♦___2♦___DBL___4♦
4♥___?

selgus, et pidi tõkkesse ronima, sest partneri leht on

♠98643
♥4
♦KE642
♣S5

Õnneks jätsin vähemalt kontra panemata (sest pelgasin nelja pada), aga moos see ei olnud (vastaste 4♥ täpselt), laekus 11 pts, kadu 21 pts.

Jagu 28: vastased hakkavad ühepoolses pakkumises omavahel võitlema, maanduvad 5NT-s. Karpisin ära oma ♠ÄK ja ülejäänud olid õnnestunud lõike tagajärjel vastaste omad, ning teha pole ka midagi. 26 pts.

Jagu 29:
Lauri______Ost_____Leo______West
♠Ä85_______________♠ES9
♥E743______________♥KS82
♦KT863_____________♦Ä9
♣S_________________♣7632

p__________p_______1♥_______2♣
4♥_________p...

seekord oli mõõdukal määral õnne – kuigi trump oli 4-1 vastas, olid ♦ES duublis (3-3 oleks ilmselt ka aidanud) ja ♠K lõikes ning Leo mängis hästi ja ettevaatlikult, trumpkontrolli kaotamata +620 ja 70 pts.

Jagu 30: vastased jõudsid peale Leo ristiblokki nelja patta ja ma lehega:

♠ÄKS85
♥T64
♦63
♣832

ei kontreerinud. Leping läks kaheta, kuid saalis oli juhtunud mitu korda ka seda, et peale kontrat läks leping üheta (ei oska seisu hinnata), võimalik, et vahet polnud, sest kontreeritud 4♠ sa mängid ju teadagi hoolikamalt. Miks ma ei kontreerinud, on see, et kui ♠E on minu tagant 1♠-ga avanud käes, siis ei pruugi mul kehval päeval isegi kolme kaitsetihi olla ja leps võiks vabalt väljagi tulla. Seekord oli muidugi taga ♠T7642...
4♠ -2 andis meile 42 pts.

Jagu 31:
Kuna odavas tsoonis mängime nõrka trumbitat, siis avasin 1♦ lehega:
♠KS8
♥KS8
♦ÄES6
♣862

vastane kontreeris ja Leo passis kaardiga:
♠E93
♥75
♦T8752
♣K97

Ma isiklikult leian, et sellega 1NT pakkumata jätmine on andestamatu tempokaotus: esiteks lased sa vastastel leida kallismastiklapi, teiseks on mul kas 14-16 ühtlast või siis 11-16 ebaühtlast (millest väga suure enamuse moodustavad neljase ruutuga lehed) ja kuna me oleme odavas, siis 1NT eriliste komplikatsioonidega ei ähvarda kummalgil juhul. Pass aga laseb vastastel rahulikult kabetada... Õnneks nad jõudsid 2♣ lepingusse, mitte ei leidnud oma kaheksast ärtut või seitsmest pada, 36 pts.

Jagu 32
Lauri________Leo
♠ET952_______♠K7
♥65__________♥ST7
♦K4__________♦Ä8
♣KT87________♣ÄS9532

Tuvastas vastane peale meie Wilkoszi avangut ärtuklapi asemel taas odavaklapi (seekord ruutu) ja Leo tegi padakuninga avakäigu (mis oli ses suhtes sant, et väljamängijal oli ÄSx), kui nüüd too trumpi käis, siis selmet hüpata ette ässaga ja käia uus pada, saades väikese trumbiga löögi, lasi Leo trumbi läbi minu kuningani ja kui ma hakkasin talle padalööki andma, selgus et tal pole enam kasulikku kaarti, millega see sooritada, nii saigi väljamängija 130. Kuna ärtus oli enamasti mängitud kas 140 või 170, andis see meile 45 silma (kadu 6 pts)

Jagu 33

Leo istub kolmandal käel lehe otsas:

♠E932
♥ÄK9
♦95
♣S542

ja pakkumine käib nii (kõik odavas)

p_____p____1NT____DBL
p_____p____RDBL____p
2♦___DBL____2♠_____p
p____2NT____p...

pass forssis reki ja 2♦ lubas ruutut ja pada. Tegi Leo padakäigu, lauda ilmnes:

________♠74
________♥E854
________♦ÄES
________♣Ä963

avakäik partneri kuninga alla, seejärel väike pada tagasi millele väljamängija pani ässa ja Leo deblokeeris emanda. Nüüd ärtu vastu laua emandat, kuhu kuningaga ette ja kolmas pada, mille partner võtab ja paneb lauda ♣E. Väljamängijalt kuningas ja uus ärtu, millele Leo mängis väikese ja lõpp oli kurb: väljamängija karpis ära neli ruutut ja lõikas ristisoldati maha, saades nii üheksa tihi. Iseenesest kui toimuva üle mõelda, võib kindel olla, et partneril enam midagi ei ole ja on ülim aeg ärtuga ette hüpata ja pada ära võtta, sest isegi kui partneril on mõlemad odavmastikümned, saab väljamängija oma ärtutihid lahti mängida ja kaheksa tihi võtta (pada, 2 ristit, 2 ärtut ja 3 ruutut). Sitt tulemus oli meile muidugi juba sisse programmeeritud, saime 10 silma ja kaotasime selle tihiga teised 10.

Jagu 34 sai kinnitust tõsiasi, et kui sa patserdad, siis kaardijumal maksab sulle selle kahekordselt kätte: vastased ujusid slämmi kaartidega:

♠ET73_____♠ÄKS86
♥73_______♥ÄE5
♦KT_______♦E8
♣ÄKT85____♣764

ja ♣ES olid duublis ÄK ees. 7 pts.

Jagu 35
Vastane jõudis normaalse 5♣ (tegelikult seisab ka 6♣) asemel 3NT-sse, -1 ja 57 silma. Inspireeritum avakäik oleks selle kaheta võtnud, kadu 9 pts.

Jagu 36
Jõudsime normaalsesse 3♦-sse, tuli suure surmaga väljagi ja saime 28 silma

Jagu 37
Avati ette 1♦ ja mul on käes leht:

♠ÄS87
♥K
♦KE8732
♣K5

alustasin 2♦ ülepakkumisega (ei taha kontreerida, sest kui partneril on nõrk leht viiese ärtuga võin ma olla paraja kõntsa sees) ja jäin seda mängima. Lauda kallati tavapärane 5 silma, 4441 ruutu singliga ning leping tuli suure surmaga välja (panin KS-st valesti). Õnneks jagu NII hästi ei istunud, et neli kallist seisaks, saime 33 pts (kadu 7 pts). Kui ma alustaks kontraga ja me suudaks geimi vältida (mis ei ole üldse kindel), siis üheksa tihiga padaosalepingus võrreldes on kadu 23 pts.

Jagu 38
läksime kallis tsoonis 1NT üheta, saime 59 silma (vastastel 2 kallist seisab)

Jagu 39
Vastane pressis 3NT-sse ja lahendas seal olulises mastis soldati õigesti, saime -630 ja 8 pts. Oleksime pidanud hoopis nelja kalliga tõkkesse minema, mis kontra ja õige kaitsega kipub 500 eest minema (sellega võrreldes kaotasime 9 pts) või kui kaitse patserdab, pääseb 200-ga (17 pts) – sitt igatepidi.

Jagu 40
Jõudsime 2♠ vastu 3♦sse, vastane tegi ideaalse kaitse ja läks üheta. 31 pts.

Jagu 41
Vastane jõudis 3NT-sse, tegime parima kaitse ja tema väljamängus ebaõnnestus, -2 ja 69 pts

Nüüd tuli järjest kaks üsna keerulise kuluga jagu:

Kõigepealt selline, kus peaks ilmselt tegema mingi süvaanalüüsi, et jagu lõpuni lahti mõtestada – laua taga lasin ma selle paar-kolm korda välja, kuid vastane viskas need korrad kõik tagasi:
Jagu 42, 61 pts.

Ja seejärel selline, kus Leole võiks hea kaardihinnangu eest Nobeli rahupreemia anda: Jagu 4372 pts

Jagu 44
Avasin 2♥, Leo pani lehega:

♠K95
♥T
♦KEST65
♣ÄT6

3♦ (NAT, NF) ja järgmine käsi võttis kontraga välja. Teine vastane ei leidnud lehega:

♠832
♥E532
♦Ä972
♣E4

paremat pakkumist kui pass ja õigus tal oligi, 3♦ läks kaheta ja endal neil geimi ei seisa (kui, siis 4-3ga mängitav 4♠, aga see on ka kahtlane) 4 pts.

Jagu 45 vastasel juhtus kaitses äpardus ja kallis tsoonis kaheta minev 3♦ tuli välja, 69 pts.

Jagu 46 suht surnud (vähemalt peale avakäiku) 4♠ 11 tihi meile, 45 pts

Jagu 47 järjekordne halb õnn:
♠AET2______♠84
♥KT8743____♥S
♦63________♦ES875
♣K_________♣ÄT962

1♥_________2♦ (NAT, NF)
p....

selgus, et tuli ikkagi 2♥-sse maanduda, 2♦ -1 andis meile 11 silma (2♥ täpsega võrreldes -27)

Jagu 48 vastane geimi ei jõudnud (seoses paari istumisega tuleb), mängis 3♠ 10 tihiga ja 49 pts.

Kokkuvõttes laekus siis 51,35% ja kui oleksime mänginud maksimaalse õnnestumisega, siis oleksime kokku võinud hoida 114 väikest punkti – tervelt 6,4 %!!! Ja nendest loovutatud punktidest oli väga ilmsete vigadega tegemist vaid 10 punkti puhul (see 2NT ületihi). Vahel on mäng lihtsalt vale käigu peal...

Uitmõtte ajel sai esmaspäeval Tartu klubi asemel (mille koha pealt on mul kuri kahtlus, et see sootuks ära jäi) hoopis Võsu avapaarikat mängima mindud. Partneriks Tomm, kellega varasem kokkumäng puudus ja süsteemi me leppisime kokku ka nii napilt kui vähegi võimalik. Mäng oli suhteliselt agressiivne ja jõhker – 24-st jaost oli meie lauas 8 lepingut kontraga (kolm välja ja viis taha, meie saldo 5:1, vastastel 0:2) Mängisime me tegelikult suhteliselt hästi, kuid kahjuks tala turniiri viimases jaos (see leps, mis vastastel kontraga välja tuli!) nihutas meid teiselt kohalt seitsmendaks. Nüüd siis veidi jagudest (kuna tegu ei olnud baromeetriga ja me liikusime, siis need ei ole mängimise järjekorras):

1.jagu pakuvad vastased:
1♣ - 1♠
4♦ - 4NT
5♣ - 5♠
6♠ - p

1♣ oli tugev, 4♦ splinter. Ja mina pean nüüd sooritama avakäigu kollektsioonist:

♠S2
♥ES4
♦E8764
♣ES7

Käisin ruutut, mis osutus saatuslikuks, sest vastaste lehed olid järgnevad:

♠ÄK6_____♠98543
♥KT63____♥72
♦S________♦ÄK953
♣ÄKT95___♣6

(ei olnud just pakkumine, mida alaealistele näidata – ennekõike 4♦ splinter, aga antud ajahetkel toimis hästi).

Ruutut käisin ma ennekõike seepärast, et tegu on maksipaarikaga – suvaline muu avakäik võib väga kergesti ületihi müüa (vaadates oma üheksat punkti emandates-soldatites ei looda ma elu sees, et partneril on piisavalt nuppe, et see leping kuidagi taha läheks). Kui seda jagu Vallole näitas, siis ta arvas täiesti õigesti, et ilmselt suure ärtu avakäik võtaks lepingu taha ja argumenteeris seda, et ilmselt ilmub pakkumise järgi lauda hea ristimast (sest ärtut võiks ju pakkuda, kui mõni mast maha salatakse, on ilmselt tegemist ristiga). Ja lehti vaadates oli tal 100% õigus, kuigi ma ei ole argumentatsiooniga päris nõus – slämmi minnes võiks sama hästi pakkuda ka ristit ja teisest küljest, kui on teada üheksane klapp (kolmese toega teevad splinterit vaid kivipallurid), siis võib ju sama hästi ka ärtu maha salata (sest kui 5-4 klapp on olemas, sinna kõrvale 5-3 klapi otsimine on mõttetu) ja splinderdajal võib ka kolmjalg olla (miks peaks eeldama, et tal üldse mingi hea kõrvalmast on?). Aga nojah, praktika on tõe kriteerium ja seekord oli tõde raudselt minu vastu. Saime jaost terve punkti, taha võtmine oleks maksi andnud (ja juhtus see eelviimases voorus). Ebaõnn…

3. jagu: kujutle oma tundeid, kui pakkumine käib nii (sina odavas vastane kallis):
_________1♦__DBL
1NT__p___p___2♣

ja sul on võimalik seda kontreerida trahviks, omades kaarti:

♠T65
♥Ä75
♦843
♣KES3
ja see jääb mänguks (reaalselt näib, et küsimus on selles, kas tuleb 500 või 800). Kui tolm on haihtunud, siis toksid sa bridgemate’i sisse -380, sest partner oli avanud ja pärast kaks korda passinud kaardiga:

♠E982
♥9864
♦ÄKT72
♣-

Väljamängijal on teadagi ruutulühidus (3415 jagu 14 pp-ga) ja kuigi su KES3 on ässa taga, saad sa nendega vaid kaks tihi, kuna eelviimasel tihil oled sa K3-ga käigul ÄT kahvli vastu. Autš. Õnneks juhtus selline lugu vastaste, mitte meiega.

Jaod 5 ja 6 (viimane voor) olid selle poolest märkimisväärsed, et lõppesid kokkuvõttes praktiliselt viigiga: kõigepealt meil 3♥ kontraga väljas (vastasele null), siis neil 4♠ kontra ja ületihiga väljas (meile üks)

Jagu 15: vastased pakuvad (sina odavas, vastased kallis) 1♠ - 2♣ ja sul on käes:

♠4
♥9543
♦ET975
♣Ä76
Kuna näpud sügelevad, pakud sellega 2♣ ja vastane jõuab nelja patta. Partneril pole probleemi ruutu avakäigu leidmisega oma K62-st, mis on ainus, mis hoiab vaenlased 11 tihi peal. Õnnetud vastased saavad jaost vaid 4 punkti.

veidrad asjad juhtusidjaos nr. 23

aga noh, kergelt tulnud – kergelt läinud, järgmises jaos andsime peaaegu kõik punktid tagasi ilma et vastane oleks pidanud üldse midagi tegema:

♠S54_______♠ÄK3
♥3_________♥KST742
♦652_______♦ES
♣ES7654___♣32

3♣_______3♥
3NT______p
ja kuueta. Pakkumiste tõlge siis umbes selline:

3♣: klassikaline random tõke esimesest käes odavas tsoonis: mingi malts, kus risti on pikem kui muud mastid

3♥: pole väga harjunud sellise tõkkestiiliga, optimistlik üritus leida unelmate klapp ärtus koos ruutulühidusega partnerilt ja kui seda pole, siis äkki 4♣-ga midagi halba ei juhtu

3NT: sitt lugu siilike… aga äkki 3♥ oli forssiv ja 4♣ ei tundu ka üldse meeldiva alternatiivina

Eile õhtul tegin sellise asja, et liitusin Premier League Fantasy Football'iga - ja mul tekkis mõte, et võiks oma sõpradest-tuttavatest teha kohaliku miniliiga kui huvilisi on. Asi oleks meelelahutuslik ja tasuta üritus (kui just keegi minuga midagi vahele panna ei taha) ja asja point on järgmine (seletus võib olla kohmakas, aga tegelikult on asi lihtne):

Soccernet.com'i peal on tehtud kasutajaliides, kus sa saad kokku panna "oma" Inglise kõrgliiga jalgpallimeeskonna. Selle jaoks on sulle antud pappi 100 miljonit (ilmselt naela), igale mängijale on kehtestatud oma hind (kõige kallimad on minu mälu järgi Gerrard ja Lampard 12,5 miljoniga) ja sa pead 100 miljoni eest hankima 15 mängijat (väravavaht, 4 kaitsjat, 4 poolikut, 2 ründajat ja 4 varumeest suvalistel positsioonidel, pärast võib võistkonna asetust ka muuta), lisaklausliks on, et üle kolme tüübi ühest võistkonnast võtta ei või. Seejärel paigutad sa 11 mängijat platsile, neli pingile ja määrad kapteni. Aasta jooksul on sul võimalik teha 30 ostu-müügitehingut (voore on 38), et vahetada välja vigasaanud või üritada võistkonda tugevdada (näiteks mängijate hind muutub vastavalt Soccernetis kõigi mängijate seas aset leidvale pakkumise-nõudluse suhtele ja kui sul õnnestub kuskilt pappi juurde saada, kuna tüüpide hinnad tõusevad, võid võib-olla mõned maha müüa ja mõne staari juurde palgata). Kuni 15. augustini (1. mängupäev) võib vabalt vangerdusi teha, ilma et see su tehingute arvu kärbiks, peale seda võid vabalt tüüpe navigeerida vaid oma pingi ja platsi vahel, muud tehingud on limiteeritud.

Nagu enamustes mängudes, on ka siin eesmärgiks saada punkte - ja punkte saab vastavalt sellele, kuidas sinu valitud seltskond Premier League'i mänguvoorus esines - nagu ikka heade asjade eest saab plusse, halbade eest miinuseid. Igaks mänguvooruks võib üles anda uue rivistuse (eelnevaid vahetuspiiranguid arvestades) ja kui sa seda ei tee, jätkab automaatselt sama seltskond, kelle sa eelmine kord platsile panid. Kui sinu poolt platsile pandud tüüp ei mängi, võetakse asemele sama positsiooni mängija sinu pingilt, kui sul pole pingil sama positsiooni mängijat, siis jääb see koht tühjaks.
Kaasa löömiseks tuleks teha endale kasutajakonto SIIN

ja sealt leiab ka põhjalikuma ülevaate reeglitest. On olemas suur ülemaailmne arvestus, aga on võimalik moodustada oma miniliigasid ja ma tegin ühe, millega liitumiseks tuleks passwordi saamiseks pärast (või enne) oma võistkonna moodustamist minuga ühendust võtta - kas siis meilitsi (lauri.naber@gmail.com), telefonitsi või MSNitsi. Oma võistkonnaga on võimalik liituda ka mitmete liigadega, sestap soovin seda liigat hoida enda sõprade-tuttavate jaoks - sellepärast see passwordki. Nii et loodame, et vähemalt neli kätt kokku saab - seltsis ikka lõbusam.

Lõpuks keerasid Rumeenias ilmad nii ilusaks, et tegelikult ei tahtnudki ära tulla (ja oleks tahtnud ise ka kaarte mängida). Ära pidime tulema bussiga, mis läks mängukoha eest 12.00, aga kui ma meenutasin, et sinna oli buss sõitnud 3,5 tundi ja mainisin seda Rumeenia Bridžiliidu bossile, siis ta tõstis selle pool tundi varasemaks, millest arvas piisavat. Asjade pakkimine ja lahkumine kulges hästi (isegi Erika poolt kaotatud võti oli vahepeal hotelli baarist üles leitud - mitte et ta väga napsitamas oleks käinud, aga meile anti seal lihtsalt süüa) ja läksime siis 11.30 bussile (lisaks veel ka Türgi ja Inglise tibid). Bussi pagasivedamiskapatsiteet oli suhteliselt nadi, sestap oli vahekäik inimeste ja asjade pealelaadimise lõpuks pilgeni täis. Ja siis liikuma - esialgu ikka mööda mägiteid. Rumeeniast jäi pilt kui väga agraarsest maast - tee ääres oli igatsugu pudulojuseid - hobuseid, lehmi, lambaid, isegi üks eesel eksis ära - ja umbes pooletunnise sõidu järel ootas meid mägitee peal ees lehmakari - enamus küll jalutas rahulikult mööda teeperve, aga mõned panid ringi ka keset teed ja mõned üritasid üle tee siiberdada. Õnneks jäi kokkupõrge siiski ära ja lennujaama jõudsime parasjagu tunnise (+natuke) varuga. Edaspidi läks asi ludinal, va. 20-minutiline viivitus Budapesti lennujaamas. Tallinnas ootas meid ees juba tuttav olukord - kui pagasilint enam ei liikunud, polnud meie kohvrit kusagil. Seekord oli sama saatus tabanud ka kaksikute sumadanni, vaid Erika pamp oli suutnud end kuidagi läbi murda - eks näis, kas me oma asju veel näeme (hommikul kell 9 nad meid igatahes ei oodanud, 1 punkt Rumeenia kasuks). Edasi siis tahtsime võtta kakaod ja burksi, aga sattusime ilmselt ühte vähestest maailma Statoilidest (Tallinna Järvevana tee Statoil), mis on öösel kinni! Õnneks see ei olnud midagi katastroofilist, tõstsime ekipaaži Käreveres Siimu peale ja vurasime koju, hoolimata fauna üleküllusest (Tallinn-Kärevere tee kõrval kits, Kärevere-Kärkna otsa peal enesetapjast kass, kes loodetavasti siiski auto alla ei jäänud) ja Kärkna-Vedu otsa peal jänes) ühtegi kägarat ei korraldanud. Kodus näitas kass meie saabumise puhul üles suurt entusiasmi ja tervitas meid näugumise ja öö läbi igasuguste krabisevate asjade krabistamisega (mis teadagi ei ole väga meeldiv, kui sa ise oled reisist zombistunud ja tahad üle kõige magada), aga tundus, et ta oli meie tuleku üle väga rõõmus. Tore igatahes.
Ja reisi ja elamise võib siis kokku võtta, et igati positiivne oli - kuigi esialgu oli paar asja lahtised laabus kõik siiski õlitatult (va. lennupagas), rumeenlased olid suht abivalmis ja meeldiv rahvas ning ei muutunud pealetükkivaks. Süüa anti suhtkoht hästi (kodused söögid, kuigi kodus on nad muidugi ikka nats paremad), õlu kõlbas juua, kuigi midagi väga geniaalset ei olnud. Aga ikkagi hea meel, et tagasi sai, there's no place like home!
Eks nüüd hakkan mängu analüüsimisega tegelema ja vaatan, kas sealt midagi huvitavat välja koorub.

Nüüd siis sai asi pidulikult lõpetatud – kuigi Pihlal-Maarjal viimane istung ebaõnnestus, tegid lahtises toas taanlased selle kõik kuhjaga tasa – näiteks kui meie jäime osamängu (slämm seisab), siis taanlased sinna slämmi küll jõudsid, aga puterdasid taha. Kui ühte osamängu poleks geimik kontreeritud (Deep Finesse väidab, et seal saab kaks ületihi võtta), oleks olnud variante isegi Taanist mööda tõusta, kuid nüüd jäi sellest nõks puudu, tulemuseks kuues koht, millega võib täitsa rahule jääda (kuigi mängu suhtes seda väita ei saa), lõppeks ei tohiks vist ühegi Eesti võistkonna kohta, millel tiitlivõistlustel medalist 15 VP-d puud jääb, et see on läbi kukkunud – vähem on medalist puudu jäänud vast ainult 2001 tudengite EMil, kus meil vist jäi puudu ca 10. Igatahes piinlik tagasi tulla küll ei ole. Kõige rohkem rõõmustasid meie tulemuse üle hollandlased, kellel oli viimane matš Türgi vastu ka untsu läinud (lõpetasid viigiga) ja kes pelgasid medalilt ära kukkumist ja rootslased, kes jõudsid punktiga Taanist mööda. Esikoht lahenes lõpuks ausas heitluses – Poola nüpeldas prantslasi 20:10 (18:12 oleks ka piisanud). Kui seda Erika ja Tuulega vaatasime, siis leidis Tuul, et tema on prantslaste poolt, Erika toetas poolakaid. Ma leidsin siis, et prantslased on lärmakad ja jalutavad igal pool suits näpus ringi, sestap ma olen ka poolakate poolt, aga: „oot, aga miks sa Erika prantslaste vastu oled?“
Vaba aega kasutasime selleks, et hotelli tagant üles mäkke minna – õigemini küll suusatõstukivaguniga vedada. Väga kena vaade oli, kadedaks tegi, seda hoolimata sellest, et suht külm hakkas mäetipul olles. Ei tea, kui kaugele näeb, kui oled ligi 2 km kõrgusel merepinnast? Peale allatulekut turistitasime natuke turul ja nüüd olemegi ooterežiimil tagasitulekuks ja togime Katani mängida. – 2 tundi hiljem selgus, et seekord mulle šansse ei jäetud, kuigi mängu lõpuks oli metropol peal.
Huvitav, kas Rumeenas on düsgraafikute protsent suurem kui mujal maailmas – nimelt leidsime vaateaknalt sildi „made in Itlay“ ja taarapunktilt sildi „Platsic“…
Et siis järgmine postitus plogisse tuleb juba kodumaalt ja vahepeal järgneb siis tulemustest läbi närimine ja analüüs.

12. juuli – lõpuks jõudis kohale ammulubatud vihm, eile õhtust saadik tilgub midagi väikeste pausidega. Norra vastu tuli mul poolajal elavalt meelde nende vastu Jesolos mängitud matš, kus IMPe muudkui kadus ja kadus ja lõpuks laekus 1:25 kest. Õnneks seekord oli teine pool parem ja tüdrukud võitlesid 4 VP-d tagasi, kaotusnumbriteks jäid siis 11:19. Seekord olid siis peamisteks kirstunaelteks kõigepealt jagu, kus sai agressiivselt ära kontreeritud vastaste 3♦ - kuid kahjuks ei saatnud seda agressiivsust õigustav kaitse ja teises jälle pakkumises ujuma minek, kui viiene ärtu venitati hullema kartusel kuueseks ja maandutigi 5-2 klapiga viiendal kõrgusel. Lisaks veel paar keskeltläbi kehva otsust ja saigi vastane kokku 66 IMPi. Kuna sekka tuli ka häid ja ilusaid asju, jäi meie skooriks 49. Tüdrukutel (vähemalt kaksikutel) näod pikad ja tuju morn, loodetavasti ei teki minnalaskmismeeleolu – kolm matši vaja siiski veel ära mängida. Ma küll saan aru, et kest tuju heaks ei tee (eriti seal toas, kust võis loota paremat tulemust), aga tulemus on endiselt ainult -5, nii et plussimängimisšansid on veel täiesti olemas.
Inglise vastu oligi matš kohe teine tera. Soojenduseks panid Maarja-Pihel ära slämmi, kus on kaks tihi pealt minemas (õnneks ei võetud) ja üldiselt kippusid asjad hästi välja kukkuma. Suurem kogus IMPe kadus ära kolmes jaos, millest ühes eksiti taas reegli „kui sa oled oma lehe ära kirjeldanud, pea edaspidi lõuad“ vastu, teises tegutses vastane lihtsalt õnnestunult ja pressis ära piiripealse geimi ning teises toas võttis meie tüdrukud pakkumisest maha ja kolmandas andis väljamängijale võimaluse geimis eksida, mille too ka ära kasutas. 24:6 võit tekitas hea tuju ja tõstis meid kaks vooru enne lõppu taas plussi (+4 seega), järel on veel Tšehhi ja Taani, viimased võitlevad medalite pärast ja tšehhid on meist napilt ees. Minu prognoosile esikolmiku kohta, mis vahepeal tundus päris adekvaatne olema, pani see voor igatahes põntsu – nimelt Saapamaa tibid andsid Madalmaade tibidele 24:6 koslepi. Ilmselt saab võitja suhtes otsusta vaks viimase vooru Prantsusmaa-Poola heitlus – ja vean kihla, et see on vugraphis.
Tšehhi matšis juhtus veider lugu, kuidas tüdrukud kontreerisid ära vastaste 3NT (neil on 26 ühtlast ja meie tüdrukuil mõlemal ühtlane käsi, 13 vastu 1 pp)… vaatasin ja vaatasin ja välja ei mõelnud, kuidas see juhtuda sai (võib-olla avakäigukontra, kuigi kolmese masti ja partneri eeldatava null-lehe vastu tundus see tsutt veider?) – pärast asja uurides selgus et sellega tegu oligi. Kahjuks on mind mingi tõvealge ründamas, sestap ma väga ei jälginud, mis viimases matšis toimus vaid kasutasin võimalust tunnikeseks tukastamiseks, aga seda suurem oli mu heameel, kui üles ärgates selgus, et laekunud on 20:10 võit. Enne viimast jagu oli seis isegi 22:8, kuid seal toimunud ekspertiisi tagajärjel (12 punktiga ei vaevutud avanud partneri vastas geimikutset tegema) kadus 10 IMPi ja 2 VP-d. Peale seda ei olnud partner just väga roosilises tujus, õnneks jäeti märkeleht siiski ühte tükki. Homme siis viimane matš, vastaseks Taani, kes ilmselt tuleb laua taha täie tahtmisega maksimaalselt suur võit korjata – nimelt on neil šansid kolmandaks kohaks, kuna Hollandi puterduste tagajärjel on kaks võistkonda suhteliselt koos. Esikoht läheb kas Prantsusmaale või Poola.

11.juuli – tundub, et nagu ma ei tohi vaadata Tartu Rocki või Eesti jalgpallikoondise mänge (kui ma seda teen, siis saavad nad 90% mängudest tappa), laieneb mu kuri pilk ka tüdrukute tulemuste vaatamisele vugraphis. Esimene asi, mida ma seal tulemusi näitaval tablool nägin, oli see, kuidas vastasel on välja tulnud täielikult lootusetu 6♣. Pärast kuulsin, et meie kaitsja, olles avakäigu ässaga saanud, kartis et väljamängija saab oma tihid kokku ja üritas leida partnerilt teist ässa, käies nii oma kuninga alt välja (kaitseplaan mis sisuliselt nõuab väljamängijalt kümnest ristit). Seekord küll sellist masti ei olnud, aga lõpu eel suudeti ikkagi kümnene mast välja jagada (kadedaks teeb, mul pole sellist veel kunagi kätte juhtunud). Mõlemas toas avati ette 1♦ (meil rand, vastastel NAT) ja pakuti 5♣ vahele. Nüüd meie tüdrukud jõudsid 6♥ lepingusse (kaheta), vastased aga 6♦-sse, mille peale 10-se mastiga veel ka 7♣ öeldi, mis vastased seitsmesse ruutusse ajas (kontraga kaheta).
Igatahes mulle aitab, vugraphi ma enam ei lähe! (tegelikult ilmselt lähen küll, kus ma ikka pääsen). Igatahes oli meie poolt üsna must matš, kuid õnneks patserdasid ka vastased mehiselt (kui tütarlaste kohta on sobilik nii öelda) ja paaril korral päädis patserdamine kerge ehmatusega (nt. tahapatserdatud geim jaos, kus vastane slämmi jõudis ja täislastud geim jaos, kus meie teine paar paremat geimi mängis). Jagude generaator oli tütarlaste vastu äärmiselt helde olnud – seitsmeseid maste jagus hulgana ja nii mõnigi matš lõppes ühe poole 25 VP-se võiduga.
Rumeenia matš kinnitas mu kahtlusi vugraphi suhtes – niipea kui ma sinna nägu näitasin, vähenes tüdrukute 19-IMPine algedu kahanes kolme jaoga 5 IMPi peale. Seepeale tegin kiiresti sääred ja tulemuseks oli massimõrv – 114 IMPist võitu 20-jaotuselises matšis mina küll kusagilt ei mäleta! Naljakas oli see, et esimeses jaos pidi Maarja genereerima ärtugeimi vastu avakäigu lehest:
♠ÄExx
♥Ex
♦Äxxx
♣Äxx
sikutas siis ristiässa ära (vahet pole, mida ta käib, kuni ta just padaässa ei tõmba) ja leping läks üheta. Selle peale siis kukkus vastane teda õpetama ja rääkima, et järgmised 10 korda ta müüb niimoodi tihi… Suurt midagi muud pole sellest matšist mõtet rääkida, tüdrukud ei mänginud kindlasti mitte veatult, aga vastaste tase muutis selle ebaoluliseks.
Viimases matšis Prantsusmaa vastu tundub, et tüdrukutel lihtsalt ei jopastanud suurte svingidega – Esimese kaheksa jao jooksul oli kolm suuremat väljaminekut, millest kahes ma muud kui halba õnne süüdistada ei oska (eeldusel, et ma sündmused õigesti genereerida suutnud olen), ühes küll 3♥ pakkumine kallis tsoonis odava vastu 7-2-2-2 jaotuse ja kesise mastiga (KE8xxxx) oli vast nats üle pingestatud (kuigi alati ei istu taga neljas ÄST9 ja trahvikontra võimalus), seekord laekus igatahes -1400. Selles voorus kanti BBOs üle Rootsi-Läti matši ja mul oli kiibitseda seda väga privilegeeritud kohalt – nimelt vedelesime läpakatega meie hotellis ja minu paremal käel istus Tihas ja vasakul käel Rootsi kapten ja treener. Ühes jaos panid nad vahele 2 õlle, kas rootslased pakuvad ära 7♣ või mitte – kusjuures niipidi, et mõlemad lootsid kaotust (seega Tihas ütles, et pakuvad ja rootslased, et ei paku). Aga meite jaoks oli see jagu igati abiks – prantsustibid piirdusid 6♣-ga (Tuul ja Erika segasid päris jõhkralt vahele) ja Pihel-Maarja pakkusid ära 7♣. Lehed olid sellised:
♠Ä8764
♥-
♦E4
♣KS9762

♠-
♥ÄKS642
♦ÄK76
♣ÄET
Vahepeal leidis kinnitust ka Uperkuudis Tuule kurtmise juures (et ta ei oska kunagi soldatit õigelt poolt lõigata) ära mainitud fakt, et Erika lõikab need alati õigesti. Oli mingi 3NT, mis sõltus ♦S leidmisest ja kust meile laekus 10 IMPi. Ma ei olnud just väga üllatunud, kui tuvastasin, et väljamängijaks oli Erika.
Üldiselt oli matš täitsa variantidega, aga kahjuks viimases jaos ei istunud trumpmast 2-2, mis tähendas 12 miinust sama arvu plusside asemel ja 11-19 kesta. No mis parata.
Õhtu lõpetasime Kataniga (Maarja passis), mis kestis ligi kaks tundi ja oli mu elu raskemaid mänge ses suhtes, et tuli ikka väga tõsiselt pingutada, et ära võita – jupp aega passisid kolm inimest 11-12 punkti peal (võiduks vaja saada 13) ja võit tuli tänu sellele, et platsi nurka sai ehitatud küla, see oli viimane koht platsil, kuhu üldse veel midagi ehitama mahtus.
Rääkisin vahepeal all Norra kapteni Lars Eidega juttu. Too väitis, et kuigi Norral on alati vinged juuniorid, siis uute mängijate leidmiseks ei tehta piisavalt tööd. Bridžiliidu palgal on küll inimene, kelle ülesandeks on tekitada juurde uusi mängijaid ja siinseal toimuvad kursused ja bridžiõpetajate väljakoolitamine, ning on tehtud isegi kaks erinevat programmi uute mängijate leidmiseks – üks sportlik (peamiselt siis noored) ja teine sotsiaalne (vanemas eas alustajad, kellel on vaja natuke lahedamat ja vähempingelist õhkkonda, et saaks rahulikult kaarte tihisse loopida ja aega surnuks lüüa), aga enamus uutest mängijatest on ikka sellised, kellel üks või mõlemad vanemad juba mängivad jne. Näiteks nende noortekoondises olevat vaid üks selline, kelle vanemad juba ei ole bridžimängijad. Seda juttu kuuldes tuli mulle pähe mõte, et hea et Eestis üldse keegi bridži mängib – mängijate leidmine sõltub peamiselt sellest, kuidas keegi viitsib peamiselt oma entusiasmist lähtudes kedagi õpetada ja kui inimestel endal on mänguhuvi, siis mingit õpetust leida on raske ja bridžlaste lapsed eriti bridži ei mängi (väheste eranditega, ennekõike tuleb mulle pähe Võhandu). No ja mingit täiskasvanute koolitamist, et need õpiksid selgeks sotsiaalsel tasemel bridži (et see siis omakorda kunagi oma lastele selgeks teha) pole ammugi. Ma isegi ei tea, kas nn. „metsbridžlasi“ üldse veel järel ongi… Soomlastel olevat omakorda jälle lood päris puus omadega – Kauko mainis,et neil on küll 2 inimest bridžiliidu palgal, aga üks jääb augustist sundpuhkusele ja teine aasta lõpust, kuna pole pappi et neile palka maksta.
Aga mis Lars Eide veel rääkis, oli see, et algajaile tuleb õpetada kaardimängu, kaardimängu, kaardimängu ja pakkumist esialgu nii vähe kui võimalik. Ma just tüdrukute mängu vaadates tajun, et ennekõike jääbki puudu oskustest kaartidega midagi geniaalset pihta hakata, kuigi pakkumine on enam-vähem tasemel (mõnede kurioossete eranditega). Ja kui inimene tunneb, et ta suudab hästi välja mängida, siis see lubab tal pakkumises veidi rohkem riske võtta (kui kaitse eksib, kasutame ära!) ja väga sageli ka s…st saia teha. Aga jah, häda on selles, et pakkumist on oluliselt lihtsam õpetada, eriti kui õpetajaks olen mina (oma hinnanguil on mu pakkumine, eriti võistlev, oluliselt parem kui väljamäng).

10.juuli – teise matši viimasest jaost (see õnnetu topeltgeim) on juttu ka tänases daily bulletinis, kuna topeltgeimisving juhtus ka vugraphis peetud matšis. Siin siis umbkaudne tõlge bülletääni artiklist:
"Kui tähtis võib olla üks pealtnäha lihtne otsustamiskoht – kas pakkuda Osti kaardiga 1♠ või mitte. Ma ei arva, et pakkumine vastase vahelepakkumise järel oleks eritähendusega võrreldes sellega, kui 1♥ vahele ei pakuta ja kuna Ost oleks kindlasti pakkunud 1♠, kui Nord poleks sekkunud, seega toetan ma Lhuissier’d (prantslane pakkus 1♠). Aga sellest hoolimata, tundub mulle, et Nistor (rumeenlane passis) ei olnud nii karmi karistust ära teeninud – näiteks kui Südil oleks olnud käes kõigest 3♥ väärt kaart, oleks olnud Westil lihtne panna väljavõtukontra" (ta 1♦ avang sisaldas ♠ÄES3, ♥9, ♦Ä983,♣KE64).
Tõsi küll, eelnevat juttu lugedes tuleb silmas pidada, et see on naturali kontekstis

ahjaa, „master bidi“ definitsioon: pakkumine, mis lubab sul võita post-mortemi, kuigi samal ajal toob kaasa roberi kaotamise.

Türgi vastu lõi välja üks teine tüüpiline Eesti häda – nõrkadelt ei saa kuidagi punkte kätte (tuleb meelde kasvõi eelmine EM Jesolos, kus Läti tüdrukud meie vastu oma ainsa võidu said, mille peale Tihas lõpubanketil mainis, et „aitüma et ikka kohale tulite!“. Seekord läks kaks kogu matši peale korda lollil kombel IMPe loosirattasse – kõigepealt ei suudetud teha head tõket vastaste kalli tsooni 4♥ vastu (4♠ läheb odavas üheta) ja teine jagu oli veel veidram:

♠KESxx____♠Ä
♥K________♥STxx
♦xx________♦ÄE9xxx
♣ÄKExx____♣Tx

nende lehtedega suutsid tüdrukud ühepoolses pakkumises purjetada 7♦sse, „õnneks“ kontrat ei tulnud. Algas see kõik niimoodi:
1♣____2♦
2♠____3♥
4♣____4♦
5♣
Kui nüüd üks kindel süü leida, siis on see kindlasti 4♣ pakkumine – mina võtaks seda asja kindlasti ärtu kooskõlastuse ja cuena, ei ole nagu erilist põhjust, miks peaks üle 3NT nivoo minema, kui partneri mastid ei klapi (kui tal on sobivad kaardid, oskab ta seda ise teha). Peale 5♣ pakkumist võiks partner võib-olla halba aimata, aga käsi väriseks küll päris kõvasti, kui peaks potentsiaalset cuebidi mängima jääma… Miks pakkumine lõpuks 7♦sse maanduma pidi, ei oska ma küll öelda (ja kui aus olla, pole oma tuju rikkumise hirmus küsida julgenud)…
Äärepealt oleks kadu piirdunud kõigest 3 IMPiga, kui teises toas väljamängija oli taha patserdamas 5♣ lepingut. Kaks tihi oli juba ära antud, kuid kahjuks järgnes sellele trumbikäik Sx-st ja trumbimastis ei olnudki enam kadujat…
Matši lõpus suutsid sarnase naljaga hakkama saada Ungari tüdrukud, kes pakkusid ühes teises jaos 7♠ kahe keycardita. Kahjuks üks oli neist trumpäss ja seetõttu sai ka leping kontra ja läks kaheta.

Teine matš Poola vastu lõppes suure kestaga, 6:24. Enamuse 45-IMPisest kaotusest moodustasid kaks matši keskel järjest ette tulnud jagu. Kõigepealt käidi kergemeelselt taha kalli tsooni slämm, valides vale baaskäe ja seetõttu kehvema mänguplaani (ja nagu ikka, kui eestlased juba nii teevad, siis saavad nad ka vastu näppe – oleks seda teinud vastased, oleks ilmselt asi paremini jagunud ja leping välja tulnud). Ja kohe tuli teisest toast kalli tsooni geim otsa, seekord üritas väljamängija kaval olla, aga pakkumata 3-2 mastis tuli löök sisse. Hetkel siis on kohaks „tagant kolmas“ – kuigi mäng iseenesest NIII vilets ei ole olnud, et tibide konkurentsis tappa saama peaks. Ilmselt jääb puudu oskustest plusse genereerida ja selle tõttu on need paar patserdust, mis igas matšis vääramatu järjekindlusega sisse tulevad, ka väga valusad.

Õhtune matš Itaalia vastu algas sellega, et Maarja-Pihel küsisid vastaste signaalide kohta (süssikaardil olid need suht puudulikult kirjas). Selgus, et see oli viga – üks hakkas seletama, teine hakkas vastu vaidlema ja järgnes pikk omavaheline arutelu, mille käigus signaalid kokku said räägitud (kuues voor turniiril!). Matš oli kapteni jaoks jälle tõeline kannatuste rada – esimesed 5 jagu, +31, järgmise viie jao järel oli seis viikis. Lõpp kuulus õnneks headele.

Kaks suuremat tala tuli sisse ka selles matšis, aga kuna vastane oli üsna pehmeke, tuli siiski 19:11 võit (ja sellistest oleme me paari punktiga maas!!!). Üks taladest oli selline, kus lehtedega
♠ÄES
♥Äxx
♦KSxxx
♣Kx

♠Kxx
♥KETxx
♦xx
♣Äxx
meie tüdrukud piirdusid geimiga, Itaalia jõudis slämmi. Ruutus on ÄE mõlemad teadagi ees. Naljakal kombel 2/3 juunioridest seda slämmi ei pakkunud, aga 3/4 tibidest pakkusid. Teine tala oli aga märgatavalt anekdootlikum, tuues mulle sisse ühe õlle. Nimelt vedasin Balašovsiga kihla, et suudan ära täpse pakkumisjärgnevuse, millega tüdrukud 4-1 klapiga 4♥ lepingusse jõudsid. Avab ülemine leht:
♠KESx
♥Ä
♦xxx
♣KESxx

♠xx
♥K9xx
♦ÄKxxx
♣xx

Saadud võit igatahes mõjus hästi võistkonna moraalile ja söögiisule (või siis oli tänane õhtusöök erakorraliselt hea?) ja elu tundub oluliselt helgem ja lõbusam, homme hommikul ootavad järge rootslased. Tüdrukute koondise kaptenina kohtab ilmselt probleeme, mida muudes klassides ette ei tule, eile õhtul oli pikk arutelu teemal, et mis värvi särgid selga panna. Võib-olla oleks parem, kui kõik särgid oleksid ühte karva (nagu Hollandil oranž) siis seda häda ei tekiks. Halbadest asjadest tuleb mainida, et nett hotellis jukerdab ja pagan seda teab, millal ma oma postituse ülesse saan – ilmselt 11. juuli hommikul mängukohas (mis asub tegelikult meie elukohast vaid paarsada meetrit eemal, nii et kui väga tahaks, võiks ju ka õhtul asju üles riputamas käia).

9. juuni – seekord siis Maarja sünnipäev – oli esimene mängupäev, sestap polegi muust suurt midagi rääkida. Igaks juhuks mainin ära, et ilm on endiselt ilus ja elul pole väga vigagi – toidetakse rohkelt. Hommikul esimese matši Hollandi vastu mängisid tüdrukud kohati päris ilusti, kuigi teiste kohtade pealt andsid piisavalt järele, et laekuks napp 14:16 kaotus (nagu ikka, siis vähima IMPipiiri peal). Suurim miinus tuli jaost, kus lehtedega:
♠ÄK
♥54
♦53
♣ÄKS9653
♠E93
♥K982
♦Ä
♣ET874
vastased jõudsid slämmi, aga meie paar kahjuks mitte. Ristislämm Osti käest oleks muidugi tõkestamatu, aga Westi käest mängides peab ärtu äss ees olema või vastane avakäigul eksima. Ärtu äss muidugi oligi ees.
Asi oleks võinud hulleminigi lõppeda, aga 14 jaos esines Tuul väga hästi: kõigepealt ajas vastased neljast ärtust korruse jagu kõrgemale ja siis tegi „tuhande taala avakäigu“ –
♠KEST98
♥8
♦T5
♣ÄK83
1♠____2♣___p____4♥
4♠____5♥___DBL_p…
ja kui nüüd avakäigul eksida, siis läheb see kontra 5 IMPi maksma (teisest toast tuli 5♥ täpselt välja). Selle asemel, et käia musta masti, pani Tuul lauale oma ärtusingli, Erika võttis ässaga ja käis teise trumbi tagasi, mis oli ainuke variant see leping taha võtta! Niipalju kui ma vaatasin, ei olnud keegi ei tüdrukutest ega openist ärtukäiku leidnud.
Veider lugu juhtus 5. jaotuses, kus Tuul-Erika jõudsid süsteemsete arusaamatuste tõttu 21 pildipunktiga 3NT-sse, mis läks odavas tsoonis kolmeta. Maksma läks see vaid 2 IMPi, sest teises toas läks 3♥ kaheta, aga näiteks vugraphis kontreerisid hollandlased Austrial ära juba 1NT ja kuigi seda lepingut võib võita, siis peale ühe soldati valesti arvamist läks see juba neljata.
Kahjuks jäid kasutamata kaks head šanssi plussi teenimiseks. Kõigepealt jäi ühes toas kontreerimata vastaste tõke (tekkis naljakas pakkumisjärgnevus ja viimasel käel oli suht ebamugav kontreerima hakata, kui tal piiratud avangu vastas on peamiseks väärtuseks seitsmes pada KS, millele partner on kolmest-neljast tuge lubanud) ja siis juhtus selline piinlik lugu, et hollandlased jäid normaalse 4♥ asemel mängima hoopis 3NT, kus neil on ristis mõlemas käes kaks kliberit. Kahjuks suudeti mast:
KET9 vastu ÄS842
kinni blokeerida ja leping tuli täpselt välja (kuigi 2 IMPi plussi siiski laekus). Nimelt tuli avakäiguks ♣E (küsib julgustust) ja peale sellega tihi saamist jätkati ♣9-ga, millele mängiti soldat. Nüüd võiks kaaluda, et millisest kombinatsioonist avakäik tehti – partneril on kas E9 duublis või siis KET9 – ja vägisi tundub, et tõenäolisem on viimane variant. Kahjuks otsustas kaitsja tõmmata siiski ässa ja nii see mast blokki jäigi.

Teine matš Ungari vastu algas kehvasti, poolajaks olime taga 9:25, mille sisse läks üks halvasti õnnestunud vahelepressimine, kus teises liinis geim taha läks ja üks nadi väljamäng, kui trumbimasti
E74
vastu
ÄT8652
lahendati nii, et käidi väike vastu kümmet – tagant võeti singelsoldatiga tihi ja teises käes olev K9 andis kaitsele veel teisegi tihi.
Seejärel muutus elu ilusaks, järgmised kolm jagu tõid meile sisse 35 IMPi, lõpp oli aga jälle tüüpiline Eesti võistkonna õnnetus: viimase viie jaoga läks omakorda 39 IMPi välja (kusjuures üks jagu jäi viiki). Sinna sisse jäid vastase kontreerimine 300 eest, kui endal seisab kalli tsooni geim, arvamisest sõltuva geimi kaotamine (vastane nagu ikka võitis), tahapatserdatud kalli tsooni geim (mille juures kõige hullem oli see, et vastased olid osamängus, nii et oleks võinud tulla magus kasum) ja viimases jaotuses kalli tsooni topeltgeim. Küsimus nimelt selles, et kui pakkumine algab 1♦ - (1♥), kas öelda lehega:
♠K8754
♥T8
♦S4
♣S972
1♠ peale või passida. Vastane ütles ja leidis partnerilt neljase toe ärtu singliga, peale meie passi aga järgnes 4♥-p-p-p… Igatahes selle peale ma leidsin, et järgmises matši tehku tüdrukud (kui ajalimiit vähegi lubab) peale 15. jaotust metsapeatus ja tõmmaku lihtsalt paar minutit hinge. Ilmselt oli ka vastastel sama taktika, sest selgus, et hoopis nemad talitasid niiviisi.
Õhtu viimane matš Saksamaa vastu oli paras korvpall. Kõigepealt oli vaja teha avakäik 6♠ vastu, kui põhimõtteliselt oli valik võimalik teha kas ♥ET763 ja ♣KS7 vahel. Loomulikult oli õige käia ristit, aga pealtnäha normaalne ärtukäik lasi lepingu välja. Kohe järgmises jaos ronis vastane 5♦ tõkkesse, kus trumbimastis istus vastas EST98. Kahjuks oli kaitse ebatäpne ja laekus vaid 500, mis osutus oluliseks vaheks, sest teine paar suutis meil ikkagi 800 tekitada. Õnneks laekus kaks geimideltat, kus meie võitsime ja sakslased kaotasi 4 kallist ja siis juhtus jälle selline tore „natural not-forcing“ nali, et sakslased jäid mängima 2♦ ja Erika-Tuul 5♦, mõlemas lepingus 13 tihi (kui avakäigul üks võtmata jäeti). Õnneks kallis.
Erika suutis teha ka ühe „master bidi“, millest mina poleks pruukinud küll aru saada. Pakkumine nimelt siis nii:
1♦ (rand) – 1NT – p – p
2♥
selgus, et ta näitas sellega kalleid. Tagantjärgi mõtlema hakates tundub see küll loogiline (milleks lubada maksi, neljast ärtut ja kuuest ruutut), aga esimesed refleksid oleksid küll seotud täieliku mõistmatusega. Õnneks oli Tuulel ärtut küll ja leping tuli välja, +6 IMPi.
Päeva lõpuks jagame 10. kohta 40 VP-ga (miinus viis), aga esialgu pole katki midagi ja tuju pole ka veel kuhugi kadunud. Suurimad kaod on ilmselt minu närvirakkude seas, mis tulemusi oodates ja närveerides hävivad, aga ma kahtlustan, et laua taga kiibitsedes oleks mul kordi raskem. Homme hommikul esimesena menüüs Türgi.

8.juuni – hommikul kella üheksaks oli meie kaua kadunud kohver alla vastuvõttu kohale jõudnud, olles teinud reisi läbi Riia ja Müncheni ja keegi kurinahk oli ta natuke ära määrinud. Ise alustasime päeva väikse tiiruga linna peal, tundub selline vaikne kena kohakene olevat. Elumaju praktiliselt ei näinudki, puha hotell hotellis kinni ja sestap on ka Rumeeniale omast hallust oluliselt vähem kui kohale sõites maantee ääres näha võis. Käisin mängukohas asjatamas ja selgus, et jura on seal rohkem kui rubla eest. Esiteks tekkis probleem süsteemikaartidega – võistluse tingimusi lugedes oli mul kahe silma vahele jäänud, et igal võistkonnal peab olema 40 (nelikümmend!) süsteemikaarti! Ma olin valmis teinud kummagi paari jaoks ca 16 kaarti (iga vastase jaoks üks, üks staffile ja mõni omale), õnneks sai puudujäägid kohapeal paljundada, ning kuna pool tööd oli siiski tehtud, ei kasseeritud mult mitte 10, vaid 5 euri. Teine jama oli nimesiltidega (need peavad kõigil olemas olema) – nimelt Erika oma oli puudu. Pärast avatseremooniat passisin veel pool tundi Hospitality Deski juures vaid selleks, et lõpuks selguks, et see puudu jääbki, kuna tüüp, kes selle nime kirja pani, oli suutnud paberi ära kaotada. Nojah palju õnne… (juhuslikult oli Erikal täna sünnipäev ja ju siis oli see nende viis talle lugupidamist avaldada), loodetavasti homme hommikul nad suudavad selle siiski tekitada. Lisaks käisin kaptenite kokkusaamisel ja nende meistrikate esimene ametlik kild on selline: „the official language of these championships is broken english!“ Enne avatseremooniat õnnestus õhtusöögil kohati mingit absoluutselt söödamatut toitu – nägi välja nagu mingi rohekas pasteet ja maitses kirjeldamatult vastikult. Õnneks oli mul piisavalt oidu seda ainult noaotsaga testida. Avamistseremoonia oli kah omamoodi naljakas. Nimelt hakkas pihta ilge äike ja vihmasadu – ja täpselt sel hetkel, kui oli käes aeg avamisele siirduda. Ses suhtes muidugi vedas, et Vallo poolt mingilt Norra leheküljelt vaadatud ilmateade, mis lubas suht pidevat sadamist ja külma ilma, osutus udutamiseks (ilm on siin metsikult palav ja vihm jäi järgi poole tunniga), aga vastik ikkagi. Erikal oli piisavalt oidu panna selga bikiinid, jalutada nendes kohale ja siis kotist kuiv särk välja tõmmata (ja vahepeal ilmselt linnas liikudes kõvasti tähelepanu äratada). Avatseremoonia oli üks meeldivamaid, mida ma olen kohanud – kaks kõnet, mõlemad mõõduka pikkusega, seejärel mängiti ette kõikide osavõtvate riikide hümnid (me näiteks laulsime kaasagi) ja näidati taustaks pilte neist riikidest (Tartu raekoja esine purtskaev koos suudlevate tudengitega igatahes oli ka nende seas, eriti ei jälginudki mis seal veel oli, vist u. stiilis paar Tallinna vaadet, paar looduspilti ja Kõpu tuletorn). Aga hümnide mängimine tekitas ses suhtes elevust, et peale meid tuli kohe Soome hümn. Ja kui see mängima hakkas, siis vaatas saalis väga suur osa hämmeldunult ringi, et „midagi vist läks sitasti“… ja kui viimane hümn lõppes, siis unustati playlist kinni panna ja see hakkas otsast peale – õnneks mitte Austria vaid EBLi hümniga, mis tähendas et oli võimalik halva mängu juures hea nägu teha. Pärast anti väikseid snäkke (need olid head) ja tseremoonia lõppes sellega, et lorasin belglastega, kelle üks asjapulk mäletas isegi seda, et ta oli kirjutanud Leost artikli „Old-Fashioned Guy“ (kui ta kallis tsoonis kontrata seitsmeta keris ja -700 sai. Juhtus see aastal 2000 Antalyas).
Homme siis hommikul esimene matš Hollandi vastu, eks siis paista mis seal saama hakkab…

Reis Transilvaaniasse blondiinide seltsis on saanud piduliku alguse – õnnestus läbi suurte vintsutuste elusalt kohale jõuda. Ja aega läks sellele kõigest 18,5 tundi. ca 3 hommikul startisime Vedult (roolis teadagi kõige väiksema juhistaažiga tegelane) ja umbes 5.05 – Lennujaam. Kohe tekkis soojenduseks mingi probleem check-in’iga, kuna väidetavalt ei näidanud arvuti märke, et meil Helsingist edasi lendava otsa kohta elektrooniline pilet oleks. Nihutati meid laua tagant mingisse kassasse ja tagasi. tšekiti meid lõpuni ära ja 6.15 järgnes lend marsruudil Tallinn – Helsingi. Lend kestis ca 30 minutit, mida on oluliselt vähem kui selleks lennuks valmistumise kammajaa… Helsingi (Vantaa) lennujaamas kügelesime kuni üheksani Muumisid täistopitud poe taga ja seejärel lendasime Budapesti. Seal taas omakorda kaks tundi ootamist, mis päädis ungari naljadega. Nimelt värava taha, kus me ootasime Bukaresti lennukit hakkas järsku ilmnema suures koguses rätipäid. Mulle näis see kõik väga kahtlane ja asja lähemalt uurides selgus, et vahepeale on topitud üks Priština lennuk. Ja veel lõbusam, kui mulle natukese aja pärast asi veel imelikum näis, selgus, et Bukaresti lennuk on üldse ekraanilt kadunud (võib-olla seda teadustati, aga Budapesti lennujaama teadustamine on üks suhteliselt vaikne ja kehvastiartikuleeritud asi). Nojah, Bukaresti me siiski saime ja järgmine tore üllatus ootas meid ees pagasile järgi minnes. Nimelt minu ja Maarja kohvrit ei tulnud ega tulnud. Nurga taga pagasiosakonnast asja uurides selgus lahe tõsiasi, et meie pagas on veel Tallinnas! Eino uskumatud lontrused – väidetavalt ei olevat see Soome lennuki peale enam mahtunud (aitüma neile, kes meid check-inis jooksutasid, nii et me end viimasena regatud saime). Paluti siis jätta oma aadress ja pagas lubati esimesel võimalusel järgi saata. Siis tuli mängu tõsiasi, et ega me oma aadressi ju ka ei teadnud, veel hullem, me ei teadnud sedagi, kus hotellis me elame (väike kommunikatsioonihäire korraldajatega). Jätsime siis mängukoha nime ja hakkasime bussiga Poiana Brasovi poole vurama, lisaks meile samas bussis veel osa rootslastest, norrakaist, inglased ja Barry Rigal. Viimasega oli selline naljaks lugu, et Vallo tuvastas mälumängu MMil oma kohta otsides endaga umbes samast kohast (kui ma ei eksi, siis paar pulka kõrgemalt, aga see võis muidugi olla ka täpselt vastupidi) ühe samanimelise mälumänguri ja loomulikult tekkis meil huvi, et kas meiesuguseid oinaid on veel, kes neid kahte ala pressivad. Kasutasin siis juhust, et ta istus praktiliselt minu ees ja küsisin järgi – nagu arvata võis, oligi tegu sellesama mehega. Ise väitis ta, et tegi üle 15 aasta esimest korda quizi ja jäi päris rahule oma punktisaagiga.
Mis bussisõitu puutub, siis see oli tõeline kannatuste rada – üle nelja tunni loksumist lõõskava päikese all mägiteedel. Ja oleks siis veel vaade ilus olnud – loodus oli nagu loodus ikka ja inimtegevusest tekkinud asjad akna taga olid ennekõike hallid ja ilmetud, et mitte öelda inetud. Selline mulje oli, nagu oleks ajas paarkümmend aastat tagasi sattunud. Lõpuks jõudsime siis sihtmärgini ja suutsime mängukoha receptioni kaudu kohaliku korraldaja välja peksta, kes siis meile öömaja kätte näitas – selgus, et see on mängukohast linnulennult sadakond meetrit allamäge (jala minnes paarsada meetrit) ja meile oli tekitatud üks kahene ja üks kolmene tuba (vahepeal oli ka sellega segadust tekkinud, et mis konfiguratsiooniga toad me saame). Lisaks saime isegi ka õhtusöögi kätte – mulle maitses, tüdrukud närisid nats pika hambaga. Esmapilgul jätab elukoht igati meeldiva mulje – toad on korralikud ja wifi on sees – nii et kui välja jätta äpardus kohvriga ja pikk ning tüütu reisiprotsess, mille käigus vähemalt minul küll kuidagi sõba silmale saada ei õnnestunud, on seni kõik probleemid ilusti lahenenud ja tuju on suhteliselt hea.

Vahepealse eetrivaikuse ajal on elu kulgenud omasoodu rahulikku rada, ehk siis maakeeli öeldes, mitte midagi ülihuvitavat juhtunud ei ole. Aga natuke siiski - reede õhtul võtsime ette pisikese autoretke Riiga tagasitulekuga laupäeva lõunal. Kultuurprogrammis oli kohtumine abielupaar Weberitega (Maarja "abivanemad" kui ta Hamburgis semestrit veetis) ja käik loomaaias. Mõlemad plaanid kukkusid hästi välja, Riia linn oli tore (nagu ikka) ja ilmaga vedas ka. Isegi autoorienteerumine kukkus hästi välja, nii Sesame hotelli kui sealt loomaaeda õnnestus sõita kui mitte kõige lühemat teed pidi, siis vähemalt erilise tuuritamiseta (kui mitte arvestada seda, et vantidega silla peale saamiseks tuli kõigepealt kaks korda silla alt läbi sõita, seda oleks võib-olla õnnestunud hea tahtmise juures vältida - aga võibolla ka mitte).
Tagasiteel sain ühe suurepärase söömaelamuse osaliseks kohas nimega Braslas Krogs. Asub see kuskil poolel teel Riiast Valmierasse, Riia ja Cesise rajoonide piiril (veidral kombel rajoonide algust näitavate siltide VAHEL) Brasla jõe ääres (Krogs = kõrts, seega nimi väga fantaasiarikas ei ole). Selline ilus suur taluhoone tüüpi maja, kena õlg- (või roo-?)katus peal ja tundus, et on sobiv koht küll, kus söömapaus teha. Mõtlesin, et võtaks siis mingi praeolluse ja "isu tekitamiseks" mõned kartulipannkoogid pohlamoosi ja hapukoorega. See väike eelroog sisaldas endas 9 (üheksa!) korralikku kartulipannkooki ja koorega ei oldud ka koonerdatud. Peale seitsme hävitamist leidsin, et nendest mulle esialgu aitab, seda enam, et lauale ilmunud põhiroog ei olnud ka mitte väikeste killast. Kuigi see maitses hea, jäi lõpuks sedagi natuke järgi (minu puhul väga ebatavaline) ja kui tavaliselt on meil Maarjaga optimaalne koos väljas söömas käia (portsud jagunevad 1,5:0,5), siis seekord jäi tema ports minust küll puutumata. Igatahes selle koha ma pean meeles ja kui kunagi tekib vajadus Riia trassil midagi süüa, siis külastan seda taas.

Edasine peaks minema lõbusamaks - nimelt täna öösel (väljalend 6.15) stardime naisjuunioride koondisega (mina siis kaasas mittemängiva kapteni-treenerina) Helsingi ja Budapesti kaudu Rumeeniasse, kus Poiana Brasovi nimelises mägikuurortis toimub juunioride EM, mis kestab nädalakese. Üritan seal päevikut pidada ja kui netti on, siis ka jooksvalt üles riputada (kui ei ole, siis riputan suure portsuna lõpus). Eesmärgiks on (nagu ikka) medal, aga reaalselt olen rahul, kui tüdrukud keskmise välja mängivad (vähemaga ma rahul ei ole, aga katastroofiks ka ei pea). Ja esinen prognoosiga, et medalid lähevad Hollandile, Poolale ja Prantsusmaale (selles järjekorras). Aga eks näis ja loodame parimat!