Bridgeraamatut tõlkides tuli mulle meelde lõbus tõlkega seotud lugu, mis juhtus mõned aastad tagasi Eesti paaride karikavõistlusel -

Vassili Levenko mängis paaris ühe Shoti tädiga, vastu istusid Siiri Suits ja Arvi Rootsmaa. Viimastel läheb pakkumises midagi segi (või polnud nad lihtsalt üksteisega rahul) ja Siiri jäi väljamängijaks. Arvi pani oma lehe lauda ja hakkas midagi pobisema, mille peale tädi mainis talle: "You are dummy, you are supposed to be quiet!" ("Sa oled lauas, seega sa peaksid vait olema!"), mille peale tusane Siiri, kes ei teadnud, et sõna "dummy" tähendab inglise bridgeterminoloogias "laud"mainis, et "kuuled nüüd, isegi vastane arvab, et SINA oled loll ja peaksid vait jääma!"

tegelikult on tore, et Siiri enda perekonnanimi on ingliskeelne bridgetermin (suits = mastid)

Leiutasin "slogani" mingile võitluskunstide klubile:
"Vööd on siin MUSTAD!"

Eesti paaride meistrikad nüüdseks selja taga, lõppesid nad muidugi täpipealt nii, nagu seda kõige vähem vaja oli - ehk siis neljanda kohaga. Huvitaval kombel on neljas koht puhtformaalselt võttes parem kui viies, kuid enesetundele mõjub ta märgatavalt kehvemini (samuti tunnen ma tavaliselt kolmanda koha üle rohkem rõõmu kui teise puhul). Aga miks siis nii läks, ehk "kuidas end medalilt välja mängida" - 2 kõige markantsemat näidet:

A) mängib hilisem kullaomanik kaht ruutut kontraga, viimased kaks kaarti on (minu omad on all):
.........♥ x
.........♦ K

♥ x............ ♠ E
♦ 10.......... ♦ 8

.........♦S6

nüüd käis väljamängija paja, mille ma trumpasin soldatiga, lauast visati naljaviluks trumpkümme minema ja Luks "naljaviluks" trumpas üle. Ai.

B) hilisema hõbeda vastu:
käes on mul leht -
♠ K
♥ xxx
♦ Äxxxx
♣ ÄKxx

ja partner avas pakkumise kahe ristiga... küsin-küsin ja saan teada et tal on miinimum ja 4126 jaotus. Asi tundus hea olevat, sest kui tal on näiteks:
Äxxx
Ä
Kx
xxxxxx

siis on meil hoolimata tema miinimumist seitse. Küsisin ässa, sain teada, et üks on puudu ja panin kuus. Tema leht oli
ÄESx
x
xx
ESxxxx
Kaheteistkümnendat tihi ei olnud kuskilt võtta ja mul ei jäänud muud üle, kui sajatada oma lollust, et kuningat küsida ei viitsinud... Mõte oli lihtsalt juba niivõrd slämmiradadel, et ei tulnud ebam selle pealegi, et ka kuus võib taha käia. Lollus, lollus, lollus....

Viimase koha saamine turniiril on väga keeruline. Hämmastaval kombel aga suudab keegi sellega alati hakkama saada.

Eile ristis üks tibin mind ja Maarjat "nolifer'iteks" kui ma mängisin BBO-s Luksiga paari jagu ja mainisin, et Maarja kiibitseb (tegelikult mängis ta küll peamiselt kõrvalarvutis HOMMi, aga see selleks). Ma mõtlesin, et selline väljend kuulub kategooriasse "elustiilishovinism". Tundub, et inimesed üritavad ette kujutada milline elu on "õige" ja siis esiteks üritavad ise vägisi oma elu selle joone peale vedada ja teiseks ka teistele seda nägemust elust pähe määrida. Pigem tundub mulle, et hoopis minul on elu olemas:

- mul on töö, mis ei ole küll eriti väljakutsuv, kuid võimaldab mul tegeleda (tööväliste) asjadega, mis mulle rõõmu pakuvad
- mul on harrastused, milles ma olen endale sättinud eesmärgiks osav olla, ja see on mul korda läinud
- mul on kena ja tore elukaaslane
- mul on hunnik häid ja toredaid sõpru, kellega aega viita ja ma olen ebameeldivad inimesed enda ümbert eemaldanud nii kaugele kui vähegi võimalik

Sellest kõigest tulenevalt on mul ka üldiselt optimistlik maailmavaade, hea tuju, korras närvid ja tea-mis-kõik-veel ning ma ei pea tõmblema, et endale ja teistele tõestada, et ma ikkagi elan, tehes seda mingi imeliku "ela kiirelt - sure noorelt!" ideoloogia järgi, pigem ma ütleks, et mul on elu täiesti olemas, mitte ma ei pea seda paaniliselt otsida üritama. Noor pensionär - võta või jäta ;)

leidsin netist ühe intervjuu Pratchettiga: ...The kind of people who say "get a life" typically don't have any life at all... , keegi (vist Laura) kunagi meenutas, et ta olevat kuskil mujal ise sellisele soovitusele vastanud u. "mulle tundus, et mul on neid juba umbes kolm".

ja parim point on see, et ülalmainitud tütarlaps ise tundub olevat juhtmeidpidi BBOsse ühendatud - mitte et see mind häiriks, otse vastupidi.

*BBO = Bridge Base Online

Huvitav kas Kerakond on valimiste puhul Riigimetsa Majandamise Komisjoniga (või mis iganes see "K" seal RMK-s tähendab) koostööle läinud - üleval kenad metsarohelised plakatid, plakatil kujutatud sõjamaalides indiaanlast ja väga metsane hüüdlause kah - "rikas riik, parem palk". Peale valimisi võiks ülalnimetatud kolmetäheline asutus selle oma sloganiks võtta. (ja lühendi lahti sõnastada Riigimetsa Majandamise Keskerakond... või pagan seda teab, kes seda kontrollib, võibolla hoopis Rahvaliit)

ideid teemal "rõvedaid bridžikonventsioone karmidele inimestele"

kui sina oled rohelises punase vastu ja pakkumine hakkab

(1C) (tugev) 1NT (mingi kaitsepakkumine ntks. odavad) kontra

siis pass selles seisus tähendaks "0 kaitsetihi, pole erilist toetust sinu (tõenäolistele) mastidele"

nüüd 1NT pakkuja võib selle 0-1 tihiga läbi passida, tulemuseks saab olema kas 1NT kontreeritud seitsmeta (-1700) mis on hea suure slämmi vastu (2140-2220, sõltuvalt trumbist); seda nalja saaks teha ka punases punase vastu, kus see maksaks 2000; või siis 1NT kontreeritud kuueta (-1400), mis oleks hea kuue kalli või NT vastu (1430/1440), kuid kaotaks kuue odava vastu (1370).

aeg nädalavahetus kokku võtta - bridž tapab (või vähemalt väsitab totaalselt). Ja kui bridžist veel natukenegi eluvaimu sisse jääb, siis isa sünnipäeva tähistamine võtab selle viimasegi välja. Kuigi polnud teist ju ca 1,5 aastat näinud, vennad kah mõlemad kohal - paras McNaberite klanni kokkutulek. Ja söök oli kah imehea. Ainuke tõrvatilk meepotti jäi sellest, et ma käisin Tallinnas muuhulgas ka ideega kaasa võtta sinna eelmine nädal unustatud bridžilehed - neid ei õnnestunudki üles leida, küll aga suutsin oma telefoni sinna unustada... nii et tõenäoselt järgmine kord sinna minnes jäävad need mõlemad artiklid leidmata ja unustan sinna... nomaeitea, loodetavasti vähemalt naist mitte.
Bridžirindel vähemalt võitlesin vapralt - 3 päeva, 3 partnerit, 3 eri süsteemi - midagi mille pärast ma ise häbi tunneksin korda ei saatnud. Tõeliselt raske on küll võidelda, kui sa mängid enda jaoks harjumatut süsteemi, kus lisaks kõigele muule on ainukeseks agressiivseks pakkumiseks võistlevas pakkumises trahvikontra ja muud tegevused ähvardavad võimalike komplikatsioonidega... aga noh, elame, harjume, õpime ja küll aasta lõpuks loogikale pihta saan.
Eilse päeva teemaks oli telefonisõprus - kahele tuttavale olin õlekõrreks - tulemusega 1-1. Esimene küsis mult minu jaoks triviaalset asja, kuhu variante vaja ei olnukski (kuigi ma kuulsin nats kehvasti, õnneks sain ikka aru, mis küsimus oli), teine üllatas küsimusega Eesti maalikunstist (Viiralti töö nimi) - tulemuseks see, et tunnistasin üles, et ei tea, ei huvita ja ei julge isegi pakkuda talle midagi... sealt ronis ta küll 50-50ga välja, aga saatuslikuks sai talle küsimus, mille ma oleks jälle variantideta ära pannud (Speeri elukutse). Paneme kirja, et "taktikaliselt nõrk esitus".
tänase päeva teema - demonstratsioonesinemine. Minesweeperis. Kõrvalt plekkseppadele pandi arvuti sisse, ja poisid seal klikkisid seda mängu, seepeale tuli nende pealik minu juurde ja küsis, kas ma ei tahaks demonstratsioonesinemist neile teha. Tegin siis, platsi tegin 104ga ära, aga lõpus panin kahest valesti, siis tunnistasin et suure platsi rekord on mul 77. Pani poisid pead vangutama küll (ilmselt nad enam seda mängu ei mängi :P)

Tallinn on küll masendav linn, kuid tal on ka omi plusse - loomaaed näiteks. Minu isikliku arvamuse kohaselt on see meeldivaim nendest, kus ma käinud olen (veel Riia, Helsingi, Hamburg ja Varssavi), ja isegi 30. detsembri pealelõunal (OK, kella poole kahest kuni poole viieni küll, aga see-eest läks lõpuks päris pimedaks) oli seal väga tore. Inimesi oli vähe (ja needki vist enamuses väljamaalased, mingi võõrkeelne jutt kostis pidevalt), loomi paraku kah, aga need kes olid väljas, käitusid ka korralikult. Päris tore on seista hämaruses tiigripuuride ees ja vaadata kuidas 3 suurt kassi ringi saalivad, täitsa kõhedaks võttis sees. Kassid on ikka üle prahi!

mis muidugi kassidesse puutub, siis komistasin jälle (tõenäoliselt) tõlkeime otsa - leidsin raamatust lause: "meil on palju kasse, otselotte ja vene bluusi". Olen valmis kihla vedama, et see "vene bluus" on hoopis kassitõug "Russian Blue" ehk siis "Vene Sinine", aga tõlkija (kes tõlkis asja inglise keelest) ei ühendanud seda ära.

Jõulustress (ja uusaastastress) on nüüdseks edukalt üle elatud. Kui üksikutel inimestel olevat see väga raske hooaeg (mis nagu uudistest näha, lõppeb vägistamiste ja kaevuhüppamistega Jõgevamaal), siis millegipärast pole eriti kuulda olnud sellest, et "mitteüksikutele" on see samuti vaevaline - eriti kui on olemas asjaolusid, mis panevad su silm-silma vastu uute olukordadega. Ja kui ma midagi ei salli, siis on need uued olukorrad, mis mu tavalist elurütmi kõigutavad. See aasta olnud siis nii, et veetsin jõululaupäeva Maarja klanni juures... iseenesest ju tore - mulle see koht ja inimesed igati meeldivad, aga... nad on harjunud jõulusid pidama ja kolmeaastane laps ka majas, kelle jaoks on ju vaja mingeid atraktsioone korraldada... Ja oi kuidas ma põdesin kogu detsembrikuu, et kuidas ma seal vastu pean/hakkama saan - meil on üldiselt jõulukinkide kätteandmine olnud otse käest-kätte või siis põhimõttega "päkapikk jättis koti". Ja jõululaule või -salme ja sellist ninnunännutamist pole ka harrastatud (ja ega keegi seda väga armastagi). Aga siis hakati mind maha rahustama, et pole hullu kui kuskil nurgas konutan ja keegi ei sunnigi mind jõuluvana mängima jms.... Aga noh, endal oleks ju imelik nurgas passida ja seltskonnast irduda. Siis tekkis päästev mõte: ".... jõuluvana mängima..."! See ju hea moodus, et elada jõulud edukalt kellegi teisena üle ja ilmselt muul rahval ka hea meel, et saavad rahus jõulutada kui keegi teine end valerõivaisse topib. Mõeldud-tehtud, pakkusin end vabatahtlikuna välja, selgus et päeva peale saan veel peaproovi mingi nende tuttava juures teha. Kukkus päris hästi välja, lapsed vist ei saanud arugi, et jõuluvanaks on mingi kahtlane tüüp valehabemega, kõigil (kaasa arvatud minul) oli lõbus. Mis sa ühelt jõulult ikka tahta oskad? Aga seda ma ütlen, et vatt EI MAITSE hästi!