Slovakkia - viimane päev

Eilne võistkondlik turniir ikaldus lõpuks samuti. Enne eelviimast vooru olime tõusnud 6. kohale, aga siis saime suure kaotuse, mis kustutas meie lootused kõrgele kohale. Viimase vooru võit tõstis meid taas kuuendaks, kuid kuna Sven-Vasja unustasid ühe jaotuse sisestada, sai lõplikuks kohaks seitsmes. Paarika mängimisest me loobusime, kuna selgus, et ühel paarikal on 30 jaotust ja me ei jõuaks täna seda lõpuni mängides enam lennukile. St. et tuleks kuskil kaheksa jagu mängimata jätta ja vastu võtta 50-protsendiline tulemus. Sven käis küll uurimas, et kas on võimalik, et meile arvestataks keskmine protsent lihtsalt mängitud jagude pealt, aga arvestades, et temagi paarikat ei mänginud, siis ilmselt see ei olnud võimalik.

Mingit viitsimist midagi huvitavat ette võtta igatahes ei olnud, vabaks jäänud aega kasutasime selleks, et käia võistkonnaga koos väljas söömas (ilm soosis veel värskes õhus einestamist – Eestis seda võimalust vist enam ei ole, kui ma juttudest õigesti aru olen saanud) ja õhtul istusime niisama koos. Olaf saab meilt ca 40 erinevat õllekorki – aga kahtlane, et nende seas väga palju uusi on...

Täna hakkab pihta tagasiretk, loodetavasti edeneb see kiiremini kui siiatulek. Peagi näeme!

Slovakkia - 5. päev

Eile hommikul käisin linna peal jalutamas, giidi saatel. Jalutuskäik oli suhteliselt lühike, tiirlesime peatänava keskel paarisaja meetri raadiuses ja giid seletas olulisemate majade kohta, lisaks veel mõnede kohta mida me ei näinud, aga mille asukoha ta käeviipega paika pani. Kokkuvõttes suht tavaline asi – mingil ajal kiusasid katoliiklased protestante, mingil ajal vastupidi, siis tuli paavst Johannes Paulus II külla ja kuulutas kiusatud katoliiklased pühakuiks ning vabandas kiusatud protestantide ees. Siis selgus, et Kosice on Ungari ajaloos väga oluline olnud, muuhulgas on siia (ümber) maetud Ferenc Rakoczi II. Kapten Tenkeši kohta ei räägitud midagi... Viidi kohalikku kirikusse, see oli päris uhke nii seest kui väljast. Eriti seest, altar oli uhkelt kaunistatud ja vitraaže jagus ning seina peal oli ülalnimetatud Ferenc Rakoczi elukäiku kujutav maal. Ma küll magasin maha, aga ma arvan, et sinna kirikusse ta maetud oligi. Teine suurem kirik oli olnud kunagine jesuiitide pesa, mille tornid olid kahjustada saanud maavärinas. Ma ei teadnudki, et sealkandis maavärinaid on, ka giid ütles, et see oli midagi väga ebatavalist. Katedraali juures oli vinge purskkaevude patarei, mis võnkus muusika taktis, sellest ma isegi tegin mingeid pilte Maksi fotokaga, aga ma ei saa neid praegu üles riputada.

 

Mingi kuju kohta teadis giid rääkida, et see pandi püsti pärast katkuepideemiat ja see kujutas Neitsi Maarjat, aga mingi hetk tulid protestandid ja sodisid samba peale, et too ei ole neitsi. Siis tehti kujule neitsilikkuse kaitsmiseks voorusvöö – st. pandi ümber aed, mille sisse ehitati igasuguste muude kaitsepühakute kujud, tähtsaimatena nende seast Ungari Elisabethi (kes on ka linna kaitsepühakuks) ja Ungari Margareti omad. 

Samuti oli neil mälestusmärk linnavapile. Nimelt olevat Kosice esimene linn maailmas, millel olevat olnud oma vapp – või vähemalt vanim, kes seda tõestada suudab, kuna selle kohta on kirjalikud allikad. Mine võta nüüd kinni.

Päeva lõpuks oli meil võistkondlik turniir, peale viit vooru üheksast oleme üheksandal kohal, nii et midagi eriti head ei ole, aga igasuguseid šansse veel on. Vähemalt sai kahes viimases voorus hoolega slämminivool müdistatud. Eelviimases voorus tuli meil välja 28-punktine 7NT ja 6 ärtut rekontraga (pange jah Lightneri kontra...), viimases voorus tuli välja veel üks 7 ärtut. Suured slämmid olid tõsised reklaamjaod meie süsteemile, eriti 7NT, kui me olime kogu saalis ainsad, kes üldse trumbitat mängisid: jagu nr. 4 siin: http://esfg2013.bridgeclub.sk/Results/mmslv4t7-1.htm . 1 paar mängis 7 pada, 14 paari mängis väikest slämmi pajas  ja 14 paari piirdus pajageimiga. 

Luks, siga, tegi mulle ka veel tünga vastastele pakkumist seletades - ta ise väidab küll, et kogemata. Nimelt peale releejärgnevust teatas ta, et ma olen lubanud sellist jagu nagu mul oligi, 3 ässa, 1 kuninga ja ärtuemanda. Ma siis vaatasin oma lehte ja teatasin talle, et kuningat ma talle küll lubanud ei ole ja ega mul ei olegi ühtegi. Ikka tore elamus, kui sa pead jääma väljamängijaks seitsmes trumbitas! Seepeale Luks kohmas, et ahjaa, tõesti, aga et see ei olevatki tema jaoks oluline olnud, peaasi, et mu ärtuemand olemas on. 

Suure slämmi pakkusid ära vaid Tšehhi koondislased Kopecky-Macura, kes olid ka üks kahest paarist, kes suutis lisaks meile ära pakkuda 7 ärtut selle matši viiendas jaotuses (jagu 13): http://esfg2013.bridgeclub.sk/Results/mmslv5t9-1.htm . Aga jah, too matš meie vastastel ebaõnnestus täielikult niikuinii. Või pigem meil õnnestus täielikult. 70:3 kaheksa jaoga on ikkagi väga muljetavaldav saak. Nagu kiusamiseks – vastas olid needsamad sloveenid, kellega me väikeriikide EMil viimases voorus kohtusime ja seal oleks selline mõrv tähendanud meile esikohta. No mis parata.

Täna on siis ees ootamas viimased neli vooru võistkondlikul ja õhtul ilmselt mängime paarikat.

Slovakkia - 4. päev

Eilse päeva kohta ei oskagi lõpuks seisukohta võtta, kas tegu oli õnnestumise või ebaõnnestumisega. 

Väikeföderatsioonide turniiril tõusimegi enne viimast matši liidriks, tšehhid olid maas väga napilt ja ukrainlased (väike föderatsioon tähendab väikest liikmete arvult, mitte riigi suuruselt) napilt. Siis läksime me Leoga loomaaeda avastama. 

Loomaaed asus paarteist kilomeetrit Kosicest väljas, teisel pool mägesid. Ilmselgelt jõudsime me sinna väljaspool hooaega – inimesi praktiliselt ei olnud. Ilm oli ka selline uimps ja sompus. Jalutasime edasi ja mõtlesime midagi söödavat otsida – siis selgus, et kõik snäkiputkad on samuti kinni pandud. No väga tore. Samuti ei antud sissepääsu juures mingeid kaarte navigeerimiseks ja loomaaias endas oli neid ka vähe. Mina igatahes nägin ainult ühte. 

Loomaaed oli suur küll, aga üpris hõredalt asustatud – st. loomadel ilmselt oli päris mugav oma suurtes aedikutes, vaatajatel mitte niiväga. Kuna asi asus kuskil mäeveeru peal, siis oli kohati päris raske ja mõnikord täiesti võimatu loomi nende aedikutest üles leida. Lisaks hakkas mingi hetk vihma tibutama, aga õnneks täpselt sel hetkel, kui padukas saabus, jõudsime me mingi baarikese juurde, mis siiski oli lahti. Seega lõime kaks kärbest ühe hoobiga – kõht täis ja suurema vihma lasime ka mööda. Väga huvitavaid loomi ka eriti ei olnud, nii et loomaaed oli siiski kokkuvõttes väike pettumus. Aga mis seal ikka, ega ma väga ka ei kahetse.

Samal ajal mängiti hotellis viimast vooru. Meie vastas oli Sloveenia, Tšehhil Leedu ja Ukrainal Valgevene. Kuulu järgi olla me veel kaks jagu enne lõppu liidrikohal olnud, aga siis lõi sisse ebaõnn, mis pani meie paari valet slämmi mängima ja viimases jaotuses tõi võib-olla alateadlikult seda tagasi teha tahtes kaasa ka suure miinuse, samas kui tšehhidel need jaod õnnestusid ja nii nad meist mööda läksidki. Lisaks tõusid ka ukrainlased meist ette (nende matš käis aeglasemalt), aga õnneks kukkusid nemad oma viimase jaoga meist taas taha. Nii et kokkuvõttes teine koht, neljas esikolmikukoht sellistel võistlustel järjest (3., 2., 1., 2. – meie Leoga oleme mänginud neist siis esimest ja viimast). Tuleb vist rahul olla.

Päeva lõpetas väike pidulik lõputseremoonia, see ei olnud ka midagi erilist, vein oli hea, aga nats magus (õnneks ma seda niikuinii eriti tarbida ei saanud), söök oli söödav, aga ka mitte midagi eriti head. Ma ei tea, mida halba on kanad slovakkidele teinud, aga minu meelest suudavad nad kanafilee alati ülikuivaks küpsetada (seni kolmest kolm). Sain jutule ka ühe tšehhiga, kes on Euroopa bridgeliidu juuniortoimkonna liige (tegelikult me olime juba varasemad teretuttavad juba sellest ajast kui ma David Vozabaliga mängisin) ja kellel on huvitavad ideed Kesk-Euroopas odavaid juuniorlaagreid organiseerida – eks näis, mis sellest mõttest välja tuleb. Igatahes oli päev mind piisavalt väsitanud, et ei hakanud lõpuni seal passima, vaid selle asemel kerisin tuppa magama ja sain väga hea une, ärkasin kõigest kaks korda öö jooksul. 

Täna on plaanis vist City Tour hommikul ja võistkondlik turniir õhtul. Pöidla hoidmine on endiselt lubatud.